Meeskondadele toimusid töötoad ja koolitusted ning igas koolis käis kohapeal nõustamas haridustehnoloog. Õpitut said õpetajad kohe koolitundides rakendada. DigiKiirendi eripäraks on see, et iga koolimeeskonna teekond on veidi erinev ja pandud kokku just selle kooli vajadusi silmas pidades. Lisaks olid programmis eraldi koolitused koolijuhtidele. 

16. mail toimus Tallinna Ülikoolis programmis osalenud koolide juhtkonna- ja meeskonnaliikmete lõpuseminar „Õppeprotsessi juhtimine digiajastul“. Koolijuhid tutvustasid DigiKiirendi käigus valminud projekte ja tegid kokkuvõtte, kuidas programmis osalemine mõjutas õpetajate ja õpilaste digioskusi. Kuulda sai Võsu kooli, Rakke kooli, Häädemeeste keskkooli, Simuna kooli, Palamuse gümnaasiumi, Viiratsi kooli, Vaimastvere kooli, Lehtse ja Koonga kooli, Laiuse ja Sõmeru põhikooli, Siimusti, Kõmsi ja Kuremaa lasteaed-algkooli, Leie, Kiltsi ja Torma põhikooli digiteekonnast. 

DigKiirendi muutis õpetajate suhtumist

Kokkuvõttes olid koolide meeskonnad DigiKiirendiga väga rahul. Nii mõnedki ütlesid, et alustati suurte kõhkluste ja kahtlustega, aga kiiresti sai selgeks, et digivahendite kasutamises õppetöös midagi hirmsat ei ole, kasvasid oskused, enesekindlus ja julgus uusi vahendeid katsetada. 

Üks koolitajatest, Rapla riigigümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar võttis päeva kokku nii: „Igale koolile on hea sattuda aeg-ajalt digikiirendisse. Osalenud õpetajad ja koolijuhid tõid välja, et nende kuude jooksul muutusid inimeste hoiakud, mitmed hirmud digivahenditega seoses kadusid. Paranes meeskondlik koostöö, muutuma hakkasid õpetajate ja õpilaste suhted. Tekkis julgus katsetada. Mitte midagi ei juhtu, kui katsetuste käigus otsustada, et seda või teist digivahendit me edaspidi siiski ei kasuta.“

Mõned näited koolimeeskondade projektidest

Simuna koolis otsustasid õpetajad teha digikohviku, kus toimuks kolleegilt-kolleegile teadmiste jagamine ja kiirkoolitus. Direktor Kaja Põldmaa tõi välja kolm probleemi, miks nende koolis digikasutus eriti populaarne ei olnud: kehv internetiühendus, oskamatus tehnoloogiliste vahenditega ümber käia, ja kui saab lihtsamalt, miks siis digiga mässata. „Aga õnneks on meie koolis neidki õpetajaid, kes hea meelega digiga mässavad. 11. märtsil alustasime digikohvikuga eesmärgiga arendada õpetajate digipädevust ja innustada digivahendeid tunnis kasutama,“ sõnas Põldmaa. Kokku saadi kord nädalas esmaspäeviti umbes tunniks ajaks. Alguses natuke kohustuslikus korras alanud kohvikuseansid said õpetajate seas populaarseks ja sügisel plaanitakse jätkata. Kooli 12 sülearvutit, 12 tahvelarvutit ja 18 komplekti robootikavahendeid on viimasel ajal igatahes rohkem kasutuses olnud kui varem. 

Palamuse gümnaasiumis katsetati ümberpööratud klassiruumi metoodikat. Direktor Siiri Sõmer sõnas, et metoodikat katsetati pilootgrupis: ajalugu, matemaatika, keeled. Eesmärk oli, et õpilased oleksid paremini õppeprotsessi kaasatud. Alguses oli kahtlusi, kas kogu ettevõtmine on ikka piisavalt digi ja kuidas õpilased ümberpööratud klassiruumi metoodika vastu võtavad. Uus materjal tuleb õpilasel kodus iseseisvalt läbi töötada, tunnis toimub seejärel arutelu ja teadmiste kinnistamine. Lõppkokkuvõttes tõdeti, et massilist üleminekut ümberpööratud klassiruumi metoodikale Palamuse gümnaasiumis praegu ei tehta, aga on hea, kui õpetajad oskavad ja tahavad valida erinevate võimaluste vahel. 

Sõmeru Põhikooli meeskond seadis eesmärgiks digipädevuste arendamise süstematiseerimise -  kuidas edasi minna ja mida on kindlasti vaja teha järgmise kolme aasta jooksul. Kooli õpetajaskonna digioskuste hetkeseisu iseloomustavad kaks märksõna: õppimine ja areng. Vaja on eestvedamist, tehnoloogiavilumuse arendamist, kolleegilt kolleegile õppimist. Juurde on vaja tahvelarvutid, tarkekraani (SMART-tahvlit), põrandaroboteid, lisa arvutiklassi. Suurim probleem ongi, kuidas saada sügisest kooli tööle haridustehnoloog, kes digiteemat juhiks. DigiKiirendis osalemise suurim pluss: suurenes õpetajate huvi kasutada uusi veebipõhiseid keskkondi, programme, äppe; arvutiklass oli pidevalt täidetud, digividinad käigus. Valmis kooli digitaristu arendukava 2020-2023.

DigiKiirendi taustast

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koolitus- ja nõustamisprogramm algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Keskkool ja Hagudi Põhikool. 

DigiKiirendis ongi oluline, et programmis osaleb kooli kogu meeskond. Kaasatud on ka kohalik omavalitsus. Koolitused lähtuvad konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Koolimeeskonnad saavad külastata tehnoloogiat edukalt rakendavat kooli ning õpetajad soovi korral käia töövarjuks. Lõpptulemusena suureneb õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel, iga koolimeeskonna liige hakkab paremini nägema oma rolli õpilaste digipädevuste arendamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

2019. ja 2020. aasta jooksul saab DigiKiirendis hoogu juurde ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Samal teemal:

• Ühistegevus loob ühistunde
• Risti Põhikool sai DigiKiirendist hoogu juurde
• Internetikasutust tuleb lastele õpetada

Jaanika räägib oma igapäevatööst, milliste muredega õpilased tema poole pöörduvad ja kellega teeb ta koostööd. Jaanika kinnitab, et armastab oma tööd koolis, sest see on väljakutset pakkuv ja võimaldab inimesele läheneda hollistiliselt.

Kui sinu koolis pakutakse tervishoiuteenust ja seal töötab kooliõde, kes abistab lapsi ükskõik mis mures, siis anna sellest saate autoritele teada!

 Kuula saadet:
 SoundCloud: https://bit.ly/2WVZWUf
 YouTube: https://bit.ly/2Hr8ahY

Samal teemal:

• Mis on kogupäevakool?
• Lähemalt Tartu Luterliku Peetri Koolist

2017. aastal toimus Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (IVKHK ) esimest korda teatrifestivali, mis muutus kohe rahvusvaheliseks. Nii nagu ütles esimese festivali avamisel kooli juht Hannes Mets: "Meie õpetame oma keskuses erinevaid erialasid. Kuigi teater ei ole meie sfäär, on näitlemine ka eriala ja sellepärast sündiski meie seinte vahel selline idee!"

Mõte sellise ürituse läbiviimiseks tekkis IVKHK teatri UNDERWOLD režissööril Anna Tereštšenkol. Kutsehariduskeskuse katuse all õpivad erinevate erialade õpilased. Neile ei ole tähtis ainult teooria, vaid ka praktika ning kui praktika tulemused on nähtavad suurel üritusel, tekitab see uhkust enda tulevase ameti üle ja arendab erialaseid teadmisi.

Esimesel aastal kestis festival kaks päeva ja näha sai 19 etendust. Järgmisel aastal kasvas festival kolmepäevaseks, etendusi oli rohkem kui 20. Tänavu kestab festival samuti kolm päeva, kuhu mahub 30 etendust teatrikollektiividelt neljast riigist: Eesti, Leedu, Valgevene ja Venemaa. 

Festivalil on veel üks huvitav lisa, mida hakkasid armastama kõik osalejad – kõik kolm päeva näidati esitusi internetis otseülekandes. Festivali lõpus on režissööridel võimalus salvestus oma lavastusest väga hea kvaliteediga alla laadida. See on isetegvuslikele kollektiividele väga oluline. Festivali  „Kõik teed viivad teatrisse“ avamine toimub 30. mail kell 10.00 Ida-Virumaa  Kutsehariduskeskuse Sillamäe õppekohas. Kohe peale festivali avamist algavad esimese festivalipäeva etendused. Sissepääs kõigile etendustele on tasuta! 

Festivali kava saad alla laadida siit: 

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse info

„Täna tunnustame viimase aasta tugevamate kasvatusteaduslike tööde autoreid. Soovin kasvatusteadlastele silmapaistvaid ideid ja kõrget mõttelendu juba järgmiseks aastaks, et järgmisel konkursil eristuks tugevate tööde seast veelgi rohkem tippusid ning aasta pärast saaksime välja kuulutada esikohad kõigis kategooriates.“

Sel aastal anti välja üheksa preemiat neljas kategoorias.

Doktoritööde kategoorias esitati kaheksa tööd, mille seast otsustas hindamiskomisjon anda teise preemia Maire Tuule Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööle „Lasteaiaõpetajate arusaamad õppekavadest ja laste õppimisest ning hinnang õpetaja pedagoogilisele tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis“. Töö autori sõnul muutusid seoses Eesti taasiseseisvumisega küll ühiskonna ootused õpetajate tegevusele, kuid sageli ei kajastunud need õpetajate tegevuses. Töö annab esindusliku vaate sellele, kui lapsekeskne on tänases Eestis koolieelne õpe ja õppekavad.

Magistritööde kategoorias oli konkurents tihe ning 20 laekunud töö hulgast valiti sel korral välja üks esimene ja kaks teist preemiat.

Esimese preemia vääriliseks osutus töö „Õpetajate psühholoogiliste baasvajaduste alase teadlikkuse tõstmise programmi mõju õpilaste tunnetatud psühholoogilistele baasvajadustele“, mille autor on Piret Oppi Tallinna Ülikoolist. Selle töö jaoks koolitati õpetajaid psühholoogiliste baasvajaduste toetamise teemal ning töötati välja kaks praktikute jaoks olulist väärtust omavat materjali: tunnivaatlusleht, et tuvastada psühholoogiliste baasvajaduste toetamise kvaliteeti õpetajate seas ning küsimustik, et teada saada, kuidas õpilased seda tuge tajuvad. Lisaks uuris töö, kuidas mõjutab õpetajapoolne baasvajaduste toetamine õpilase motivatsiooni. Töö sisuks olnud praktilise sekkumise tulemusena õppisid õpetajad paremini toetama õpilaste autonoomsust ning selle tulemust tundsid ka õpilased.

Teise preemia pälvisid Tartu Ülikooli magistrandi Kärt Kao töö „Lastevanemate tegevused koduõppes ja nende arvamused koduõppe eelistest, kitsaskohtadest ja arendusvõimalustest“ ning Tallinna Tehnikakõrgkoolis töötava Britt Petjärve töö „Enesejuhitud õppimise toetamine võimekususkumuste mõjutamisega inseneeria valdkonna üliõpilaste näitel“.

Loe ülejäänud auhinnatud tööde kohta Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Kasvatusteaduslike tööde riiklikule konkursile saab töid esitada 15. veebruarini
• Kasvatusteadlased ja koolipraktikud vaagisid teaduse ja kooli suhteid

Osalema on oodatud kõik, kellel keeletehnoloogia võimaluste vastu huvi või vahendite järele vajadus.

Ministeeriumi keeleosakonna projektijuht Kadri Vare märkis, et tehnoloogia on üha enam meie igapäevase elu osa ja me suhtleme selle vahendusel järjest rohkem. „Head ja kasutajasõbralikud lahendused on vajalikud pea kõigis eluvaldkondades,“ ütles Vare. „Võtame näiteks kõnetuvastuse ehk tehnoloogia, mis muudab kõne tekstiks. Kõnetuvastus on muutumas asendamatuks abiliseks näiteks meediamonitooringus ning mistahes kõnede automaatsel üleskirjutamisel, aga ka erinevate seadmetega suhtlemisel.“

Infovahetuspäeval teeb sissejuhatuse Eesti keeletehnoloogia programmist ja arendamisest Arvi Tavast. Tanel Alumäe (Tallinna Tehnikaülikool) tutvustab kõnetuvastust, Mark Fišel (Tartu Ülikool) masintõlget ja närvivõrkudel põhinevat kõnesünteesi, Martin Luts (Tilde Eesti OÜ) räägib Tilde keeletehnoloogia teenustest, Siim Orasmaa (Tartu Ülikool) vahenditest eesti keele analüüsil, faktieraldusel, hoiakute/meelsuse analüüsil jm, Raul Sirel (TEXTA OÜ) vabatekstianalüüsi kasulikkusest ettevõtte äriprotsessides, Kairit Sirts (Tartu Ülikool) närvivõrkudel põhinevatest tekstianalüüsi mudelitest, mida kasutades on võimalik luua erinevaid tekstikaeve rakendusi, Tõnis Nurk (Eesti Keele Instituut) kõnesünteesist ja teksti meelsuse määramisest.

Samuti saavad sõna ettevõtted ja asutused, et oma keeletehnoloogia vajadusi või kasutusnäiteid tutvustada. Pärast ettekandeid on võimalik vabas vormis omavahel vestelda ning vajadusi kirjeldada ja teadmisi vahetada.

Keeletehnoloogia infovahetuspäev toimub teisipäeval, 21. mail kell 12-15 Tallinnas Lift99 saalis.

Allikas: HTMi pressiteade

Tallinna Mardi Lasteaia direktor Triinu Kotkas ütles, et lasteaias on aastaid kasvatatud erinevaid köögivilju ning maitsetaimi. "Teravilja kasvatamine on meil esmakordne. Ette sai see võetud, sest paljud lapsed ei tea, kust tuleb puder, leib jm meie lauale. Siis on võimalik värskeid teri ka oma lasteaias maitsta ning eriti toredaks teeb selle see, et lapsed on saanud ise ka näpud mulda pista," lausus Kotkas.

Loe lähemalt portaalist põllumajandus.ee.

Projekti "100 teraviljapeenart" kohta saab lähemalt lugeda ka Koolielust, näiteks Noorte ja laste kätetööd näeb 100 teraviljapeenra näitusel Urvastes ja Rändav stendinäitus „100 teraviljapeenart“ kogub populaarsust.

13. maist kuni 17. maini 2019 toimus üleriigiline nutiviktoriin “Nutt tuleb peale”, mida korraldas Pärnu Rääma Põhikool. Eesmärk oli kaasata koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus. 

Kokku osales nutiviktoriinil 2019. aasta kevadel üle 2300 võistkonna

Võitjad on toodud vanusegruppide kaupa.

1. - 3. KLASS
1. koht: võistkond Kuldne Kolmik (Valguta Lasteaed-Algkool)
2. koht: võistkond Policei (Raasiku Põhikool)
3. koht: võistkond E*** K*** (Laeva Põhikool)

4. - 6. KLASS
1. koht: võistkond lõvid (Hummuli Põhikool)
2. koht: võistkond Kolm Teemadit (Kanepi Gümnaasium) 
3. koht: võistkond Beehopperid (Saku Gümnaasium)

7. - 9. KLASS
1. koht: võistkond Planeedid (Pelgulinna Gümnaasium)
2. koht: võistkond Dima (Tapa Vene Põhikool)
3. koht: võistkond simoonlahe (Imavere põhikool)

10. - 12. KLASS
1. koht: võistkond Unimüts (August Kitzbergi nimeline Gümnaasium)
2. koht: võistkond Margus (August Kitzbergi nimeline Gümnaasium)
3. koht: võistkond Keidy-Liisa (Rapla Täiskasvanute Gümnaasium)

Koolidega võtab ühendust (ja koolipõhiseid tulemusi jagab soovi korral) Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel: mart@raama.ee. 

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka LHV, Tele2, Telia, Icefire, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank. 

Aitäh ligemale 5000 võistkonnale, kes õppeaastal 2018/2019 osalesid meie nutiviktoriinil “Nutt tuleb peale”!

Kohtume sügisel 2019!
Rääma Nutiajud

Foto: Unsplash, Aleksander Vlad

Samal teemal:

• Algas üleriigiline nutiviktoriin "Nutt tuleb peale"
• Pärnu Rääma Põhikooli 1. koht Euroopas matemaatikavõistlusel

Kümnes projektis osales kokku 32 klassi üheksast koolist. Suur tänu kõikidele osalenud koolidele: Gustav Adolfi Gümnaasium, Häädemeeste Keskkool, Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool, Luunja Keskkool, Metsküla Algkool, Raikküla Kool, Tabasalu Ühigümnaasium, Vastseliina Gümnaasium, Võru Kreutzwaldi Kool. Aktiivseima osalusega oli Tabasalu Ühisgümnaasium.

Projektorienteerumise võitja on õpetaja Pille Kaisel Metsküla Algkooli 3.-5. klassiga, samuti tooksime esile Ivi Madisoni koos 7. a klassiga ja Lea Netzi 2. b klassiga Tabasalu Ühisgümnaasiumist, Terje Mägi Vastseliina Gümnaasiumi 3. klassiga ning Ere Tummi Võru Kreutzwaldi Kooli 4.c klassiga. Võitjatega võetakse ühendust!

Täname ka kõiki projektorienteerumise korraldajaid, kelle abiga need vahva projektid valmisid! Kes seekord osaleda ei saanud, siis ärge muretsege, korraldame orienteerumise uuel õppeaastal jälle.

Pildil Tabasalu Ühisgümnaasiumi 7. a klassi töö projektis "Kui eTwinning oleks elusolend", teostus Lee-Ann Järvis. Teiste projektide saad tutvuda eTwinningu FB-lehel. 

Samal teemal:

• 9. mail tähistame eTwinningu päeva. Tulge projektorienteeruma!

“Aasta kool 2019” žüriiliige, laulja Inger Fridolin, kes on ise möödunud aastal konkursi võitnud Tallinna 32. Keskkooli abiturient, pidas finaali pääsenud koolide valikul võtmeteguriks toetavat koolikeskkonda. “Ühest koolist teeb hea kooli see, kui on loodud õppekeskkond, kuhu tahad alati tagasi tulla. Minu jaoks on oluline veel ühtsustunne, et kogu kooliga saaks ette võtta ühised ettevõtmisi ja ka loomingulisus. Mulle väga meeldib, kui kooli poolt on loodud võimalusi erinevateks loometegevusteks. Ja just neid väärtusi pidasingi ka silmas parimate koolide valikul,” selgitas Inger Fridolini.

Konkursi finalistidega saab alanud nädala jooksul tutvuda ETV hommikusaate „Terevisioon“ ja portaali Novaator vahendusel. Oma hääle saab anda igaüks kuni nädala lõpuni, 26. maini aadressil novaator.err.ee/aastakool. Aasta kooli tiitli võitja kuulutatakse välja 31. mail.

“Aasta kool 2019” žürii valis 54 kooli seast välja 10 finalisti, kelle seast parima selgitab välja rahvas. Rahvahääletusel osalevad koolid tulevad kokku viiest maakonnast: Kiili Gümnaasium, Neeme Kool, Võru Gümnaasium, Järveküla Kool, Elva Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Tallinna Kunstigümnaasium, Põlva Gümnaasium, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ja Tallinna Järveotsa Gümnaasium.

Pärast rahvahääletust liidetakse tulemus žürii omale ning selgitatakse välja konkursil osalenud koolide top. Žüriisse kuulusid lisaks artist Ingerile Marcus Ehasoo Eesti Õpilasesinduste Liidust, Aivi Jürgenson Haridus- ja Teadusministeeriumist, Silvia Uus SA Innovest ja  Urmas Vaino ETVst.

“Aasta kool” on koolidevaheline konkurss, mille eesmärk on näidata kooli loovas ja lõbusas võtmes – kohana, kus tegutsetakse ühiselt ka õppetöö väliselt, hinnatakse koostööd ning valitsevad üksteist toetavad suhted.

Konkurssi korraldavad SA Innove, Haridus- ja Teadusministeerium ning ERR. Konkursi läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: SA Innove koduleht

Samal teemal:

• Archimedes tunnustas aasta parimaid õpirände ja noortevaldkonna tegijaid
• Täiskasvanud õppijate tunnustuskonkurss

Lisaks ühislaulmine ja suurejooneline vilistlaspidu.

Rahvusülikooli sajandal aastal toimuva vilistlaspäeva sõnum on ühtehoidmine ja koosminemine. Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser kutsub vilistlasi võtma viimast nii tihedast päevakavast kui ka kevadisest Tartust. „Kindlasti tahame kuulda, kuidas meie vilistlastel läheb, millise pagasi on nad ülikoolilt eluks kaasa saanud ning mida väärtuslikku on neil ülikoolile ja ühiskonnale öelda ja tagasi anda,“ sõnas rektor.

Kokkutulekupäev algab kell 12 kogunemisega ülikooli peahoone ees, kus vilistlasi tervitavad rektor Toomas Asser ja linnapea Urmas Klaas. Vilistlaste nimel peab kõne ettevõtja ja ajakirjanik Tiit Pruuli. Linnapea annab selleks päevaks võimu Tartus vilistlaste kätte.

Raekoja platsil on kogu päevaks sisse seatud vilistlaste ala, kus saab ülikoolikaaslastega mõnusalt aega veeta. Meeleolu loovad Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tudengid. Ülikooli õppehoonetes toimuvad kohtumised, loengud ja ekskursioonid.

Toomemäel peetakse kell 13–16 mõttetalgud, et rääkida ülikooli tulevikust, Tartu omapärast ja eelistest ning vilistlaste kaasamisest Tartu linna ja Tartu Ülikooli tegemistesse. Kolmel laval arutletakse kokku üheksa teema üle. Mõttetalgutel osalemine on kõigile tasuta.

Kell 16.45 esilinastub Tartu Ülikooli aulas Theodor Lutsu dokumentaalfilmi „Alma mater Tartuensis“ restaureeritud versioon, millele on kirjutanud muusika helilooja Märt-Matis Lill. Algne film valmis Tartu Ülikooli 300. aastapäevaks 1932. aastal.

Kell 18 kogunetakse Raekoja platsile, et näidata alma mater’i ja vilistlaste ühtsustunnet ühislaulmisel. Esineb Elis & The Phunkys. Seejärel minnakse rongkäigus õhtusesse peopaika Tartu Ülikooli spordihoones, kus meeleolu loovad Ultima Thule, Curly Strings, Marten Kuningas ja Duo Traat.

Kokkutuleku piletid on müügil Piletilevis. Pileti saab enne vilistlaspäeva vahetada käepaela vastu, mis tagab kogu päeva jooksul sissepääsu kõikidele üritustele ning soodushinna paljudes Tartu kohvikutes ja mitmes mäluasutuses.

Teave kokkutuleku kohta on kodulehel.

Allikas: TÜ info. Foto: Vilistlaste kokkutulek 2016, Andres Tennus

Samal teemal:

• Tartu Ülikool ootab huvilisi lahtiste uste päevale ja interaktiivsele konverentsile
• Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi juubelikonverentsil heidetakse valgust eestlaste olemusele