Põhjuseid, miks nad jätkavad oma elu Eestis, on erinevaid. Et selliseid peresid ja lapsi jõuab Eestisse üha enam, uuris "Aktuaalse kaamera" toimetaja Epp Ehand, kuidas meie koolid nende õpetamisega hakkama saavad. Loe lähemalt ja vaata videot ERRi uudisteportaalist!

Samal teemal:

• Vahetusõpilane avardab maailmapilti, kui annad talle võimaluse
• Laps on laps. Ka siis, kui tuleb välismaalt
• Kõige tähtsam on armastus laste vastu

Hartaga tunnustamine tähendab võimalust lihtsustatud korras esitada taotlus õpilaste ja töötajate rahvusvaheliseks õpirändeks.

Tallinki laeval toimunud Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu sügisseminaril said Erasmus+ kutsehariduse õpirände harta omanikuks Haapsalu Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool ja Tartu Kutsehariduskeskus.

„On teada, et aastani 2020 rahvusvahelise õpirände rahastamise eelarve kasvab. Tänu hartadele on meil nüüd lihtsam töötajaid ja õpilasi õpirändesse saata. Seda võimalust tuleks igati ära kasutada,“ sõnas Sihtasutuse Archimedes juhatuse esimees Rait Toompere.

Sihtasutus Archimedes tunnustab hartaga kutsekooli võimekust viia ellu kõrge kvaliteediga rahvusvahelist õpirännet ja toetab Erasmus+ programmi vahenditega kooli rahvusvahelistumist. Kutsehariduse harta omanikuna võtab kool pikaajalise kohustuse panustada jätkuvalt rahvusvahelise õpirände edendamisse ja rakendab strateegilist lähenemist rahvusvahelise õpirände lõimimisel kooli tegevustesse.

Loe lähemalt SA Archimedese kodulehelt. 

Samal teemal:

• Sihtasutus Archimedes tutvustab esmakordselt Eesti kõrgharidust Lõuna-Ameerikas
• Erasmus+ toetab Eesti hariduse rahvusvahelist koostööd 10 miljoni euroga

Ürituse juhatavad sisse ettekanded seniste edukate projektide kohta mitmelt poolt Euroopast (täpsem programm). Järgneb loomehäkk, mille käigus töötavad meeskonnad kogenud mentorite juhendamisel 24 tunni jooksul välja mõne uudse lahenduse idee. Žürii välja valitud meeskonnad saavad auhindu ja võimalusi idee edasiseks arendamiseks.

"Ootame osalema inimesi, kes tunnevad huvi, mil moel on tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi (tehistõelisus, liitreaalsus, 3D-lahendused) võimalik kasutada rahvatervise, hariduse või turismi edendamiseks," ütles TLÜ ristmeedia lektor Alessandro Nani. "Loomehäkile võib saabuda nii enda ideega kui ka sooviga panustada mõne teise meeskonna idee väljaarendamisse," lisas ta.

Lisainfo ja registreerimine. 

Jälgi üritust ka Facebookis.

Üritused toimuvad ELi Interregi rahastatud projekti Cross Motion raames. Ürituse korraldajad Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut ning startup-inkubaator Digix.

Kolmandale kohale tuli Luua Metsanduskooli võistkond.

Parimateks noorteks floristideks tunnistatud Maris Paas ja Mari Merileid Metsnik on Räpina Aianduskooli floristika eriala kolmanda kursuse õpilased. Mõlemad neiud tunnistasid, et ei osanud võitu oodata ja tulid eeskätt võistluskogemust saama. 

„Kindlasti võistleme ka tulevikus edasi, aga võtame rahulikult. Kõigepealt tuleb kool ära lõpetada,“ ütles Maris. Mõlemad neiud on käinud juba mitmel praktikal ja plaanivad sel sügisel ka välispraktika ette võtta.

Paarisvõistlusel võiduni jõudnud tüdrukute teekond floristikani oli aga erinev. „Minul oli juba lapsepõlvest saati soov floristikat õppida, kuna mu tädi tegeles hobikorras lilleseadega ja mind paelus see amet,“ märkis Mari Merileid. „Mina tulin koos sõbrannaga Räpinasse, tema läks teisele erialale ja mina tegin tutvust floristikaga. Olen oma otsusega väga rahul,“ tõdes Maris. 

Teise koha pälvinud Räpina Aianduskooli võistkonda kuulusid Kerli Kaur ja Sanda Kuusmaa  ning kolmandale kohale tulnud Luua Metsanduskooli võistkonda Merge Paju ja Andres Laanemaa.

Tänavuste võistlejate taset hindasid kohtunikud heaks. „Üllatasid Luua Metsanduskooli õpilased, kes õpivad floristikat valikainena, mitte põhierialana. Mõlemad võistkonnad olid väga tublid,“ märkis võistluse kohtunik ja kauaaegne floristika kutseõpetaja Marika Tubli. 

„Ehkki võistlusformaate on erinevaid ja suurtel võistlustel võisteldakse individuaalselt, on paarisvõistlus noortele hea võimalus kujundada ka igapäevatöös vajalikku koostööoskust ja jagada otsuste tegemise raskust,“ märkis võistlusjuhendi autor, florist ja Räpina Aianduskooli õpetaja Marek Jakobi. 

Kutsemeistrivõistlusel sooritasid õpilased kolm erinevat võistlustööd: dekoratiivne spiraalkimp, lauaseade ja kleebitud ehe. Võistlustöödele jagati punkte neljas kategoorias: idee, värvus, kompositsioon ja tehnika. Võistlustöid hindasid tunnustatud floristid Ahti Lyra ja Marika Tubli, kelle tööd koordineeris peakohtunik Marek Jakobi. 

Sel aastal täitus 40 aastat Eesti meistrivõistlustel lilleseades, mille tähistamiseks peeti 22.-23.  septembril Eesti meistrivõistlusi lilleseades. Noorte õppurite kutsemeistrivõistlust viidi samuti läbi Estonian Florist Cup 2016 programmi raames.

Kutsemeistrivõistlust korraldas SA Innove koostöös Räpina Aianduskooli ja MTÜga Eesti Florist. Võistluse läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond ja Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas ja fotod: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Suurejoonelisel lillepeol selgitatakse välja parimad noored floristid
• Hinnas on valdkondlikud IT-oskused
• Kutseharidus on tulevikku vaatav valik

Aasta parimad võõrkeelealased teod kuulutatakse välja kell 16 Tallinnas Wabaduse kohvikus (Vabaduse väljak 10). Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner annab üle Euroopa Komisjoni ning ministeeriumi tunnuskirjad parimatele võõrkeele õpetamise uuendajatele.

Wabaduse kohvik muutub kolmeks tunniks keeltekohvikuks, kus saab 15-minutilistes lühitundides tutvuda 21 keelega: araabia, gruusia, hiina, hispaania, hollandi, inglise, jaapani, kreeka, leedu, läti, norra, poola, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani, tšehhi, türgi, ungari, vene.

Kell 15.15 algab Euroopa keeltepäeva tähistamine Tartu Kaubamajas. Huvilistel on võimalik osaleda 20-minutilistes keeletundides, valikus on 18 erinevat keelt. Lisaks saab külastada keeltemessi ja võtta osa viktoriinist.

Euroopa keeltepäeva tähistamisele Tallinnas ja Tartus on oodatud kõik huvilised. Üritused on tasuta nind registreeruda pole vaja.

Lähem info Tallinna ja Tartu sündmuste kohta. 

Üle Eesti on huvilistel võimalik osaleda Vikerraadio keeltemängus ”Punamütsike”, mis toimub kell 7-15. Raadio veebilehel saab kuulata lõiku muinasjutust „Punamütsike” Euroopa Liidu 12 ametlikus keeles. Kuulajatel tuleb ära arvata, milliste keeltega on tegu. Vastuseid saab saata kella 15ni, kokkuvõte tehakse kell 16.15 algavas pärastlõunaprogrammis.

Taust

Euroopa keeltepäeva tähistatakse alates 2001. aastast Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni algatusel, et rõhutada keeleõppe tähtsust, väärtustada kõiki Euroopas kõneldavaid keeli ning toetada elukestvat keeleõpet.

Keeltepäeva üritusi korraldab Euroopa Komisjoni esindus Eestis koostöös Haridus- ja Teadusministeerumi, saatkondade, kultuuriesinduste jt partneritega.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Euroopa keeltepäev rõõmustab publikut raamatunäituse, avalike loengute ja Chalice’i kontserdiga
• Traditsiooniline Euroopa keeltepäev toob Tallinnasse keelte välktunnid ja tõlkekonverentsi

Festivali korraldaja Annika Vesselovi sõnul jõuab tänavune festival lisaks suurematele linnadele ka väga väikeste kogukondadeni. 

„Nädala vältel toimub sündmusi igas maakonnas ja 30. septembril, kui on üle-euroopaline Teadlaste Öö, leiab aset tõeline teadusplahvatus - samaaegselt toimub kümneid teadussündmusi. Kokku korraldatakse sel nädalal üritusi rohkem kui 40 erinevas kohas üle Eesti,“ tutvustas ta.

„Avapaugu annab festivalile esmaspäeval toimuv kaisuloomahaigla, kus lapsed saavad oma kaisuloomad tuua Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikusse ning meditsiini- ja hambaarstitudengid aitavad lemmikud terveks ravida. Teadusmelu kestab reedeni, mil festivali lõpetab suur 18+ ulmepidu AHHAA keskuses,“ lisas Vesselov.

Festivali kaaskorraldaja Riina Nõupuu märkis, et programmis leidub sündmusi igal vanusele ja kuigi festivalil on palju rõhku pandud õpilastele ning noorematele teadushuvilistele, siis sündmused nagu teaduskohvikud, õuekino seansid või eriprogrammid ülikoolides äratavad kindlasti ka vanema publiku huvi. Üks tähelepanuväärsemaid sündmusi on reedel Teaduskeskuses AHHAA toimuv FameLab. 

„Igal aastal toome festivali kavasse uusi suursündmusi ja meie seekordne tähtsündmus on Põhja-Euroopas esimest korda toimuv FameLab. Tegemist on rahvusvahelise stand-up teadusvõistlusega, mis toob lavale Eesti ja Läti noorteadlased, kes tutvustavad publikule oma teadussaavutusi väga kaasahaaraval viisil,“ rääkis Nõupuu. „Kõik osalejad peavad tegema etteaste, mis on humoorikas ja teadmistepõhine ning mahtuma kõigest kolme minuti piiresse.“

26.-30. septembrini toimuv Teadlaste Öö festival toimub juba 11. korda. Seekordne festival on läbi aegade suurim, kuna üle Eesti toimub rohkem kui 900 eriilmelist teadussündmust. Tegemist on Baltikumi suurima teadusfestivaliga.

Teadlaste Öö festivali eesmärk on näidata, et teadus ümbritseb meid kõikjal ning seeläbi innustada noori teadushuvilisi oma eesmärke ellu viima.

Festivali kava asub aadressil www.teadlasteöö.ee 

Allikas ja foto: Teadlaste Öö festivali pressiteade. Fotol on korraldusmeeskond. 

Samal teemal:

• Elroni rongid täituvad teaduskatsetega
• Tänavu toimub läbi aegade suurim Teadlaste Öö festival

Noore uurija stipendiumikonkursile on oodatud kandideerima 8.-11. klasside teadushuvilised noored, kes soovivad oma uurimistöö tegemisel saada abi teadlasest juhendajalt.

Konkursi tähtaeg on 17. oktoober 2016.

Kandideerida saab kas üksi või kuni kolmeliikmelise meeskonnaga. Stipendium pakub õpilasele ja tema juhendajale nii korralduslikku kui rahalist tuge:  aitab lapsel leida teadlasest juhendaja ning toetab uurimistööks vajalike juhendamis- ja muude kulude katmisel. 

Konkurss toimub kord aastas.

Noorte uurijate väljavalimisel peame oluliseks, et õpilased oleksid Eesti eri paigust ja plaanitavate uurimistööde teemad kataksid erinevaid valdkondi. Eriti julgustame osalema suurtest keskustest väljaspool elavaid õpilasi.  

Noore uurija stipendiumi konkurss toimub juba kuuendat aastat ja selle aja jooksul on õpilased uurinud palju põnevat alates näiteks luulekogudest ja lõpetades õhu ammoniaagi- ja vere glükoosisisaldusega. Uurimistöid on edukalt kaitstud oma koolis ja need on pälvinud auhindu riiklikel konkurssidel.

Noorte uurijate kogemustest uurimistööde tegemisel saab lähemalt lugeda portaalist miks.ee.

Konkursi veebileht

Lisainfo: Sirli Taniloo, Eesti teadusagentuur, tel 7317 347, e-post: sirli.taniloo@etag.ee

“Tallinna ja ülikoolilinna Tartu vahel sõitvates rongides saab Teadlaste Öö festivali nädalal vaadata teadusteatrit. AHHAA on Elroni pardal kolmel päeval, pakkudes eriilmeliste teaduskatsetega põnevat vaatemängu ja võimalust veeta sisukalt reisiaega,” ütles Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht Mai Vahtrik.
 
“AHHAA Teadusteatri eesmärk on tekitada inimestes uudishimu. Eriti tahame oma etendustega äratada noorte hulgas huvi teaduse ja teadmiste vastu,” ütles Teadlaste Öö festivali peakorraldaja Riina Nõupuu.
 
“Elroni rongides on alati rahvast, eri vanuses inimesi ja piisavalt ruumi teaduskatsete tegemiseks. AHHAA Teadusteater ootab publiku hulka nii vanu tuttavaid, kuid loodab etendustega rongis tutvustada teaduskatseid veel suuremale hulgale inimestele,” lisas Riina Nõupuu.
 
Teadlaste Öö Festivali rongides toimuvateks etenduseks on AHHAA välja valinud oma kõige menukamad teaduskatsed, mis käsitlevad nii füüsikat ja keemiat kui ka õhku ning vett.
 
AHHAA Teadusteatrit saab jälgida reisidel:
 
Tartu-Tallinn liinil:
Esmaspäeval, 26. septembril kell 8:46 Tartu-Tallinn reis
Kolmapäeval, 28. septembril kell 13:17 Tartu-Tallinn reis
Reedel, 30. septembril kell 8:46 Tartu-Tallinn reis
 
Tallinn-Tartu liinil:
Esmaspäeval, 26. septembril kell 12.42 Tallinn-Tartu reis
Kolmapäeval, 28. septembril kell 16.35 Tallinn-Tartu reis
Reedel, 30. septembril kell 12.42 Tallinn-Tartu reis
 
26.–30. septembrini toimuv Teadlaste Öö festival on läbi aegade suurim teadusfestival Eestis. Festival programmis on rohkem kui 900 sündmust.  Festivali eesmärk on näidata, et teadus ümbritseb meid kõikjal ning seeläbi innustada noori teadushuvilisi oma eesmärke ellu viima. Lähemalt: teadlasteoo.ee.

Allikas: Elron

Samal teemal:

• Tänavu toimub läbi aegade suurim Teadlaste Öö festival
• Teadlaste Öö juubelifestivalil korraldatakse 400 teadussündmust

2004. aastast ilmuvat THE tabelit peetakse maailma mainekaimaks ja objektiivseimaks ülikoolide pingereaks, mis kõrvutab maailma teadusülikoole kõigi peamiste tegevusalade lõikes. Pingerea koostamisel võetakse arvesse 13 tulemusnäitajat, mis on koondatud viide rühma: õpikeskkond (30% üldhindest), teadus (30%), teadustulemuste mõjukus (30%), tulu ettevõtetega sõlmitud lepingutest (2,5%) ja rahvusvahelisus (7,5%).
 
Võrreldes edetabeli läinudaastase väljaandega on Tartu ülikool parandanud oma tulemust THE viiest indikaatorite rühmast neljas, sealhulgas eriti tuntavalt teadustöö mõjukuse osas (viitamiste arv publikatsiooni kohta), kus TÜ paigutus 2. detsiili. Bibliomeetrilises analüüsis võttis THE tänavu lisaks 12 miljonile teadusartiklile arvesse enam kui poolt miljonit raamatut ja raamatupeatükki, mis tagab kunstide ja humanitaarteaduste valdkonna varasemast parema esindatuse.

Edetabeli tänavuaastase väljaannet koostades hindas THE 1313 ülikooli ning reastas neist 980. Tabel ei arvesta väga kitsalt spetsialiseerunud ülikoole, ega neid, mille teadusproduktsioon viimasel viiel aastal (2011–2015) on olnud väiksem kui 150 artiklit aastas. Teise Eesti ülikoolina on pingereas esindatud ka Tallinna tehnikaülikool, mis paikneb positsioonil 601-800.

Edetabeli koostamise metoodikaga on võimalik lähemalt tutvuda THE kodulehel.

Septembris avalikustati ka maailma 800 parimat ülikooli reastava edetabeli QS World University Rankings selleaastane väljaanne, kus Tartu ülikool saavutas samuti oma seni parima tulemuse, jõudes 347. kohale.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Tartu Ülikool on maailma ülikoolide edetabelis läbi aegade parimal positsioonil
• Digitehnoloogiate instituudi vanemteadur: Eesti õppetöös on saabumas uus hingamine

Tegevused viiakse läbi projekti “Study in Europe” korraldajariigina ning Euroopa Komisjoni toetusel, kelle soov on tõsta Euroopa kui õppimiskoha populaarsust. Eesti siseneb riiklikul tasandil haridusvaldkonnaga Lõuna-Ameerika turule esmakordselt ning peamine eesmärk on tutvustada Eesti ülikoolide ingliskeelseid õppekavasid, stipendiume, Erasmus+ mobiilsusskeeme ning Eesti ja e-ühiskonna edulugusid.

Euroopa Komisjoni algatuse Study in Europe raames osaleb Archimedes üliõpilaste värbamismessidel ning viib läbi potentsiaalsetele uutele üliõpilastele infoseminarid Eesti hariduse ning õppimisvõimaluste tutvustamiseks. Lisaks arutatakse koostöövõimalusi Peruu ülikooliga Pontificia Universidad Católica del Perú, mis kuulub Ladina- ja Lõuna-Ameerika parimate ülikoolide sekka.

“Oluliste teemadena tutvume vilistlasturunduse, õppekavade arenduse, tudengite mobiilsuse, tööandjatega koostöö ning muude hariduse jaoks oluliste teemadega,” ütles kõrghariduse välisturunduse peaspetsialist Merili Reismann.
“Lõuna-Ameerika turul tegutseb mitmeid Eesti ettevõtteid, seega on oluline alustada ka haridussuhete uuele tasemele viimist.”

Ladina- ja Lõuna-Ameerika on üks Euroopa Komisjoni programmi “Study in Europe” prioriteetsetest piirkondadest, mis võiks olla Euroopale veelgi suurema potentsiaaliga turg talentide värbamiseks. Eestisse on viimase viie aasta jooksul tulnud diplomiõppesse Ladina-Ameerikast üle 20 tudengi ning kõige suuremad saatjamaad on Brasiilia, Mehhiko ja Colombia.

Sihtasutus Archimedes osaleb Lõuna-Ameerika tegevustes Euroopa Komisjoni initsiatiivi Study in Europe ühe eestvedajana. 21. septembril ning 23.-24. septembril toimuvatel haridusmessidel võtab osa üle 40 eksponendi 13-st Erasmus+ riigist. Kokku oodatakse kahe riigi peale üle 2000 külastaja.

Allikas: SA Archimedes

Foto: SA Archimedes

Samal teemal:

• Sihtasutus Archimedes tutvustab Lõuna-Koreas esmakordselt Eesti haridust
• Erasmus+ toetab Eesti hariduse rahvusvahelist koostööd 10 miljoni euroga