Kontsertaktusele on kutsutud eesti keele hoidjad ja arendajad, õpetajad, õppejõud, teadlased ja paljud teised, kelle igapäevane töö aitab säilitada, õpetada ja arendada eesti keelt.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et 2019. aasta on eriline aasta mitmes mõttes. „See on eesti keele aasta, ÜRO põliskeelte aasta ja muidugi laulupeoaasta, samuti rahvusülikooli juubeliaasta,“ ütles Reps. „On, millele mõelda meie keelt, kultuuri ja omariiklust ning nende tulevikku silmas pidades. Kõik eelnimetatud moodustavad terviku ja traditsiooni, mis lubab meil olla jätkusuutlik rahvusena ning anda oma panus maailmakultuuri varamusse.“

Eesti Keele Instituudi juhataja Tõnu Tender ütles, eesti keele hea käekäik pole iseenesestmõistetav. „Ei piisa sellest, kui eesti keele edendamisega tegelevad ja selle eest vastutavad ainult üksikute erialade esindajad,“ sõnas Tender. „Eesti keele kestmisele ja arendamisele tuleb meil kõigil kaasa aidata: nii riigil kui ka selle elanikel, nii eesti keele aastal kui ka pärast seda.“

Kontsertaktus toimub koostöös Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega.

Aktusele järgneb Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“.

Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastuvõetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“. Eesti keele ametlik riigikeele staatus kinnitati 1920. aastal Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.

Haridus- ja Teadusministeerium on kuulutanud 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevustega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele mainimist riigikeelena sada aastat tagasi.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Toomas Tartes.

Samal teemal:

• Loomevõistluse „Ood eesti keelele“ esikohad läksid Keila, Väike-Maarja ja Hiiumaa noortele

Informaatika ei ole meie koolides kohustuslik aine, aga digiteenuste tarbijatest tulevaste digiteenuste loojate kasvatamise on paljud koolid ja huviringid oma südameasjaks võtnud. 2018. aastal valmis informaatika ainekava ja õpik 1. ja 2. kooliastmele, aga puudu on ligi 300 informaatikaõpetajat. Digipaja toetab kõige praktilisemal moel informaatikaõpetajaks õppimist Tallinna Ülikoolis. 

Õppelabori avamisel oli laudadele pandud hulk roboteid, andureid, 3D-printereid ja ka seninägemata digividinaid, mis tulede vilkudes või vaikse surinaga uudishimulikke katsetajaid ootasid. TLÜ digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere sõnas, et välja on pandud murdosa sellest, mis kappides on. “See õppelabor on mõeldud eelkõige õpetajakoolituse tarvis, et tudengid saaksid kogeda praktilist projektõpet asjade interneti ja robootika valdkonnas,” sõnas ta. 

Digipaja loomist ja seadmetega varustamist toetas HITSA IT Akadeemia programm, aga ka ülikool ise investeeris üksjagu. “Teadustööga asjade interneti vallas tegeleb Tallinna Tehnikaülikool, siin keskendume mitte tehnoloogiate arendamisele, vaid nutikate kasutajate kasvatamisele. See on eelkõige informaatikaõpetajate õppebaas, aga mõeldud ka teiste ainete õpetajatele,” ütles Laanpere. Ta kinnitas ka, et Tartu Ülikooliga, kus samuti magistriõppes informaatikaõpetajaid õpetatakse, tehakse koostööd ja hoitakse vastastikku plaanidega kursis. 

Informaatikaõpetaja magistriõppekava kinnitas TLÜ senat sel kevadel. Informaatikaõpetaja erialale astumiseks ootab Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut kandidaatide avaldusi alates 20. juunist infosüsteemis SAIS.  

Õppekava annab oskused ja kvalifikatsiooni õpetada informaatikat ja muid digitehnoloogiaga seonduvaid teemasid (robootika, 3D-modelleerimine, tarkvara-arendus) üldharidus- ja kutsekoolis, aga ka nõustamaks täiskasvanuid töökohal või juhendamaks laste huviringe digitehnoloogia valdkonnas.

Lisaks informaatikutele ja ringijuhendajatele oodatakse õppima ka teiste tehnoloogiliste, inseneri- või reaalteaduslike erialade bakalaureuseõppe lõpetanuid, kes tunnevad huvi digitehnoloogia ja selle õpetamise ning koolitamise vastu. Mart Laanpere sõnas, et iga kool ei suuda informaatikaõpetajale tagada täiskoormust, ja sellele on õppekava koostades mõeldud. “Pool õppekavast on informaatikaõpetajaks ettevalmistamine, siis on tradistioonilised pedagoogilised ained, ja lisaks võib õppija omandada kas haridustehnoloogi oskused või mõne teise aine õpetamise õiguse, näiteks matemaatikaõpetaja põhikoolis,” kirjeldas Laanpere õppekava paindlikkust. Kel tekkis huvi, saab täpsemat infot siit: https://www.tlu.ee/informaatika%C3%B5petaja.

Kui Digipaja avamise ametlik osa läbi sai, võisid julgemad katsetada robomatemaatikat Janika Leoste juhendamisel või siis mõnd robootikakomplekti päris omapäi. Ja ühte asja tuleb veel mainida – labori nimi on tõesti Digipaja, ehkki nii mõnigi tahaks parandada Digipada. Lõuna-Eestis öeldakse sepapada, Põhja-Eestis sepapaja. Seega siis Digipaja.

Autori fotod

Samal teemal:

• Mikk Oad tuli uuesti ülikooli
• IT Akadeemia programmist toetatakse uuenduslikke projekte asjade internetist uute kursuste loomiseni
• Algab gümnaasiumi informaatika ainekavade katsetamine koolides

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani Margit Sutropi sõnul on Kärt Summatavet hea näide sellest, kuidas ühendada teadus- ja kunstilooming. „Teadustöö Eesti kultuuripärandi uurimisel on muutnud tema ehteloomingu sügavamaks ja väljendusrikkamaks,“ ütles Sutrop.

Praegune ja tulevane vabade kunstide professor on 5. juunil toimuva professuuri üleandmise ürituse pealkirjaks pannud „Vanade lugude isiklik tähendus“. Nii tuleb Ilmar Raagi ja Kärt Summataveti vestluses juttu nähtamatutest seostest oleviku ja mineviku vahel ning sellest, kuidas tulevikku ise kujundada, mitte paratamatusena omaks võtta. Professorid arutavad, kui palju me urgitseme iseendas ja kui palju tajume universaalset ning kas me üldse teame, millised on eesti kultuuri põhiteemad. 

„Oleme harjunud oma kultuurist ja meist endist mõtlema teatud viisil, süvenemata sellesse, kus on tegelikult teatud suhete, kommete, kokkulepete ja sõnade juured,“ selgitavad Raag ja Summatavet. „Kui räägime, et lugu on isiklik, siis mil viisil on see seotud meie tänapäeva, meie omapära ja üldinimlike väärtustega?“ küsivad nad retooriliselt.

Kärt Summatavet annab eeloleval õppeaastal kummalgi semestril ühe kursuse teemal „Inspiratsiooniallikad ja mälumaastikud: traditsioon, inspiratsioon, innovatsioon“. Tema sõnul on kursused mõeldud loovuse ja ettevõtlikkuse arendamiseks meie keele- ja kultuuripärandi loova mõtestamise kaudu. Sügissemestri viis loengut on avalikud kõigile huvilistele. Ülikoolivälised osalejad, kes soovivad koguda ainepunkte ja saada tunnistuse, võivad kursustel osaleda täiendusõppijana. 

Kursustel püütakse kujutlusvõime ja arhailise maailmapildi ühendamise teel mõista visuaalse emakeele loomingulisi aluseid, et tõlgendada mustrites ja rütmides peituvaid salakoode. Summatavet selgitas, et eri valdkondade osalejad harjutavad üldise heaolu ja õnne disainimisel koostööd, et leida põhjamaisest elukogemusest nutikaid uuenduslikke ideid ja lahendusi üleilmsete tulevikuprobleemide leevendamiseks. „Kursused keskenduvad virtuaalreaalsuses elava inimese elumõttele ja tugevdavad sallivust,“ kommenteeris ta. 

Kärt Summatavet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias metallikunsti eriala ja kaitsnud kunstidoktori väitekirja Kristjan Jaagu stipendiaadina Helsingis Aalto Ülikooli disainiosakonnas. Ta on Aalto Ülikooli priimusdoktor, loovuse ja loomemajanduse valdkonna ekspert, õppejõud, teadur, leiutaja ning ettevõtja. Ta on loonud rahvusvaheliselt edukaid tootearenduse projekte ülikoolidele, aga ka töötutele ja lisavajadustega inimestele üle Eesti. 

Allikas: TÜ pressiteade

Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk on alustaristu kõikidele teadus- ja arendusasutustele, mis vajavad piiriülest koostööd, kiiret andmeedastust ja suurte andmemahtude ülekandmist.

Optilise magistraalvõrgu moodustab 1200 kilomeetrit optikakaablit Eestis ja 120 kilomeetrit Tallinna ning Espoo vahel. Suuremad võrgusõlmed asuvad Tallinnas ja Tartus, väiksemad teistes maakondades.

„Tallinna ja Tartu vahel on tänu sellele projektile võrguühenduse kiirus 100 Gbit/s. See tähendab, et teadusandmed liiguvad nüüd kümme korda kiiremini kui enne,“ rääkis HITSA taristu juht Kristina Lillemets.

Tallinna ja Tartu võrgusõlme kaudu on Eesti teaduse ja  hariduse andmeside optiline magistraalvõrk ühendatud üleeuroopalisse teadus- ja arendusasutuste võrku GÉANT ning Põhjamaade riiklike akadeemiliste andmesidevõrkude assotsiatsiooni NORDUnet. GÉANT ühendab üle 50 miljoni kasutaja rohkem kui 10 000 teadusasutuses üle Euroopa. GÉANTil on otseühendus ka teiste maailmajagude akadeemiliste võrkudega kokku enam kui sajast riigist.

„Tänu võrgule saavad toimida ülikoolidevahelised koostööprojektid. Näiteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pidas viitevaba heli ja video ülekandetehnoloogia LoLa (low latency) abil kontserdi, kus ooperilaulja oli Minskis ja klaverimängija Eestis,“ tõdes HITSA taristu juht.

Tavalisest internetiühendusest oluliselt võimsama andmesideteenuseta ei ole võimalik paljudes loodus- ja täppisteaduste valdkondades kõrghariduskoostööd teha. Magistraalvõrk teeb Eesti teadlastele kättesaadavaks orbiidile saadetavate Maa jälgimise satelliitide andmevood, selle abil osaletakse Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) eksperimentides jpm.

Magistraalvõrgu kaasajastamise projektijuhi Urmas Leti sõnul on Eesti suurim võrgutarbimine seotud maailmakuulsa uurimiskeskusega CERN.

„Suure osa andmevoost moodustab KBFI [Keemilise Bioloogia ja Füüsika Instituudi] ja CERNi andmevahetus ja see kasvab stabiilselt. Me peame käima ajast ees, et hoida ühenduses varu. Kui nõudlus peaks kiirelt kasvama, siis meil ei ole võimalik kiiresti kasutajate vajadustele reageerida. Sellepärast me peamegi oma võrku pidevalt kaasajastama ja kiirendama,“ ütles Urmas Lett.

Urmas Lett ja Kristina Lillemets. Foto: Mattias Jõesaar

Eesti teaduse ja hariduse andmeside optilise magistraalvõrgu kaasajastamise projekti rahastas SA Archimedes 546 250 euroga Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamise teekaardi alusel. Projekt valmib lõplikult 1. juunil 2019.

Allikas: SA Archimedese pressiteade. Foto: Unsplash, Ahmad Dirini.

Samal teemal:

• EENeti argipäev ehk Pontu, lumememm ja katkematu andmeside

Iga laps on omaette väike uudishimulik professor, kellele meeldib õppida ise katsetades ja avastades. Üks asi on omandada teadmised koolipingis õpetaja juhendamisel raamatut uurides, kuid teine, veelgi olulisem, on osata saadud teadmised praktiliselt ellu viia.

Selleks, et iga laps saaks enda teadmised ja oskused proovile panna, on Antsla Gümnaasiumi I kooliastme õpetajad juba mitu koolikevadet korraldanud väikeste professorite lõimingupäeva. See on õuesõppepäev, kus  tegutsetakse meeskondadena. Igas meekonnas on esindatud lapsed 1.- 3. klassini. Proovile pannakse mitte ainult aju kõvakettale salvestatud teadmised ja kehaline osavus, vaid ka tolerantsus, abivalmidus, märkamisoskus ja teised igapäevaelus olulised inimlikud omadused.

Sel aastal toimus see tore üritus 23. mail kooli staadionil. Osalema olid kutsutud ka Osula, Kuldre ja Urvaste kooli meeskonnad.

Suurele maa-alale oli paigutatud 18 tegevuspunkti, mis tuli kõigil meeskondadel ühiselt läbida. Lõimingupäeva tegevuste vahele mahtus ka koolilõuna värskes õhus.

Tegevuspunktide temaatika oli väga lai. Tehnoloogiapunktis sisestas iga laps õmblusmasinasse oma nime, et masin saaks valmis tikkida nimesildi, mille sai rinda panna. Digipunktis meisterdati propeller ning programmeeriti see arvuti abil tööle, et end jahutada. Meditsiinipunktis oli vaja aidata päikesepiste saanud last ning olemasolevate vahenditega abistada jalahaavaga kaaslast. Kalapüügipunktis kasutati ainetundides omandatud teadmisi. Keskkonnapunktis sorteeriti prügi ning põhjendati oma valikuid. Ettevõtluspunktis oli vaja korrigeerida pere eelarve. Loovuspunktides tegid meeskonnad mitmeid inimpüramiide, kostüümides dramatiseeringuid ning komponeerisid pille kasutades muusikapalasid.

Liikluspunktides pidi teadma ohutu liiklemise tõdesid ja oskama neid praktiliselt kasutada nii jalgrattal kui jalgsi. Läbida tuli ka jalgrattal vigursõit. Meeskonnatööoskused pandi eriliselt proovile takistusrajal ja KiVa tegevuspunktides. Päästeameti punktis oli vaja osata reageerida tekkinud tulekahjule ning võimalus oli ise proovida tulekustutiga tule kustutamist. Lisaks aktiivsele liikumisele ja tegutsemisele tegevuspunktides oli esindatud ka eraldi spordipunkt, kus läks vaja kiirust ja osavust.

Et iga ülesanne saaks just meelepärase lahenduse, tuli osata teha oma meeskonnaga koostööd. Peab uhkusega tõdema, et meie lapsed on väga nutikad, leidlikud, koostöövalmid, loovad, sõbralikud ja sportlikud. Kuuetunnine tööpäev möödus linnutiivul. Palav päev täis õppimist ja tegutsemist sai toreda jahutava punkti, kui päästemeeskond lastele vihmasaju korraldas.

Loo autor on klassiõpetaja Piia Mandli Antsla Gümnaasiumist. Fotod: Antsla Gümnaasiumi FB, korraldajate loal.

Samal teemal:

• Väätsa Põhikoolis oli kosmosepäev
• Õpilaste teadusfestivalile on oodatud ka algkooliõpilased

eTwinningu projekte teevad mitte ainult vanema rühma pedagoogid, vaid ka sõimerühma pedagoogid. Selle aja jooksul on meie kahte projekti tunnustatud Eesti eTwinningu kvaliteedimärgiga ja Euroopa kvaliteedimärgiga, samuti tunnustati projektides osalenud lapsi.

Projekt "Small scientist discovering Earth" ("Väike teadlane uurib Maad")  saavutas 2017/2018. õppeaasta projektide konkursil III koha. Projektis osalenud lapsed said samuti autasud!

Meie eTwinningu teekonna alguses töötas pedagoogide meeskond. Töö oli sedavõrd huvitav ja tulemusrikas, et nüüd oskavad meie pedagoogid iseseisvalt projekte juhtida ja töötavad iseseisvalt oma TwinSpace`is projektide kallal. Mõnedel meie lasteaiarühmadel on eTwinningu projektipartnerid teistest riikidest – samuti eakaaslastest lasterühmad.

Suurt tähelepanu pööratakse e-turvalisuse õpetamisele. 5. veebruaril 2019, turvalise interneti päeval toimus viktoriin, mis aitab lastel õigesti internetti kasutada, ja pärast seda toimus joonistustvõistlus teemal „Minu sõber internet“.

Projektidega paralleelselt töötame pedagoogide ja lapsevanematega, et hoida neid kursis, mida teevad lasped eTwinningu projektides. Meie õpetajad täiendavad pidevalt oma ametialaseid teadmisi kasutades õppimisvõimalusi, mida pakutakse eTwinningu portaalis. Tänu tööle eTwinningus õppisid meie pedagoogid kasutama paljusid IKT-vahendeid ja kasutavad neid edukalt oma projektitöös ja ka lastega tundide läbiviimisel. Projektide raames toimub tore koostöö välismaiste õpetajatega. Mõttekaaslaste ja sõprade maailm on laienenud üle kogu Euroopa. Tulemusliku töö eest eTwinningus sai meie organisatsioon eTwinningu kooli mägi. eTwinning on saanud meie lasteaia töös lahutamatuks osaks. Ja see on suurepärane!

Õpetaja Natalja Varkki eTwinningu projektid on saanud Euroopa kvaliteedimärgid: "Around Europe in 40 days", "Small scientists discovering the Earth". Ka õpetaja Veera Osise eTwinningu projekt on saanud Euroopa kvaliteedimärgi: "Listen to the silence of the forest". Lasteaia direktor Jekaterina Golubtsova rõõmustab koos kolleegidega.

Lapsed mängivad e-puslet (juhendavadaktiivsed eTwinnigu õpetajad Svetlana Astahhova ja Larissa Anufrijeva)

Artikli ja fotod saatis Koolielule õpetaja ja projektijuht Natalja Varkki.

Samal teemal:

• eTwinningu projektorienteerumise tulemused
• Rahvusvaheline tunnustus Metsküla Algkoolile
• Märgiga “eTwinningu kool” tunnustati Eestis kaheksat õppeasutust

Datelist saab TalTechi tudengisatelliitide kuldsponsor.

Algselt oli TalTechi tudengitel kavas saata kosmosesse üks kosmosesatelliit, kuid hiljuti tekkis soodne võimalus saata orbiidile kaks. Nüüd saadavadki tudengid kosmosesse satelliidid nimedega Koit ja Hämarik. Satelliidi Koit lennutab kosmosesse Soyuz rakett juba sel suvel. Teine satelliit – Hämarik – on valmimas ning see saadetakse kosmosesse sel sügisel Vega raketiga.

Datel toetab TalTechi Mektory kosmosekeskust arvutus- ja esitlustehnikaga ning mõlemat satelliiti tarkvaraga.

Dateli tarkvaraarendus- ja tehnoloogiadirektori Agu Leinfeldi sõnul on ettevõte kosmose valdkonnas järjepidevalt oma haaret laiendamas. “Meie mõned aastad tagasi alanud partnerlus Euroopa Kosmoseagentuuriga oli selle esimeseks kinnituseks ning rahvusvahelisele turule suunatud teenused on tänaseks juba reaalsus. Usun, et Dateli ja TalTechi teadmistepõhine koostöö aitab luua praktilisi rakendusi, mis inimeste elu lihtsamaks ja turvalisemaks teevad. Kuigi kosmos võib tunduda midagi kauget ja kättesaamatut, toob arendustegevus maailmaruumis innovatsiooni täiesti maapealsetesse teemadesse. Olgu selleks siis takjaribaga asjade kinnitamine, tuubist toitumine või kosmosest infrastruktuuride seisukorra hindamine," sõnas Agu Leinfeld.

TalTechi tudengisatelliitide Koit ja Hämarik missiooniks kosmoses on peamiselt Maa seire liitvärvi- ja lähi-infrapuna kaameraga. TalTechi kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon selgitas: “Põhimõtteliselt saame teha kosmosest detailseid värvipilte Maast ja nende piltide abil maakera kaardistada. Ka saame jälgida detailsemalt mingis piirkonnas toimuvaid muutusi, näiteks geoloogilisi protsesse või ilmastikunähtusi. Lähi-infrapuna ja värvikaamerad annavad võimaluse jälgida taimestikku ehk seda, kui heas eluvormis on taimed mingis piirkonnas – kas nad kasvavad jõudsalt või on kuivanud.”

Kõige tähtsamaks ja innovaatilisemaks katseks on niivõrd väikesel satelliidil kõrgsagedusliku andmeside kasutamine. Satelliidil on väike x-riba raadiosaatja ning sellele on Maal kuulajaks seatud suur 5-meetrise diameetriga kõrgsageduslik paraboolantenn, mille ehitus veel käib ja tõenäoliselt saab selle tööle sel suvel. Teiseks oluliseks testiks on tõrkekindla arvuti-arhitektuuri katsetamine, mis peaks kosmoses radiatsioonist tulenevatest arvutusvigadest hoolimata suutma edasi töötada. Lisaks on satelliidil seadmed optilise side ja andmeside turvalisuse katsetusteks.

Satelliit hakkab sidet pidama sel suvel valmiva maajaamaga.

Satelliit Koit asub juba Saksamaal ettevõttes EXOLAUNCH GmbH ning on integreeritud orbitaalkonteinerisse kosmoseraketi Soyuz tarvis, mis stardib Vostochny kosmodroomilt Venemaal 5. juulil 2019 kell 7.50 Eesti aja järgi.

Satelliidi Hämarik start Kourou kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas on kavas 5. septembril 2019 kell 4.45 Eesti aja järgi. Hämariku viib orbiidile kanderakett Vega, mille tarvis sõlmiti möödunud aastal leping Itaalia ettevõttega SAB Launch Services Srl.

Datel on üks Eesti vanimaid IT-ettevõtteid, mis on tegutsenud juba aastast 1990. Satelliitide Koit ja Hämarik ehitusega alustati Tallinna Tehnikaülikoolis aastal 2014. Samuti osalesid Tallinna Tehnikaülikooli tudengid ka Eesti esimese satelliidi Estcube-1 projektis.

Allikas ja foto: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Varasemalt on Eesti noored aednikud võistelnud vabariiklikul kutsemeistrivõitlustel „Noor aednik“. Kuna Euroopas pole ühtegi rahvusvahelist ainult aednikele suunatud võistlus, tekkis korraldajatel mõte eestlastele konkurentsi pakkuma kutsuda aianduslikku õpet pakkuvate Euroopa kutsekoolide õpilased.

„Räpinas on ka varem toimunud rahvusvaheline nooraednike võistlus, neid toimub Euroopas praegugi, kuid lisaks aiandusele on need seotud maastikuehituse ja floristi erialade võistlusülesannetega. HortOlympics võistlus on mõeldud vaid aednikele. Mul on hea meel, et rahvusvaheline huvi on suur ja nii mõnigi riik tuleb siia, et kogemusi saada ja õppida meie korraldusest – mitmed külalised on oma koduriigis riiklike võistluste korraldajad,“ kommenteeris võistluse korraldaja Liisi Kont.

Eesti parima noore aedniku selgitavad välja Räpina Aianduskooli ja Luua Metsanduskooli õppurid. HortOlympics rahvusvahelistel võistlustel osalevad võistlejad lisaks Eestile 14 riigist: Austria, Holland, Itaalia, Läti, Luxemburg, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Inglismaa, Taani, Tšehhi, Ungari.

Toimub meeskondlik võistlus kutseõppeasutuste õpilastele, kus ühest koolist on oodatud osalema kuni kaks kaheliikmelist võistkonda. Võistlusalasid on kahe päeva jooksul 20. Võistlusülesannete hulka kuulub taimede tundmine, istutamine, viljade kaalu määramine, kastmissüsteemi ehitus, väetamine ja palju muud. Võistlusi hindavad aiandusmaastiku suurimad spetsialistid.

Võistlust toetavad Maaeluministeerium ja Innove, auhindu panevad välja Seedri Puukool OÜ, Aran PM OÜ, Reginett OÜ, Click & Grow, TAMI Automatics, Matogard OÜ, Green Top OÜ, aianduskeskus Gardest, AS Värska Vesi, Sagro AS, Kanepi Aiand, Seston Seemned OÜ ja Tamme talu. 

Aedniku kutsemeistrivõistlus on mõeldud kuni 26-aastastele noortele, kes õpivad kutseõppeasutustes aianduse valdkonna erialadel. Võistluse eesmärk on võimaldada kutseõppeasutuste õpilastel näidata oma kutseoskusi, tutvustada kutsehariduse võimalusi ja välja selgitada parim noor aednik.

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade

OSKA uuringujuhi Terje Kaelepi sõnul saab IT-baasõpet pakkuda kutsevaliku aastal ning juba transpordi, logistika või mootorsõidukitega seotud erialad valinud õppuritele leida sobivaid valikaineid. „Kutsekoolide hinnangul  on mootorsõidukitehniku kutsestandardi uuendamisel vaja kirjeldada tulevikuks vajalikud erialased IT-oskused," loetles Kaelep võimalikke lahendusi.

Transpordi, logistika ning mootorsõidukite remondi ja hoolduse uuringu ettepanekute ellu viimise arutelus osalenud eksperdid tõdesid, et tähelepanu tuleb pöörata koolide ja ettevõtete koostööle laborite jm sisseseade kasutamiseks, et õppurid saaksid proovida kõige uuemaid programme. Paljud ettevõtted ei taha lubada praktikante uute seadmetega töötama, kuigi see on õppurite jaoks oluline vajalike oskuste omandamiseks.

Lisaks rõhutasid eksperdid, et enam tuleb õpetada kutseharidusega  ostu- ja laospetsialiste ning mootorsõidukitehnikuid, kes oskaks remontida ja hooldada  suuremaid ja keerukamaid sõidukeid. Ostu- ja hankespetsialistide koolitamiseks avas Tallinna Majanduskool eelmisel aastal  uue õppekava.

OSKA transpordi, logistika ning mootorsõidukite remondi ja hoolduse uuringus tehti ettepanekuid õppe vastavusse viimiseks tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadusega. Enamik uuringu ettepanekutest on kas juba ellu viidud või plaanitakse ellu viia aasta (55%) või kahe (25%) jooksul.

Uuringu koostamises osalenud eksperdid said ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Ekspertide arutelust selgunud kitsaskohtade lahendamiseks pakuti välja võimlaikke tegevusi.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on transpordi, logistika ning mootorsõidukite remondi ja hoolduse tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2027 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: SA Kutsekoda pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Riik pakub tasuta tööalaseid koolitusi 11 000 inimesele
• OSKA uuring: Eesti hariduse väljakutse on õpetajate järelkasvu kindlustamine

Pärnu lasteaias Trall lõpetas eesti-vene õppekeelega kahesuunalise keelekümbluse rühma 17 tublit last. Tartu lasteaias Mõmmik saadetakse täna kooliteele 10 kahesuunalise keelekümbluse rühma last. 

Kahesuunaline keelekümblus toimub rühmas, kus on võrdselt eesti ja vene kodukeelega lapsi. Pool päeva toimub ühe õpetajaga õppe- ja kasvatustegevused eesti keeles ja teine pool päevast teise õpetajaga vene keeles. Ühe õpetaja jagatud teadmised saavad ka teise õpetajaga teises keeles korratud, kuid erinevate tegevuste abil. Mängides suhtleb laps endale sobivas keeles. Iga päev kindlaks määratud ajal tegelevad mõlemad õpetajad lastega korraga. Nii saavad lapsed harjutada mõlemas keeles rääkimist ja ühelt keelelt teisele ümberlülitumist. 

Innove keelekümblusprogrammi   kahesuunalise keelekümbluse pilootprojekt on olnud väga edukas ja kujunenud iseseisvaks, metoodiliselt toetatud haridusmudeliks. Esimese nelja pilootlasteaia lastest on kujunenud õppekava järgides ja keelekümbluse metoodikat rakendades kakskeelsed lapsed, kes on saanud osa õppe- ja kasvatustegevustest nende oma emakeeles ning olnud edukad ka teise keele õppimisel.

Varane mitmekeelsus kogub maailmas populaarsust. Pakkumaks sarnaseid võimalusi ka eesti kodukeelega lastele, alustasid Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Innove keelekümbluskeskus 2013. aastal kahesuunalise keelekümbluse programmi ettevalmistamist. Alates 2015. aastast töötavad kahesuunalise keelekümblusmudeli järgi rühmad Tartu, Pärnu, Tapa ja Tallinna neljas lasteaias. Alates 2019. aasta sügisest alustavad uued kahesuunalise keelekümbluse rühmad Sindi lasteaias ja Pärnu Liblika lasteaias.

Allikas: SA Innove pressiteade