Üheskoos tutvuda  haridust mõjutavate tehnoloogiatrendidega - mängustamine ja personaliseeritud õpe ning kuidas neid eTwinningu projektidesse kaasata. Seminari jooksul leiab iga osaleja endale ka rahvusvahelise projektipartneri ning loob oma projekti.

Seminarile ootame eTwinninguga tuttavaid õpetajaid, kel on kogemust projektide läbiviimisel ning kes õpetavad õpilasi vanuses 9 kuni 14 eluaastat. Kandideerida saab kuni 10. jaanuarini 2020 siin: bit.ly/34gxnne.

Foto: Marvin Meyer, Unsplash

Samal teemal:

• Selgunud on Euroopa kvaliteedimärgi 2019 saanud eTwinningu projektid
• eTwinningu kogemus Taani lasteaedadest
• eTwinningu multiprojektid tulevad taas!

Projektide raames võib näiteks kooli noori juhendama kutsuda ettevõtjaid, läbi viia praktilisi õpitubasid ning korraldada ettevõtlikkusega seotud kooliväliseid tegevusi. 

SA Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul on  toetuse andmise eesmärk tõhustada koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd ning suurendada õppurite ettevõtlikkusteadlikkust. „Tegemist on selle valdkonna neljanda taotlusvooruga, eelmistest voorudest sai toetust palju põnevaid projekte, mille raames kutsuti kooli noori juhendama ettevõtjaid, tehti õpitubasid ja laagreid, loodi digitaalseid õppematerjale. Hea meel oli näha, et paljud ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused soovisid koolidega koostööd teha, loodetavasti on see nii ka selle vooru puhul. Kooliväliste partnerite kaasamine võimaldab muuta ettevõtlusõpet elulisemaks, näiteks viia õpet läbi väljaspool kooli, ettevõtte probleemidele lahendusi otsides jms,“ nendib Parve.

Taotlusvoorust on toetust oodatud taotlema koolid ja era- või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Igas projektis peab olema kaasatud kool ja kooliväline osapool. Koolide all peetakse silmas üldhariduskoole ning kutse- ja rakenduskõrgkoole. Ettevõtlusõppe taotlusvoorus jagatakse projektide vahel 250 000 eurot, millest moodustab Euroopa Sotsiaalfondi toetus 212 500 ning riiklik kaasfinantseering 37 500 eurot. Ühele projektile antakse toetust 1000 kuni 25 000 eurot. Panustada tuleb ka 10% omaosalust.

Taotlusvooru „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks” projektitaotluste esitamise tähtaeg on 20. veebruar 2020 kl 17.00 ning taotlused tuleb esitada e-keskkonnas.

Taotlejad on oodatud ka infopäevadele, mis toimuvad 13. jaanuaril Tartus ja 14. jaanuaril Tallinnas.

Taotlusvooru korraldab SA Innove elukestva õppe keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmiga Edu ja Tegu.

Lisainfo

Allikas: SA Innove koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Avafoto: Photo by freestocks.org on Unsplash

Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidaku sõnul on tegevusnäitajad väärtuslikud nii üksikisiku, tööandjate kui riigi jaoks. „Juba täna kogutav statistika aitab koolituse valimisel kaasa, võttes arvesse koolitaja kogemust oma valdkonnas. Tegelikult on aga meie eesmärk muuta sobiva koolituse valimine inimese jaoks veelgi lihtsamaks. Selleks on ettevalmistamisel ühtne koolituste kvaliteediraamistik.“

Kokku osales täienduskoolituste kursustel 420 343 täiskasvanud õppijat. Enamik neist õppis linnades, kus on õppimisvõimalusi rohkem – ligi pooled Tallinnas ja kolmandik Tartus.

Enim inimesi osales juhtimise ja halduse koolitustel, kokku oli neid 26 596. Populaarseteks osutusid ka isikuarengu koolitused, kus õpetatakse ühiskonnas ja tööelus vajaminevaid oskusi nagu enesekehtestamine, suhtlemis- ja käitumisoskuste ning vaimsete võimete arendamine, argumenteerimine ja esinemine, tööotsimine jne. Sellistel koolitustel osales kokku 26 154 inimest.

Suurim täienduskoolituse pakkuja õppijate arvu poolest oli kolmandat aastat järjest Tartu Ülikool 32 755 õppijaga, millele järgnesid Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. Kuigi kõrgkoolid on suurimad täienduskoolituste pakkujad, siis õppijate koguarvust lähtuvalt on koolitusturg siiski erapakkujate käes.

Erinevate mahtudega kursusi korraldati kokku 90 711. Sarnaselt varasematele aastatele pakuti kõige rohkem ehk 44 protsendil juhtudest lühikesi, kuni kaheksa akadeemilist tundi kestvaid kursusi, mis mahtusid ühe koolituspäeva sisse. 2017. aastal moodustasid lühikursused koguarvust 37 protsenti. Tasemeõppeasutused eelistasid seevastu korraldada õppemahu poolest pikemaid kursusi.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Algas täiskasvanud õppija nädal
• Täiskasvanud õppijate hulk saavutas läbi aegade rekordilise taseme

Stipendiumiga soovitakse esile tõsta ja väärtustada IT-alase hariduse andmise olulisust ning samuti elanikkonna digioskuste omandamist võimalikult kõrgel tasemel. 

Kolm kategooriat ja innustusauhind

2019. aasta silmapaistva noore IT valdkonna koolitaja stipendiumid anti välja kolmes kategoorias:

Üldharidus: Alar Voomets (27), Haanja ja Krabi kooli õpetaja ja IT-juht
Kutseharidus: Kadri Riis (30), Kuressaare Ametikooli haridustehnoloog
Kõrgharidus: Andri Soone (23), Tartu Ülikooli IT 3. kursuse tudeng ja õppejõud

Lisaks otsustati anda välja noore talendi innustusauhind, mille pälvis Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpilane Robin Lek (16).

BCSi stipendiumi „Silmapaistev noor IT valdkonna koolitaja“ puhul hinnati eelkõige stipendiumikandidaadi tegevuste innovaatilisust, kui paljude õppuriteni on koolitused jõudnud ning koolitusteemade olulisust Eesti ühiskonna arenguks.

BCSi juhatuse liige Ants Sild: “Eesti ühiskonna areng, konkurentsivõime ja isegi õnn sõltub meie inimeste teadmistest ja oskustest. Neist ühed olulisemad on head ja õiged digioskused, mille omandamiseks vajame häid õpetajaid – meie arengu suunajaid ja toetajaid. Just seepärast on noored IT-õpetajad ja -lektorid ühed kõige olulisemad inimesed kogu Eesti arengus!”

HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan: “Mul on väga hea meel, et eraettevõte BCS valdkonna koolitajaid stipendiumi väljaandmisega väärtustab. Et e-Eesti edulugu kestaks, väärib õpetajate tänuväärne töö IT-hariduse valdkonnas laiemat märkamist!”

Stipendium „Silmapaistev noor IT valdkonna koolitaja“. 1000 euro suuruste stipendiumitega toetatakse kuni 30-aastaseid noori, kes töötavad koolis IT valdkonna õpetaja, ringijuhi, õppejõuna ning samuti alles õppivaid õpilasi ja tudengeid, kes löövad kaasa kaas- ja nooremate õppurite koolitamises. Stipendiumit annavad välja Baltic Computer Systems ja BCS Koolitus koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega.

Samal teemal:

• Stipendiumid noortele IT valdkonna koolitajatele
• Õpetajad ja tugispetsialistid saavad kandideerida haridusstipendiumile

Loo ja fotod saatis Koolielule Põlva Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Aimi Jõesalu.

Põlva Gümnaasiumi esindasid Maarja-Lill Mahlakas, Kris-Ly Kannik, Taavi Ilves, Isabel Brigita Rebane, Lemme Liin. Õpilasi juhendasid-saatsid saksa keele õpetaja Aimi ja juhiabi Epp.

Projektikohtumise teema oli turism. Just teema tegigi meie projektinädala väga eriliseks: kõikidel päevadel püüdis pilku Etna vulkaan (saabumisel bussiga Taorminasse sõites “turtsus” vulkaanist ka tuleleeke ja –sädemeid). Lisaks Catania ja Taormina vaatamisväärsustega tutvumisele külastasime kahte hotelli ja maaelu-turismitalu  S. Margherita Sitsiilias. 

Rahvusvahelistele õpilasgruppidele olid igaks külaskäiguks jagatud ülesanded, mille põhjal valmisid erinevatel turismiga seotud teemadel kokkuvõtted-esitlused. Kahel koolipäeval toimusidki pidulik avamine, iga maa õpilaste esituses oma koolide tutvustused ja esitlused iga osalejariigi ja kodulinna  turismi kohta, töötoad, õpetajate töökoosolekud ja elamusterohke lõpuüritus. Osalejate võõrkeelte oskused olid väga erinevad, mistõttu olid esitlused nii saksa kui inglise keeles ja sekka ka itaaliakeelseid sõnu.

Aga ettevõtmisi saatis algusest lõpuni itaallaste lõbus laul ja tants. Avaüritusel tantsisid kõik itaalia lõbusat tantsu kaasa, ka koolis õppivad puuetega õpilased.

Tänu suurepärastele Erasmus+ projektidele on õpilastel võimalus peredes elades näha-tunda omal nahal kultuuride erinevust. Erinevate kultuuridega tutvumine on ka meie projekti üks osa. Eks meie ja itaalialiku elustiili vahel on päris suuri erinevusi, mis jäävad meid kummitama veel kauaks ajaks. Lummama jäävad itaallaste toitude valmistamise ja pakkumise kultuur, mis kätkeb endas sajandite pärandit.

Õpilaste muljed 

Mulle meeldis väga ööbimine ja majutus peredes, sest seeläbi oli võimalik näha teist kultuuri nii nagu turismireisil olles kindlasti näha ei oleks saanud. Projektis osales ka inimesi, kelle emakeeleks oli saksa keel või kelle peres räägitakse saksa keelt. Nii oli väga hea  enda saksa keelt praktiseerida nendega rääkides või neid kuulates. Sain ka palju uusi sõpru ja mul on võimalik ka edaspidi palju saksa või siis inglise keeles rääkida nendega. Nägime palju Sitsiiliat, toredaid inimesi ja saime maitsta huvitavaid toite. 
Negatiivsemaks pooleks oli see, et plaan muutus pidevalt ja tihti juhtus, et itaallastest võõrustajad ei edastanud õiget infot. (Lille)

Mulle meeldis väga, et oli nii palju õpilasi erinevatest riikidest. See tegi selle projekti väga eriliseks. Meeldis, et iga päev oli eriline. Saime külastada erinevaid kohti ja räägiti nii saksa kui ka inglise keeles, mis oli huvitav. Meeldis, et olid rahvusvahelised grupid, sest tänu sellele sai arendada oma keelelisi oskusi ning pärast seda olid ettekanne. Vahva oli, et saime ööbida peredes. Tänu sellele sain Itaalia kultuurist palju teada ja tunnetada omal nahal meie kultuuride erinevust. Sain süüa palju erinevaid Itaalia toite, mis olid päris teistsugused Eesti omadest. Kahju oli sellest, et tihti jõudis info väga hilja meieni, aga üldiselt oli kõik kokku väga hea kogemus. (Isabel Brigita)

Väga meeldis perega koos ajaviitmine, seejuures sai õppida rohkem Itaalia kultuuri kohta. Samuti sain õpetada neile eesti keelt ja jutustada meie kultuuri kohta. Töötubades sai praktiseerida keeli: nii saksa, inglise kui hispaania keelt. Saime korralikult tutvuda Taormina ajalooga ja külastada vaatamisväärsusi. Sain juurde uusi sõpru ja tutvusi, kellega hakkan suhtlema ka edaspidi. (Lemme)

Muljed olid head. Kõige parem oli host-perega aega veeta. Perega rääkimisel suuri takistusi ei tulnud. Laupäeva õhtul ja pühapäeval sain hosti saatmisel linnaga tutvuda, aga samas tundus, et mind tutvustati hoopis linnale, kuna jäin oma pikkusega lühikeste itaallaste seas silma. Järgnevatel päevadel sain koolis praktiseerida saksa, inglise ja natuke ka itaalia keelt. Toit ja inimesed olid teistsugused, aga head. Sain külastada Taorminat, Milazzot ja Cataniat. Kõige rohkem segas teadmatus, mis pidi ja kas pidi kuna juhtuma. Ise niimoodi elada oleks imelik. (Taavi)

Minule õppereis Sitsiiliasse väga meeldis. See andis võimaluse kohtuda paljude erinevate inimestega, näha imelist loodust, praktiseerida erinevaid keeli  ja kogeda elu ehtsas Itaalia perekonnas. Mulle meeldis, et projekt toimus mitmete erinevate riikidega, see andis võimaluse tutvuda omakorda erinevate kultuuridega ja saada tutvusi erinevatest riikidest, kellest nüüdseks on saanud minu head sõbrad. Sellised projektid on väga olulised, kuna see paneb end väljuma mugavustsoonist, nägema asju teise nurga alt ning ka väärtustama oma kodumaad rohkem. (Kris-Ly) 

Projektijuhtidel Aimil ja Epul on taas hing rahul ja rõõmus ja uhke, et järjekordne projektikohtumine nii eriliste elamustega läbitud! Ja on palju elamusi-mälestusi, mida meenutada ja mille üle mõtiskleda. Kasvõi iga inimese väärtustamist, kuna õpetaja Fara tutvustas meile isiklikult kõiki oma õpilasi, sealhulgas ka teistest erinevaid. Taaskasutust võis märgata, näiteks olid väga paljudes raudteejaamades hoopis plastpudelitest jõulupuud ja -inglid; väärtustati igat valmistatud toitu jne. 

Samal teemal:

• Valga Gümnaasiumi õpetajad Hispaania koolis töövarjudeks
• Archimedese õpirände sügiskampaania keskendub väljakutsetele

Meeskondlikus võistluses panevad ennast proovile ehitusvaldkonna erialasid õppivad kutseõppeasutuste noored.

Müüriladumise kutsemeistrivõistlused toimuvad 15. korda. Õpetaja Jüri Sammuli 2004. aasta initsiatiivist on välja kasvanud esinduslik iga-aastane müüriladumise võistlus, mille võitjal on võimalus jõuda rahvusvahelistele võistlustele nagu EuroSkills ja WorldSkills. 

Tänavu on Jõulukellul esindatud on kaheksa kutsekooli: Haapsalu Kutsehariduskeskus, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Ehituskool ja Viljandi Kutseõppekeskus.

Kolmepäevasel võistlusel tuleb müürseppadel 12 tunniga laduda välisseina fragment. Etteantud joonise põhjal valmib võistlustöö. Igast kutseõppeasutusest on oodatud osalema üks kaheliikmeline võistkond. Võistluse eesmärk on anda kutseõppeasutuste ehitusvaldkonna erialade õpilastele võimalus näidata ja võrrelda oma kutseoskuseid, selgitada välja parimatest parimad, propageerida kutseõpet ja müürsepa eriala.

Kõik huvilised on oodatud kaasa elama! Võistluse pidulik lõpetamine toimub 19. detsembril kell 15.00. Ajakava ning täpsem info asub SA Innove kodulehel.

Võistlust korraldavad SA Innove ja Viljandi Kutseõppekeskus ning võistluse läbiviimist toetavad Wienerberger AS ja Saint-Gobain Weber AS.

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade

Samal teemal:

• Uuring: kutseõppeasutuste töötajad hindavad rahvusvahelistumist kõrgelt
• Teet Margna ja Kristjan Jõekalda lähevad tagasi koolipinki

Õpilased nuputasid erinevate küsimuste ning IT ja küberkaitse teemaliste probleemilahenduste üle. Lõppvoorus osales 50 asutust: 7.-9. klassini osales 18 meeskonda; 7.-12 .klassini 7 meeskonda, 10.-12. klassini 19 meeskonda, kutsekoolidest kuus meeskonda. 

Näiteid ülesannetest ja lahendustest

Kerge tase

Leia TalTechi esimene veebileht (leida tuleb TTÜ veebileht) ja õige vastus on menüülinkide esimesed tähed. Ülesande lahendamiseks tuli kasutada Interneti arhiivi ehk Wayback machine, minna ajas tagasi aastasse 1997. 

Keskmine tase

Leia pildi olev WiFi ruuteri mark ja tuvasta, mis on tema vaikimisi kasutajanimi ja parool. Seaded on WiFi WL-122 ja parooli leiavad nobenäpud lugejad juba ise.

https://docs.google.com/document/d/18stNvdT15rnI0piNk2koKevDzb6J60hOBhS63lpuNXs/edit?usp=sharing

Mis sõnum on kirjas ribakoodil? Ribakoodi tuleb venitada, et paremini sõnum välja tuleks ja siis dekrüpteerida. 

https://docs.google.com/document/d/1HXFxMYb8LfyrkfSrLXREBHqrkr_0M4j6jlb9fn9C0-Q/edit?usp=sharing

Raske tase

Tuvasta antud helifaili morsekoodi sõnum. Seda on mugavam teha, kui kasutate mõnda helitöötlusprogrammi, nt Audacity. 

https://docs.google.com/document/d/1RribadFFgHX0GjIMfbrbKnDEat7QHNKHPBWUQiv7nrs/edit?usp=sharing

Sarnaseid ülesandeid harjutamiseks leiab https://ylesanded.targaltinternetis.ee/

Üldvõitjad:

I koht Viljandi Kutseõppekeskus

II koht Tallinna Reaalkool

III koht Viljandi Gümnaasium.

Alamkategooriate võitjad: https://docs.google.com/presentation/d/12fNWMxxh4-cxwer_qobTl_8d-jlpEB3cMh-jXKcktE0/edit?usp=sharing 

Toetajad:

Küberpähkli võistluse tõi teieni TalTech toetajate Kaitseministeerium ja Eesti Interneti Sihtasutuse abiga. 

Võistluse sisu aitas luua CTF Pärnu, Triin Muulmann (Kehtna KHK), Birgy Lorenz (TalTech), Peeter Marvet (Zone Media), Taavi Eomäe (UT), Kristin Ehala (SIFR.AI), Rohin Kumar (Malwarebytes), Toomas Lepik (TalTech), Allar Veelmaa (Loo kool), Jasper Rebane (RangeForce) jt.

Allikas: korraldajate info. Fotod: Mati Leet.

Samal teemal:

• Digiteadlikkus toob nii paremad otsused kui ka suurema julguse riskida
• "CyberSecurity meets Robotex" võistlusel saavutas esikoha Tallinna 21. Kool

Osaleda võivad ka õpetajad, üliõpilased, kutsekoolide õppurid. Tööde esitamise tähtaeg on 23.02.2020. 

Töö stiiliks on põgenemistuba või mini-CTF (lipuvõistlus https://et.wikipedia.org/wiki/CTF). Töid võib esitada kahes kategoorias. Digitaalne põgenemistuba võib olla veebileht, äpp või eraldi käivitatav programm, võib sisaldada videoid ja muud meediat, mida on tavaarvutis võimalik avada. Või siis päriselu põgenemistuba, mis mahub 40x20x30 cm kasti (tuleb esitada pildiline või videoga piisav tõendusmaterjal, mis on laetud internetti, et tööd oleks võimalik hinnata).

Töid ootame järgmistelt gruppidelt:  7.-9. klassid, 10.-12. klassid, kutsekoolide õpilased, ülikoolide tudengid (BA, MA, DOC) ja õpetajaid/küberkaitse valdkonna koolitajaid. Grupis võib olla kuni neli inimest, võib esitada ka individuaalseid töid. 

Lisavõimalus ideede saamiseks põgenemistoa teemal 

ExitRoom pakub kõikidele huvilistele jaanuaris-veebruaris võimalust külastada nende keskust soodustingimustel. Broneerides ruumi sooduskoodiga “cyber” on põgenemismäng 10.- soodsam. Broneerimine: www.exitroom.ee.

Futuruum - jaanuari-veebruari kuus saavad võistlusest osavõtjad külastada Futuruumi virtuaalreaalsuses põgenemistubasid Tallinna ja Tartu keskustes 50% soodusega. Broneering tuleb teha veebis ja sooduskood on “cyber”.

Lähemalt loe loovuskonkursist siit:

https://sites.google.com/view/kyberolympia/2020/k%C3%BCber-p%C3%B5genemistuba

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eestile tuli USA veebipõhiselt kübervõistlustelt Magic TCF topeltvõit
• Küberturvalisuse konverents keskendub tehisreaalsuse võimalustele ja ohtudele

Mure 1. Õppekavasse ei mahu ettevõtlusõpe kuidagi sisse

Kersti Loor: See on sagedane ettekääne ja põhikooli III astme puhul ka arusaadav põhjendus. Õppekava on tõesti põhikooli III astmes liiga tihe ja jätab vähe ruumi valikuteks. Siin on abi ainete lõimimisest. Ettevõtlust saab õpetada nii eesti keele, matemaatika, käsitöö, inimeseõpetuse kui ka muudes tundides. Minifirmat on võimalik teha loovtööna.

Sageli on asi kooli prioriteetides ja valikutes. Need koolid, kes peavad ettevõtlusõpet oluliseks, enamasti leiavad ka võimaluse. Osades koolides pakutakse ettevõtlusõpet ka ringitunnina, eriti algklassides. Mõnedes noorte- või ettevõtluskeskustes tegutsevad JA koolituse läbinud juhendajad, kes juhendavad õpilasfirmasid. Sellised on näiteks Valga noorsootöökeskus TANKLA, Innovatsioonikeskus INNOKAS Haapsalus, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus.

Erika Veide: Edu ja Tegu raames on loodud ka materjalid ettevõtluspädevuste lõimimiseks läbi kõikide õppeainete terve kooli lõikes. Et see töötaks, peab kogu kool ja iga õpetaja võtma vastutuse ning siis toimub teadlik suunamine. Kui õppeaine tunniplaani ei mahu, siis ma ei usu, et selline lähenemine oleks kuidagi vähemtähtis või vähem tõhus. Minul on sellesse usku, et selline ühine ning eesmärgistatud töö on tõhus ning tulemislik.

Mure 2. Peame õpetama matemaatikat, emakeelt jne, mitte ettevõtjaks saamist

Katrin Kivisild: Vahel ei näe koolijuhid majanduse- ja ettevõtlusõppe õpetamise vajadust oma koolis. Miks meil veel seda vaja on? Lisatöö! Siinkohal on abiks, kui koolijuht mõistab laiemat pilti. Iga noor osaleb majandus- ja ettevõtluskeskkonnas ning hariduse üks olulisi ülesandeid on noor inimene ette valmistada nii tööturule sisenemiseks, kui ka edukaks hakkamasaamiseks majanduskeskkonnas. Samuti arendab praktiline ettevõtlusõpe õpilastes mitmeid tulevikupädevusi, nagu koostööoskus, võimaluste märkamine ja lahenduste leidmine, kriitilise mõtlemise oskust, suhtlemisoskust, ja veel palju muudki.

Kui koolijuht näeb suurt pilti, siis on leitud võimalusi, kuidas rakendada koolis ettevõtlusõpet. Kohe tuleb meelde Võru Gümnaasiumi direktor, kes on eestvedaja ettevõtlusõppe rakendamisel oma koolis.

Mure 3. Majandus ja ettevõtlusõpetaja on koolis üksi ning ta ei jõua ettevõtlusõpet edasi arendada

Katrin: Jah, majandus- ja ettevõtlusõpet ei pea alati üksinda vedama. Edukad on need koolid, kus ettevõtlusõppesse on kaasatud paljud õpetajad. Ettevõtlusõpet saab lõimida nii üldainetega üldhariduses, kui ka edukalt erialaainetega kutsekoolis. Üks paremaid näiteid on Kuressaare Ametikool, kus ettevõtlusõpe toimub koostöös terve osakonna õpetajate vahel.

Osula põhikooli 1. klassi tund, kus läbi jäätisekohviku mängimise on nutikalt lõimitud ettevõtlikkus, ettevõtlusteadmised, loovus ja rahatarkus

Mure 4. Meil ei ole ettevõtlusõpetajat

Kersti: Esimene asi on ikka vaadata veel kord põhjalikult ringi oma kooli õpetajate hulgas. Kellel on väiksem koormus oma aines ja võiks võtta lisaaine, kes on aktiivne ja tegutsemistahteline, kelle klassi õpilased tahavad õpilasfirmat teha jne. Üldiselt on igas koolis  selline õpetaja, kes sobib ettevõtlusõpetajaks ja kes soovib sellega tegeleda. Kui tõesti ei saa kellegagi oma koolist kaubale, siis tasub vaadata koolist väljapoole. Kas jagada õpetajat mõne teise kooliga, kutsuda mõni lapsevanem või kohalik ettevõtja näiteks Edumuse raames ettevõtlustunde andma või miks mitte leida vilistlaste hulgast sobiv inimene.

Erika: Kogu ühiskond ägab koostöökriisis, siis nüüd on hea koht, kus leevendada seda probleemi. Leia vastutav õpetaja, kes koordineerib ja loob ainekavale tuginedes tööplaani ja seejärel kaasake palun eelnimetatud võimalikke koostööpartnereid. See on teada, et esimese üleskutse peale pole ilus reageerida. Seda teades ja arvestades oodake vastuseid teisele ja kolmandale üleskutsele panustades.

Mure 5. Õpilased on passiivsed, ei ole ettevõtlusõppest huvitatud

Kersti: Siin võib põhjus peituda mitmes asjas. Esiteks arvestavad tänapäeva noored väga oma koormusega. Kui kool püüab neile peale panna topeltkoormuse, siis sageli huvi lisategevuste vastu kaob. Kui kool suudab ettevõtlusõppe integreerida teistesse ülesannetesse või ainetesse, on tulemused palju paremad ja noored entusiastlikumad. Paljud koolid võimaldavad noortel teha minifirmat loovtööna või õpilasfirmat praktilise tööna, see kindlasti kasvatab noorte valmisolekut ja huvi ettevõtlusõppes osaleda. Kui kool nõuab lisaks õpilasfirma tegemisele ka uurimistöö kirjutamist ja kaitsmist, siis on selge, et enamik noori sellist koormust endale võtta ei soovi ja tagajärjeks ongi huvi langus. Uurimistöö asendamist praktilise tööga ehk õpilasfirmaga ei ole aga vaja karta. Seda rakendavad näiteks Hugo Treffneri Gümnaasium ja Tallinna 21. kool. Esimene neist on õpilased, kes jõuavad Eesti õpilasfirmade võistluse finaali, vabastanud ka kooli kaitsmisest.

Teine põhjus võib olla see, et koolis puuduvad head eeskujud. Noored ei ole eriti kursis, mis see õpilasfirma on ja uus asi tundub hirmutav. Alati on lihtsam tõmmata noori kaasa, kui on võtta eelmiste aastate eeskujud ja eriti positiivsed eeskujud. Kui koolis on juba traditsioon tekkinud, siis soovivad uued tegijad eelmisi üle trumbata ja uute ideede ja tulijatega pole probleeme.

Kui koolis ei ole ettevõtlusõppega ja õpilasfirmadega kunagi tegeldud, siis tasub kutsuda innustajaid väljastpoolt: õpilasfirma vilistlasi teistest koolidest, kes jagavad oma entusiasmi ja õpikogemust. Abiks võivad olla ka inspireerivad ettevõtjad, kes jagavad oma lugu ja kes on ehk valmis ka mentorina toetama. Loomulikult peab ka õpetaja võtma kogu oma entusiasmi kokku ja olema nii särav ja innustav kui suudab. Siin vajab õpetaja kindlasti kooli toetust!

Erika: Millal me ise millestki vaimustume, kogeme entusiasmi ja sisemist motivatsiooni? Vahel on selleks tungiv vajadus või probleem, kuid samas tunneme seda ka siis, kui meid on inspireeritud. Noori inspireerivad teised noored, kes on ilusad, nutikad ja edukad, uue põlvkonna suunamudijad. Kool saab korraldada ettevalmistusaastal või perioodil inspiratsioonipäevi, mis lihtsalt ei saa kedagi külmaks jätta ja sellele järgnevad tegevused, õpe, kus sul on eelsoojendatud noored, kes on motiveeritud ja täis kirge ka ise midagi teha, kogeda, näidata.

Mure 6. Õpetaja ei ole entusiastlik

Kersti: Õpetaja entusiasmi on tegelikult kerge tappa, kui ta üksi jätta ja tema teele pidevalt takistusi veeretada. Kui õpetaja jääb oma teemaga üksi ja vastutab ainuisikuliselt ettevõtlusõppe eest koolis, siis sageli sellest head nahka ei tule. Esimesel aastal on õpetajal väga raske, ta vajab suurt toetust ja positiivset suhtumist nii kolleegide kui eriti kooli juhtkonna poolt. Kindlasti soovitame leida õpilastele ka ärimentor, kes noortele ärinõu annab ja aitab õpetaja sisemist ebakindlust leevendada.

Kooli ülesanne on võimaldada õpetajale soodne keskkond. Palju aitab kaasa, kui koolis organiseeritakse koolisiseseid õpilasfirmade laatu, kui kool toetab õpilaste osalemist Eesti laatadel ja miks mitte võimaluse korral ka välislaatadel, kui kool tõstab tublisid õpilasfirma tegijaid esile oma üritustel ja elab kaasa nende tegevusele. Õpilasfirmad peaksid muutuma õppeprotsessi loomulikuks osaks. Nii on näiteks väga hästi läinud õpilasfirmad käima Kuressaare Ametikoolis. Suure-Jaani koolis toetab ettevõtliku kooli mõtteviis väga hästi minifirmade tekkimist ja tegevust.

Erika: Koolides, kus JA programme ei rakendata, ei ole midagi teisiti koostöö koha pealt. Me oleme sündinud ühiskonda ja üksi olles ja tegutsedes tunneme kindlasti ühel ajahetkel, et see on tühi töö ja vaimu närimine. Seega entusiasm ei ole konstantne nähtus ühegi inimese puhul, see vajab hoolt ja head juhtimist. Siinkohal loodan ja usun, et uue põlvkonna trendid juhtimiskultuuris imbuvad ka koolidesse ning läbi kaasava juhtimise ja märkamise ei jää keegi üksi ega vajaliku toetuseta.

Mure 7. Alustav õpetaja ei julge katsetada praktiliste tegevustega

Kersti: Üks suur probleem, mis tegelikult seondub eelmisega, on ka, et õpetaja lihtsalt tunneb end esimesel aastal nii ebakindlalt, et ei julgegi noori ergutada õpilasfirmat tegema, vaid hoopis loodab, et keegi ei taha teha. Siin saab abi olla mentorist. Samuti on äärmiselt oluline kooli juhtkonna toetus ning julgustus. Kutsume õpetajaid julgelt abi saamiseks pöörduma ka JA Eesti poole. Meil on olnud mitmeid õpetajaid, kes esimesel tegutsemisaastal helistavad pidevalt igasuguste küsimuste ja probleemidega, aga see on ainult hea. Nii nad saavad kindlust, katsetavad ja õpivad ning järgmisel aastal on nad juba hoopis julgemad ning enesekindlamad. Õpetaja jaoks on õpilasfirma juhendamine ka täiesti uus kogemus, mis sunnib teda ka enda piire katsetama.

Erika: Katsetamisega käsikäes käib ebaõnnestumine. See on selle sõna sisse juba peidetud. Me pigem peame õppima ebaõnnestuma. See on niivõrd loomulik osa arenemise protsessist nagu väikelaps õpib kõndima või iseseisvalt sööma, see kõik ei saa toimuda ilma ebaõnnestumiseta ja tagasilöökideta. Selleks, et leida oma edulugu, selleks tuleb ja peab katsetama ja sealjuures kordi ja kordi ebaõnnestuma, et teada, mis tee sihile ei vii.

Mure 8. Õpetaja on liialt ettevõtlik

Kersti: Ka seda muret esineb. Eelkõige on siin mure õpetaja liiga suures valmiduses õpilaste eest kõik ise korda ajada ja ära teha, jättes nii õpilased passiivsesse rolli ning vähendades oluliselt nende enda võimalust katsetada, julgust proovile panna ja õppida. Jah, õpetaja peab end mõnikord tagasi hoidma, laskma mõnel asjal ka metsa minna, sest see on noorte võimalus õppida.

Erika: Eesti vanarahvas konstateeris fakti, et liigne agarus on ogarus, kuid elu näitab, et ka sellised inimesed ei suuda seda pikas perspektiivis. Mina selle pärast ei muretseks.

Edukat ettevõtlusõppe rakendamist ja lahenduste leidmist! 

Loo autor on Liina Pissarev, ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu kommunikatsioonijuht