Minister Mailis Reps märkis, et tasuta õppekohtadel õpib praegu rohkem tudengeid kui enne reformi. „Näeme ka seda, et üliõpilased lõpetavad kõrgkooli kiiremini ja katkestavad vähem,“ ütles Reps. „Õpitava vastavus tööturu vajadustele on paranenud ja oma osa on siin kindlasti riiklikel erialastipendiumidel. Suurenenud on üliõpilaste osakaal infotehnoloogia ja tervise valdkonnas ning vähenenud ärinduse, halduse ja õiguse vallas. Samas peame jätkuvalt pingutama, et rohkem noori valiks õpetaja või inseneri ameti.“

Üldise üliõpilaste arvu vähenemise juures on praegu tasuta õppivaid tudengeid 6% rohkem kui reformieelsel 2012/2013. õppeaastal ning 20% rohkem kui kümnend tagasi. Üliõpilaste koguarv on kümne aastaga vähenenud ligikaudu kolmandiku võrra eelkõige demograafilistel põhjustel.

Õpingute katkestamise määr on 2013. aasta 15,6%-lt langenud 13,6-ni 2018. aastal. Nominaalajaga lõpetamise määr on kasvanud 2016. aasta 43,2%-lt 52,7%-ni 2019. aastal.

Haridus- ja Teadusministeerium ei nõustu Riigikontrolli üldise järeldusega, et hariduse vastavus tööturule ei ole suurenenud. Reformi järel on vähenenud ärinduse, halduse ja õiguse valdkonna üliõpilaste osakaal. Samas on kasvanud vastuvõtt mitmetele erialadele, mille spetsialiste on tööturul kõige rohkem puudu. IKT valdkonnas on tudengite osakaal kahekordistunud – kui 2018/2019. õppeaastal õppis IKT valdkonnas 10% tudengitest, siis 2008/2009. õppeaastal vaid 5%. Tervise valdkonnas õppivate üliõpilaste osakaal on suurenenud kolmandiku võrra – 2018/2019. õppeaastal õppis tervise valdkonnas 12% tudengitest, 2008/2009. õppeaastal 9%.

Ministeerium kindlasti ei toeta tagasipöördumist reformieelse korralduse juurde, kus osad üliõpilased said õppida tasuta ning kõrgkoolidel oli võimalus avada tasulisi õppekohti vastavalt nõudlusele.

Kõrgkoolide mure õppe rahastamise pärast pikemas perspektiivis on põhjendatud. Nagu valitsuse tööplaan ette näeb, analüüsib ministeerium kõrgharidusõppe rahastamise võimalusi, analüüs valmib 2019. aasta lõpuks.

Allikas: HTMi pressiteade

„Kuna kahe õppekava tööversiooni autorite erinevad seisukohad on tekitanud lasteaednike hulgas segadust ja toonud kaasa mureliku fooni, siis seda ei tohi kindlasti eirata. Selleks, et edasi minna, võtame õppekava arenduses aluseks mõlema töörühma tööversioonid, millele lisaks kogume täiendavaid ettepanekuid.“

Kristi Vinter-Nemvalts lausus, et ühest küljest on hea meel, et alushariduse tulevikuga seotud diskussioon on ühiskonnas aktiivsem ja kirglikum kui kunagi varem, kuid samas on väljendatud ka palju muret selle üle, mis edasi saab. „Oluline on rõhutada, et meil pole kahte tööversiooni, millest üks on ekspertide ja teine ministeeriumi töörühma koostatud. Mõlemas töörühmas on olnud eksperdid ja ministeeriumi esindaja(d). Ühes töörühmas oli rohkem alushariduse eksperte, teises erinevate sisuvaldkondade eksperte. Võtame senisest tööst kaasa parima teadmise ja läheme edasi. Selleks ongi kõigepealt vaja aega senise töö tagasisidestamiseks ja ka uute ettepanekute tegemiseks. Ministeeriumi veebilehel on avalikult kättesaadavad mõlema töörühma tööd: esimene tööversioon, teine tööversioon. Ootame ettepanekuid 18. novembrini,“ lisas asekantsler.

Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul moodustatakse pärast seda mõlema töörühma esindajatest ekspertkomisjon, kuhu kaasatakse täiendavalt veel ülikoolide esindajaid ja teisi asjatundjaid, kes on seni vähem kaasa rääkinud, kuid kelle panus on väärtuslik. Nimetatud ekspertkogu saab ülesande kahe töörühma töötulemuste pinnalt ehitada üles ja kirjutada läbi uus õppekava versioon ning kirjeldada ka selle teoreetilist kontseptsiooni. Enne otsuste tegemist on kavas ka laialdane kaasamis- ja tutvustusring.  

Allikas: HTMi pressiteade

Projekti "Targalt internetis" esindus osales Sloveenias Ljubljanas Insafe treening-kohtumisel, mille põhiteema oli ohutus ja kratid. 

Väljakutseks tehisreaalsuses on inimfaktor, sest masin teeb ikkagi seda, mida inimene oskab küsida või piiranguks seada. Kui inimlikud otsused on kallutatud, siis loodetud kasu asemel võib kasvada hoopis diskrimineerimine. Näiteks kui töövahendusrobot on seadistatud CVsid lahterdama töötatud aastate ja töötuna oldud aastate osas, siis löögi alla satuvad ühiskonnas nõrgemal positsioonil olevad liikmed. Või kui robot pannakse tööle e-poodides personaalses hinnastamises, siis hind oleneb teie staatusest, asukohast või miks mitte ka soost. 

Kuid kratiteema on siiski ka väga kasulik, sest nutikas robot leiab sobilikke lahendusi, mis teevad inimeste elu kvaliteetsemaks ja ohutumaks. Robotid aitavad ennustada näiteks liiklusummikuid, aitavad leida parima kohtulahendi või miks mitte toetavad arste ja õpetajaid tulevikus paremate tööstrateegiate valikul. 

Ka koolis on täna võimalik uurida uusi põnevaid tehisreaalsuse lahendusi. Näiteks Quick, Draw! on äraarvamismäng nagu Alias: joonistate kiiruse peale loomi, linde, esemeid, mida programm püüab tuvastada. Seeläbi õpivad inimesed mõistma, kuidas tehisintellekt töötab ja mis tegelikult masinõppimine tähendab.  

Body synth muudab inimkeha pilliks, millega muusikat imiteerida ja helisid kuulata.                  

Semantris on tippimise ja sõnatuvastusmäng, kus saate tehisintellektile anda vihjeid ja tema saab arvata ära, millest teie mõtlete. 

Type with voice - teie jutt kuvatakse esitluse all tekstina. See aitab paljudel vaegkuuljatel ja nägijatel paremini esitluse juttu jälgida. Loe lähemalt siit: https://support.google.com/docs/answer/4492226?hl=en.

Igasuguseid muid põnevaid eksperimente, mida teadlased on katsetamas saab uurida siit, näiteks ka seda, kuidas oma arvuti ja temas olev kaamera muuta targaks. Sellega saab hakkama iga laps, kellel natukenegi inglise keele oskust olemas. 

"Hariduse tehnoloogiakompass" on tehisreaalsuse toonud välja kui ühe arengustrateegia osa infoühiskonnas ka koolide jaoks. Mida varem me tehisintellekti võimalustest ja ohtudest teada saame, seda edukamad oleme me krati enda heaks tööle rakendamisel. 

Eesti krattidest saab lugeda aga siit: https://www.kratid.ee/kasutuslood

Loo autorid on Birgy Lorenz (TalTech) ja  Annika Silde (Lastekaitse Liit)

Foto on kuvatõmmis lehelt https://experiments.withgoogle.com/teachable-machine

Samal teemal:

• eTwinningu suvekooli keskmes olid tehnoloogiatrendid
• IT Akadeemia programmist toetatakse uuenduslikke projekte asjade internetist uute kursuste loomiseni

Estonia puiestee, Georg Otsa tänava ja Pärnu maantee vahel on naabriteks üsna ühel ajal valminud Tallinna Reaalkool, Tallinna Inglise Kolledž ja Tallinna Kesklinna Põhikool ning Tallinna Keskraamatukogu. Tallinna haridusameti hariduskorralduse juhtivspetsialisti Viivi Loki sõnul moodustavad kolm koolimaja ja raamatukogu kena terviku, sealne õhkkond toetab teineteist ja pakub ühiseid tegutsemisvõimalusi. Sarnaselt toimetavad vanalinna dominiiklaste kloostri kunagistel kinnistutel Ladina kvartalis ühises hingamises kunstnike ateljeed, VHK kunstikool ja Miikaeli Ühenduse kunstiringid.

Juba teist korda on sügisesel koolivaheajal moodsa õppimise festival iduEDU, mis on kasvanud välja
varasemtest Reaalkooli, e-kooli ja linna veetud IKT konverentsidest. Neljas suures hoones ja nende
vahelisel õuealal on läbi terve päeva üheskoos õppimise päev. Õppepäeva sissejuhatuseks tasub
tuttavaks saada mainitud hoonetega, mis on rahvusvaheliste arhitektuurikonkursside võidutööd ja
moodsad õppimise keskkonnad ka tänapäeval.

Kõige värskem kool tegutseb 1883. aastal valminud Pärnu mnt 11 hoones, Tallinna Kesklinna
Põhikool. Koolimajana on see kasutusel aastast 2013. Kuid alguses, siis kui aadressiks oli veel Jaani
tänav, oli see maja Tallinna linnainseneri Carl Jacoby ja tema pere, teiste seas poeg, tulevane arhitekt
Erich Jacoby, kodu. Enne koolimajaks saamis on Pärnu mnt 11 asunud nii passilaud, miilitsa ja ka
politsei tööruumid.

1884. aastal valmis Estonia pst 6 Tallinna Reaalkooli maja. See on Tallinna vanim koolimajaks ehitatud
ja koolina kasutatav hoone, mõni ütleb, et siiani Tallinna parim 19. sajandi koolihoone. Aastail 1881-
83 toimunud rahvusvahelisel arhitektuurikonkursil valiti välja Moskva arhitekti Max Hoeppeneri
projekt, teda abistas insener Carl Gustav Jacoby. Ilus maja aitab hästi õppida – vaadake kasvõi vaid
kolmekorruselise hoone historitsistlikku peafassaadi liigendusi või külgfassaadile avanevate
aulaakende vahele paigutatud karüatiide (autor Riias tegutsenud saksa skulptor August Volz)! Algne
plaanilahendus on üldjoontes säilinud.

1916 Estonia pst 10 valminud Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoones tegutseb täna
Tallinna Inglise Kolledž. See läbi aegade eri õppeasutuste koduks olnud koolimaja on Tallinna uhkeim
juugendklassitsismi näide. 1912. aastal toimus arhitektuuri konkurss, esimest preemiat ei antud, teise
preemia sai insener Aleksander Rosenbergi projekt. Lõpliku projekti tegi selle järgi arhitekt Erich
Jacoby. Hoone valmis 1916, üldlahendus ja akende kuju seostuvad hilisjuugendiga, Estonia puiestee
poolse saalikorpuse fassaadi liigenduses on klassitsistlikke detaile, frontoonil on Pallas Athena reljeef,
tema vasakus käes tarkusesümbol öökull ja paremas käes käsitöö ja kaubanduse õitsengu märk
Merkuuri sau. Ka 3-osalise tammepuust peaukse keskmises tahvlis on puidust nikerdatud Merkuuri
sau. Klassiruumid on nüüd ka kunagistes õpetajate ja ametnike korterites.

Estonia pst 8 asuv praegune Tallinna Keskraamatukogu ehitati aastail 1894-95 Tallinna vene
seltskondliku kogu jaoks, eskiisi autor on akadeemik Mihhail Preobraženski, lõpliku projekti arhitekt
Rudolf Otto v Knüpffer. Historitsistlik hoone on 2 korruseline, tänavapoolse ja hoovipoolse tiiva eri
kõrgustel asuvaid korruseid seob kokku uhke paaraadtrepp hoone keskel. Võime vaid aimata algseid
banketisaali, söögisaali, puhvetit, kaardimängutube, samuti keldris olnud keeglirada. Ümberehitused
on olnud põhjalikud: 1925 ümberehitus tehti arhitekt Herbert Johansoni ja 1938. aastal arhitekt E.
Mõttuse projekti järgi ja raamatukogu on majas aastast 1920.

Hariduskvartali sisse jäävad veel koolistaadion ja kooliujula ning kaunis, Ferdi Sannamehe ja Anton
Soansi kavandatud õppursõdurite mälestusmärk Vabadussõjas langenud õpilastele ja õpetajatele.

25. oktoobril peetakse selles märgilises kvartalis Haridusfestival iduEDU 2019. Ettekannete, õpi- ja
töötubade, õpilasfirmade pakkumiste, uut õppimisvõimaluste ja – vahendite esitluste ja Tallinna
huvikoolide ralli kohta info on iduEDU.ee veebilehel, Facebookis ja e-Koolis.

Loo autor on Epp Alatalu. Fotod koolide arhiivist. 

Samal teemal:

• Moodsa õppimise festivalil „iduEDU“ tutvustatakse tavatuid õpiviise

Töögrupp ootab asjast huvitatud osapoolte kasutuslugusid, et täpsustada nõuded loodavale standardile.

Kuigi Eestis on juba aastakümneid loodud digitaalset õppevara ning ka õppetöö läbiviimise kohta andmeid korjatud, pole nende infovarade kõiki võimalusi hariduse parendamisel veel kuigi hästi ära kasutatud. Tänased õppetöös kasutatavad tööriistad ei suhtle omavahel ja selle üks põhjuseid on koosvõimet toetavate standardite puudus. Just seetõttu ongi HITSA alustanud digitaalse õppematerjali kirjeldamise standardiseerimist. 

Loe lähemalt HITSA kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Noorte teadlikkus digitaalse maailma riskidest on ohtlikult madal
• Innove toel saab arendada nutikat õppevara

Samal teemal:

BCS-i stipendiumiga soovitakse esitle tõsta noori IT valdkonna koolitajaid üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides. Stipendiumiga toetatakse kuni 30-aastaseid (k.a.) noori, kes töötavad koolis IT valdkonna õpetaja, ringijuhi, lektori, õppejõuna, samuti õpilasi ja tudengeid, kes löövad kaasa kaasõpilaste koolitamises. 

Kokku antakse välja kolm 1000 euro suurust stipendiumi: kõrghariduse, üldhariduse ja kutsehariduse vallas töötavale IT valdkonna koolitajale.

Kandideerimisavalduste tähtaeg: 21.11.2019

Kandideerimisavaldusi oodatakse aadressil Triin.Kangur@bcs.ee märgusõnaga „BCS stipendium“. 

Täpsem info ja konkursitingimused

Samal teemal:

• Õpetajad ja tugispetsialistid saavad kandideerida haridusstipendiumile
• Stipendium saadab Eesti noored mainekatesse ülikoolidesse

Esimese keskuses said õpilased teada, et peaaegu  50% Eesti pindalast on metsade all ning Eesti metsad jaotatakse kaheks: loodusmetsaks ja majandusmetsaks. Loodusmets on ilma inimese mõjuta tekkinud mets ja pakub eluvõimalusi väga paljudele taime- ja loomaliikidele. Majandusmets on mets, kus inimene on ise puud istutanud ja tegeleb ka metsa hooldamisega.

Küsimusele, kuidas aru saada, et tegemist on metsaga, vastasid õpilased: metsas kasvavad puud tihedasti üksteise kõrval, on palju põõsaid,  seal elavad loomad ja linnud, kasvavad seened ning marjad, on palju sammalt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et mets on suur ökosüsteem, mis koosneb puudega maa-alast  ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust ja seenestikust).

Selles keskuses said ka õpilased teada, millal kasvavad puud kiiremini ja millal aeglasemalt ning kuidas määrata puude vanust. 

Puudel kulub seemnest kuni suureks ja kõrgeks puuks kasvamiseks umbes 100 aastat. Alles siis saab sellest puust kvaliteetset puitu. Puud kasvavad kiiremini kevadest sügiseni ning talvel nad puhkavad. Puude vanust on võimalik määrata aastaringide järgi. Kahe kriipsu vahel ongi suvine kasvamise aeg. Samuti on võimalik puude vanust määrata juurdekasvupuuri abil. Sellega puuritakse tüvesse auk, mis hiljem kinni kasvab. 

Õpilased said ka teada, missugust puuliiki kasvab Eesti metsades kõige rohkem. Esimesel kohal on mänd, seejärel tulevad kask, kuusk, lepp, haab ja tamm. 

Teises keskuses õppisid õpilased tundma neid puuliike, mida Eesti metsades kõige rohkem kasvab. Saadi teada, kuidas erinevad  puuliigid levivad, missugused on nende viljad ja puit ning milleks seda kasutatakse. 

Mänd on enamlevinud puuliik Eesti metsades. Tal on pikad okkad ja need asetsevad kahekaupa. Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, kuid on samas valgusnõudlik. Tema puitu hinnatakse kõrgelt  heade mehaaniliste omaduste tõttu. Männi puidust tehakse paberit, kasutatakse kütteks, ehitusmaterjaliks, vineeriks ja mööbliks. Männivaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid. Ravimtaimena kasutatakse noori kasvusid. 

Arukask levib seemnete abil. Tema pealmist koort nimetatakse kasetohuks, millega on hea tuld alustada. Viisud olid samuti tehtud kasetohuribadest. Viisud olid 2-3 cm laiustest puukoore ribadest valmistatud ilma sääreta tööjalatsid, mida vanasti kanti.  Veel saab kaseokstest punuda korve ja teha kasevihtasid, kasest saab kevadel kasemahla ning lehtedest valmistada teed. 

Kuuske tuntakse rohkem kui jõulupuuna. Tal on lühikesed okkad, mis asetsevad ühekaupa. Tema puitu kasutatakse paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ja kütteks. Kitarre valmistatakse ka just kuusepuidust, sest tal on ilus kõla. Kõlalaud ehk lokulaud valmistati vanasti samuti kuusest, mida kahe puuvasaraga vaheldumisi löödi ja nii edastati rütmilisi signaale.  Lokulauda kasutati  inimeste kokkukutsumiseks. 
Lepapuit on kerge, pehme ja hästi töödeldav. Sellest toodetakse vineeri, joonestuslaudu, mööblit, kasutatakse ka nikerdustöödeks ja kütteks. Sanglepast valmistatakse kõrgekvaliteedilisi muusikariistu. 

Haavapuu tunneme ära selle järgi, et tema leheroots on väga pikk ja lehed hakkavad värisema ka kõige nõrgema tuule korral. Tema puidust tehakse tikke ning kasutatakse saunalavade tegemiseks. Saunalavadeks kasutatakse haaba sellepärast, et ta on ilus ja ei lähe väga kiiresti kuumaks. Haavapuu meeldib ka Eestis looduskaitse all olevale lendoravale, kes just selle puu õõnde  teeb oma pesa. 

Tamm on väga vastupidav ja tugev puu. Temast valmistatakse mööblit, parketti ja lõikelaudasid. Tema viljadeks on tammetõrud, mida armastavad süüa metssead ja karud. Pasknäär on lind, kes kogub endale talvevarudeks umbes 4-5 kilogrammi tammetõrusid. Osa peidetud tammetõrudest kaevab pasknäär lume alt välja, osa jääb aga kasutamata ja läheb kevadel idanema. 

Kolmandas keskuses said õpilased täringumängu kaudu korrata ja kinnistada õpitut. 

Oli väga huvitav ja õpetlik metsateemaline õuesõppetund. 

Loo ja fotod saatis Koolielule Tartu Kivilinna Kooli õpetaja Helis Hani.

Samal teemal:

• Loodus lummab igal sügisel
• Teadlaste Öö eksperimendid Tartu Kivilinna Koolis

Konkursi eesmärk on tõsta esile noorsootöösse panustanud ja valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning mõjukamaid algatusi nii kohalikul, üleriigilisel kui rahvusvahelisel tasandil.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on noorsootöö just see võti, mis aitab kujundaja meie noortele paremat tulevikku. „Täna on Eestis olla hea noor ja seda suuresti tänu meie tublidele noorsootöötajatele – minu lugupidamine ja tänu neile kõigile, kes igapäevaselt noortega tegelevad, neile uusi võimalusi pakuvad ja neid kaasavad. Iga noorsootöötaja panus väärib tunnustust, märgakem neid üheskoos,“ ütles Reps. Lisaks noorsootöösse panustajate ja edendajate tunnustamisele annab konkurss ka suurepärase võimaluse võtta aega selleks, et vaadata tehtule tagasi ja seada uusi sihte, märkis minister Mailis Reps.

Tunnustuskonkursile saavad esitada kandidaate kõik inimesed ja organisatsioonid kaheteistkümnes kategoorias: aasta noorsootöötaja, aasta huvikool, aasta noortekeskus, aasta noorteühing või -organisatsioon, aasta osaluskogu ja õpilasesindus, aasta noortemalev, aasta noortelaager, aasta kohalik omavalitsus, aasta noorsootööühing, aasta panustaja, aasta tegu noorsootöös ning pikaajaline panus noortevaldkonda.

Kandidaatide esitamise vormid on kättesaadavad Eesti Noorsootöö Keskuse konkursiveebis, kuhu saab kandidaate esitada registreerudes ja sisse logides ID-kaardi või Mobiil-ID-ga. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 1. november 2019.

Lõpliku ettepaneku kandidaatide riiklikuks tunnustamiseks teeb haridus- ja teadusministrile Eesti Noorsootöö Keskuse poolt moodustatud tunnustuskomisjon, kuhu kuuluvad nii noortevaldkonna esindajad kui ka noored.

Laureaadid kuulutatakse välja 2020. aasta alguses pidulikul tunnustussündmusel Noorte Heaks Tänu.

Allikas: HTMi pressiteade

Tulin hiljuti õppereisilt Šveitsist. Olin kantonis, kus on ametlikku keelt, mis muu seas tähendab ka seda, et õpetajakoolitus Churi pedagoogika kõrgkoolis on kolmekeelne – saksa, itaalia ja retoromaani keeltes. Õpetaja saab diplomi, kuhu on märgitud kaks keelt, milles ta õpetab.

Olen klassiõpetaja, kes on omal ajal sooritanud vene keele didaktikas riigieksami. Võin lastele õpetada vene keele algkursust, aga jääksin hätta, kui vaja vene keeles õpetada matemaatikat, loodusõpetust… Kusjuures just praegu selline vajadus on. Meie klassidesse on hakanud tulema lapsi muukeelsetest peredest; on nii seda, et vene keel on kodukeel kui ka seda, et vene keel on abivahend, kuna lapse emakeelt (nt hispaania) ei oska koolis hoopiski keegi ja lapse peres on tavatsetud mõnevõrra vene keeles suhelda.

Juhtub sedagi, et mitu aastat mujal koolis olnud eesti algupäraga laps on siia tagasi tulles koolitööga kimpus, kuna on harjunud õppeülesandeid lahendama muus keeles; kohanemiseks on hea, kui aidata tal luua silda ka selle võõrkeele abil, mida ta seni õppetöös kasutas. Hea, kui õpetaja suudab kõnelda mitut keelt, aga hea seegi, kui ta mõistab, mida tähendab lapsele olukord, kus ta saab väga vähe aru ja jätab oma mõtted üldse välja ütlemata.

Mulle tundub, et mõnigi inimene, kes häälekalt õppekeele teemal sõna võtab, ei tee vahet, kas inimene oskab muud (nt riigikeelt) suhtlemistasandil või suudab ta selles keeles omandada õppeainete sõnavara ja arutluskäike.

Kuidas siis tulla toime ja olla edukas ja õnnelik nii mitmes keeles suheldes, õppides kui ka õpetades? Jaanuaris 2020 korraldab Eesti Lugemisühing rahvusvahelise konverentsi pealkirjaga „Ühist keelt otsides“. Konverents kuulub Läänemeremaade kirjaoskuskonverentside sarja.

Praeguseks oleme saanud ligikaudu 100 ettekannet nii varase kirjaoskuse, erilise õppija, elukestva õppe kui paljudel muudel kirjaoskusega seotud teemadel. Esinejad tulevad nii naabermaadest Soomest, Venemaalt, Lätis, Rootsist kui ka kaugemalt Euroopas ja lausa üle maailmagi.

Ootame konverentsile 17.-19. jaanuaril 2020 nii iga haridusastme õpetajaid, lasteaia- ja koolijuhte, igas liinis haridustöötajaid, kirjastajaid ja muid haridusteemadel ettevõtjaid, lapsevanemaid, ajakirjanikke ja üldse kõiki huvilisi. Ettekandeid on nii inglise ja eesti kui ka vene keeles.

Konverentsi kohta saab täpsemalt lugeda kodulehelt https://4bscl2020.ee/

Ja kindlasti otsitagu üles eestikeelne registreerimise link https://4bscl2020.ee/registration/uhepaevane-registreerumine/

Samal teemal:

• Kool lastekirjanduses, lastekirjandus koolis
• Valmivad eesti keele e-kogud

Teate ju küll seda olukorda, kus õpetaja tuleb klassi ja teatab silmade särades õpilastele, et täna alustame hästi huvitavat projekti. Näiteks kuidas hooldada toataimi või kasutada kodukeemiat. Õpetajale põnev, lastele ... mitte nii väga. Seepärast antigi 18. oktoobril HITSA nutiklassis toimunud eTwinningu koolitusel kohe juhtroll lastele: ise otsivad idee, ise teevad projektiga algust ja tutvustavad teistele. 

Õpetajad kuulasid, mis on nutiklass. Autori foto

Koolitusel osalesid seitsme kooli väikesed meeskonnad (õpetaja ja kaks õpilast): Kose-Uuemõisa Lasteaed-Algkool, Loo Keskkool, Tallinna Rahumäe Põhikool, Metsküla Algkool, Pärnu Kuninga tänava Põhikool, Tallinna Südalinna Kool ja Pelgulinna Gümnaasium. Tõsi, kõik osalenud õpetajad olid rahvusvahelises projektitöös eTwinningus väga kogenud, lapsed kuulsid eTwinningust valdavalt siiski esimest korda. 

Haridustehnoloogid ja HITSA koolitajad Ingrid Maadvere ja Meeri Sild juhendasid õpilasi, samal ajal kui õpetajad said täpsemalt teada, mis on HITSA nutiklass. 

Haridustehnoloogid ja HITSA koolitajad Ingrid Maadvere ja Meeri Sild juhendasid õpilasi. Foto: MTÜ Fotopluss, Petri Asperk

„eTwinning on koostöö, aga selline koostöö, kus ei saada mitte kunagi päriselt kokku,“ selgitas Ingrid Maadvere õpilastele ja küsis, kuidas see võimalik on. Lapsed muidugi teadsid – koostööd tehakse veebi kaudu, see on moodne koostöö. Koos arutleti ka, mis on projekt, ja oligi aeg mõelda välja hulk projekti-ideid. Lemmikloomad, raamatud, matemaatika, tants, loodusõpetus, Saksamaa, Kääbiku-seeria, kooli tutvustav video, sporditund – ideid jagus. Lõpuks jäi sõelale kolm eTwinningu projekti: sport ja liikumine koolipäevas, reisikoomiks ja kooli tutvustav video „Meie äge kool“. Koolidest moodustusid projektimeeskonnad, õpetajad võeti ka kampa ja algas idee lahtikirjutamine ning esitluse tegemine.

Arutelu koos õpetajaga. Foto: MTÜ Fotopluss, Petri Asperk

Arutelu koos õpetajaga. Autori foto

Pärnu Kuninga tänava Põhikooli haridustehnoloog Lemme Sulaoja oli koolituse sellise korraldusega väga rahul. „Põnev on. Tore, et kaasatud on õpilased. Õpetajana tahaks kogu aeg oma mõtteid juurde panna, aga hoidsin end tagasi, veidi vaid soovitusi jagasin. 4. ja 5. klassi jaoks ei ole selline projektitöö raske, hästi said hakkama,“ oli õpetaja kindel.  

Marlon ja Emili sama kooli 5. klassist kinnitasid, et väga huvitav on. Emili teadis varem, et eTwinning on mingi projekt, kõike muud õppis koolitusel. Ja koos leiti, et projekt on tegevus, kus erinevad koolid teevad koos asju ning et pärast vaheaega hakkavad nad oma koolist videot tegema. 

Green screeniga saab imesid teha! Foto: MTÜ Fotopluss, Petri Asperk

Koolituspäeva lõpetaski projektiideede tutvustus. Aga päeva mahtus veel pikk vahetund – lapsed kasutasid kõiki nutiklassi võimalusi ja otsisid QR-koode, panid robotid võistlema, joonistasid iPadidel, kasutasid green screeni võimalusi pildistamiseks jpm. 

Oli põnev päev, lapsed kasutasid kõiki nutiklassi võimalusi. MTÜ Fotopluss, Petri Asperk

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis on töökeskkonnaks ennekõike õpetajatele. Koolid saavad seal suhelda, koostööd teha ja projekte luua. eTwinning käivitati 2005. aastal Euroopa Komisjoni e-õppe programmi raames. Praegu on eTwinninguga liitunud rohkem kui 700 000 õpetajat üle Euroopa. 

Samal teemal:

• eTwinningu kogemus Taani lasteaedadest
• eTwinningu multiprojektid tulevad taas!