Õpetajatest on suurim rahulolu sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna õpetajate seas.

Suurem osa õppuritest tunnistab, et läheb kooli hea meelega, agaramad õppurid on just vanemaealised. Analüüsist selgus, et mida vanemad on õppurid, seda rohkem on nad rahul kutseharidusega. Üle 25-aastaste ja vanemate õppijate puhul on rahulolu hinnang 4,5, samal ajal on keskmine hinnang 4,1. See on oluline tulemus ka elukestvaõppe vaates, kuna vanemaealiste õppijate osakaal on kutseõppes suurenemas.

„Koolidele on see teadmine vajalik, et pakkuda edaspidi paindlikke õppevõimalusi ning koostada tunniplaane, arvestades töötavate õppijate võimalusi,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Teet Tiko.

Kooliga on vähem rahul vanemate kursuste õpilased ning meessoost õppurid. „Koolil on oluline kindlaks teha, mis tegurid õppeprotsessis mõjutavad rahulolu langust, sest rahulolu kooliga seostatakse ka paremate õpitulemuste ja suurema hulga nominaalajaga lõpetanutega,“ lisas Tiko. Rahulolu suurendavad head suhted koolis, mida omab küsitluse järgi 90 protsenti õppuritest ja 95 protsenti õpetajatest ning kahandab koolikiusamine, mida on kogenud 15 protsenti kutsekoolide õppuritest.

Õpetajatest on oma tööga rahul enamik - 85 protsenti, enamasti pikema staažiga õpetajad. Rahuolu mõjutab teistest teguritest enam see, mis valdkonna aineid õpetatakse. Nii on teistest rahuolevamad sotsiaal- ja humanitaarainete õpetajad, vähem rahul aga põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaariaaineid õpetavad õpetajad.

Õpetajate rahulolu mõjutab see, kuidas kooli juhitakse, milline on õpetajaameti maine ja kuvand meedias ning töötasu. Madalama palgaga õpetajad annavad ka negatiivsema hinnangu õpetajaameti mainele.

Raporti terviktekst

TAUST

Rahuloluküsitluste läbiviimise eesmärgiks kutsekoolides on mitmekesistada õppe kvaliteedi kohta saadavat tagasisidet ning luua võimalused kutsekoolide õpilaste ja õpetajate heaolu ja toimetuleku süstemaatiliseks jälgimiseks. 

Rahuloluküsitluses kasutatakse teadusuuringutel põhinevaid ja kontrollitud küsimustikke, mis annavad nii riigile, koolidele, õpetajatele kui ka lastele objektiivset tagasisidet. Küsimustikud katavad olulisi rahulolu komponente ning aitavad vajadusel leida koolidel üles oma tugevusi või ka vähese rahulolu põhjuseid. 

Esimene katsetuslik küsitlus toimus 2017. aastal. Järgmine rahuloluküsitlus viidi kutsekoolides läbi 2019. aasta märtsis, selle küsitluse tulemused tehakse koolidele teatavaks käesoleva õppeaasta lõpuks, koondtulemused avaldatakse pärast seda. 

Samal teemal:

• Kutsekoolide õpilasfirmad: ettevõtlusõpe kõrvuti erialaõppega
• Transpordi, logistika ja mootorsõidukite erialade õppuritel napib IT-oskusi

26-l ProgeTiigri saadikul on seljataga esimesed aktiivsed töönädalad. Alustuseks kaardistasid nõustajad oma maakonna koolide ja lasteaedade võimalused ja vajadused, et oleks kergem neile süvendatud IT-õppe juurutamisel tuge pakkuda. Toimunud on mitmed info- ja koolituspäevad ning esimesed soovijad on saanud nõustajatelt ka individuaalset abi.

Üritustel tunneb ProgeTiigri saadikud ära tiigrisärgi järgi. Pildil ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum (paremal) ja assistent Kristine Asu. 

Koolid ja lasteaiad leiavad neile lähima ProgeTiigri saadiku kontaktid HITSA kodulehelt. 
Kõik on oodatud julgelt ühendust võtma!

Maakondlikud nõustajad aitavad IT-õpet oma kodukandi lastele ja noortele kättesaadavamaks teha, äratada neis tehnoloogiahuvi ning toetavad ja innustavad kohalikke õpetajaid ja koolijuhte. Saadikutelt saab abi IT-õppega alustamisel, infopäevade ja ürituste korraldamisel, sobivate täienduskoolituste valimisel jmt.

ProgeTiigri saadik teeb tihedat koostööd kohaliku omavalitsusega, tunneb hästi oma maakonna eluolu ja oskab toetada koole ja lasteaedu just seal, kus nad seda vajavad. Õpetajatel ja juhendajatel omakorda on kindlasti kergem nõu küsida nõustajalt, kes töötab nende kodukandis. 

ProgeTiigri saadikud abistavad järgmistes tegevustes:

• IT tegevuskavade koostamisel koolides ja lasteaedades
• IT tegevuste juurutamisel ja nendega alustamisel 
• Seadmete taotlusvoorus osalemisel
• Sobivate täiendõppe võimaluste leidmisel
• Aktiivse võrgustiku loomisel ja tegutsemisel
• Seminaride ja infopäevade läbiviimisel
• Õpilasüritustel ja -võistlustel osalemisel ja korraldamisel

 ProgeTiigri programmi piirkondlikud nõustajad

ProgeTiigri programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia SA ja nõustamisteenuse pakkumist toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond. 

Samal teemal:

• LEGO uus robootikakomplekt aitab õppida loodus- ja täppisaineid
• Koolid ja lasteaiad saavad ProgeTiigri programmi kaudu tehnoloogiaõppeks ligi 300 000 eurot

„Vajadus teadusest ja selle kasust inimkonnale rohkem ja paremini rääkida kasvab. Seetõttu on oluline väärtustada ja tunnustada teadlasi ning teaduse populariseerijaid, kes seda tööd südamega teevad,“ ütles teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson.

Varasematel aastatel on elutööpreemia pälvinud Mihkel Zilmer, Ene Ergma, Tiit Kändler, Mare Ruusalepp, Viire Sepp, Helle ja Jaak Jaaniste, Tullio Ilomets, Tiiu Sild ning mitmed teised Eesti teaduse nähtavusele kaasa aidanud teadlased ja teadusest kõnelejad.

Tunnustusettepanekuid saab esitada alates 1. augustist Eesti Teadusagentuuri veebilehel www.etag.ee/konkursid. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 16. september.

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Auhindu antakse välja kuues kategoorias:

Tiiu Silla nimeline elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.
Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil.
Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud vms).
Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.
Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms.
Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.
Tiiu Silla nimelise elutööpreemia suurus on 6500 eurot. Teistes kategooriates on peapreemia 2200 eurot ja teine preemia 800 eurot.

Kõigil auhinnakonkursil tunnustuse saanutel on õigus kasutada “Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” märki. Kvaliteeti ja usaldust väljendav märk loodi selleks, et head teaduse tutvustajad ja nende töö senisest enam silma paistaks.

Vaata lähemalt Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. 

Foto: Unsplash, Louis Reed

Samal teemal:

• 21. novembril autasustatakse parimaid teaduse populariseerijaid
• Täna uurime, homme avastame

Seminaril osalesid: Eesti, Soome, Läti, Belgia, Austria, Ukraina, Tšehhi, Slovakkia ja Bulgaaria õpetajad. Eestit esindasid Ly Torn Rapla Vesiroosi Koolist, Kädi Krillo Tartu Hansa Koolist ja Deniss Tšertov Gustav Adolfi Gümnaasiumist.

Lõbus tutvumine kolleegidega

Saabusime imelisse Valmierasse 5. juuni õhtul kella viie paiku. Esimeseks ülesandeks oli koostada niiöelda oma visiitkaart ehk A4 paberile tuli kirjutada enda kohta oluline teave (nimi, riik, oskused, mis aine õpetaja jne), et üksteisega tutvuda. Seejärel tuli valida pilt, mis sind kõige rohkem iseloomustab ning teistele seminaril osalejatele endast valitud pildi ja visiitkaardi kaudu ülevaade anda ühe minuti jooksul. Teine ülesanne oli leida endale vähemalt viis vestluskaaslast, kellega oleks võimalik ühist projekti luua. Viie projektiidee hulgast tuli teha valik kõige enam kõnetava projekti kasuks.

Suur seiklus pargis

Teine päev algas suure seiklusega. Pärast hommikusööki saime juhtnöörid ja hakkasime liikuma Tunnete parki (https://www.sajutuparks.lv/et/), mille rada tuli läbida ilma jalanõudeta, et stimuleerida erinevaid tunnetuspunkte jalatalla all. Seiklusrajal oli põnev avastada seikluslikke elemente, metsloomade käpajälgedega varustatud laudteid ja loomulikult köitis pilku kaunis vaade jõele.

Selle loovülesande ajal pidid rahvusvahelised meeskonnad omavahel suhtlema, väljakutseid vastu võtma (nt kahekilomeetrilise marsruudi läbi tegema, määratud kohtades selfie tegema, oma nõrkuseid/tugevusi meeskonnaliikmetele avaldama, midagi ainulaadset tegema jne) ja paljudele küsimustele vastama (nt milliseid õpioskusi vajavad õpilased eduka koolielu ja elu jaoks, mida on vaja arvestada rahvusvahelise projekti elluviimisel, milliseid õppekava osasid peame uues rahvusvahelises projektis kasutama jne).

Muuseumist muuseumisse

Peale lõunasööki läksime Valmiera muuseumitesse (https://valmierasmuzejs.lv/). Kõigepealt tutvustati ja näidati meile muuseumi üridaeda, kus kasvatati erinevaid ravimtaimi ja soovijad said juua maitsvat ravimtaimede teed.

Seejärel jagati grupp soovide alusel kaheks. Kes soovis, sai minna kunstimuuseumi. Kunsti töötoas tehti T-särgi trükki. Kõik osalejaid said teha väikese katsetuse riidetükile õlipastellide ja riidevärvidega ning arutleti ühiselt, millistes ainetundides sellist tehnikat kasutada saaks.

Teine grupp sai minna keskajaga tutvuma, külastati muuseumi keldrikorrusel asuvat näitust. Teise töötoa tegevuseks oli dramatiseering ja simulatsioonimäng keskajas hobuse ja mõõgaga. Soovijad riietati ajastukohaselt ja nad said istuda puust hobusele ning proovida mõõgaga pooleks lüüa tema poole visatud õuna.

Peale muuseumite külastust toimus aardejaht Actionboundi rakendusega (https://en.actionbound.com). Meil oli vaja üles otsida etteantud punktid ja lahendada erinevad ülesanded. Ülesannetesse oli integreeritud erinevate ainetundide materjalid (kunst, matemaatika, loodus jne). Aega oli meil selleks 1 tund ja 20 minutit. Kokkulepitud ajal kohtusime kõikide meeskondadega loengusaalis ja anti tagasisidet tehtud mängule.

Tegime muusikat

Peale aardejahti saime veidi puhata ning siis toimus pidulik õhtusöök Valmiera teatrimaja kohvikus. See päädis seminaril osalenud rahvusvahelise orkestri kohapeal sündinud repertuaari esmaesitusega. Nimelt pärast õhtusööki toimus muusika töötuba, kus bänd jagas meile erinevaid instrumente (marakad, trummid jne) ning kõik õpetajad pidid oma instrumendiga teatud rütmi kaasa tegema. Kui rütm selgeks sai, siis oli võimalus omavahel pille vahetada.

Kolmanda päeva hommik algas rollimänguga bussis, pidime oma pinginaabrile tegema kokkuvõtte eelmisest päevast. Sõitsime bussiga URDA loodus- ja tehnoloogiaparki (http://www.urda.lv/lv). Seal jagati meie suur seltskond pooleks ning üks grupp läks hambapastat tegema ning teine grupp tegi kohaliku bussiga prügi- töötlemise aladel ekskursiooni. Giid selgitas prügi ümbertöötlemise protsessi.

Seejärel vahetati gruppide tegevused. Järgmine tegevus toimus metsas matkarajal, et tutvustada puudest valmistatud esemeid, kujusid, tegevuspaiku ja rajal tehtavaid õppemänge. Mets mõjus väga rahustavalt.

Plaanid eTwinningu projekti jaoks

Matkarajalt tulles sõitsime hotelli tagasi ning jätkasime esimesel õhtul kokkulepitud rahvusvahelise projekti kirjutamist. Igas projektis oli kaasatud vähemalt kolm riiki ja need viiakse läbi järgmise õppeaasta jooksul. Kui projekt oli põhjalikult ette valmistatud, siis tuli teistele gruppidele tutvustada projekti tegevusi ja eesmärke. Grupid kutsuti oma töid esitlema vikerkaarevärvide järjekorras. Kuulajad  andsid igale projektile tagasisidet. Seejärel analüüsiti oma grupile antud tagasisidet ja lepiti kokku, kuidas edaspidi ühendust hoida, et projekt edukalt ellu viia. Kõik grupid registreerisid oma projekti eTwinningu keskkonnas.  

Mängude päev

Viimasel päeval korraldati soovijatele välitingimustes keskajahõnguline põgenemistoa sarnane seiklusmäng punktide peale. Osalejad jagati kahte võistkonda ja läbi mängude tutvustati Valmiera vanalinna ajalugu.

Esimeses mängus moodustasid meeskonnad kätest kinni hoides ringi ümber puu. Kokkusõlmitud nöörist oli tarvis läbi pugeda nii, et käest lahti ei lase. Teises mängus olid laotud viis eri suuruses puidust plaati üksteise peale ja see oli tarvis ümber virnastada kahe aluse abil. Mängu mõte oli selles, et korraga tohtis ümber tõsta vaid ühte plaati ja suuremat plaati ei tohtinud väiksema peale asetada. Kolmas mäng oli meeskonnas liikumine üle nööridest piiride ehk “jõe ületamine” etteantud kriteeriumite järgi. Neljas mäng oli vibulaskmine vastu tähist või etteantud ala piiridesse jne. 

Seminar oli hästi organiseeritud ja kõik tegevused olid väga täpselt läbi mõeldud. Saime rohkelt uusi ideid, mis inspireerivad ja motiveerivad Valmieras tehtud projekte ellu viima. Täname HITSAt selle vahva kogemuse võimaldamise eest. Jääme huviga ootama uut kooliaastat!

Tekst: Ly Torn, Kädi Krillo, Deniss Tšertov​

Märtsis toimus võistussarja eelvoor, kus osales 149 noort kübertalenti, kellest 53 olid kutsutud osalema tänasele lõppvõistlusele.

Kübertalentide võistluse parimad osalevad rahvusvahelisel võistlusel 

Küberkonverentsi korraldaja ja Küberolümpia projektijuhi Birgy Lorenzi sõnul on sel aastal lisandunud palju küberkaitsehuvilisi noori. “Tõusnud on osalejate arv just nooremates vanusegruppides ja vene keelt emakeelena kõnelevate noorte seas. Eelvooru oli registreerunud rekordilised 24 küberkaitsest huvitatud tüdrukut,” ütles Lorenz. 

Konverentsi ajal toimus Kübernaaskli lõppvõistlus, milles osalenud noored püüdsid hakkama saada Lumemaal asuva tehisreaalsusega. Teadlased Lumemaa Tehnikaülikoolist leidsid Jää Kuubiku Unistuste Tehase IT-teenustest kriitilised haavatavused. Võistlejate eesmärk oli süsteemist neid haavatavusi leida. 

Võistluse parimateks krooniti: I koht Jan Hendrik Jõgi (Tallinna Reaalkool), II koht Rao Zvorovski (Tartu Ülikool), III koht Martin Širokov (Tartu Ülikool). Vanusegrupi 14-19 parimad: I koht Jan Hendrik Jõgi (Tallinna Reaalkool), II koht Martin Saar (SRLabs), III koht Kristjan Variksoo (TalTech/Eesti Kaitsevägi). Vanusegrupi 20-25 parimad: I koht Rao Zvorovski (Tartu Ülikool), II koht Martin Širokov (Tartu Ülikool), III koht Tauri Toel (Riigikogu Kantselei).  

“Huvitav see, et esikuuik jaotus vanusegruppide lõikes täpselt pooleks ning üldvõidu sai just noorema kategooria võistleja. Ei ole alati nii, et vanemad võistlejad teevad noorematele tuule alla. Võistlus oli tasavägine, esikolmiku kohti lahutasid mõned üksikud punktid mitmesajast. Võistlus toimus lippude püüdmise formaadis, kus noored pidid toime tulema arvutivõrkude, veebirakenduste ja küberkriminalistikaga. Oli vaja osata nii süsteemi rünnata turvatestija rollis kui ka analüüsida erinevaid andmeid küberkriminalistika vallas. Võistluse võitmisel oli määravaks ülesannete lahendamise kiirus. Aega oli 4 tundi, sellist jõupingutust võiks võrrelda maratoni jooksmisega,” kommenteeris võistluse kohtunik Sten Mäses (TalTech).

28 Eesti parimat 14-25aastast võistlejat kutsutakse Küberlaagri sarja, mille esimene osa toimub juba 26.-29. juunini CTF Pärnu juhendamisel Pärnu Kutsehariduskeskuses. Parimad pääsevad oktoobris Rumeenias toimuvale rahvusvahelisele võistlusele "European Cyber Security Challenge", sõitu toetab Eesti Interneti Sihtasutus. Lisaks valitakse meeskonnad Ameerika Ühendriikide korraldatud veebis toimuvatele võistlustele "Cyber Patriot" ja “Magic CTF”. 

Kübervõistlust, talentide programmi ja rahvusvahelistel võistlustel osalemist toetavad Eesti Interneti Sihtasutus ja Kaitseministeerium. Võistluste programmi viis läbi TalTechi tarkvarateaduste instituut koostöös Eesti kaitseväe küberharjutusväljakuga. Swedbank annab võistluse raames välja andekale noorele praktikakoha. Võistlust toetavad PhotoPoint ning Speedlink. Lisainfo www.kybernaaskel.ee.

Korraldajate fotod ja info

Samal teemal:

• Küberturvalisuse konverents keskendub tehisreaalsuse võimalustele ja ohtudele

Eesti, Saksamaa, Leedu ja Itaalia gümnasiste võõrustasid Koninis asuva I Liceum Ogólnokształcące im. Tadeusza Kościuszki õpilased ja õpetajad. Seal veedetud nädala jooksul tutvuti Poola kultuuri, teiste projektis osalevate koolide õpilaste ning erinevate õppemeetoditega.

Varssavis külastati Euroopa Komisjoni esindust ja arutleti Euroopa Liidus hetkel aktuaalsete probleemide üle. Koninis viis Maailmapanga esindaja läbi töötoa, kus õpilased õppisid läbirääkimiste pidamise kunsti  ja tutvusid erinevate strateegiatega.

Samas täideti ka olulisi ülesandeid, mis aitasid projekti arendada: õpilaste püstitatud küsimustele leitud ekspertide vastuseid analüüsiti ja võrreldi rahvusvahelistes gruppides. Järgmine projektikohtumine toimub Tallinna 21. Koolis 15.09.2019 – 20.09.2019, siis on plaanis õppida videote tegemist  ja alustada neist õppematerjalide koostamist.

Põgusad, kuid ülevaatlikud projektikohtumiste tutvustused on leitavad siit: https://twinspace.etwinning.net/69942

Ettevõtlusõpet pakkuvates kutsekoolides mõtlevad noored ise vastuse välja, kool pakub selleks keskkonna. 

Kutseõppes panustatakse aina rohkem sellesse, et lõpetajad näeksid oma eriala võimalusi avarama pilguga ning oleksid tulevikus kohanemisvõimelised igas tööturul ja elus ettetulevas olukorras. Seda tõendab ettevõtlusõppe ja õpilasfirmade hüppeline levik kutseõppeasutustes, jõudes tänavu 65 õpilasfirmani.  Näiteks on nii Tartu Kutsehariduskeskuses kui Kuressaare Ametikoolis sellel õppeaastal juba 15 õpilasfirmat, “Soovides, et meie lõpetajad oleksid iseseisvad ja vastutusvõimelised, head kohanejad ja kiired õppijad, tuleb neile koolis võimalused luua – ettevõtlusõpe kõrvuti erialaõppega on selleks suurepärane võimalus,” on Kuressaare Ametikooli õpetaja Jane Mägi kindel. 

Kuressaares toimub õpe süsteemselt läbi õppeaasta ja on integreeritud teiste ainetega. Jane Mägi põhjendab õpilasfirmade sidumist õppega sellega, et oskuste omandamine ilma praktilise harjutamiseta on üsna mõeldamatu ja see kehtib ka ettevõtlusega seotud oskuste kohta. “Peab vist olema väga eriline kujutlusvõime, et lugedes või kuuldes mingi oskus omandada,” nendib Mägi. “Ettevõtlusega on seotud hästi palju erinevaid tegevusi, mille praktiline harjutamine koolis, kutse õppimisega lõimitult, turvalises ja juhendatud õpikeskkonnas annab noorele (töö)eluks oluliselt parema ettevalmistuse võrreldes teoreetilise õppega klassiruumis,” selgitas Mägi. 

Kõige rohkearvulisem on Viljandi Kutseõppekeskus oma 20 õpilasfirmaga. Tõusvad tähed on Haapsalu Kutsehariduskeskus ja Räpina Aianduskool, samuti Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva õppekoht, samuti Luua Metsanduskool.

Kuressaare Ametikooli õpilasfirma Team Andromeda

Tehnikapark ja praktilised erialad on hea baas katsetamiseks   

Tartu Kutsehariduskeskuse õpilasfirmade eestvedaja õpetaja Tiina Aidniku sõnul on kutsekoolis õpilasfirmat tehes suur eelis üldhariduskooli ees see, et spetsialistid-juhendajad ja erinevad õppetöökojad/klassid/ tööriistad ja vahendid on kohapeal olemas. Praktilist oskusabi saab küsida teiste erialade õpilastelt ja õpetajatelt.

Seda kinnitab ka Junior Achievement Eesti direktor Kersti Loor, kelle sõnul on näha kõige suuremat kasu õpilasfirma programmist just siis, kui õpilased seovad õpilasfirma tegevuse oma erialaga. „Selliselt on õpilaste motivatsioon suurem ning õpetajatel võimalik erialaaines ka õpilasfirma tegevusele kaasa aidata. Nii on tekkinud kutseharidusest õpilasfirmasid, mis on seotud nii metsahooldusega, toitlustusega, hobumajandusega, arvutihoolduse- ja koolitustega, veebilehtedega,“ selgitas Kersti Loor. Ka Kuressaarest on sarnaseid näiteid, lisaks on Kuressaares väga toredaid disainitooteid just tänu disainiõppe õpilastele. 

Tänavu jõudis disaini eriala õpilaste Team Andromeda Kuressaarest enda kujundatud sketchbookide, vihikute, paberkottide ja värviraamatutega üleriigilise õpilasfirmade võistluse finaali. Meeskonnaliikme Aili Tänaku jaoks oli õpilasfirma oma mitmekesisusega paras elukool. „Õppisime lähemalt tundma ettevõtlusmaailma, saime teistmoodi suhtlemiskogemuse ning õppisime klientidega efektiivselt suhtlema. Isiklikult sain tunda raamatupidamiskohustusi, mis olid üsnagi närvesöövad. Firmaga tegelemine sundis meid kasutama meie kujundusoskusi, mida oma eriala juures õppinud oleme,“ jagas Aili oma õpikogemusi. Samuti avastati, et ettevõtlus on nii kirju ala, et sellega ka lühiajaliselt tegelemine avab väga palju uksi tulevikuks. Samuti saadi oluline õppetund selles, et koostöö on sooloettevõtlusest palju võimalusterohkem ning arendavam.

Eduelamus sõltub pingutusest 

Ettevõtlusõppe ja õpilasfirma kogemus sõltubki üldjuhul õpilase enda pingutustest ja tulemustest. Õpilased, kes programmi läbimisel jõuavad tulemuseni ehk saavad välja töötatud toote/teenuse ja jõuavad müügini, on üldjuhul programmis osalemisega rahul,“ teab Tiina Aidnik. „Need, kes selleni ei jõua, peavad programmis osalemist mõttetuks ja süüdistavad enamasti kõiki teisi peale iseenda.“

Tiina toob mõned märksõnad  õpilaste tagasisidest: õpilasfirmas osalemine on andnud enesekindlust, uusi tutvusi, sõpru ning kogemusi; on saadud osaleda väljaspool kooli huvitavatel üritustel, koolitustel ja töötubades (näiteks STARTER) ja ennast arendada; õpilasfirma on andnud nii ettevõtlus- kui ka üldisi eluks vajalikke teadmisi: kuidas arvutada töötasu, sellega kaasnevalt makse, paremini taskurahaga toimetulekut ja investeerimisalaseid teadmisi.

Tiina jaoks õpetajana on õpilasfirmade programmi üks olulisim omadus anda õpilastele reaalne võimalus saada läbi õppeprotsessi üsna riskivabalt kogemus, mida tähendab ettevõtte alustamine, toote/teenuse arendamine, ettevõtte käigushoidmine ja lõpetamine. Ja mis peamine – see annab oskuse ka enda tegevust õnnestumisi ja ebaõnnestumisi analüüsida.

Eesti parim kutseõppe õpilasfirma esmakordselt Euroopa võistlustele  

Ettevõtlusõppe programmi SA Innove poolse programmijuhi Katrin Kivisilla sõnul on  Edu ja Tegu toel ettevõtlusõpe ajanud tõeliselt tugevad juured alla ka kutsekoolides. „Haridussüsteemi lahutamatuks osaks on saamas kogemuslik, praktiline ettevõtlusõpe. Meie unistused on veelgi suuremad ja juba täna saame öelda, et kutsekoolide parimatel õppuritel on võimalus osaleda Euroskills 2020 ettevõtlusvõistlusel. Seega, kutsekoolid, alustage sügisel ettevõtlusõppega oma koolis ja võibolla on just teie õpilased need, kes lähevad esindama Eestit,“ jagas Kivisild värsket uudist ehk võimalust kutsekoolidele. 

JA Eesti pakub hetkel kutsekoolidele võimalust sisekoolitusteks, et koolitada suuremat hulka õpetajaid ühes koolis. „Järgmisest õppeaastast soovime käivitada ka õpiettevõtte programmi. Õpiettevõte on mõeldud kutsekoolis keskhariduse järgses õppes õppijatele ja muudele õppijatele, kes on vanemad kui 25 aastat. Programm töötab sarnaselt õpilasfirmaga seltsingu põhimõttel,“ selgitas Kersti Loor kutsekoolidele avanevaid valikuid. 

Loo autor on ettevõtlusõppe programmi kommunikatsioonijuht Liina Pissarev.

Samal teemal:

• Minifirma VIN:L Eesti õpilasfirmade laadal 2019

76% 11. lennu lõpetajatest jätkab õpetaja ametis ka pärast Noored Kooli programmi lõpetamist. 

Programmi värsked vilistlased jätkavad sügisel tööd üheteistkümnes koolis, mis paiknevad üle Eesti – Tallinnast Parksepani Võrumaal ning Pärnu-Jaagupist Sinimäeni Ida-Virumaal. Nende seas on eesti keele ja kirjanduse, eesti keele teise keelena, inglise keele, loodusainete, matemaatika, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajaid.

“Eriti hea meel on meil selle üle, et suurem osa lõpetajatest jääb tööle samasse kooli, kus nad ka programmi ajal töötasid, mis viitab heale koostööle koolijuhtidega,” märkis Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi.

Noored Kooli arenguprogrammis jätkab pärast 11. lennu lõpetamist 55 inimest. Nende seast 24 osalejat lõpetavad programmi esimest aastat ja 31 alustasid maikuus ettevalmistavaid koolitusi koolis töötamiseks.

Lisainfo Noored Kooli 11. lennu osalejate kohta: http://www.nooredkooli.ee/11-lend.

Taskuhäälingud “Õpime koos” Noored Kooli lõpetajatega: https://soundcloud.com/opimekoos/sets/noored-kooli-11-lend

Taust:

Noored Kooli on vabaühendus, mis loob kasvukeskkonda haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. Selleks valitakse programmi võimekaid eestvedajaid erinevatelt elualadelt, kes ei ole õpetajaks õppinud, kuid soovivad anda oma panuse Eesti haridusse ja töötada vähemalt kaks aastat koolis õpetajana. Programm pakub neile koostöös Tallinna Ülikooliga mitmekülgset õpetamis- ja juhtimiskoolitust ning tugisüsteemi. Pärast kaht aastat saavad programmis osalejad otsustada, kas soovivad jätkata tööd õpetajana või suunduda haridusvaldkonna teistele tasanditele. Noored Kooli on aastate jooksul toonud haridusse üle 200 inimest, kellest enamus töötab siiani haridusvaldkonnas.

Allikas: programmi pressiteade

Samal teemal:

• 16 alustavat koolijuhti said võimaluse osaleda aastases arenguprogrammis
• Õppereis Hollandisse: haridussüsteemi määrab hariduse vabadus

Euroakadeemial keelatakse uute üliõpilaste vastuvõtt.

Ministeeriumi asekantsler Indrek Reimand tõdes, et Euroakadeemia õppetegevus ei vasta kõrgkoolile esitatavatele nõuetele ning olukorra paranemise märke ei paista. „Kui kõrgkool ei suuda tagada õppe kvaliteeti, siis sellega rikutakse nii üliõpilaste, tööandjate kui ka kõigi teiste huvipoolte õigustatud ootust kvaliteetsele kõrgharidusele ning seda ei saa lubada,“ ütles Reimand. 

Euroakadeemia õppe õigused on kavas tunnistada kehtetuks alates 31. augustist 2020. Tänavu sügisel algava õppeaasta jooksul on võimalik enamusel praegustest üliõpilastest kõrgkool lõpetada.

Euroakadeemias õpib praegu 280 üliõpilast, neist 46 esimesel kursusel. Esmakursuslastele, kes ei jõua oma õpinguid järgmise õppeaasta lõpuks lõpetada, leiab Euroakadeemia koostöös ministeeriumiga võimalused õpingute jätkamiseks teistes kõrgkoolides või korraldab õppetöö tihendatud graafiku alusel, mis võimaldaks neil siiski õpingud lõpetada.

TAUSTAINFO
Möödunud aasta augustis tegi Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsuse mitte akrediteerida Euroakadeemiat. 

Mullu septembris algatas Haridus- ja Teadusministeerium riikliku järelevalve, saamaks täiendavaid argumente ja infot, kas anda kõrgkoolile kuni kaheaastane tähtaeg uuel institutsionaalsel akrediteerimisel osalemiseks või algatada kõrgkoolile antud õppe õiguste kehtetuks tunnistamine. 

Probleemidele Euroakadeemias on osutanud ka Politsei-ja Piirivalveamet, kes tunnistas detsembris 2018 kõrgkooli juba teist korda ebausaldusväärseks. Seetõttu ei saanud Euroakadeemia enam võtta vastu välisüliõpilasi kolmandatest riikidest. 

Keeleinspektsioon viis kõrgkoolis läbi keelekontrolli ja suunas kuus inimest keeleeksamile. Töötajate eesti keele oskust üldiselt hinnati kehvaks. 

Allikas: HTMi pressiteade

Seda enam on kõikidel Eesti kodanikel oluline mõista valdkonnas toimuvat ning osata hinnata võimalikke ohukohti.

Küberkonverentsi korraldaja, Küberkriminalistika ja Küberjulgeoleku Keskuse teaduri Birgy Lorenzi kinnitusel on tagajärgedega tegelemisest olulisem ennetada probleeme ja teada, mida teha, kui midagi on juhtunud. Tema sõnul on Eesti inimesed neutraalse tehnoloogia usku, aga kui me ei mõista, milliseid otsuseid kübermaailmas tehakse, siis on see oht julgeolekule. Ta lisas, et kui tehisreaalsus on juba kohal iseauto või pakiroboti näol, siis edaspidi suudame oma elus teha paremaid otsuseid kasutades suuri andmemahte. See võib puudutada tervishoidu, riigivalitsemist või targa linna teenuseid.

Konverentsi esinejate hulgas on Andrus Padar Kaitseliidu küberkaitseüksusest, tarkvarateaduse professor Tanel Tammet, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi spordibioloogia professor Kristjan Port ning Marily Hendrikson StartUp Estoniast. Hilisemas paneelvestluses diskuteerivad Eneken Tikk (TalTech), Henrik Roonemaa (Geenius), Lauri Tankler Riigi Infosüsteemi Ametist ja Kristin Ehala (SIFR) selle üle, kuidas tehisintellekti tulek küberkaitset ja ühiskonda mõjutab.

TalTechi Mektorys toimuva konverentsi avavad infotehnoloogia teaduskonna dekaan Gert Jervan, Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Erki Kodar ning Maarja Kirtsi Eesti Interneti Sihtasutusest.

Konverentsi ajal toimub ka Kübernaaskli võistlus, milles osalevad noored püüavad hakkama saada külmal maal asuva tehisintellektiga, mis teeb otsuseid efektiivsuse baasil. Näiteks on süsteem otsustanud, et inimesed tuleb maalt välja ajada, kuna nad on hakanud liigselt jäätist sööma ja seetõttu temperatuur kogu aeg kasvab ja varud vähenevad. Võistlejate eesmärk on seda protsessi takistada. Konverentsi lõpus tunnustatakse Kübernaaskli võistluse parimaid.

Küberkonverents toimub projekti „Targalt internetis V“ raames ja selle läbiviimist toetab Euroopa Komisjon.

Allikas: TalTechi pressiteade. Foto: Unsplash, Mika Baumeister.

Samal teemal:

• Kübernaaskli parimad on selgunud
• Küberkonverents "Küberkaitse ja tehisreaalsus"