Koolirahust saab rohkem lugeda koduleheküljel koolirahu.lastekaitseliit.ee. Kodulehelt on koolidel ja klassidel võimalik alla laadida Koolirahu leping.

Tseremoonia ajakava:

11.30   Tarkusepäeva rongkäik algusega Pritsumaja parklast.

12.00   Tarkusepäeva kontsert Kärdla linnapargis. Allkirjastatakse koolirahu leping.

13.00   Hiiumaa Gümnaasiumi koolihoone avamine aadressil Uus tänav 4/1.

Koolirahu on Eestis välja kuulutatud alates 1999. aastast, alates 2008. aastast toimub see Lastekaitse Liidu eestvedamisel. Koolirahu lepingu allkirjastavad haridusminister, MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Hiiu maavanem ja MTÜ TORE esindajad.

Koolirahu tseremoonia tuletab nii õpilastele kui ka õpetajatele meelde, et turvalise koolikeskkonna loomine tähendab jätkuvat protsessi. 

Allikas: Lastekaitse Liidu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Koolirahu aasta Türil loob kevadhõngu terveks õppeaastaks
• Koolirahu kuulutatakse 1. septembril välja Viljandis
• Koolirahu kuulutatakse välja Kuressaares

Alustavate koolijuhtide toetamiseks ellu kutsutud programmi käigus süvendatakse arusaama juhi rollist ja kaasaegsetest juhtimisteooriatest ning arendatakse koolijuhi tööks vajalikke oskusi. Programmi raames õpivad esimest korda ametis olevad koolidirektorid, kuidas rakendada kogu koolimeeskonna, õpilaste ja vanemate potentsiaali.

Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimehe, Tallinna Inglise Kolledži direktori Toomas Kruusimägi sõnul on programm väga oluline kaasaegse kooli kujundamisel. "Kooli kaasajastamiseks on vaja professionaalsete oskusega, teotahtelisi ja muutunud õpikäsitus tundvaid haridusjuhte," sõnas ta.

Suur osa 2017. aasta juunini kestvast programmist on seotud reaalsete vajaduspõhiste ülesannete lahendamisega osalejate töökohal. Lisaks toimuvad õppekäigud teistesse koolidesse nii Eestis kui välismaal ning osalejatel on võimalus kasutada kogenud koolijuhist mentorite tuge.

Programmis osalejatena jagasid esmaseid muljeid Tallinna Heleni Kooli direktor Erki Korp ja  Häädemeeste Gümnaasiumi direktor Aule Kink. "Programm on osaliselt juba täitnud oma eesmärgi, sest alustavate koolijuhtide näol räägime inimestest, kes peaksid kooliellu tooma uuendusi ja vaadates nende inimeste motivatsiooni, rõõmsaid nägusid, tahet panustada, siis pool programmi on juba õnnestunud," ütles Erki Korp.

Aule Kink lisas, et see on suurepärane võimalus õppida, kuidas kooli juhtida: "Peale tutvumist võin öelda, et see on suurepärane  võimalus niivõrd põnevate inimestega kokku saada, seltskond täis otsustusjulgust ja teotahet."

Täpsem info ja alustavate koolijuhtide arenguprogrammi teise lennu osalejate nimekiri

Eelmisel aastal esimeses lennus osalenud Lea Vendik võtab oma kogemuse kokku nii: "Õpetaja ja õppealajuhatajana töötades arvasin, et tean koolisüsteemist kõike. Ega ikka teadnud küll! Kooli juhtimine ja koolijuhiks olemine on hoopis midagi muud. Kui ma ei oleks osalenud alustavate koolijuhtide programmis, oleks minu ümber olnud palju teadmatust."

Taustainfo

Koolijuhtimise kvaliteedi tõstmine on Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiline eesmärk.

Lisaks alustavate koolijuhtide programmile on loodud programmid kogenud koolijuhtidest mentorite koolitamiseks ning koolijuhtide järelkasvu tagamiseks.

Kõiki programme viib ministeerium ellu koostöös sihtasutusega Innove Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisaks on uuendatud koolijuhi kompetentsimudelit ning jätkatakse tööd koolijuhtide hindamis- ja tagasisidestamise süsteemi väljatöötamisel.

Arenguprogrammi partneriteks on juhtivkoolitajad Imbi Viirok ja Vladislava Grünthal  Edison OÜ-st.

Programmi I lennu lõpetasid 15 alustavat koolijuhti.

Lähem info programmi kohta Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Jõgevamaa Gümnaasiumi hakkab juhtima Priit Põdra
• Tõnu Piiburi pausideta kooliaeg
• Põlva riigigümnaasiumi hakkab juhtima Alo Savi

Haridus- ja teadusministeerium soovitab nutilahendusi mitte karta ja anda seejuures rohkem vastutust õpilastele, vahendab portaal ERRi raadiouudiseid.

Kui me riigina oleme oma saavutuste üle uhked, siis haridusvaldkonna e-tiiger kui just ei maga, siis liigutab väga vaevaliselt. Tartu Ülikooli uuringu kohaselt kasutavad õpetajad koolitundides oma nutiseadmeid vaid paar korda kuus või veelgi harvemini. Ja tavaliselt vaid infootsinguks.

Ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar tõi üheks põhjuseks õpetajate keskmise vanuse, mis on üle 48 aasta.

„Me oleme tulnud teisest ajastust, kus digist ei rääkinud keegi. Ma arvan, et kõige efektiivsem oleks kasutada meetodit, kus õpilased omavahel suhtlevad, kus nad annavad tagasisidet.“

Loe artiklit täismahus ERRi uudisteportaalist Novaator!

Samal teemal:

• Nutipööre Rääma Põhikoolis
• Nutiseadmete kasutamine inimeseõpetuse tundides
• Valminud on VOSK lähenemist tutvustav käsiraamat haridusjuhtidele

Rektor professor Volli Kalm kinnitas, et Tartu Ülikool on sel sügisel läbi aegade parimas vormis: “Ülikooli asub õppima tuhandeid uusi silmapaistvad noori nii Eestist kui väljastpoolt. Ülikooli tervisele on hästi mõjunud ka aasta alguses käivitunud juhtimisuuendused ja järjepidev töö õppekavade uuendamiseks." Samas viitas rektor, et Tartu Ülikooli liikmetel tuleb ära kasutada oma võimalusi ja vastutust Eesti arengu kindlustamisel. “Nii nagu ülikool ei rahuldu olemasolevaga, vaid otsib pidevalt võimalusi enda ja ümbritseva maailma täiustamiseks, soovin sama ka kõikidele ülikoolipere liikmetele. Eesti olulisema ülikoolina ning parimate teadlaste, õppejõudude, üliõpilaste ja vilistlastena saame nii üksikult kui ühiselt mõjutada Eesti ühiskonna positiivseid muutuseid just siis, kui meie mõtteviisis valitsevad professionaalsus, pühendumine ja kriitiline meel,“ rõhutas Kalm.

Rektor prof. Volli Kalmu kõrval esinevad avaaktusel tervitusega haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ning Tartu linnapea Urmas Klaas. Üliõpilaste nimel tervitab uusi tudengeid TÜ üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm ning esmakursuslaste nimel ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala 1. aasta üliõpilane Kristi Kimmel. Avaaktusel esineb Tartu Ülikooli kammerkoor dirigent Triin Kochi juhendamisel.

Ülikooli nelja valdkonna, humanitaarteaduste ja kunstide, sotsiaalteaduste, meditsiiniteaduste ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna avaaktused toimuvad samal päeval ülikooli eri õppehoonetes ja auditooriumites. Aktuste alguskellaajad ja infotundide ajakavaga leiab ülikooli veebilehelt.

Tartu Ülikooli avaaktuse otseülekannet saad jälgida ka UTTV vahendusel.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: ekraanitõmmis.

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli IT kursused gümnasistidele ja õpetajatele
• Vastuvõetute nimekirjad väljas: TÜ jätkab sügisel Eesti parimate üliõpilastega

25. augustil toimus Tartu Kutsehariduskeskuses digitehnoloogia teemaline seminar „DigiMeister 2016: köieltants“. HITSA korraldatud üritus tõi esmakordselt kokku ligi 250 kutseõppe õpetajat ja koolijuhti, et arutleda digitehnoloogia arengu ja rakendusvõimaluste üle kutsehariduses.

Rohkem kui 20 töötuba

Päev oli üles ehitatud töötubadena, ja neid jagus tõesti igale maitsele ja vajadusele. Rohkem tähelepanu pöörati erialasele digitehnoloogiale.

Oli töötube, kus sai õppida konkreetseid vahendeid, keskkondi, programme (näiteks äpid teenindusvaldkonna tundide rikastamiseks või digitehnoloogia kaasaegses autoremondi töökojas), ja töötube, kus käsitleti üldisemaid probleeme (näiteks kutsehariduse õppekavad, digiküpsuse seire ja hindamise mudel kutseõppeasutustele). Ja töötoad, kus koolid tutvustasid oma kogemust. 

Valgamaa Kutseõppekeskuse, Räpina Aianduskooli ja Luua Metsanduskooli kogemus digipöördega koolis on üsna erinev. Kui Valgas on kasutada kaks klassikomplekti tahvelarvuteid, siis Luua peab läbi ajama vaid kolme tahvelarvutiga. Kui Räpinas on loodud oma keskkond osa kutseeksamite elektrooniliseks läbiviimiseks, siis Valgas sellele veel ei mõelda. Küll iseloomustab kolme kooli see, et digipöörde vajalikkusest on ühtmoodi aru saadud ning selleks otsitakse nii võimalusi kui vahendeid.

Valgamaa Kutseõppekeskuse mitu digisuunda

Valgamaa Kutseõppekeskuse tegemisi tutvustasid haridustehnoloog Eva Tšepurko ja õppejuht Hiie Taniloo. „Meeskond ei tule kaasa, kui juhtkond ei vea. Nii läkski juhtkond HITSA koolitusele „Digiajastu koolijuht“. Digiasja peab oskuslikult juhtima,“ sõnas Hiie Taniloo. 

Eva Tšepurko märkis, et tal tuli Valgamaa Kutseõppeasutuses haridustehnoloogina alustada nullist. Kõigepealt palus ta kõigil töötajatel teha enesehinnang digioskuste alal. „Meie koolis on erineva õppekeelega õpilased, raske on neile digiasjandust õpetada, kui seda ise eesti keeleski ei oska,“ iseloomustas Eva Tšepurko algust. 

Eva Tšepurko ja Hiie Taniloo

Praegu on õpetajatele kord kuus digitund, mis on planeeritud nii, et kõik õpetajad saavad osaleda. Seal räägitakse nii üldistest plaanidest kui õpitakse iga kord mõnd konkreetset vahendit, keskkonda, äppi kasutama. „Siin kehtib 72 tunni reegel,“ sõnas Eva Tšepurko. „Kui sa kohe õptitut ise ei katseta või kasutusse ei võta, siis see ununebki. Kõige parem reklaam on see, kui kolleeg soovitab kolleegile, et mina proovisin, sain hakkama, proovi sina ka.“ 

Eva Tšepurko soovitas digioskuste arendamiseks kasutada Euroopa Liidu haridusprogrammi Erasmus+ õpirände võimalusi, samuti osaleda võimalikult paljudes projektides ja olla pilootkool, isegi siis, kui esialgu tundub, et hakkama saamine on võimatu. Valgamaa Kutseõppekeskus on näiteks Bitcoini pilootkool. Bitcoini seadmete  abil saab õppida blockchain`i ehk blokiahela tehnoloogial põhinevat programmeerimist krüptoraha kaevandamisest praktiliste rakendusteni nagu mängud, tekstisõnumite saatmine või mikromaksed. Bitcoini seadmeid on plaanis kaasta ainetundides – programmeerimine, karjääriplaneerimine, logistika alused jne. Õpilasi koolitab interneti vahendusel Stanfordi ülikooli õppejõud  Balaji S. Srinivasan. 

Valgamaa Kutseõppekeskuses on kasutada 50 tahvelarvutit, lisaks proovitakse VOSKi ehk õpilased võtavad oma seadme kaasa. „Raske on leida rakendusi erinevate valdkondade jaoks (näiteks spetsiifiliselt müüja-klienditeenindaja, koka, plaatija jne erialade jaoks – toim), neid lihtsalt ei ole. Siis tuleb leida valdkondade üleseid, üldisemat kasutust võimaldavaid äppe ja keskkondi,“ sõnas Eva Tšepurko. 

Septembris avab kool innovatsiooniklassi, mis oma sisutuse poolest on lihtsalt ümberpaigutatav näiteks rühmatööks, nutivahenditest rääkimata. 

Luua Metsanduskool vajab digiseadmeid

Luua Metsanduskooli digiteekonda tutvustas haridustehnoloog Riina Tralla. 

„Meile on oluline, et saaksime tuua koolitused otse kooli. Alustasime HITSA digi-infotunnist, kus osales 32 õpetajat 40-st. Ja teiseks läbisime HITSA Moodle´i koolituse, misjärel õpetajad hakkasid Moodle´is kursuseid looma,“ rääkis Riina Tralla. Kool püüab teha kõik selleks, et metsanduslike erialade 5. taseme jätkuõppes õppijad saaksid õppematerjalid kätte internetist, mitte ei peaks iga loengu pärast koolis kohal käima. Koolis toimuvad praktikumid ja seminarid. 

Riina Tralla

Ka Luua Metsanduskoolis andis suure tõuke digipöördeks juhtkonna osalemine HITSA koolitusel „Digiajastu haridusjuht“. See aitas läbi mõelda, mis koolis juba olemas on ja mida vaja oleks. Näiteks oli vaja, et iga õpetaja läbiks õppeaasta jooksul ühe e-koolituse, ja sellest räägiti arenguvestlustel. Suurenes õpetajate digi-koostöö. 

Nutiseadmeid kasutatakse õppetöös just nii palju, kui võimalik. Kolm tahvelarvutit on käigus kogu aeg. Koolis on väga hea WiFi-võrk, mis nutiseadmete kasutust soosib, aga metsanduse äpid on valdavalt tasulised, mis teeb asjad keerulisemaks. Ja metsanduse infosüsteemid on väga andmemahukad, mis samuti nutivahendite kasutust ei soosi.

Kool uuris ka, missuguseid digivahendeid õpetajad tahaksid kasutada. „Tuli välja, et ilmtingimata on vaja üht tahvelarvutite komplekti, ja ilmtingimata on vaja droone,“ ütles Riina Tralla. Raha pole nende ostmiseks veel leitud, ilmselt tuleb hakata projekte kirjutama, arvas haridustehnoloog. 

Riina Tralla tutvustas ka rahvusvahelist koostööd International Forestry e-kursuse loomisel. See on Eesti, Soome, Rootsi, Austria, Ungari koostööprojekt. Eesti koostas kõigi nende riikide metsade kasvukohatüüpide e-kursuse. Tuli ette ka üllatusi – näiteks Ungaris ja Austrias ei kasuta õpilased Moodle´it, nemad pidid selle lihtsalt selgeks õppima. 

Räpinas kutseeksamid osaliselt elektroonsed

Räpina Aianduskooli digitaalsetest kutseeksamitest rääkis kooli haridustehnoloog Katrin Uurman. „Digi on tulnud sisse aedniku, floristi ja maastikujundaja kutseeksamitesse,“ ütles Katrin Uurman. Moodle´i keskkonnas kontrollitakse aedniku erialal testi vormis, valikvastustega just teoreetilisi teadmisi. Positiivne on see, et tulemused saab nii kutseandja kui eksamitegija väga kiiresti kätte, hindamine ja tagasisidestamine toimub automaatselt. 

Katrin Uurman

Floristi erialal on digi tulnud proovitööde (seaded, kimbud jms) hindamisse. Hindamiskomisjonis on mitu liiget, ja hindamiskriteeriume on palju. Kool on loonud süsteemi, mis töötab aianduskooli võrgus ning on kasutatav ka tahvelarvutil ja nutiseadmes.  Õpilaste ja nende tööde andmed on juba eelnevalt sisestatud, hindajate otsused on koheselt õpilastele näha. Varasemalt toimus see kõik paberil, igal hindajal oli oma paberipakk, ja võttis aega, kuni kõik tulemused kokku sai. 

Töötoas osalenutel oli huvitav võrrelda oma kooli kogemust kuulduga ning kindlasti saadi ka julgust uute asjade katsetamiseks. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Digipädevused muutuvad kutsehariduses üha aktuaalsemaks
• Kutseharidus on tulevikku vaatav valik

Traditsiooniline GAGi koolituskeskuse IKT-seminar annab osalejatele ideid ning näitab, et IKT-d saab rakendada iga ainetunni hüvanguks. Nagu ikka, olid seminari esimese päeva ettekanded GAGi õpetajatelt ja kõik toodud näited on kasutuses igapäevases koolitöös. Teine päev oli sisustatud iPadide kasutamisega õppetöös ning oma kogemusi jagasid töötubades üheksa õpetajat erinevatest koolidest (Sillaotsa, Tabivere, Tarvastu, Kuusalu, GAG, Väätsa, Lilleküla). 

Õpetaja jaoks on oluline aeg-ajalt täiendada end välismaal, avardada kogemust ja lihvida keeleoskust. Eriti kehtib see võõrkeeleõpetajate puhul. GAGi õpetajad kasutavad Euroopa Liidu haridusprogrammi Erasmus+ õpirände võimalusi. Aastateks 2015 kuni 2017 on plaanitud 13 õpirännet, sh 10 õpetajat väliskoolitusel ja kolm õpetajat töövarjuks välismaal (see on sama mis töövarjupäev meil, Eestis). 2016 kuni 2018 on projekti raames plaanitud 14 õpirännet. Õpirännete eesmärk on võimaldada õpetajatele professionaalset arengut rahvusvahelisel tasandil; toetada IKT-õpetuse lõimimist kõikidesse õppeainetesse, kõikides kooliastmetes õpetajate ühistööna. GAG plaanib uuendusi ja tahab üle minna kursustepõhilisele õppetöö korraldusele. 

Valdur Parašin

Väga meeleolukas oli prantsuse keele õpetaja Valdur Parašini meenutus õppereisist Lõuna-Prantsusmaale. Ta oli tänavu juulis pea kaks nädalat Perpiganis sealses ülikoolis koolitusel „Õpetamise tehnikate arendamine ja uued didaktilised vahendid“. Valdur Parašin jagas praktilisi näpunäiteid, mida õppereisi valides ja ette valmistades silmas pidada, näiteks kasvõi missuguse majutuse kasuks otsustada, ja toonitas, et väga oluline on ka tutvuda võimalikult palju kohaliku kultuuri ja elu-oluga, see on pool õppereisi võlust ning kasust. Koolitusest tõi ta välja, et lisaks võimalusele prantsuse keelt pidevalt rääkida olid praktilise väärtusega ka näpunäited Prantsuse audiovisuaalse instituudi arhiivide ja audiovisuaalsete reklaamide kasutamiseks tunnis. 

GAGi eesti keele õpetaja Anu Kell rääkis GAGi ajaloo lõimimisest kooli õppekavasse. Nii väärika ajalooga kooli puhul on üsna loomulik, et oma kooli ajalugu õpitakse tundma juba algklassidest alates ning et see on kooli õppekavas läbiv teema. Gustav Adolfi Gümnaasium asutati 1631. aastal ning tegemist on Eesti vanima järjepidevalt tegutseva gümnaasiumiga. Sellest lähtuvalt said 12. klasside õpilased möödunud õppeaastal ülesande teha üks film oma koolist. Tulemus sai väga põnev, ja valminud lühifilme saab omakorda kasutada õppematerjalidena kooli ajaloo tutvustamisel. Valikut filmidest saab vaadata ka Koolielus ilmunud artiklist.

Anu Kell

Klassiõpetaja Maria Malozjomov tutvustas oma klassi õpilastest loodud digiklubi tegevusi. Mõte tuli sellest, et digimaailmas on nii palju põnevat, ja kõike ei jõua ainetundides käsitleda. Ka ei ole kõik õpilased digist ühtmoodi vaimustatud. „Oleme kamp digihuvilisi õpilasi ja õpetaja, kes tahavad rohkem tuttavaks saada digimaailma põnevate võimalustega. Selleks oleme loonud omaalgatusliku tegevustiku nimega „Digiklubi“,“ iseloomustavad nad ise oma tegemisi. Huvilised käivad koos kord-kaks kuus. Tutvutakse arvutiprogrammide ja nutivahenditega, mõeldakse välja ja tehakse teoks erinevaid projekte, katsetatakse, katsetatakse ja katsetatakse. Oluline on esinemine ja osalemine võistlustel-konkurssidel. Näiteks võeti osa Harjumaa ja Tallinna ProgeTiigri õppepäevast õpetajatele, kus lapsed tegid Raspberry Pi töötuba. Osaleti HITSA õpilastööde konkursil „Maailmariik Eesti“ ja jõuti finaali, HITSA tehnoloogiapäeval tutvustati külalistele robootikakomplekti Little Bits. Maria Malozjomov sõnas, et digiklubis on ainult tema enda õpilased, sest neid ta tunneb kõige paremini ning aega ja tegevusi on nii lihtsam planeerida. 

Ettekannetes tutvustati veel tabeltöötlust loodusainetes, õpilaste digipädevuste hindamismudelit ja selle rakendamist õppetöösse, kehalise kasvatuse tunde Sportlyzeriga (seda tutvustame lähiajal Koolielus täpsemalt). 

Töötubades räägiti-näidati-prooviti kaardirakendusi geograafiatundides, mängude loomist, robootikat algklassides, fotograafiat, videot ja GIFi ning palju muud huvitavat. 

GAGi koolituskeskuse juhataja Kristi Rahn (vasakul) ja haridustehnoloog Ingrid Maadvere

IKT-seminar "Digipädevused kehalisest kasvatusest tasemetööni" toimus Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis 24.-25. augustil. Seminari korraldas GAGi koolituskeskus. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• IKT-seminar "Digipädevused kehalisest kasvatusest tasemetööni" GAG-is
• Gustav Adolfi Gümnaasiumis toimub II üleriigiline mälumäng „Uus hõbe“

Juba 13. õppeaastat alustav Õpilasakadeemia pakub sel korral seitset põnevat kursust, seda nii kommunikatsiooni ja meedia, psühholoogia, eripedagoogika, võõrkeelte kui ka projektijuhtimise valdkonnas. Esmakordselt on üks kursustest inglise keeles.

Sügissemestrile registreerimine kestab 22. septembrini. Osalejatele ja huvilistele toimub infotund 24. septembril, õppetööga alustatakse 1. oktoobril. Ühe kursuse osalustasu semestris on 25 eurot.

Õppetöö toimub enamasti üle nädala laupäeviti. Ühe kursuse maht vastab kahele ainepunktile, mida on ülikooli või kutsekooli õppima asudes võimalik üle kanda. Mitmed keskkoolid pakuvad võimalust Õpilasakadeemia kursusega asendada kooli valikaineid või lausa koolieksami.

Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia alustas tegevust 2004. aasta sügissemestril viie kursusega. Sel kevadel lõpetas 103 noort üle Eesti, ühtekokku on lõpetajaid 12 aasta jooksul olnud 4822.

Õpilasakadeemia koostööpartnerid on Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Õpilasesinduste Liit, Seiklusministeerium ning CityJungle elamusgolf.

Täpsem info kursuste kohta: http://www.tlu.ee/et/koolitus/akadeemia/sygissemestri-kursused

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

• 100 noort õpilasakadeemia suveloengutel
• Tartu Ülikooli IT kursused gümnasistidele ja õpetajatele

Autor: Kerli Onno, Tallinna Ülikooli kommunikatsioonispetsialist

* Mõtle, mis sinu lapsele sobib. Sina tunned oma last kõige paremini - tead tema huvisid, kalduvusi ja oled tähele pannud tema tugevamaid külgi. Väga vähesed noored teavad, kes neist tulevikus saab või mida nad teha tahavad. Enamasti ennustatakse suurt tulevikku tehnoloogiaga seotud erialadele ning kui oled tähele pannud lapse huvi reaalainete vastu, kanna hoolt selle huvi säilimise eest. Küll aga tuleb olla tähelepanelik, kuna iga arvutimänge armastav laps ei kasva edukaks itimeheks.

* Ära alahinda karjäärinõustaja rolli. Tutvuge koos nt rajaleidja.ee koduleheküljega ja uurige kõige sobivamate erialade, koolide ja valdkondade kohta. Võtke kindlasti arvesse tema huve ja iseloomuomadusi. IT ja tehnoloogia erialad on kindlasti tulevikuerialad, aga see ei saa olla valiku tegemiseks peamine põhjus. Kui lapsel õpitava vastu huvi ei ole, siis on väga raske ka sellel erialal edu saavutada.

* Ära lase lapsel tuleviku "uksi sulgeda". Elus on ka keerulisemaid hetki, kus lapsele tundub lihtsam kergema vastupanu teed minna. Näiteks kooli matemaatikaeksam - tihti eeldatakse, et pärast kooli matemaatikat vaja ei lähe ja seda on raske reaalse eluga siduda. Küll aga sulgeb eksami mitte tegemine ukse paljudele põnevatele erialadele, mis hiljem võiksid suurt huvi pakkuda. Noorele võiks üritada selgeks teha, et kui ta pingutab praegu, tasub see tulevikus mitmekordselt ära.

* Otsige kooli pooleli jätmise asemel teisi võimalusi. Huvi puudumine õpitava vastu võib olla ajutine. Kui valitud sai täiesti vale eriala, ehk on võimalus selle kõrvale võtta teisi, sobivamaid aineid või praktikat. Kui esimene valik ei olnud õige, siis alati on võimalus eriala vahetada ja varasemalt õpitut sealjuures ära kasutada. Tuleks vältida olukorda, kus kool jäetakse pooleli ja edasi õppima ei minda. See võib tekitada noores läbikukkuja tunde ning tahmise jääda koju ja mitte enam edasi õppida.
 
* Tutvu ka ise valitud õppekavaga. Tihtipeale vajavad kutse- ja kõrgkoolide õppekavad tõsisemat süvenemist, et täpselt selle sisust aru saada. Ootustele mitte vastavad õppeained on sagely üheks põhjuseks, miks noored õpingud pooleli jätavad.

* Kaaluda tuleks kutsekooli võimalusi. Soovitan selgeks õppida ühe komptetentsi ja seejärel vaadata, mida sel alal edukas olemiseks veel vaja on. Edukad on inimesed, kes tunnevad sügavuti oma ala, mitte need, kes teavad igast valdkonnast natukene. Aeg on näidanud, et edukad on just T-kujulisele kompetentsimudelile vastavad oskused st süvateadmised vähemalt ühel alal ning oskus mõista ja omavahel siduda erinevaid distsipliine ning nendega tegelevaid inimesi. Kui rääkida tulevikust, siis IT on ideaalne kõrvaleriala peaaegu kõigile ametitele. Ükski hea lahendus ja väärtuslik idee ei teki ainult IT-spetsialistide hulgas, kuna hea lahenduse eelduseks on sügavam erialane lajendust vajav võimalus. Parim kombinatsioon elumuutva idee tekkimiseks on oma valdkonna spetsialist, kellel on sügavad erialased teadmised ja arusaam erialasest IT valdkonnast.

* Julgusta last olema loov ja iseseisev. Tulevikus väärtustatakse üha enam loovust ja loomingulist lähenemist erinevatele väljakutsetele. See tähendab, et tulevikutöötaja ei tee ainult palutut, vaid otsib võimalusi teha enda ja teiste  tööd lihtsamaks, efektiivsemaks luua organisatsioonile lisaväärtust või vähendada  kulusid. Head ideed ei teki aga tühjalt kohalt - selleks on tarvis häid erialaseid teadmisi.

Tasuta koolitusprogramm Samsung Digi Pass on mõeldud kõikidele kutseõppuritele vanuses 14-19. Noori ootavad kord kuus ees põnevad seminarid oma digilahenduse elluviimisel Tallinna Ülikooli õppejõudude käe all. Kandideerima oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi, kellest kolm parimat võidavad oma koolile Samsung Gear VR virtuaalreaalsuse prillid.

Programmi jooksul arendavad noored digioskusi, koostavad oma digimapi, arendavad äppe ja veebilahendusi, saavad esimese Samsungi digipassi ning võimaluse osaleda praktikal Eesti juhtivas ettevõttes ja Samsungis.

Foto: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

• Virtuaalreaalsus koputab kooli uksele
• Pöördumatu digipööre Priimetsa ja Veeriku koolis

Alates 1. septembrist alustab tööd kolme kutsekooli baasil moodustatud Ida-Virumaa kutsehariduskeskus õppekohtadega Jõhvis, Sillamäel ja Narvas. Koolide ühendamine toetab Ida-Virumaa arengut, kuna ressursside ühendamisega saab luua võimalusi ka uute erialade õpetamiseks ja seniste arendamiseks. Koolide liitmine võimaldab luua õppijatele paidlikumaid võimalusi osalemiseks õppetöös ja täiendkoolituses, tagada koolide töötajatele paremaid töö- ja arenguvõimalusi ning tööandjatel teha koostööd ühe kindla partneriga.

Kolme kooli liitmisel säilib õppetöö kõigi praegu tegutseva kolme kooli õpetatavatel erialadel ja õppebaasides, tänased õppijad jätkavad õppetööd linnades, kus nad oma õpinguid alustasid.

Minister tervitab kell 16.30 vene õppekeelega koolide õpetajaid ja koolijuhte Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimuval konverentsil Õpetaaja digipädevused: kas e-Tiiger magab? Konverentsil peab ettekande üldhariduse väljakutsetest uuel õppeaastal Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaar. Kogu konverentsi kava on leitav Tartu Ülikooli Narva Kolledži veebileht: http://www.narva.ut.ee/et/arendustegevus/opetaja-digipadevused-kas-e-tiiger-magab.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Narva XVII pedagoogilisel konverentsil on põhiteemaks õpetajate digipädevused
• Valgas lükatakse uus haridusaasta käima konverentsiga
• Digipädevused muutuvad kutsehariduses üha aktuaalsemaks

Õppimisvõimalusi pakutakse peaaegu kõigi kutsealade töötajatele. Näiteks rohkem kui 60 kursusel saavad oma oskusi täiendada ehitustöölised, kaubandus- ja majutusasutuste töötajad saavad täienduskoolitust valida 90 kursuse hulgast jne. Kõigis Eesti regioonides toimub erialakursuste kõrval erinevaid arvutikasutusega seotud koolitusi.  Rohkelt õppimisvõimalusi on planeeritud Ida-Virumaale, kus kavandatakse koolitusi 1070-le inimesele.

Kavas on 506 tasuta kursust kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides, koolituste kogueelarve on 1,55 miljonit eurot.

Täiskasvanud osalevad elukestvas õppes järjest aktiivsemalt, kuid madalama haridusega inimesed tegelevad enesetäiendamisega jätkuvalt vähe. Kursused ongi suunatud täiskasvanutele, kelle konkurentsivõimet ja toimetulekut tööturul kursusel õpitav oluliselt parandada aitab.

Kursusi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium. Kokku saab aastatel 2016-2018 tasuta täienduskoolitustel tööalaseid oskusi täiendada 34300 täiskasvanut.

Lisainfo ja tasuta kursuste nimekiri: www.hm.ee/tasuta-kursused.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Täiskasvanute tagasitoomiseks kooli sai toetust 16 projekti üle Eesti
• Uus kooliaasta arvudes: haridusministeeriumi kokkuvõte