Kutsehariduse kategoorias parimaks praktikandiks tunnistatud Kaidi Parv praktiseeris 3000 töötajaga Rimi Eesti Food AS-is, mis värbab aastas ligi 50 praktikanti. „Enamus noori praktiseerib kauplustes teenindajatena, aga pakume praktikakohti ka kontoripoolel. Lisaks rakendame aktiivselt töökohapõhist õpet, mille käigus õpitakse meie juure kohapeal konkreetne amet selgeks,“ sõnas Rimi koolitusjuht Pille-Riin Kajamäe.

Kõrghariduse kategooria parim praktikant Egle Kadastik oli praktikal 200 töötajaga Haapsalu õmblusvabrikus Nurme Production OÜ. Ettevõte värbab igal aastal 3-4 praktikanti, et tervitada tulevikus oma vabrikus parimate oskustega spetsialiste. „Sel aastal oli meie juures praktikal rekordilised 8 praktikanti ja osad soovijad pidime ka ootenimekirja jätma,“ sõnas Nurme Productioni personalijuht Merle Peeterson.

Vastu tahtmist ametit ei õpi
Parimaid praktikante koolitanud ettevõtted hindavad noorte puhul huvi, motivatsiooni ja pealehakkamist. „Meie kogemus ütleb, et praktikant, kelle silmad tööle asudes säravad, jõuab kaugele ning saavutab edu,“ kommenteeris Kajamäe. Nurme Productioni personalijuht julgustab aga noori esitama küsimusi, rääkima oma tugevatest ning nõrkadest külgedest ja arengusoovidest.

Rimi ja Nurme Production kogemus näitab, et kuldaväärt praktikandid leiavad neid enamasti ise üles. „Oma praktikantide puhul suhtleme alati ka koolipoolsete juhendajatega ja uurime õppeedukuse kohta. Kooli tagasisidesse ei tohiks aga liiga kinni jääda, kuna koolis kinnisemad ja tagasihoidlikumad tüdrukud tihtipeale praktikal olles avanevad ja arenevad väga palju,“ selgitas Peeterson.

Uued töötajad praktikantide seast
Haapsalu õmblusvabrikule on tublid praktikandid loonud lisaks igapäevasele tööpanusele ka olulist lisaväärtust näiteks lõputöödega, mis on tehtud vabriku jaoks olulistel teemadel  – olgu selleks tootmisefektiivsuse uuring või uus tootekollektsioon. „Praktikandid toovad ettevõttesse uut hingamist ja aitavad kastist välja mõelda, nähes olukordi uue nurga alt,“ nõustus Rimi koolitusjuht ja lisas, et töökat ja uuendusmeelset praktikanti ei taha keegi ettevõttest ära lasta, mistõttu on kõige tublimad praktikandid õpingute lõppedes alati Rimisse tööle oodatud.

Ka Nurme Production pakub igal aastal tublimatele praktikantidele võimalusel suveks vabrikusse tööle jääda, kui on sobilikku tööd pakkuda ja seda võimalust on paljud noored ka kasutatud.

„Praktik Cum Laude“ konkursi korraldas Eesti Tööandjate Keskliit koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Rõiva-ja Tekstiililiidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu ja Estonian Business Schooliga. Konkursi võitjad selgusid Facebooki hääletuse ja hindamiskomisjoni otsuse tulemusena. Projekti rahastas Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti Tööandjate Keskliit. Lisainfo kampaania kohta on leitav Eesti Tööandjate Keskliidu kodulehel ja „Praktik Cum Laude“ Facebooki lehel

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit

Samal teemal:

• Viis viga, mida praktikal olles vältida
• Viis soovitust, kuidas praktikandina silma paista

AHHAA juhatuse esimehe Andres Juure sõnul muutus külastaja jaoks kõige rohkem see, et pilt tähtedest ja tähistaevast on veelgi parem ning teravam.

„Meie planetaariumis saab näha umbes 10 miljonit tähte. Kosmoseelamus on muutunud nutikamaks ja teravamaks. Kes ei usu, siis võtke binokkel kaasa ja näete rohkem tähti, kui palja silmaga,“ märkis Juur.

„Kui päris tähistaevas kehva Eesti ilma tõttu nägemata jääb, siis meie planetaariumis on selleks võimalus. Tulemus, mida AHHAAs näha saab, on ülimalt realistlik ja planetaariumis saab kosmost vaadelda hoolimata päevast või kellaajast."

AHHAA planetaariumi unikaalsus väljendub võimekuses näidata korraga nii optilist kui ka digitaalset pilti. Juur täpsustas, et üldiselt on Eesti planetaariumid spetsialiseerunud ühele projektsiooniviisile. Näiteks Tartu tähetorni planetaarium näitab ainult optilisi tähti, Narvas seevastu saab näha ainult digitaalset tähistaevast.

„Selliseid planetaariume, kus on digitaalse ja optilisie pildi näitamise võimalus koos, on Euroopas ülimalt vähe ja üks nendest on siin AHHAAs. See tähendab, et näidata saab nii päikesesüsteemi, rahvusvahelist kosmosejaama, rännata süvakosmoses ringi ja näidata seda maailma, mis meile Maa pealt paistab,“

Lisaks uutele tehnilistele lahendustele avanes külastajatel võimalus näha ka kahte uut etendust: „Avastades universumit“ on mõeldud huvilistele alates koolieast ja „Lendame koos kosmosesse“ kutsub vaatama ka pisemaid kosmosesõpru. Lisaks suurenes istekohtade arv planetaariumis.

Teaduskeskus AHHAA planetaarium on maailmas ainuke kerakujuline planetaarium.

Allikas: AHHAA teaduskeskus

Samal teemal:

• Õpilasleiutajate riiklikule konkursile esitati 902 ideed
• AHHAA tegi juulis külastajarekordi

Tehnoloogiahariduse koolitused lähtuvad ProgeTiigri programmi kontseptsioonist ja selle raames välja töötatud õppematerjalidest. Meie koolitustega saab tutvuda siin.
 
Koolitajalt ootame:
● varasemat kogemust tehnoloogiaalaste koolituste läbiviimisel ja/või antud valdkonna õpetamisel koolis või huviringi juhendamisel;
● oskust lõimida õppematerjali alus-, üld- ja kutsehariduse õppekavaga, tuua õppetööga seotud näiteid;
● kompetentsi kohandamaks koolituse õppematerjale vastavalt sihtrühma vajadustele.

Ootame huvilisi kandideerima läbi HITSA konkursiveebi, esitades CV, hindamiskriteeriumite all kirjeldatud tõendusmaterjalid ja/või e-portfoolio lingi. Koolitajaga sõlmitakse raamleping ning makstakse töötasu ühe akadeemilise tunni (45 minutit) eest 50 eurot (bruto), juriidilisele isikule arvega 66,90 € koos käibemaksuga.

Konkurss on avatud 10. novembrist kuni 1. detsembrini (k.a!) 2016.

Rohkem infot: http://www.hitsa.ee/konkursid/progetiigri-koolitajate-konkurss

Samal teemal:

• ProgeTiigri õppevara kogumiku lühikoolitused
• Veebiseminaril tutvustatakse ProgeTiigri digitaalse õppevara kogumikku

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul on laborite eesmärk suunata noori teadlikumalt tegema oma karjäärivalikuid. „Pakkudes noortele võimalust tutvuda erinevate ametite ja tööelu praktiliste külgedega valmistame neid paremini ette tööeluks,“ ütles Ojakivi.

Eesti Noorsootöö Keskuse ja OÜ Merkuur koostöös valmivates moodsa tehnika ja tarvilike tööriistadega varustatud ringi liikuvates laborites tutvustatakse metalli- ja puidutööstuse ameteid. Fookus on metallitehnoloogi ja tisleri erialal ning CNC-pingi opereerimisel, konkreetsetel tööülesannetel ja -võtetel, materjalide töötlemise võimalustel ja kaasaegsel tehnoloogial.

Mobiilsed laborid jõuavad kahe aasta jooksul igasse maakonda vähemalt neljal korral, iga kord erinevasse kohalikku omavalitsusse. Külastatakse noortekeskusi, noortelaagreid, noorte infomesse ja muid kohti, kus noored sageli viibivad. Peamine sihtrühm jääb vanusevahemikku 10-15 aastat.

Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer märkis, et mobiilse teenusega seotakse tehnoloogia tutvustamine konkreetsete ametitega, mille järele on tööturul suur nõudlus. „Meie suur eesmärk on suurendada noorte kaasatust ja varajast kontakti töömaailmaga ning toetada nende konkurentsivõimet,“ ütles Schlümmer. „Uus lähenemine on oma terviklikkuse ning erinevate osapoolte panustamise tõttu noorte ning tööturu vajadusi senisest oluliselt paremini arvestav. Usun, et selliseid lahendusi näeme tulevikus ka paljudes teistes valdkondades.“ Schlümmer lisas, et noorsootöö võrgustike ja avatud noortekeskuste abil on oluline kaasata ka vähemate võimalustega noori, kes on koolist välja langenud ja tööelust eemale jäänud.
Lahendusidee väljatöötamiseks korraldas Eesti Noorsootöö Keskus sel kevadel ettevõtete, kõrg- ja kutsekoolide esindajate, noorte ning kolmanda ja avaliku sektori ekspertide osalemisel vastavasisulised töötoad. Suur vajadus ilmnes mobiilse teenuse järele, mis tutvustaks puidutööstuse ja metallitööstuse ameteid.

Merkuur OÜ juhi Lauri Soosaare sõnul motiveeris meeskonda projekti tehniline väljakutse ja uudne lähenemine ning võimalus panustada metalli- ja puiduvaldkonna arengusse. „Tänapäeva elu on kiire ja kõik on pidevas liikumises. Mõte töötubadele rattad alla panna tundus hea võimalusena viia minitöökojad sinna, kus on noored,“ lausus Soosaar. „Meil on hea meel, et Eesti riik peab tähtsaks oluliste tööstusharude tutvustamist noortele.“

Ameteid tutvustakse poolteist tundi kestvates töötubades. Töötoa lõppedes saab iga osaleja kaasa enda valmistatud toote – võtmehoidja, ehte, karbi vms. Võimalusel tehakse koostööd piirkondlike puidu- ja metallitööstuse ettevõtjatega, et tutvustada valdkondlikke töövõimalusi ja erialasid ning tuua välja positiivseid edulugusid, mis motiveeriks noori tutvuma nende valdkondadega lähemalt. Lisaks saavad noored infot neid huvitavas valdkonnas edasiõppimise võimaluste kohta üle Eesti paiknevatest Rajaleidja keskustest.
Tegevused toimuvad haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse elluviidava ja Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Tartus koolitatakse IT-alaste huviringide juhendajaid
• Tänapäeva noored vajavad rohkem inimlikkust ja empaatiat

Autorid: Reet Nigol, Kaie Tasane, Kersti Sillaots (Viljandimaa Rajaleidja keskus)

Viljandimaa Rajaleidja keskuse korraldatud konverentsi eesmärk oli inspireerida õpetajaid ning väärtustada nende tööd ja selleks olid ettekandeid palutud tegema koolitaja Alar Ojastu, psühholoog Viive Einfeldt ja Riigikogu esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder.

Kuigi kõik kolm esinejat keskendusid erinevatele tahkudele sõnakasutusest ja selle mõjujõust pedagoogi töös, jõuti ühisele tõdemusele, et õpilane saab paremini koolis hakkama, kui tal on endasse usku ning selleks võib tihtipeale olla vaja õpetaja, lapsevanema jt julgustavat tõuget.

Kui lapsepõlves jääb soojusest ja armastusest puudu, ei tule laps mitte kooli õppima, vaid armastust ja tuge otsima

Koolitaja Alar Ojastu peatus pikemalt eestlastele omasel kroonilisel õnnetuse tundel ja nentis, et mitmetest rahuolu uuringutest on kahjuks näha, et õnnetuolemine on kandunud edasi ka koolilastele ja noortematele põlvedele. Ojastu selgitas, et laste hoiakud ja ellusuhtumine kujunevad ennekõike kodukeskkonna ning lapsepõlves kogetu mõjutustel. Kui selles eluetapis jääb soojus ja armastus puudu, ei tule laps mitte kooli õppima, vaid armastust ja tuge otsima.

Sellise elukogemusega lapsi on tänapäevases ühiskonnas aga väga palju. Oluline on silmas pidada, et sama seaduspära kehtib ka õpetajate puhul, kes endaga rahulolevatena saavad keskenduda teiste toetamisele ja õpetamisele, kuid õnnetutena elavad koolis negatiivseid tundmusi välja, leidis Ojastu. Sõnumi, et kõik algab kodust, armastusest ja hoolimisest, andis edasi ka näitleja Silver Kaljula oma monotükiga „Sisemine rahu“, mille kandev sõnum oli, et halbadest olukordadest väljatulemiseks, on vaja ühtainsat inimest, kes sinust päriselt hoolib.

Ojastu rõhutas, et õpetajad saavad olukorra parandamisele kaasa aidata, kui tajuvad oma reaalset tähtsust ühiskonnas ning inimelude suunamisel ja mõjutamisel. Mees nentis, et kuigi õpetajate võimsuses pole muuta laste kodusid, siis nende roll on määrava tähtsusega koolis. Õpetaja usk lapsesse tõstab tema eneseusku ning tõstes õpilase enesekindlust, tõstame ka tema potentsiaalsust edu ja rahulolu saavutamisel iseseisvas elus. „Üks õpetaja rollidest on õpetada ja anda edasi oma ainet, aga teine on anda väikesele inimesele tunne, et ta on eriline ja vajatud.“ Siinkohal meenutaski Ojastu eespool mainitut, et õpetaja ei saa anda lastele edasi elukestvaid teadmisi, kui ta enda sisemaailm on õnnetu. „Kõige tähtsam on tegeleda iseendaga,“ nõustas koolitaja konverentsil osalejaid.

Sõnadel ja keelel on vägi, mida me igapäevaselt ei teadvusta

Psühholoog Viive Einfeldt jätkas konverentsi oma ettekandega „Sõna vägi ja väega sõna“, milles juhtis tähelepanu tõsiasjale, et õpetajad kujundavad oma väärtustest, uskumustest, meeleolust jms
õhustikku, kus lapsed õpivad. Einfeldt selgitas, et seepärast tuleb jälgida, millest ja kuidas lastega räägitakse, sest sõnadel ja keelel on vägi, mida me igapäevaselt ei teadvusta, aga mis õpilaste hoiakuid ja suhtumist tugevalt mõjutavad.

„Hea sõna taga on hea kavatsus, ka sõnad alluvad füüsikalistele seadustele ning positiivsed uskumused on algkapitaliks,“ selgitas Einfeldt, kuidas õpetaja enda mõtted ja kavatsused füüsilises koolikeskkonnas realiseeruvad. Ta tsiteeris F.A.Diesterwegi mõttekäiku, mis peab kooli kõige õpetlikumaks aineks õpetajat ennast.

Nii julgustas Einfeldt kõiki õpetajaid oma keelekasutust vajadusel muutma ja soovitas keskenduda positiivsele psühholoogiale. „Meil on harjumus rääkida õpilaste tulemustest, aga tegelikkuses on ju oluline inimene ise ja tema tegevused, mitte tulemus üksinda,“ tõi Einfeldt näite. Psühholoog selgitas, et kui keskenduda lapse tugevustele, unistustele, arengule, mitte otsida ainult vajakajäämisi, mida parendada, siis laps areneb kiiremini.

Konkreetsete nõuannetena tõi Viive Einfeldt välja nt kirjeldava tunnustamise, mis lihtsalt „tubli“ ütlemise asemel selgitab lapsele, milles täpsemalt ta tubli on. Sealjuures tuleb psühholoogi sõnutsi tunnustada arengut ja püüdlusi, mitte saavutusi ning tagasisidestamisel keskenduda tegevustele mitte isiksusele. Lisaks saab laste optimismi toetamiseks neid innustada, pakkuda isiklikku eeskuju, anda jõukohaseid ülesandeid, mis siiski esitavad väikese väljakutse jne.

Sõna kui funktsionaalne tööriist

„Hea sõna päeva“ konverentsi lõppakordi andis Helir-Valdor Seeder, kes vaatas keelekasutust kui võimsa tööriista otstarbelist kasutamist. Ta tõi näiteid ametitest nagu õpetajad, koolitajad, näitlejad ja poliitikud, kelle peamiseks tööriistaks ongi sõna. Seeder rõhutas, et kõik nimetatud elukutsed peavad sõna kasutamisel igapäevatöös arvestama mitmete mõjuteguritega nagu kontekst, erinevad võimalikud tähendused, väljendusviis ja viimase, kuid mitte vähemolulisena sõnumi vastuvõtja võimalik tõlgendusviis. Poliitik sõnas, et need mõjutegurid võimenduvad veelgi enam tänapäevasele ühiskonnale asendamatus sotsiaalmeedias, kus suhtlusolukord on raskesti tunnetatav. „Iga inimene saab anonüümselt öelda, mida ta tahab, ning sõna ei ole enam ainult tööriist, vaid ka relv,“ ütles Seeder. Sõna kui tööriista funktsionaalsuse muutumine meedias oli ka tema põhisõnumiks konverentsil osalejatele.

Konverentsi korraldas Viljandimaa Rajaleidja keskus koostöös Viljandi Noorte Tugila, Viljandi Maavalitsuse ja Viljandi Hariduse Arengufondiga.

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Tänapäeva noored vajavad rohkem inimlikkust ja empaatiat
• November on lapse õiguste kuu

2016. a kolme kvartali jooksul sooritas Innove poolt korraldatud eesti keele tasemeeksami kas A2, B1, B2 või C1 tasemel 2472 inimest (möödunud aastal samal perioodil 2079 inimest). Väljamakseid on sama perioodi eest tehtud 409 avalduse alusel kogusummas 117 689 eurot. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga on nii avalduste arv kui väljamakstud toetuste summa kasvanud.

SA Innove testide keskuse juhi Rain Sanniku sõnul on suurenev huvi eesti keele õppe vastu igati positiivne: „ Tõenäoliselt peegeldab suurenev huvi keeleõppe kohta ka fakti, et Eesti tööjõuturg on senisest enam avatud kvalifitseeritud tööjõule teistest riikidest. Aina rohkem on näha, et eesti keelt õpivad ja eksami positiivselt sooritavad lisaks EL kodanikele ka just kolmandate riikide kodanikud. Teadmine, et eesti keele eksami positiivse soorituse korral riik õppele tehtud kulud teatud mahus hüvitab ning arusaamine, et igas ühiskonnas on lihtsam lõimuda riigikeele oskuse kaudu, ongi peamised motivaatorid eesti keele õppeks. Loodame, et toodud tendents jätkub ka edaspidi.“

SA Innove hüvitab kõigile isikutele, kes on positiivse tulemusega sooritanud eesti keele tasemeeksami A2, B1, B2 või C1 tasemel õppeks tehtud kulud kehtestatud piirmääras, milleks tavakorras on 320 eurot ja kodakondsuse taotlejatele 384 eurot. Hüvitise saamiseks tuleb esitada vastav avaldus. Eesti keele tasemeeksamit saab teha neli korda aastas Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Narvas.

Lähem info eesti keele tasemeeksamite ja kulude hüvitamise kohta on leitav SA Innove kodulehelt www.innove.ee

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Keelekümbluse aastakonverents tutvustab mitmekeelse õppekeskkonna eeliseid
• Eesti keele riigieksamil läbikukkujaid ei olnud

Laste- ja noortefilmide alafestivalil JustFilm linastuva teadusfilmide programmi eesmärk on koos maailma avastada, õppida tundma keemia-, füüsika- ja matemaatika nähtusi ning mõista, kuidas keerukad valemid ja reaktsioonid töötavad, ehk teada saada, kuidas toimib maailm meie ümber.

Visuaalselt võimsad dokumentaalfilmid viivad kõik vaatajad teaduse põnevatele radadele,  näidates, milleks kaasaegne teadus on võimeline ja kuhu see on teel.

Filmiseansi eel teeb lühikese sissejuhatuse teadlane, kelle uurimisvaldkonda filmis näidatu puudutab.

16. novembril järgneb filmile Igavene elu arutelu kinosaalis, mida korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Eesti Teadusajakirjanike Seltsiga ning osalevad teadusajakirjanik Priit Ennet ja neuroteadlane Jaan Aru.

Seansid

Online-armastus

15.11 15:30 Mustamäel  –  sissejuhatus teeb Daniele Monticelli Tallinna Ülikoolist

16.11 14:00 Mustamäel – sissejuhatuse teeb PREP koolitaja ja sotsiaaltöötja Heidi Rätsep

Päikesesüsteemi ookeanid

15.11 16:45 Mustamäel – sissejuhatuse mõlemale seansile teeb Mario Mars Tallinna Tehnikaülikoolist

16.11 15:15 Mustamäel

Imeline elekter

15.11 18:15 Mustamäe ja 18.11 16:30 Solaris - sissejuhatus Elektrilevilt

Igavene elu

16.11 16:30 Mustamäel 16:30 –  sissejuhatus Jaan Aru Tartu Ülikoolist. Vestlusringis seansi järel on Priit Ennet Eesti Teadusajakirjanike Seltsist ja Jaan Aru Tartu Ülikoolist

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal ajal:

• Kuidas tunnis filmi vaadata ning seda katkestamata õpilastele selgitusi jagada?
• Koolielu teemaveerandite neli väljakutset

Koolitus on suunatud inimestele, kes soovivad juhendada IT-alaseid huviringe, kuid ei ole tegevad õpetajatena st lapsevanemad, noorsootöötajad, IT-tudengid jne. Koolituse eesmärgiks on IT-huvihariduse arendamine ning noorte IT-teadlikuse tõstmine läbi uute huviringide avamise. Osavõtjad saavad koolituse käigus nii praktilisi oskusi kui teadmisi ja nõu huviringide korralduslike küsimuste kohta.

Kahepäevasel koolitusel räägitakse, kuidas IT-alast huviringi avada ja läbi viia, puudutatakse huviringi läbiviimise metoodikat ja juhendamise põhitõdesid. Samuti uuritakse, kuidas tekitada lastes huvi IT-vastu ning kuidas nende oskusi arendada. Koolituse praktiline pool sisaldab “hands-on” programmeerimist, LEGO robootikat ja mobiiliäppide tegemist.

“Teame, et on palju lapsi, kes väga tahaksid NutiLaborites ja teistes IT-huviringides osaleda, kuid uute ringide avamise üheks hädavajalikuks eelduseks on juhendajad”, selgitas IT-huviringe NutiLabor korraldava Vaata Maailma SA juhataja Kristi Kivilo. Samuti lisast ta, et huvi koolituse vastu on olnud suur ning kaalutakse lisakoolituste tegemist. Tartu koolitusele on veel üksikud vabad kohad.
2017. aastal toimuvad koolitusedi ka Pärnus, Saaremaal, Haapsalus, Jõhvis, Paides, Rakveres.
Koolituse korraldab Vaata Maailma SA (NutiLabor) koostöös MTÜ Robootikaga, kes viisid eelmisel aastal läbi koolituse pilootprojekti. 40% eelmise aasta koolitusel osalejatest oli projekti lõppemise ajaks IT-alase huviringi juba loonud või oli seda parajasti käivitamas. SA Vaata Maailma on rohkem kui 4-aastane kogemus IKT-alase huvihariduse edendamise vallas ning MTÜ Robootikal on ette näidata aastate pikkune kogemus nii laste juhendamisel kui täiskasvanute koolitamisel robootika alal.
Projekt toimub koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja koolitusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil Majandus- ja Kommunikatsioonimisisteeriumi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“.

Allikas: Vaata Maailma SA

Samal teemal:

• Huvitegevuse riikliku toetussüsteemi rakendamiseks muudetakse seadust
• Tagasivaade programmeerimisnädalale Code Week 2015: mis toimus koolides?

Eripedagoogika osakonna juhataja ja logopeedia lektori Marika Padriku sõnul napib vene emakeelega inimestega töötavaid logopeede, kelle ettevalmistus vastaks Eestis kehtivale logopeedide kutsestandardile. „Logopeedia on keelespetsiifiline eriala, vajalik on kliendi emakeele perfektne valdamine ning ka teraapias tuleb arvestada keele eripärasid. Samas peab hästi tundma ka Eesti kultuurikonteksti, sealhulgas hariduskontseptsiooni ja seadusandlust. Lõppeva kursuse käigus püüti seda kõike lõimida,“ märkis Padrik.
 
Kolmandiku  kursuse ulatuses  omandasid õppijad uusi teadmisi Peterburi õppejõudude juhendamisel, kes õpetasid vene keele spetsiifikaga seotud teemasid. Ülejäänud kursus toimus Eesti logopeedia õppejõudude ja praktikute abiga. Lisaks teoreetilisele poolele said kursuslased vaatluspraktikal  ülevaate logopeedilise abi parimast praktikast Eesti haridus- ja meditsiinisüsteemis.
 
Kursus alustas 4. novembril 2015 ja enamik kursusel õppijaid olid pärit Ida-Virumaalt, Harjumaalt ja Tallinnast. Nende senine ettevalmistus oli eripedagoogiline, hariduse on nad saanud valdavalt Venemaa kõrgkoolides. Kursuse õppekeelteks olid nii vene kui ka eesti keel. Erialase eesti keele oskuse paranemist pidasid oluliseks kõik osavõtjad. Kursuslaste Irina Štšeglova ja Jelena Popova sõnul oli kahes keeles õppimine raske. Ei teatud, mis keeles mõelda, kas tõlkida jutt ümber vene keelde või jätta nii, nagu see on eesti keeles. Kursusele tulemise põhjuseks oli aga soov ennast arendada ja õppida midagi uut. “Kõik areneb ja edeneb, ka logopeedia,” ütles Popova, kellel on nüüd kursuse lõputunnistuse omanikuna kindel plaan taotleda logopeedi kutset nagu Štšeglovalgi.
 
Kursus toimus Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministeeriumi rahastusel, projekti eestvedaja oli TÜ eripedagoogika osakond.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• SA Innove aitab koolidel ja lasteaedadel üle Eesti leida tugispetsialiste
• Eripedagoogid logopeedidele appi

Osa saavad võtta kõik üldhariduskoolide 5.-12. klassi õpilased, ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast. Töö peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga. Referaadid ei kuulu hindamisele

Uurimistöö tuleb esitada elektrooniliselt 20. veebruariks 2017. a aadressil www.etag.ee/konkursid/.
I voorus hindab iga tööd 2 retsensenti, II voorus kutsutakse oma töid konverentsil esitlema 10 põhikooli ja 10 gümnaasiumi parema töö autorit. Konverentsist on osa võtma palutud kõik osalejad ja juhendajad.

Ühe kuni kahe parema töö autorid saadetakse Eestit esindama Hollandis toimuvale rahvusvaheliste keskkonnaalaste projektide olümpiaadile INESPO. Konkursi tulemusi võtavad arvesse ka ülikoolide vastuvõtukomisjonid.

Konkursi lisainfo: Erle Tüür, e-post: erle.tuur@teec.ee
Konkursi veebileht: http://uurimistoodekonkurss.wordpress.com/