Nii Jaapani kui ka Eesti tippteadlased arutlevad selle üle, kuidas astuda vastu 21. sajandi ülesannetele, aga säilitada samal ajal oma ainulaadset kultuuri ja identiteeti. 

Jaapan, nagu paljud Euroopa riigid, seisab silmitsi ülesandega kohaneda praeguse aja muutustega nii, et oma isikupärast midagi kaduma ei läheks. Tartu Ülikooli Aasia keskuse juhataja Elo Sülla nimetab vaid mõne lahendust vajava probleemi: vananev ühiskond ja vähene sündimus, vajadus riiklike teenuste digitaliseerimise järgi, püüd olla majanduslikult konkurentsis ja tulla toime muutuva tööturuga.

Doktorikoolis proovivadki õppejõud ja üliõpilased Jaapanist, Eestist ja mujalt Euroopast otsida praeguses infoühiskonnas tekkinud küsimustele vastuseid. Samuti on Jaapani Suursaatkonnaga Eestis koostöös korraldatava doktorikooli eesmärk tugevdada Euroopa ja Jaapani suhteid. Konverentsi täpsem kava on ülikooli veebilehel. 

Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli Aasia keskus, kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, majandusteaduse ja innovatsiooni doktorikool, käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikool, haridus- ja kasvatusteaduste doktorikool, kultuuriteaduste instituut, majandusteaduskond, õigusteaduskond ning maailma keelte ja kultuuride kolledž. Ürituse toimumist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA) ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond.

Allikas: TÜ pressiteade

HITSA kutsub 3-liikmelisi koolimeeskondi osalema uhiuuel koolitusel “Digiajastu haridusjuht: õppijate digipädevuse arendamine” (39 ak/h). Koolitus toetab digiajastu nõudmisi arvestava õppeprotsessi korraldamist ja läbiviimist haridusasutuses õppijate digipädevuse arendamiseks. Koolituse käigus koostab iga meeskond oma kooli digiainekava ning viib ellu ühe digipädevusi arendava õpilasürituse oma koolis.

Koolituse kontaktpäevad toimuvad 9. oktoobril, 23. oktoobril ja 27. novembril 2019 kell 10:00 – 16:15 HITSA uues nutiklassis (Akadeemia tee 21/4 - III korrus) ning koolitajateks on Piret Lehiste ja Ingrid Maadvere. Uuri rohkem ja registreeru siin: https://koolitus.edu.ee/training/3089. 

Samal teemal:

• Eesti e-riigi lahutamatuks osaks olevad koolide IT-taristud viiakse uuele tasemele
• HITSA koolitus "Digiajastu haridusjuht" sel aastal viimast korda!
• Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus

Keelerong väljub 24.–26. septembril Tallinnast Narva kell 11.41 ja Narvast tagasi Tallinnasse kell 14.22. Keelerongi tegevused toimuvad spetsiaalses vaguniosas ning oodatud on kõik rongireisijad olenemata soetatud pileti klassist.

Esimese keelerongi saadab teele eesti keele aasta korraldustoimkonna esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner, kes kutsub reisijaid üles kasutama rongisõidu aega otstarbekalt. „Rongis sageli loetakse või töötatakse arvutis. Reisiaeg on väga kasulikult veedetud ka siis, kui see sisustatakse keeleõppega,“ sõnas Kärtner.

Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja juhataja Margarita Källo julgustab kõiki keeleõppest huvitujaid üritusest osa saama. “Kõik Tallinna–Narva liinil reisijad, sõltumata keeleoskuse tasemest, on oodatud spetsiaalsesse eesti keele vagunisse, kus eesti keele majade õpetajad viivad kogu rongisõidu ajal läbi erinevaid keeleõppemänge ja -harjutusi. Kõik tegevused on organiseeritud selliselt, et reisijad saavad liituda endale sobival ajal,” selgitas Källo.

Lisaks keeleõppemängudele ja -harjutustele on võimalik sõidu ajal saada keelenõu, saata oma armsale sõbrale keelerongi postkaardi või kuulata taskuhäälinguid. Kõikide osalejate vahel loositakse välja ka auhindu, mille on välja pannud Elron, Haridus- ja Teadusministeerium ning Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja.

Keelerongi väljumisega tähistatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja kuulutatud eesti keele aastat ja Eesti Instituudi eestvedamisel 23.–29. septembril peetavat üleilmset eesti keele õppimise nädalat.

Eesti keele rongi liikumisele annavad hoogu Haridus- ja Teadusministeerium, Integratsiooni Sihtasutus ja Elron.

Haridus- ja Teadusministeerium on kuulutanud 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevustega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele mainimist riigikeelena sada aastat tagasi. 23.–29. septembril toimub Eesti Instituudi eestvedamisel üleilmne eesti keele nädal, millega kutsutakse kogu maailma üles eesti keelt õppima ja õpetama.

Allikas: HTMi pressiteade

Programmi 14. lennu osalejad alustavad tööd Eestimaa koolides 2020. aasta septembris.

Kandideerima oodatakse igas vanuses inimesi üle Eesti, kes tunnevad endas soovi pühenduda intensiivsele õppimisele ja enesearengule ning töötada selle nimel, et kõigil lastel oleks elus rohkem valikuid. Kahe aasta jooksul läbivad Noored Kooli osalejad ainulaadse õpetamis- ja juhtimiskoolituse, mis aitab neil kujuneda muutuste eestvedajateks oma kogukonnas. Samal ajal töötatakse täiskoormusega tavakoolides, õpetades peamiselt 1.-9. klassi õpilasi.

Noored Kooli värbamisjuht Margot Lillemägi innustab programmi kandideerima kõiki hariduse sõpru, kes on valmis võtma vastutust ja ise seejuures kiiresti arenema. „Kui tahad teha midagi olulist ja tähenduslikku, kandideeri NK programmi, olenemata sellest, kas oled kunagi kaalunud õpetajaks hakkamist,“ sõnas Lillemägi. “Programmis arendad oma juhtimis- ja koostööoskusi ning samas saad igal õhtul magama minna teadmisega, et tegid maailma pisut paremaks.”

Sel hooajal soovitakse arenguprogrammi vastu võtta 40 inimest, kes läbivad järgmisel suvel põhjaliku ettevalmistuskoolituse ning asuvad sügisel õpetajana tööle. Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi lisas, et programmis osalemist tasub kaaluda inimestel, kes on julged, oskavad end analüüsida ja tahavad õppida, kuidas süsteemselt koos teistega muutuseid luua. “Ühel õpetajal on tohutult suur mõju oma õpilastele. Kuid muutusi, mida on vaja, et aina enam õpilasi oleks motiveeritud pärast põhikooli edasi õppima, saab luua ainult koos kolleegide ja kogukonnaga,” ütles Klaasmägi, “seepärast on NK eestvedamiskoolitus üles ehitatud koosloomele.”

Kandidaatidelt eeldatakse kõrgharidust ning valmidust töötada programmis õppimise ajal kaks aastat ühes Eestimaa koolis õpetajana. Programmis osalemiseks tuleb kandidaatidel põhjaliku kolmeosalise valikuprotsessi käigus näidata oma motivatsiooni, suhtlemis-, koostöö- ja eneseanalüüsioskust, algatusvõimet ning õppimisega seotud väärtushinnanguid. 

Liitumiseks tuleb täita ankeet Noored Kooli kodulehel: www.nooredkooli.ee/kandideeri. Esimene kandideerimisperiood lõpeb 26. oktoobril.

Taust:

SA Noored Kooli on vabaühendus, mis loob kasvukeskkonda haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. Selleks valitakse programmi erinevatelt elualadelt võimekaid tulevasi eestvedajaid, kes soovivad anda oma panuse Eesti haridusse ja töötada vähemalt kaks aastat koolis õpetajana. Programm pakub neile koostöös Tallinna Ülikooliga mitmekülgset õpetamis- ja juhtimiskoolitust ning tugisüsteemi. Pärast kaht aastat saavad programmis osalejad otsustada, kas soovivad jätkata tööd õpetajana või rakendada oma kogemusi ja oskusi mõnes teises rollis. Noored Kooli on 13 aasta jooksul toonud haridusse üle 200 inimese, kellest enamus töötab siiani haridusvaldkonnas.

Allikas: SA Noored Kooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Eesti suurimal õpetajate konverentsil arutatakse, kuidas toetada õpetajaid muutuvas koolikeskkonnas
• Reps: praegu on Eestis hea olla noor

Ülesandeid saab lahendada õppetöö ajal, huviringis, sõpradega oma klassist-rühmast või kaaslastega teistest lasteaedadest-koolidest. 

Ülesanded on jõukohased igaühele ja jaotatud vastavalt vanuseastmetele: lasteaed; I kooliaste; II kooliaste; III kooliaste; gümnaasium. Ülesanded avalikustatakse ProgeTiigri kodulehel 23. septembril. 

Oktoobris-novembris toimuvad piirkondlikud üritused, kus saab koos oma kandi lastega tegutseda ja võistelda. Lisainfo piirkondlike ürituste kohta täieneb jooksvalt ning seda saab uurida ka oma piirkondlikult ProgeTiigri nõustajalt.

Igas vanuseastmes loositakse kõigi osalejate vahel välja ka auhinnad! 

Kõik, kes soovivad osaleda auhinna loosis, peavad oma õpitoad kandma Code Week kaardile.  
NB! Oluline on, et märgite Code Week kaardile asutuse nime, juhendaja, osalejate arvu, osalejate vanused ja lühikirjelduse üritusest. Lisaks oleks tore, kui näitaksite ka teistele Facebooki postituse kaudu oma tegemisi, pannes "ProgeTiigri tulevikutegijad" Facebooki lehele mõne pildi ja tutvustuse. Seejuures ei tohiks õpilased olla äratuntavad või peab postituse jaoks olema lastevanemate nõusolek selle avaldamiseks. 

Avafoto: Unsplash, Adi Goldstein

Samal teemal:

• Startisid ProgeTiigri saadikud
• Koolid ja lasteaiad saavad ProgeTiigri programmi kaudu tehnoloogiaõppeks ligi 300 000 eurot

Vasta küsitlusele ja võid võita auhindu! Täiendame "Hariduse tehnoloogiakompassi" peagi uute teemadega. Nagu ikka, tahame kuulda ka koolide ja lasteaedade arvamust. 

Vasta küsitlusele hiljemalt 9. oktoobril 2019.

Kõigi vastanute vahel loosime välja ühed Apple Airpods kõrvaklapid. Kõige aktiivsemale koolile (kust kõige rohkem vastuseid saame) eriauhind! Lisaks veel loosiauhinnad 10 vastajale.

Küsitluse leiad siit

Samal teemal:

• HITSA veebiseminar "Tehnoloogiakompass: kuidas suurandmeid ja andmeanalüütikat õppetöösse rakendada"
• "Hariduse tehnoloogiakompass" ootab inspireerivaid lugusid!

Festivali peakorraldaja Anna-Liisa Ingver rääkis, et selleaastase festivali eesmärk on kutsuda kõik teadushuvilised ise katsetama ja eriskummaliste katselaboritega tutvuma. „Kui näeme kusagil videolõiku põnevast teaduskatsetusest, ei mõtle me tihti sellele, et paljusid neist katsetest saaks ka ise järele teha – teaduse saab proovile panna kas või oma kodus.“

Ingver lisas, et tihti seostub inimestele sõnaga „eksperiment“ mõni klassikaline keemia- või füüsikakatsetus. „Tegelikult saab eksperimente teha ka paljudes teistes valdkondades – nii leiabki festivali kavast muuhulgas psühholoogia, kirjanduse, fotograafia ja toidutehnoloogiaga seotud eksperimente.“

Anna-Liisa Ingver sõnas, et festivali teema on omamoodi kummardus Eesti Vabariigi 101. sünnipäevale. „Festivali ajal toimub suuremaid ja väiksemaid eksperimente Kuressaarest Kohtla Järveni – piltlikult võib öelda, et kogu Eesti paneb teadusele käed külge. Mitmekesise programmi on kokku pannud nii põhikoolid, gümnaasiumid, ülikoolid, muuseumid kui ka erinevad teadusasutused.“

Festivali „maaletooja“ Teaduskeskus AHHAA panustab kavasse mitmekümne eksperimendiga. „Kõige vaatemängulisemad neist on 26. septembril Tartu Keskkatlamaja korstna otsas hõljuv hiigelõhupall, mis paneb proovile Bernoulli printsiibi ning 28. septembril Tartu Ülikooli muuseumis aset leidev Cavendishi katse, mis näitab, et raskusjõud on päriselt olemas,“ tutvustas Ingver. Lisaks pakutakse 27. septembril AHHAAs kõrvitsapirukat, mis on valmistatud teaduskeskuse katusel kasvanud eksperimentaalviljadest.

Peale eksperimentide leiab kavast ka hulgaliselt muid põnevaid teadussündmusi, millest mitmedki toimuvad juba enne festivali ametlikku alguskuupäeva. Huvilised on oodatud näiteks teaduskohvikutesse ja ettevõttekülastustele, Tartu ja Tallinna vahel sõitvates rongides saab näha teaduskatseid. Lisaks saab ehitada robotpaati, taimedele udu ajada või teaduslikult seeni korjata.

Festival kulmineerub reedel, 27. septembril üle-euroopalise Teadlaste ööga.

Täpsem kava: www.teadlasteöö.ee

Allikas: Teaduskeskus AHHAA pressiteade

Samal teemal:

• Teadlaste Öö festival kutsub eksperimente korraldama

Nende seiklustest valmib veebiseriaal, mis annab häid ideid, kuhu ja mida võiks õppima minna, et elus paremini toime tulla.

“Otsustasime projektis osaleda, sest uute ametite proovimine ning kasulike teadmiste omandamine on meile olnud alati südamelähedane. Kunagi ei tea, millal teletöö otsa saab. Uuesti õppima minnes anname oma panuse Eesti ühiskonna tugevdamisse ning samas saame ise uusi ameteid proovida,” kommenteeris ettevõtmises kaasalöömist Teet Margna.“ Kiiresti muutuvas maailmas on oluline ennast pidevalt täiendada. Meil kõigil on kohustused, kuid teadupärast kes teeb, see jõuab. Kui otsus on tehtud, läheb edasi juba libedamalt,” lisas Margna.

“On vaja motivatsiooni ja toetust nii perekonnalt, sõpradelt, tööandjalt kui ka riigilt,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak ja lisas, et nii riigi kui inimeste endi huvides on see, et pooleli jäänud haridustee saaks lõpetatud. “Selle aasta teises kvartalis tõusis elukestvas õppes osalemise protsent rekordilise tulemuseni 21,7. Samas on Eestis endiselt üsna suur eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaal, ligikaudu 27 protsenti ehk 193 tuhat inimest. Samuti on palju neid inimesi, kellel tööalased oskused vajavad kaasajastamist.”

“Õpi midagi uut koos teiste täiskasvanutega” on üle-eestiline täiskasvanuharidust populariseeriv ja õppimisvõimalusi tutvustav ettevõtmine, mille fookuses on uute oskuste omandamine ja enesetäiendamine olenemata vanusest. Veebiseriaali saab vaadata lehel www.jällekooli.ee, kus on ka ülevaade erinevatest õppimisvõimalustest.

Teavitustegevust juhib ETKA Andras koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Projekti elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: HTMi pressiteade

HITSA ProgeTiigri programmijuhi Kristi Salumi sõnul näitavad uuringud, et paljudes Eesti koolides seni pakutav informaatikaõpe ei vasta tänase tööturu vajadustele ning mõnel juhul on gümnasistide kokkupuude informaatikaga isegi väiksem kui põhikooliõpilastel: „IT-oskusi läheb tarvis pea igal erialal ja kuigi üldhariduskoolide õppekavas puudub kohustuslik informaatikaõpe, peaksid õpilased omandama gümnaasiumis arusaamise IT-sektori mitmekesisusest.“ 

Uute informaatika valikkursuste eesmärk on anda igale gümnaasiumiõpilasele võimalus arendada IT-oskusi oma huvidest lähtuvalt ning rakendada neid praktikas. Programmi keskne osa on õppeaasta jooksul rühmatööna sündiv arendusprojekt, mille käigus loovad õpilased mõnele elulisele probleemile lahendust pakkuva tarkvara või riistvara prototüübi. Praktiliseks ülesandeks võib olla näiteks nutitelefoni- või veebirakenduse, liitreaalsuse või nutikodu lahenduse loomine. Arendusprojektiga tegeleb 4-6 õpilasest koosnev rühm, kus igal liikmel on oma roll kas programmeerija, disaineri, analüütiku, testija või projektijuhina. Soovi korral on koolidel võimalik pakkuda õpilastele ka üksikuid valikkursusi.

Huvist oma õpilastele uusi valikkursusi pakkuda on juba teada andnud ligi 30 Eesti kooli.

„Tartu Ülikoolis kevadel tehtud uuring näitas, et informaatika- või arvutiõppe sisuna näevad gümnaasiumiõpilased peamiselt teksti- ja tabelitöötlust ning infootsingut, mis ei vasta tänapäevasele käsitlusele IT-õppest. Alla poole õpilastest vastas, et tunnis õpitakse programmeerimist. Tarkvaraarendusel, analüüsil ja testimisel, digiteenuste loomisel ja kasutajakesksel disainil pole õpilaste hinnangul kooli informaatikaõppes seni eriti suurt osakaalu olnud, kuid valikkursustega tahamegi seda muuta,“ selgitas Salum.

Gümnaasiumi informaatikaõppe valikkursuste tutvustav koolitus koolijuhtidele ja informaatikaõpetajatele toimub Tallinnas HITSA Nutiklassis 26.-27. septembril. Osalema on oodatud kõik koolid, kes soovivad viia gümnaasiumi IT-õppe vastavusse uue ainekavaga ja saada kogu kontseptsiooni kohta rohkem infot. Koolitust saab soovi korral järele vaadata.

2018-2019 a HITSA, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös loodud valikkursuste materjalid ja tööriistad pakuvad õppimiseks tuge nii õpilastele kui ka õpetajatele.

Lisainfo: Gümnaasiumi informaatika ainekavast HITSA kodulehel

HITSA ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) on riigi, ülikoolide ja IT ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, kes toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös.

Foto: Unsplash, Farzad Nazifi

Samal teemal:

• Kuidas kontrollida ja hinnata õpilaste teadmisi?
• Eesti e-riigi lahutamatuks osaks olevad koolide IT-taristud viiakse uuele tasemele

„Oleme noorte digioskuste õpetamise ja digitaalse maailma teemadega tegelenud Baltikumis juba mitmeid aastaid ning kübertarkuste õpetamise kõrvalt on nii mõnelgi korral meie poole pöördutud just lastevanemate poolt küsimusega, et miks me ei õpeta hoopis seda, kuidas noori oma nutiseadmete sõltuvusest üldse võõrutada,“ märkis Egle Tamelyte, Samsung Electronicsi programmi Õpilaste Digitaalne IQ juht. 

„Enamasti pole aga lapsed sõltuvuses, vaid lihtsalt nende maailm ongi rohkem digitaalsesse maailma liikunud ning vanemaealistel on seda mõnikord natuke raske mõista. Näiteks helistamise asemel kirjutatakse omavahel sõnumeid. Tõeline sõltuvus tähendab juba suuremaid muutusi lapse elus ja käitumises,“ lisas Tamelyte. 

Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilasnõustaja ja psühholoog Helina Harro selgitas, et n-ö sõltuvusse võib sattuda pea kõigest, mis inimesele naudingut või rahuldust pakub. Probleemiks muutub millegi tihe tarvitamine siis, kui seesuguse käitumise tõttu hakkavad kannatama teised argipäevased kohustused ja tegevused. „Kuhugi konkreetset piiri tõmmata just ei saa, mis hetkest või mitu tundi päevas digimaailmas viibides võiks seda nimetada sõltuvuseks,“ kommenteeris Harro.

„Ohu märkideks võib lugeda näiteks seda, kui liigse nutiseadmete kasutamise tagajärjel hakatakse hooletusse jätma näost-näkku suhtlemist, kooli, hobisid, tööd või muud oma argielu osa.

„Seadmed, mängud või mis iganes muud vahendid, mis võimaldavad kiiret ja intensiivset stimulatsiooni, kurnavad meie aju ja sellega võib väheneda meie keskendusvõime. See tähendab, et üheks ohu märgiks võib lugeda ka seda, kui lapsele muutuvad raskeks mingid aeglasemad tegevused, mis nõuavad rohkem keskendumist ning süvenemise võimet. Näiteks raamatute lugemine või rahulikus tempos kõne kuulamine,“ selgitas Harro.

Võimalikuks ohu märgiks on ka nutitelefoni kasutamise ja sealsete tegevuste varjamine ning tugev emotsionaalne reaktsioon, ärevus, paanika, kui telefon on kuhugi maha jäänud või sellel puudub ligipääs. 

Õpilaste Digitaalne IQ juht Egle Tamelyte märkis, et oma telefonis tehtavate tegevuste varjamine võib mõningatel juhtudel olla seotud ka näiteks küberkiusamisega, mis on samuti noorte seas üha tihedamalt esinev. „Küberkius järgneb kiusatavale igale poole ja pidevalt. Koolist lahkudest tuleb see sama tugevalt ka koju kaasa, mis teeb selle eriti tõsiseks probleemiks,“ selgitas Tamelyte.

Just noorte digioskuste ja -teadmiste parandamise eesmärgil muutis varasemalt programm nimega Samsung Digi Pass sellel aastal fookust ja nime ning keskendub rohkem koolinoorte teadvustamisele nii otse online keskkonnas kui ka koolides. Programmi uus nimi on Õpilaste Digitaalne IQ ja programmi esimeste tegevustega alustatakse oktoobris. 

Loo autorid on Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilasnõustaja ja psühholoogi Helina Harro ja Samsungi programmi Õpilaste Digitaalne IQ programmi juhi Egle Tamelyte. 

Samal teemal:

• Tallinna koolides ja lasteaedades kestab nutikuu
• Pereõhtu “Ettevõtlikud nutimunad” elulugu