Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel oli eelmisel õppeaastal Eestis 24 693 õpetajat. „Nende hulgas on kindlasti palju neid, kelle kohta võiks julgelt öelda, et tegu on imeliste õpetajatega. Kahjuks seda aga alati välja ei öelda. On aeg õpetajatele näidata, et neid väärtustatakse, neid hinnatakse ja armastatakse,“ kutsub Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi kommunikatsioonispetsialist Tuuli Hiiesalu kõiki õpilasi üles oma lemmikõpetajaid tunnustama.

Algatuses osalemiseks tuleks mõelda oma lemmikõpetaja peale, leida üles see, mis teeb temast Õpetaja suure algustähega ja haarata videokaamera. Video imelisele õpetajale võiks olla kuni kaks minutit pikk ja jutustada sellest, miks just see õpetaja on eriline ning väärib suurt tunnustust. 

Videode tegemiseks on aega terve tarkuse- ehk septembrikuu. Valminud videod tuleks saata aadressil imelineopetaja@gmail.com.  Palume hoida videod 5. oktoobrini saladuses, sest täpselt õpetajate päeval avaldame kõik saabunud videod Facebook´is imelise õpetaja autahvlil: https://www.facebook.com/imelineopetaja. Sellel lehel võib ka juba näha ühte näidisvideot, mis õpetajale tehtud. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uuring: õpetajaameti maine on ühiskonnas hea
• Õpetaja professionaalne areng eeldab kogemuste jagamist ja reflekteerimist
• Doktoritöö: algajad õpetajad on motiveeritud, kuid vajavad kolleegide toetust

TTÜs hakkab sel sügisel õppima ligi 3300 uut tudengit, neist 2810 Eestist ja pea 500 välismaalt. Eelmisel aastal asus Eesti ainsas tehnoloogiaülikoolis õppima 3742 üliõpilast, neist välistudengeid 479.

Kokku õpib TTÜs õppeaasta alguses 11 400 tudengit. Tehnikaülikoolis on teiste Eesti ülikoolidega võrreldes kõige enam välistudengeid, kes moodustavad 13% ülikooli tudengitest.

Eesmärgiks seatud TTÜ sisseastujate akadeemiline tase on võrreldes eelmise aastaga oluliselt tõusnud: õppima asub kaks korda rohkem matemaatika riigieksamil üle 90 punkti saavutanuid ja kolm korda rohkem üle 75 punkti saavutanud  esmakursuslasi. Samuti alustab TTÜs õpinguid varasemast rohkem gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanuid ning magistriõppes bakalaureuseõppe cum laude lõpetajaid. 

TTÜ õppeprorektor akadeemik Jakob Kübarsepp tunneb heameelt, et tänu tõusnud sisseastumiskünnisele on tõusnud ka uute üliõpilaste akadeemiline tase. „Loodan, et see parandab õpingutes edasijõudmist ja vähendab väljalangevust. Vastuvõtul ingliskeelsetele õppekavadele, vaatamata karmistunud keeleoskuse nõuetele, on uute ja senisest võimekamate välisüliõpilaste arv Tehnikaülikoolis jätkuvalt kasvamas. Erinevalt eelnenud aastatest ei korraldanud me täiendavat vastuvõttu alakriitilistel erialadel. Nendel erialadel on lähiajal vajalik senisest parem koostöö ülikooli ja ettevõtete vahel nii õppekavaarenduses ja õpetamisel kui ka erialade tutvustamisel,“ kinnitab õppeprorektor Kübarsepp.

Bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- ja integreeritud õppes alustab sel sügisel 2008 uut üliõpilast, magistriõppes 1221 ja doktoriõppes 56. 

Eesti sisseastujate hulgas olid populaarseimateks nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes IT ja majanduse erialad, millele oli suur tung ka eelmisel aastal. 

Viimastel aastatel on TTÜ oluliselt tõstnud sisseastumisnõudeid välistudengitele, seades inglise keele sisseastumistasemeks B2 ja korraldades (video)intervjuusid kõigi sisseastujatega. 

Välismaalaste seas on sarnaselt varasemale populaarseimaks erialaks magistriõppes tööstustehnika ja -juhtimine, aga ka  e-riigi tehnoloogiad ja teenused, bakalaureuseõppes aga integreeritud tehnoloogiad. Palju avaldusi esitati ka küberkaitse magistriõppesse astumiseks.

Aastail 2007-2016 on Tallinna Tehnikaülikooli tulnud õppima välistudengeid ligi sajast erinevast riigist. TTÜ rahvusvaheline haare laieneb igal aastal, sel sügisel hakkab ülikoolis õppima tudengeid näiteks Kõrgõzstanist ja Montenegrost.

Õppima asuvate välistudengite täpne arv selgub septembrikuu esimese nädala jooksul, kui on olemas ülevaade reaalselt kohale saabunud tudengitest. TTÜ avatud õppesse saab aga astuda 12. septembrini. 

Uusi tudengeid võeti sel aastal vastu sajale erialale. Bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõppes 47-le, magistriõppes 43-le ning doktoriõppes 10-le õppekavale. Eestikeelsetel õppekavadel täiskoormusega õppimine on TTÜs tasuta. 

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Algab vastuvõtt TTÜ avatud õppesse
• Tehnikaülikooli tudengeid ootavad sügisel mitmed stipendiumid

Kolmel seni eraldi tegutsenud koolil olid oma selged tugevused, aga ka valdkonnad, milles maakonnasisestele konkurentidele alla jäädi. Ühendamine võimaldab õppetöö kvaliteedi keskmist taset selgelt tõsta.

“Ühe õppeasutusena saame maakonnasisese konkureerimise asemel keskenduda parima kutsehariduse andmisele ja arendamisele ning seda tehes luua nii piirkonna kui kogu Eesti vajadusi arvestava tervikliku süsteemi,” ütles Mets. “Ida-Viru elanik ei pea ametit õppima minema Tallinnasse, Tartusse või Peterburi, sest erialad koos pädevate õpetajate ning moodsa taristuga on siin samas olemas.”

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Narvas, Sillamäel ja Jõhvis toimunud 1. septembri aktustel tervitasid õppijaid ja töötajaid Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo, kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets ja õppedirektor Riina Veidenbaum.

„Täna tegime ühiselt maakonna kutsehariduse ajalugu, ühendatud koolis oli esimene koolipäev. Eelmisel õppeaastal alustasime koostööd, tänasest alates hakkame liitma kolme õppekoha parimaid kogemusi. Ühine hingamine ja identiteet ei sünni iseenesest ning peame selle nimel tublisti pingutama,” lisas Mets. “Soovin, et iga töötaja seaks nii sõnades kui tegudes esikohale õppijad ja koolipere liikmed oleksid üksteisele toeks. Vaid siis usaldavad meid õppijad ja tööandjad.”

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas õpib 17 õppekavarühmas uuel õppeaastal meistriks üle 2800 erinevas vanuses õppija.

Allikas ja fotod: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus. 

Samal teemal:

• Narva ja Viljandi noored meistrid õppisid spordi abil üksteise kultuuri tundma
• Narva Kutseõppekeskus korraldab suvelaada
• Septembrist alustava suurkooli Narva õppekeskuses on suvine vastuvõtt täies hoos

EBSi rektor Arno Almanni sõnul on EBSi uue õppeaasta märksõnaks rahvusvahelisus. „Oleme uhked, et saame uut õppeaastat alustada maailma 100 parima hulka valitud BA õppekavaga "Rahvusvaheline ärijuhtimine", mis pälvis juunis ärikoolide ühe kõrgeima tunnustuse – EPAS  akrediteeringu. Lisaks alustame sel aastal koostööd mitme tippülikooliga: koos Eesti Välisministeeriumiga aitame viia oma äriidee inkubaatori mudeli Gruusia ühe parima ülikooli Akaki Tsereteli State University õppeprogrammi ning doktoriõppe ning teadus- ja arendustöö edendamise eesmärgil alustame koostööd Aasia ühe parima ülikooliga Hong Kong Polytechnic University,“ kirjeldas Almann algava õppeaasta olulisemaid rahvusvahelisi projekte.

Rahvusvahelisus on märksõnaks ka ülikooli tudengite ja õppejõudkonna hulgas. „Kolmandik käesoleval aastal EBSi õppima asuvatest üliõpilastest on välistudengid ning ligi neljandik neid õpetama asuvatest õppejõududest tulevad rahvusvaheliselt tunnustatud välisülikoolidest ja -ettevõtetest. Kokku alustavad septembris EBSis Tallinnas ja Helsingi filiaalis õppetööd tudengid 13 erinevast riigist,“ rääkis Almann.

Uus õppeaasta toob kaasa ka mõned uuendused õppeprogrammides. Rahvusvahelise ärijuhtimise MA programmi valikus on alates sügisest ingliskeelne spetsialiseerumissuund rahandusele ja majandusarvestusele, mis on mõeldud inimestele, kes soovivad väga spetsiifiliselt arendada oma analüütilisi oskusi ja finantsjuhi kompetentse. Äriinnovatsiooni MBA programmi magistrantidel avaneb aga esmakordselt võimalus osaleda Genfis toimuval unikaalsel CERNi innovatsiooninädalal.

Igal õppeaastal tunnustab EBS parimaid sisseastujaid stipendiumitega. Sel aastal anti välja kokku 23 stipendiumi. 16 õppemaksusoodustuse stipendiumi pälvisid parimate tulemustega bakalaureuse- ja magistriprogrammidesse sisseastujad. Lisaks anti välja viis noore ema stipendiumi ning täisstipendiumid Junior Achievementi majandusolümpiaadi võitjale ja õpilasfirmade võistluse võitjale.

Allikas: EBSi pressiteade. 

Samal teemal:

• EBSi õppekava hinnati maailma 100 parima õppekava hulka
• Ettevõtlusõppe programm arendab ettevõtlikku hoiakut nii õppijatel kui õpetajatel

Õppematerjali leiavad huvilised aadressilt http://edu-kit.sameworld.eu/ ning seda üheteistkümnes eri keeles.

Kliimamuutused toovad endaga kaasa lisaks keskkonnaküsimustele sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, mis avaldavad otsest mõju inimeste igapäevaelule. Pikaajalised põuad, püsivad üleujutused jms sunnivad inimesi kolima, kuna toimetulek  ja senine elustiil on teatud piirkondades muutumas võimatuks.

Kliimamuutused on seotud nii keskkonnaõigluse kui rändega. 2050. aastaks ennustatakse keskkonnarände suurenemist võrreldes teiste rändeliikidega. 12 peatükki jaotatud õppematerjal avardabki teadmisi nii keskkonnarände olukorra, migrantide kaitsetuse, aga ka tootmise ja tarbimise ning keskkonnaalase ebaõigluse teemal. Kliimamuutuseid käsitlevatest peatükkidest leiab teavet kliimamuutuste eri põhjuste, aga ka näiteks teksaste CO2 jalajälje kohta. Tekste täiendavad rohked pildi- ja videomaterjalid, lisaks on õpetajatele kasutamiseks välja töötatud üle 35 aktiivõppetegevuse koos üksikasjalike juhenditega.

Õppematerjaliga tutvunud kliimateadlane Ain Kallis ütles, et kliimamuutuste osa on seal hästi selgitatud. Lisaks leiab huvitavat lugemist näiteks looduse õiguste kohta, mida on mitmed riigid kirjutanud oma põhiseadusesse.

Peipsi Koostöö Keskus on n-ö pilootkoolides Mustvees, Räpinas, Alatskivil ja Tartus ellu viinud  e-õppematerjali toel juba ligi 20 õppepäeva. Näiteks “Kliimahommikusöögi”  töötoas on erinevaid toiduaineid maitstes arutluse all kliimamuutuste seosed toiduainete tootmise ja tarbimisega. Programmis “Kliimamuutused ja jätkusuutlik põllumajandus” uurivad lapsed kahe kuu jooksul, kuidas mõjuvad mahe- ja keemilised väetised nende külvatud seemnete kasvule ja taimede suhkrusisaldusele ning kuidas erinevad põllumajandusviisid on seotud kliimamuutustega.

Õppematerjal on kõigile huvilistele tasuta kättesaadav, vajalik on enda kasutajaks registreerimine. 2017. aastal lisanduvad õppematerjalile audiovisuaalsed loengud, samuti jätkub e-õppematerjali täiustamine.

Õppematerjal valmis tänu projektile S.A.M.E. World - jätkusuutlikkus, teadlikkus, keskkond maailmahariduses, Euroopa arengukoostöö aastal 2015, kus MTÜ Peipsi Koostöö Keskus on üheks partneriks. Projekti tegevusi rahastavad Euroopa Liit ja Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Allikas: Peipsi Koostöö Keskuse pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õiglase kaubanduse koolitus Konguta Koolis
• Maailmaharidusnädal Valga Gümnaasiumis

IT Kolledži kaugõpe sobib eelkõige töötavatele inimestele, kes soovivad omandada kvaliteetset IT kõrgharidust põhitöö kõrvalt. Kandideerimise eeldus on Eestis omandatud keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigi haridus.

IT Kolledži kaugõpe on õppevorm, kus osalemine eeldab väga suures mahus, vähemalt 75% ulatuses, tudengi iseseisvat tööd. Iseseisva õppe toetamiseks on õppekava ainekursused viidud e-õppe vormi ning õppematerjalid on kättesaadavad veebikeskkonnas. Valdav osa õppejõu ja ainekursusel osalejate omavahelisest suhtlusest toimub e-õppe suhtlusvahendite abil. Auditoorne õppetöö toimub õppesessioonidena nädalalõppudel reedest pühapäevani, keskmiselt iga kolme nädala tagant. Õpingute edukaks läbimiseks kaugõppe vormis on vajalik enesedistsipliin ja enesemotivatsiooni oskus.

IT Kolledži kaugõppesse võetakse vastu 120 uut tudengit. Sissesaanud tudengite nimekiri avaldatakse hiljemalt 12. septembril 2016 sisseastumise infosüsteemis (www.sais.ee). Õppetöö algab 23. septembril 2016.

Vaata lähemalt: www.itcollege.ee/kaugope/

IT KOLLEDŽI VASTUVÕTUTINGIMUSED ON MUUTUNUD

IT Kolledži eestikeelsetele õppekavadele kandideerides on vastuvõtu pingerea moodustamise aluseks (kutse)keskharidustunnistuselt järgmiste õppeainete hinnete keskmine jagatuna kahega:
• eesti keel;
• inglise keel (või seda asendav A-võõrkeel);
• matemaatika (nii kitsas, lai kui enne 2014. aastat sooritatud);
• füüsika.

Täiendavaid konkursipunkte on võimalik saada:
• Riigieksamid: laia matemaatika riigieksami (võrdsustatud varasematel aastatel sooritatud matemaatika riigieksamiga) positiivne tulemus jagatakse 100-ga ja liidetakse konkursipunktidele (riigieksam ei ole sisseastumisel nõutud); eesti keele riigieksami positiivne tulemus jagatakse sajaga ja liidetakse konkursipunktidele (riigieksam ei ole sisseastumisel nõutud).
• Medal: gümnaasiumi medaliga lõpetanud üliõpilaskandidaadile liidetakse konkursipunktide summale 1 punkt.
• Olümpiaadid: gümnaasiumi astmes üleriigilisel koolinoorte matemaatika-, füüsika- või informaatikaolümpiaadil I-X koha saanud, gümnaasiumi astmes rahvusvahelisel matemaatika-, füüsika- või informaatikaolümpiaadil osalenud, üleriigilisel infotehnoloogia kutsemeistrivõistlusel Noor Meister või küberkaitsevõistlustel Küberolümpia või Küberpähkel I-III koha saanud üliõpilaskandidaadile liidetakse konkursipunktide summale 1 punkt.
• IT-alaste pädevuste test: peale avalduste esitamise perioodi lõppu on võimalik sooritada IT-alaste pädevuste test (eeldab eelnevat IT-alast (töö)kogemust). Test koosneb valikvastustest ja positiivselt sooritavad selle kandidaadid, kellel on vähemalt 30% õigeid vastuseid. Testist läbisaanutele lisatakse konkursipunktide summale kuni 1 punkt (testitulemus jagatakse 100-ga). Kolm esimest testi kõrgeimale tulemusele sooritanut pääsevad õppima pingereaväliselt.

Täpsem info sisseastumistingimuste kohta: www.itcollege.ee/sisseastumistingimused/

Täiskoormusega õppe valinud sisseastujad kandideerivad riigifinantseeritavale (TASUTA) õppekohale, va kandidaadid, kes on eelnevalt rakenduskõrgharidusõppes vähemalt poole õppekava nominaalkestusest tasuta õppinud. Osakoormusega õpe on tasuline.

SISSEASTUMISDOKUMENTIDE VASTUVÕTT

Dokumente saab esitada SAIS-is 1.-7. septembrini 2016. Kutsekeskhariduse omandanud ning enne 2004. aastat keskhariduse omandanud kandidaadid täidavad avalduse SAIS-is ja toovad kandideerimiseks vajalikud dokumendid IT Kolledžisse. Dokumente saab tuua 3.-7. septembrini 2016 IT Kolledžisse Raja tänav 4C, ruum 222 iga päev (k.a laupäeval ja pühapäeval) kell 10.00-16.00.

IT Kolledži õppekavad kuuluvad nutika spetsialiseerumise erialade hulka ja kõik õppima asunud tudengid saavad kandideerida erialastipendiumile - 160 eurot kuus. Stipendiumi väljamaksmist koordineerib SA Archimedes. Stipendiume maksab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

IT Kolledž on edukalt läbinud institutsionaalse akrediteerimise ja õppekavade kvaliteedihindamise, saades rahvusvahelistelt hindamisekspertidelt positiivse hinnangu mõlemas hindamisprotsessis.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž on 2000. aastal loodud mittetulunduslik rakenduskõrgkool, mida haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). IT Kolledžis saab omandada rakendusliku kõrghariduse õppekavadel IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, Infosüsteemide analüüs ja ingliskeelsel õppekaval Cyber Security Engineering (küberturbe tehnoloogiad). Kokku õpib IT Kolledži päevases, õhtuses ja kaugõppes üle 950 õppuri.

Samal teemal:

• Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori kohusetäitjana asus tööle Peeter Lorents
• Memorandumiga valmistatakse ette TTÜ ja IT Kolledži ühinemist

Tulevasi magistreid asus õppima 5% mullusest enam. Bakalaureuseks saamisele võttis sihi 1524 uut tudengit, doktorikraadi ihalejaid on 49. 

Tänavu alustatakse ka uue õppeainega, mis lühendina kannab nime ELU. Eesmärk on interdistsiplinaarsuse edendamine – erinevate erialade tudengid tegutsevad ühiselt eluliste projektide kallal. Koos tegutsemise kogemust pakutakse edaspidi kõigile BA ja MA taseme üliõpilastele, sel sügisel alustavad esimesed pilootprojektid, kus osaleb ligikaudu 100 üliõpilast. 

Tallinna Ülikooli eesmärk on olla targa eluviisi eestvedaja Eestis ehk teha ise ja juhatada ka teisi tegema tõenduspõhiseid otsuseid. Kuue instituudiga ülikool tegutseb Tallinnas ning oma kolledžite kaudu ka Haapsalus ja Rakveres. Õpetatakse üle 100 eriala. 

Tallinna Ülikoolis õpib 2016/2017 õppeaastal rohkem kui 8000 üliõpilast, akadeemilisi ja tugiüksuste töötajaid on üle 800. 

Allikas: TLÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinna Ülikool korraldab augustis täiendava vastuvõtu
• TLÜ Konfutsiuse Instituut aitab hiina keelt õpetada

Kell 10 algab Valga Gümnaasiumi avaaktus (Kuperjanovi 10), kus osaleb ka Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis.

Kell 10 algab Põlva Gümnaasiumi avamise puhul rongkäik uue koolihoone juurest (Piiri 1) asendushoonesse (Lina 21), kus toimub kell 11 aktus, kus osaleb ka Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets.

Kell 12 allkirjastab minister Jürgen Ligi Kärdla linnapargis koolirahu lepingu ning avab kell 13 Hiiumaa Gümnaasiumi koolihoone (Uus 4/1). Koolirahu eesmärgiks on turvaline koolikeskkond, töine ja sõbralik meeleolu ning õpilaste ja õpetajate koostöö. 

Eestis tegutseb nüüd kokku 12 riigigümnaasiumi

Hiiumaa Gümnaasiumis istub koolipinki 118 õpilast. Eesti väikseim riigigümnaasium on saare ainus gümnaasium, millel on Hiiumaa Ametikooliga ühine juhtimine. Riigigümnaasiumi ja kutsekooli koostöö loob uued võimalused – valikkursuste vastastikune pakkumine, ühised ettevõtmised jne – õpilastele ja õpetajatele.

Põlva Gümnaasiumis asub õppima 215 õpilast. Kool alustab õppetegevust asenduskoolimajas, oma majja, esimesse liginullenergiaga koolihoonesse, kolitakse detsembris. Põlva Gümnaasiumi õppesuunad on reaal-loodusainete, sotsiaalainete, kultuuri- ja üldsuund.

Valga Gümnaasiumis on algaval õppeaastal 152 õpilast. Koolis õpivad ka vene emakeelega noored. Gümnaasiumi õppesuunad on humanitaar-, reaal-, majandus- ning siseturvalisuse ja riigikaitse suund.

Riigigümnaasiumide missiooniks on kõrgetasemelise ja mitmekesiste valikuvõimalustega gümnaasiumihariduse pakkumine kõikjal Eestis. Kõiki riigigümnaasiume seob ühine kvaliteedilepe, kus on kirjas ootused õpilastele, õpetajatele ja koolijuhtidele. Riigigümnaasiumide õppekeskkond on kohandatud spetsiaalselt gümnaasiumile ning arvestatud on paindlike ja innovaatiliste õpetamisvormidega.

Esimese maakondliku riigigümnaasiumina alustas 2012. aastal Viljandi Gümnaasium, 2013. aastal lisandusid Jõgevamaa Gümnaasium ja Läänemaa Ühisgümnaasium. Eelmisel aastal avati Pärnu Koidula Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium ning Võru Gümnaasium. Varasemalt tegutses kaks riigigümnaasiumi – Nõo Reaalgümnaasium ning Noarootsi Gümnaasium, mõlemad asutatud 1994. aastal. Aastal 2020 on igas maakonnakeskuses riigigümnaasium.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Valga gümnasistid alustavad õppeaastat värskelt renoveeritud majas
• Rae valda rajatakse riigigümnaasium
• Hiiumaa Gümnaasiumi hoonele pandi nurgakivi

Loe tervituse täisteksti ja vaata videot ERRi uudisteportaalist!

Samal teemal:

• Minister Jürgen Ligi andis ülevaate algava õppeaasta olulisematest teemadest
• Uus kooliaasta arvudes: haridusministeeriumi kokkuvõte
• President Ilves andis üle hariduspreemiad

Kooliaasta 2016/2017 kõikide valdkondade tähtsamad tegevused

Kooliaasta alguse pressikonverentsi slaidid

31. augustil Tallinna Tööstushariduskeskuses toimunud pressikonverentsil rääkis minister Ligi, et hea hariduse andmise eeldus on koostöö tööandjatega ning selge teave, mida tööturg vajab. „Kutseõppes paneme suuremat rõhku õpipoisiõppele. Lähiaastatel panustame sinna üle 13 miljoni euro ning aastaks 2020 plaanime luua kokku 8000 õppekohta,“ ütles minister. Õpipoisiõpe toimub 2/3 ulatuses tööandja juures ning uuel õppeaastal laieneb see ka kutsekeskhariduse tasemele.

Õppe ja tööturu nõudmiste kokku viimiseks analüüsitakse OSKA raames tööturul vajalikke oskusi  ja koolitusvajadust. Kevadel valmisid soovitused IKT, metsanduse ja puidutööstuse ning arvestusala valdkondades. Sügisel on valmimas soovitused masina- ja metallitööstuse ning sotsiaaltöö valdkonnas.

Minister tõi välja, et suuremat tähelepanu hakatakse pöörama laste ja noorte liikumisharjumustele. Tartu Ülikooli liikumislaboriga koostöös väljatöötamisel olevaid nutikaid lahendusi testitakse kümnes koolis üle Eesti. Noorte huvitegevuse laiendamiseks kultuuri, spordi ning loodus- ja täppisteaduste valdkondades saavad omavalitsused järgmisest aastast lisatoetust 6 miljonit ja alates 2018. aastast igal aastal kokku 15 miljonit eurot.

Olulise teemana rõhutas minister arenguid koolivõrgu korrastamisel, mis jätkub uuel õppeaastal riigigümnaasiumite avamisega Hiiumaal, Põlvas ja Valgas. „Sellega saab kogu Lõuna-Eesti kaetud riigigümnaasiumitega. Samal ajal panustame põhikooli- ning erivajadusega õpilaste koolivõrgu taristu õpilaste arvu muutusega vastavusse viimisesse,“ rääkis minister ning märkis, et koolivõrgu korrastamisega muutuvad paremaks nii koolide õppetingimused kui ka õpetajate palgad.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti koolid lähevad viiele vaheajale üle 2017/2018. õppeaastast
• Riik suunab üle 54 miljoni euro seitsme teadus- ja õppehoone ehitusse
• Huvitegevuse riikliku toetussüsteemi rakendamiseks muudetakse seadust