Põltsamaa Ühisgümnaasiumis toimunud lõppvoorus anti välja ka arvukalt eripreemiaid.

I koht – võistlustöö „Meenutusi unest“ 
II koht - laul „Keele hing“ 
III koht - animatsioon „Jaagu teekond Riiga“ 

Žürii andis välja mitmeid eripreemiaid, näiteks räppimise eest. Mõminaräpi preemia sai „Eesti keel on mu meelel“, mille esitasid Nõo Reaalgümnaasiumi ja Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilased Aleksandr Gaitšenja, Jan Markus Rokka, Tauno Kingsepp. Lustaka ja stiilse räpi preemia võitsid Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õpilased Sander Kuzubov, Anhelina Herasymenko, Rimma-Riina Jevdokimova, Alina Mhajan, Denis Poluljahhov, Jevgenia Rak, Aleksander Simtšenko, Viktoria Sokolova. Kõige südamlikumaks räpiks tunnistas žürii Laura Koitsaare esitatud Põlva Gümnaasiumi õpilaste loo „Ood eesti keelele“.

Eriliste mõtetega video eest pälvisid eripreemia Hiiumaa Gümnaasiumi õpilased Annabel Pielberg, Kelly Nurk, Teele Kanarbik, Triin Lüll, Janis Salumaa, Johannes Markus Altmäe, Triin-Marleen Suve. Parima kõne oma õpetajale esitas Maarja-Liis Mölder Tallinna Ülikoolist. Parima videokõne kodumaale tegi Liisa Nurme Tartu Kunstikoolist. Parima naabri eripreemia pälvisid Läti Ülikooli tudengid Annija Rošāne, Ance Egija Stafecka, Elvīra Kalniņa, Māra Karlsone video „Kadunud eesti keel“ eest. Eripreemia pälvis ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste Käty Olupi ja Anete Milleri lauamäng „Tunne maakeelt“.

Loomevõistluse kuulutasid välja Põltsamaa Ühisgümnaasium ning Haridus- ja Teadusministeerium eesti keele aasta puhul tänavu jaanuaris. Võistlusele olid oodatud 15-26-aastaste noorte erinevates žanrites tööd üldpealkirjaga „Ood eesti keelele“. Esitada tuli kuni 10-minutiline video omaloomingulisest tööst ning lisada kirjalikult vormistatud tekst töö pealkirja ja selgitusega, miks ja kuidas selle tööga eesti keelt ülistatakse.

Võistluse peakorraldajad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajad Sirje Ääremaa ja Marika Nugis ütlesid, et noored on leidnud huvitavaid võimalusi eesti keele olulisuse rõhutamiseks. „Nad on keele auks luuletanud, mõtisklenud, räppinud, kõnet pidanud, loonud animatsioone, laule ja kunstiteoseid. Paljud konkursitööd on justkui terviklikud lühifilmid, mis väljendavad loojate lugupidavat suhtumist eesti keelde,“ kiitsid korraldajad.

Võistlusele esitati kokku 77 tööd 29 õppeasutusest. Lõppvoorus esitlesid oma loomingut žürii poolt valitud 42 töö autorid. Parimatest võistlustöödest valmis ka e-kogumik.

Allikas ja foto: HTMi pressiteade

Samal teemal:

• Täna selguvad noorte loomevõistluse „Ood eesti keelele“ parimad tööd
• Väike-Maarjas tähistatakse Wiedemanni keelepäeva

3D modelleerimise ja robootikaseadmeid, droone jt uusi õppevahendeid jõuab kõigisse Eesti maakondadesse.

“Tänavu meieni jõudnud taotlused olid põhjalikult läbimõeldud,” ütleb ProgeTiigri programmi juht Kristi Salum. “See teeb rõõmu – kui kõik on korralikult ette valmistatud, siis tõenäoliselt sujub ka seadmete rakendamine hästi. Samas tegi see hindamiskomisjonile valiku tegemise keeruliseks.”

“Koolid ja lasteaiad on lastele IT-oskuste õpetamist väga tõsiselt võtnud,” lisab Kristi Salum. “Tehnoloogiaõppest osa saavate õpilaste hulk on suur ning seadmeid on plaanis lõimida erinevatesse õppeainetesse. Rõõmustavalt palju oli näha ka koostööd teiste õppeasutuste ja huviringidega. Selle kõige põhjal tundub küll, et meie innovatiivsete õpetajate käe all on lastel kõik eeldused saada tulevikus loovateks innovaatoriteks.”

Ühtekokku laekus 399 taotlust. Kokku saab toetust 89 kooli ning 96 lasteaeda kogusummas 290 000 eurot ning positiivse vastuse saanud õppeasutusi on kõigis maakondades. 

Taotluste põhjal on suurenenud õppeasutuste huvi 3D-modelleerimise ja droonide vastu ning palju sooviti soetada ka HITSA haridusuuenduse piloteerimisprogrammi raames katsetatud tehnoloogiliste õppevahendeid.

Seadmete kasutuselevõtu toetamiseks töötatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi toel välja digitaalseid õppematerjale. Samuti korraldab Hariduse Infotehnoloogia SA koolitusi, et toetada õpetajaid seadmete kasutamisel. 

Lisainfo:

·         Toetust saanud koolid ja lasteaiad 

·         ProgeTiigri seadmete taotlusvooru tingimused

·         Fotod: ProgeTiigri programm

ProgeTiigri programmi seadmete taotlusvoorus said kõik alus- ja üldharidusasutused taotleda toetust robootika ja elektroonika-mehhaanika komplektide, 3D-printerite ning programmeeritavate droonide jms ostmiseks. Taotlusi laekus 212 koolist ja 187 lasteaiast, kogusummas üle 970 000 euro. Taotlusi hinnati toetuse kasutuseesmärgi, ulatuse ja tegevuskava alusel. Otsuse tegemisel võeti arvesse ka õpetajate kogemust, planeeritavat koostööd ja ristkasutust teiste haridusasutustega seadmete kasutamisel. Seadmete taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

HITSA ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Hariduse Infotehnoloogia SA on riigi, ülikoolide ja IT ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, mis toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös.

Samal teemal:

• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaseadmete ostuks
• ProgeTiigri Tulevikutegijate üritusel osales ligi 6000 õpilast
• Nutilaboris valmisid prügiautod

Konkursile on oodatud lühikesed videoklipid, mis vastavad vähemalt ühele nendest küsimustest:

Milline on sinu kõige lahedam projekt?
Miks sa teed eTwinningut?
Milline oleks sinu unistuste eTwinningu projekt?

KUIDAS OSALEDA?

Vali välja küsimus/küsimused, millele vastad.
Video pikkus peab jääma 1 minuti piiridesse.
Filmimiseks ja töötlemiseks võib kasutada nutiseadet. Vaata ka veebiseminari, kus tutvustame erinevaid rakendusi, millega saad nutiseadmes loodud videot otse seadmes ka töödelda: https://www.youtube.com/watch?v=FXImKOE4crQ&t=21s

Näide ühest digivitamiinist: https://youtu.be/2H9HpFOYJMw

NB! Kindlasti võib video loomisesse kaasata ka õpilasi, kuid pidage meeles - kui filmite lapsi, küsige vanematelt luba! Samuti ärge avaldage videos õpilaste täisnimesid.

Valminud digivitamiin postita hiljemalt 27. maiks 2019 eTwinningu Eestis gruppi: https://www.facebook.com/groups/510576889073244/

Samuti saad oma digivitamiini jagada enda sotsiaalmeedias, kooli lehel jm, et innustada oma kolleege ja jagada häid praktikaid. 

MIKS OSALEDA?

Sel kevadel turgutame oma kolleege digivitamiinidega ning kutsume neid eTwinninguga tutvust tegema lühikeste inspireerivate videoklippide abil.

Kõigi digivitamiinide loojate vahel loosime välja pääsme eTwinningu aastakonverentsile oktoobri lõpus Prantsusmaal. Parimaid vitamiine jagame HITSA sotsiaalmeediakanaleis, autoreid premeerime eTwinningu meenetega.

MILLAL?

Vitamiinide aeg on kevadel, ka digivitamiine kutsume looma kuni 27. maini. Parimad digivitamiinid teeme teatavaks eTwinningu projektivõistluse lõpuüritusel juuni alguses.

Foto: Unsplash, Israel Egio

Samal teemal:

• Rahvusvaheline tunnustus Metsküla Algkoolile
• Anname õpilaste mõtetele hääle ja tiivad
• Märgiga “eTwinningu kool” tunnustati Eestis kaheksat õppeasutust

„Täiskasvanuna uute teadmiste ja oskuste omandamine on tänapäeval paljude inimeste töö- ja eraelu lahutamatu osa,” ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak. “Õppimine aitab kaasa nii tööalasele edukusele kui üldisele eluga rahulolule ning meil on hea meel neid täiskasvanuid esile tõsta ja tunnustada.”

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras koordinaator Monica Marfeldt kutsus üles märkama ja kandidaate esitama. „Tunnustuse saanud õppijate lood ja õpiteod on paljudele inimestele julgustuseks ja innustuseks, et jätkata poolelijäänud õpinguid või alustada täiesti uue eriala omandamist,” sõnas Marfeldt. “Täiskasvanuna uuesti õppima asumine nõuab sisemist motivatsiooni ja julgust ning on suur väljakutse.”

Aasta õppija tiitlile saavad kandideerida need, kes on jätkanud täiskasvanuna katkenud haridusteed, osalenud täienduskursustel või omandanud uue eriala ning seeläbi muutnud oma elu.

Sel aastal tunnustatakse ka õpitegusid, mis aitavad inimestel saada õppimisest positiivseid kogemusi, uusi teadmisi ja oskusi. Meie valla või linna õpitegu on nominatsioon, kuhu sobivad kogukondlikud õppimist edendavad ja toetavad teod ning mis aktiivsete kogukonna liikmete toel teoks saavad.

Igaüks saab esitada kandidaate kuni 10. juunini 2019 veebilehel www.andras.ee/tunnustamine.

Täiskasvanud õppijate ja õpitegude tunnustamine on üks osa sügisel toimuvast traditsioonilisest täiskasvanud õppija nädalast.

Aasta õppijat ja õpitegusid tunnustatakse 21. novembril täiskasvanud õppijate foorumil.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Robotex suurendab 1000 täiskasvanu digitaalset kirjaoskust
• Täiskasvanud õppijate hulk tõusis rekordilise 17,3 protsendini

Lõppvoorus selgitatakse välja parimad võistlustööd, millest valmib ka e-kogumik.

Põltsamaa Ühisgümnaasium ning Haridus- ja Teadusministeerium kuulutasid eesti keele aasta puhul tänavu jaanuaris välja loomevõistluse, kuhu olid oodatud 15-26-aastaste noorte erinevates žanrites tööd üldpealkirjaga „Ood eesti keelele“.

Oodi vormiks võis olla kõne, räpp, luuletus või luulekava, laul, reklaam, filmiklipp, Eesti tunnuslause, disainitud ese vm. Žanripiirangud puudusid, esitada tuli kuni 10-minutiline video omaloomingulisest tööst. Videole tuli lisada kirjalikult vormistatud tekst töö pealkirja ning selgitusega, miks ja kuidas selle tööga eesti keelt ülistatakse.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert ning žürii liige Riina Koolmeister märkis, et noored võtsid üleskutse hästi vastu ning osalejate ring on lai – õpilased, üliõpilased, juba kõrgkooli lõpetanud nii Eestist kui Lätist, vahetusõpilased Šotimaalt ja Taanist.

Võistluse peakorraldajad, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajad Sirje Ääremaa ja Marika Nugis ütlesid, et noored on leidnud huvitavaid võimalusi eesti keele olulisuse rõhutamiseks. „Nad on keele auks luuletanud, mõtisklenud, räppinud, kõnet pidanud, loonud animatsioone, laule ja kunstiteoseid. Paljud konkursitööd on justkui terviklikud lühifilmid, mis väljendavad loojate lugupidavat suhtumist eesti keelde,“ rääkis Ääremaa. „Nii nagu eestlased on kiitusega sageli kitsid, ei ole ka kõik oodid ülistavad ja ülevoolavad, vaid pigem mõtlikud, vahel murelikudki. Ometi jääb kõikides töödes kõlama hooliv suhtumine eesti keelde ja uhkus oma keele üle.“

Võistlusele esitati kokku 77 tööd, mille hulgast žürii valis 42 finalisti. Lõppvooru on vaatama kutsutud kõik osalejad, kuid esinemisvõimaluse saavad ainult finalistid.

Võistlustöid hindab žürii koosseisus: Riina Koolmeister (Haridus- ja Teadusministeerium), Ilmar Tomusk (Keeleinspektsioon), Triin Toomesaar (Kiusamisvaba Kool), Kersti Lepajõe (Emakeele Selts), Anti Reinthal (Balti Filmi- ja Meediakool), Maian Kärmas (luuletaja, ERRi toimetaja), Taavi Otsus (muusik).

Allikas: HTMi pressiteade

„Olukorras, kus rõhutame üha enam õppijakesksuse põhimõtet ja õpilase toetamist vastavalt tema individuaalsele suutlikkusele, ei ole põhikooli lõpus toimuv kõigi õpilaste ühtmoodi testimine põhjendatud,“ sõnas minister Mailis Reps. „Eksamite vajalikkust on ka õpilastele väga raske põhjendada, sest selleks ajaks, kui nad lõpueksameid sooritavad, on paljudel gümnaasiumikatsed juba läbitud ja koolidesse pääsemine selge,“ lisas ta.

Seminaril osalenud koolijuhtide seast kõlas mõtteid, et praegusel kujul põhikooli lõpueksamite eesmärk jääb ebaselgeks ja muudatused oleksid teretulnud. Põhikooli lõpus kontrollitakse praegu kõigi õpilaste teadmisi kahes aines – eesti keeles ja matemaatikas. Seega saab võrreldavat tagasisidet õppe tulemuslikkuse kohta üksnes nendes ainetes, samuti puudub võimalus seirata üldpädevuste omandamist.

Pärnumaa Koolijuhtide Ühenduse korraldatud seminaril osales 30 alus-, üld- ja kutsehariduse koolijuhti kümnest maakonnast. Teiste seas ka koolijuhtide mentorite programmi II lennu vilistlased.

Kohtumisel ministriga arutleti Eesti hariduselu murekohtade ja olulisemate hariduspoliitiliste suundumuste üle. Lisaks põhikooli lõpueksamite küsimusele räägiti kohtumisel muuhulgas koolivõrgu korrastamise probleemidest ja õpetajaameti tulevikuväljakutsetest.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Aprillis mõõdetakse õpilaste digipädevust
• 2019. a riigieksamitele on registreerunud 10179 õpilast

Siis otsiti nii ettevõtteid, kes soovivad koolide näol partnereid uute vahendite või digilahenduste turule toomisel, kui koole, lasteaedu ja õpetajaid, kes oleksid uusi asju nõus õppetöös katsetama. Haridusasutused vajavad soovitusi ja eeskujusid, millest  lähtuda uue tehnoloogia soetamisel ning metoodikate rakendamisel. Haridusuuenduse piloteerimise programmiga võttiski HITSA uute suundade levitaja rolli.

„Kõigepealt toimus piloteerijate koolitus. Rõhutasime, et nad peavad katsetatud tehnoloogiale hinnangut andes olema erapooletud, näitasime erinevaid vahendeid ja nende kasutusvõimalusi,“ selgitas HITSA programmijuht Aivar Hiio. „Piir selle vahel, kas avastame koolile sobiva või mittesobiva asja, on vahel väga õhuke. Ja tihti on uute tehnoloogiatega see probleem, et õppesisu lihtsalt ei ole,“ tõi Hiio esile piloteerimise probleemseid kohti. 

2018. aastal olid programmi fookuses peamiselt teaduslaborid, virtuaalreaalsuse seadmed ning uue põlvkonna programmeeritavad robootikaseadmed. Vaata katsetatud seadmeid ja soovitusi nende kasutamise kohta. 2019. aastal on fookus koolidele suunatud tarkvara ja infosüsteemidel ning nende tervikliku rakendamise lugudel, mida jutustatakse läbi videolugude. Seadmeid, lahendusi ja uusi metoodikaid katsetanud õpetajate tagasiside aitab teistel haridusasutustel leida nende jaoks sobivaimad tööviisid ning näitab teed teistele. 

Tulevikku vaatav on ka Rocca al Mare pilootprojekt Roostiku kool, kus kasutatakse iseseisvat õpet koostöös tehnoloogiaga. Sellest on valminud ka ülevaatlik video.

Lühidalt öeldes – Roostiku koolis on kaks põhimõtet, millest lähtutakse: iseseisev õpe ja koostöö erinevas vanuses laste vahel. Koolis toimub õppetöö 1.-6. klassini. 1.-3. klass tegutseb rohkem õpetaja juhendamisel, aga lapsed saavad päevaplaani, mida tuleb täita. 4. klassist on iseseisvus suurem, õpilased saavad nädalaplaani ja jälgivad ise, mis tempos nad õpivad, mida millal teevad. Õpetajad on kõigiti abiks, aga vastutuse oma õppimise eest võtab õpilane ise. Teadmiste kontroll, tagasiside, hindamine – see kõik toimib nagu ikka. Ja tunnid toimuvad ka, aga tundide pikkused on erinevad (ehk ei ole traditsioonilist 45 minutit).

Tehnoloogia on sellise õppekorralduse juures abiks. Igal õpilasel on kasutada Chromebook sülearvuti. Õppetöös kasutatakse kolme keskkonda: e-kooli, Qridi (https://www.qridi.com/ )ja Google Classroomi (https://classroom.google.com/u/0/h). Õpetajad laevad üles selgitused, juhendid, tunnitööd, ülesanded, jälgivad ülesannete täitimist, annavad tagasisidet, märgivad puudujad jms. Õpilased saavad keskkondadest kõik vajaliku õppetööks ja tehtud ülesanded lähevad samuti vastvasse keskkonda ülesse. Kokkuvõttes paberit peaaegu üldse ei kasutata, selline mahukas ettevõtmine nagu paljundamine on lõppenud. Ja kui õpetaja on ülesande valmis teinud, on digitaalses variandis seda vajadusel lihtne muuta.  

HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm jätkub. „Kui enne vaatasime, kuidas teised teevad, siis nüüd vaatame ise tulevikku, oleme ise suunanäitajad,“ sõnas Aivar Hiio HITSA rolli kohta selles protsessis. „Tullakse meie juurde, et küsida meie arvamust. Üritame erinevaid teemasid käsitledes luua tervikpildi. Et tehnoloogia tundi toomine ei oleks õpetajale eriline pingutus, vaid see oleks normaalsusus.“

Samal teemal:

• Ülenurme Lasteaia väikesed katsetajad
• HITSA haridusuuenduse piloteerimisprogrammi tulemused üha täienevad

Kuidas võistlusel osaleda?

9. mail avaldame orienteerumiskaardi mõistatustega. Vaata kaarti! Õpilastel tuleb nuputada ja ära arvata salakirjas kirjutatud projektide pealkirjad. Võite küsida ka vihjeid eTwinning Eestis Facebooki grupis!

Leitud pealkirjade järgi otsib õpetaja eTwinningu portaalist (live.etwinning.net) üles projektorienteerumise projektid (selleks tuleb sisestada projekti pealkiri projektide otsingulahtrisse). Uurige projektide kirjeldusi koos õpilastega ning otsustage, millise projektiga soovite liituda ehk milliseid ülesandeid täita. Projektiga liitumiseks peab õpetaja saatma projekti koordinaatorile kirja (koordinaatori nime peale klikkides saab otse eTwinningu portaalis sõnumeid saata).

NB! eTwinningu portaali pääseb vaid registreerunud õpetaja. Iga alus-, üld- ja kutsehariduse õpetaja saab end eTwinningusse registreerida siin: https://www.etwinning.net/et/pub/preregister.cfm 

Projektide tegevused on lihtsad, lõbusad ja loovad ning sobivad täitmiseks nii väikestele lastele kui ka suurematele õpilastele. Oluline on see, et projektide ülesandeid viivad läbi õpilased ning õpetaja on vaid koordinaatori ja juhendaja rollis. NB! Kui üks õpetaja osaleb orienteerumisel mitme klassiga, siis tuleb ülesannete täitmisel grupid kindlasti eristada.

Auhinnad

Žürii valib välja orienteerumisel valminud parimad projektid, lisaks auhindame enim projekte läbinud tiimi. Preemiaks paneme välja eTwinningu kingikotid. 

Ajakava

9. maist on avalikud projektorienteerumise mõistatused projektide pealkirjade mõistatamiseks.
9.-16. mail leiab pealkirjade järgi projektorienteerumise projektid eTwinning Live keskkonnast ja saab asuda ülesandeid lahendama. Projektides osaleda ehk ülesandeid lahendada saab kuni 16. maini.
Võitjad teeme teatavaks 17. mail.

Avafoto: Unsplash, Ankus Minda

Samal teemal:

• eTwinning ootab digivitamiine
• Kuidas me Norramaal huvitava kasulikuga lõimisime
• Märgiga “eTwinningu kool” tunnustati Eestis kaheksat õppeasutust

See võimaldab tudengitel õppe- ja teadustööd tehes omandada teadmisi kogu puidutöötlemise protsessist, alustades ümarmaterjali töötlemisest, lõpetades toodete valmistamisega.

Labor on varustatud seadmetega, millega saagida kuni meetrise diameetriga palki ja kuivatada kuni 4,7 meetri pikkust saematerjali. Materjalitehnoloogia alase uurimistöö seisukohalt on üks olulisemaid seadmeid termotöötlusahi, millel on teadur Linnar Pärna sõnul ka suur teaduspotentsiaal. „Näiteks võimaldab seade uurida, kuidas töödelda puitu selliselt, et säiliksid soovitud füüsikalised ja mehaanilised omadused ning paraneks vastupanu keskkonna mõjudele ja kahjuritele,“ rääkis Pärn. Olenevalt töötlusastmest suureneb termotöötlusahjus puidu pinnakõvadus ja muutub värvus. Lisaks suureneb puidu mädanikukindlus ning vähenevad niiskusest tingitud deformatsioonid, mis on Pärna sõnul oluline nii sise- kui välisviimistluses.

Äsja soetatud masinate hulka kuulub 60 tonnine kuumutatavate plaatidega press, mille eesmärk on erinevate puitplaatide, sealhulgas vineeri ja teiste komposiitplaatide väljatöötamine ning katsetamine. Vaakummembraanpress võimaldab aga erinevate pinnakattematerjalidega, sh spooniga katta ka kumeraid detaile. Viimane lihv antakse laboris puidule kalibreerimismasinaga.

Igapäevaselt saab labor olema pinnaks praktilisele õppetööle, puidutehnoloogia alasele teadustööle, aga ka koostööle erinevate puidutöötlemise ettevõtetega. 

Allikas ja foto: Eesti Maaülikooli pressiteade

See lihtsustab edasist haridusteed noortel, kes plaanivad siduda oma elu erialaga, mis eeldab väga head võõrkeeleoskust ning neil, kes soovivad saada välisriigis õppimise kogemusi.

Piloottestimisi, mis hõlmavad õpilasi 20 koolist, korraldatakse juba sel kevadel. Seni oli võimalik riigieksami asemel rahvusvaheliselt tunnustatud keeletesti tasuta sooritada prantsuse, saksa ja vene keelt võõrkeelena õppinud abiturientidel.

Minister Mailis Repsi sõnul  tunnevad Eesti õpilased kõikidest võõrkeeltest kõige rohkem huvi just inglise keele vastu. Tasuta rahvusvahelise inglise keele testi sooritamise võimaluse andmine on kauaoodatud samm, mis kasvatab õpilaste motivatsiooni ja innustab neid julgemalt tulevikku plaanima.

“Märkimisväärse tasu eest sooritavad rahvusvahelise inglise keele testi igal aastal sajad Eesti noored. Riik soovib pakkuda sama võimalust ka neile õpilastele, kelle pere majanduslik olukord ei võimalda seda teha. Eesootavast sügisest alates pakume kõigile noortele võimalust sooritada rahvusvaheline inglise keele test tasuta ning see aitab tõsta õpilaste konkurentsivõimet ja laiendada valikuvõimalusi. See on kahtlemata investeering tulevikku ning ühtlasi riigipoolne koolilõpukink elluastujatele,” ütles Reps.

Minister lisas, et rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele oskuste taset tõendava tunnistuse saamise paremad võimalused on hea uudis ka kõrgkoolidele ja tööandjatele, kuna see aitab kaasa õpirändele ja rahvusvahelisele koostööle. “Tahame, et maailm oleks meie noortele rohkem avatud ning neil oleks rohkem võimalusi tuua Eestisse rahvusvahelisi kogemusi,” sõnas Reps.

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimehe Margit Timakovi hinnangul on ülimalt positiivne, et riik toetab rahvusvahelise testi tasuta tegemise võimalusega neid, kelle keeletase on kõrgem kui riigieksamiga mõõdetav B2 ja kes seni ühel või teisel põhjusel seda testi teha saanud ei ole. „Tänane riigieksam nimelt nende keeletaset lõpuni ei määra ja on tõesti tore, et nüüd võivad nad saada selgema pildi enda oskustest. Samas on toimuv aga ka väljakutse inglise keele õpetajatele, kes vajavad nüüd omakorda kindlasti lisateadmisi ja -oskusi, et õpilasi vastava taseme eksamiks ette valmistada,“ lausus ta.

Selleks, et noored saaksid rahvusvahelise hanke tulemusel valitud inglise keele testi Cambridge Assessment English C1 Advanced sooritada juba käesoleva aasta sügisel, viib SA Innove läbi piloottestimisi, samuti korraldati koolitusi eksamineerijatele.

„Sel kevadel korraldame piloottestimise 20 kooli 11. klassi õpilastele, kes teevad testi 3 – 4 kohas üle Eesti. Nemad saavad testi edukal läbimisel tunnistuse inglise keele kõrgtaseme ehk C1 kohta. Sügisel on juba kõigil keskkooli lõpetajatel, kes oskavad piisaval tasemel inglise keelt, võimalik sooritada Cambridge C1 Advanced test, mille on töötanud välja rahvusvaheliselt tuntud testimisorganisatsioon Cambridge Assessment English ning millega saab rahvusvaheliselt tõestada oma keeleoskust,” ütles SA Innove juhatuse esimees Birgit Lao.

Lao kinnitas, et erinevalt teistest võõrkeeltest ei tähenda inglise keeles tasuta rahvusvahelise testi võimaldamine riigieksami korraldamisest loobumist. Seega õpilastel, kes nii kõrget taset gümnaasiumiõpingute jooksul ei saavuta, säilib endiselt võimalus sooritada inglise keele eksam riigieksamina ja kasutada neid tulemusi oma keeleoskuse tõendamiseks.

Kevadise testimise korraldusest

Sel kevadel toimub Cambridge C1 Advanced testi katsetamine 20 pilootkooli õpilastele. 
Cambridge C1 Advanced testile registreerumine toimub läbi Eksamite Infosüsteemi (EIS) ja see avati osalevate koolide õpilastele aprilli alguses. 

Testile pääsemise eelduseks on arvutipõhise eeltesti (CEPT, Cambridge English Placement Test) sooritamine, mis määrab õpilase umbkaudse taseme. See koosneb kuulamis- ja lugemisosast ning kestab orienteeruvalt 30 minutit. Tulemuse saab õpilane kohe pärast testi sooritamist. Cambridge English Placement Testi oli pilootkoolide õpilastel võimalik sooritada oma koolis aprilli alguses. 

C1 Advanced eksamile pääsemiseks on vajalik saavutada eeltestil C-tase. 
Pilootsessiooni kirjalik eksam toimub juuni alguses. Suulise osa intervjuud toimuvad mai lõpus – juuni alguses. 

Kuidas toimub sügisene test?

Sügisesel Cambridge C1 Advanced sessioonil saavad osaleda kõikide koolide abituriendid üle Eesti. C1 Advanced eksamile registreerimise eeltingimuseks on CEPT eeltesti sooritamine C-tasemele. 
Cambridge Assessment English pakub Eesti õpetajatele üldist väljaõpet veebiseminaride näol, et nad oskaksid oma õpilasi Cambridge C1 Advanced testi sooritamiseks võimalikult hästi ette valmistada. 

Taustainfo

Kokku õpib inglise keelt võõrkeelena käesoleval õppeaastal üle 123 000 Eesti üldhariduskooli õpilase. 
2018. aasta kevadel sooritas riigieksami inglise keeles 7374 eksaminandi. 
Inglise keele riigieksami asemel sooritas rahvusvaheliselt tunnustatud keeletesti 2018. aasta kevadel vähemalt C1 tasemel 827 õpilast. 

Rahvusvahelise hanke võitnud testimisfirmal Cambridge Assessment English on sajandipikkune ajalugu, Cambridge C1 Advanced testi on viimasel kolmel aastal teinud pea sajas riigis kokku ligi 400 000 inimest. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Riigieksamite perioodi avab eesti keele riigieksam
• Eesti keele tasemeeksamid said rahvusvahelise kvaliteedimärgi