Keelepäev algab Väike-Maarja rahvamajas kell 11, avasõnad ütlevad vallavanem Indrek Kesküla, Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner ning Emakeele Seltsi abiesimees Jüri Valge. Wiedemanni keeleauhinna tänavuse laureaadi tegevust tutvustab mullune laureaat Reet Kasik.

Katrin Aava Tallinna Ülikoolist kõneleb teemal „Koostöisest õpikultuurist uue haridusstrateegiani“. Riina Reinsalu Tartu Ülikoolist teeb ettekande „Kirjaliku ametisuhtluse kultuuri(tuse)st“. Andra Kütt Tallinna Ülikoolist räägib Emakeele Seltsi keeleõhtutest. Esinevad ka Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased.

Wiedemanni keeleuhinna laureaat Krista Kerge istutab keeletammikusse oma puu kell 14.

Keelepäeva korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Emakeele Selts, Väike-Maarja vald ning Väike-Maarja Gümnaasium.

Taustainfo

Tallinna Ülikooli professor Krista Kerge pälvis Wiedemanni keeleauhinna pühendunud ja pikaaegse töö eest eesti keele elujõu ja arengu heaks tekstiuurimisel, keelekorraldamisel, emakeeleõpetuse eestvedamisel ning õpetajate ja keeleuurijate põlvkondade kasvatamisel. 

Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Reet Kasikule, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Taas saab esitada Wiedemanni keeleauhinna kandidaate

Küsitlused annavad õppeasutustele head tagasisidet õppijate kooliga rahulolu ning sellega seotud tegurite kohta. Tulemuste põhjal saavad koolid vajadusel planeerida edasisi samme, et muuta nii kooli sotsiaalset kui füüsilist keskkonda õppimist toetavamaks. Kui üldhariduskoolides on riiklikud rahuloluküsitlused toimunud juba neli korda, siis kutseõppeasutustes küsitakse riiklikult tagasisidet teist korda.

Üleriigilises kutseõppeasutuste rahuloluküsitluses osalesid kõikidel õppetasemetel ja õppekavadel kutseharidust omandavad õppurid. Küsitlused on elektroonsed, igale koolile edastati individuaalne veebilink.

Kõik küsitluses osalevad õppeasutused saavad oma tulemuste kohta tagasisidet, raportid edastab Innove koolidele õppeaasta lõpuks. Peamised tulemused avaldatakse ka haridusandmete veebiportaalis www.haridussilm.ee.

Küsitluste kohta leiab lisainfot www.hm.ee/et/rahulolu.

Allikas: SA Innove koduleht. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• E-kursuse kvaliteedimärgi saajad on selgunud
• Valitsus muutis kutseõppe alustamise ja lõpetamise paindlikumaks
• Konverentsil arutatakse Eesti ja Euroopa kutsehariduse tuleviku üle

Algatuse eesmärk on levitada teadmist, et faktidel, tõenditel ja teaduspõhisel teadmisel on enesestmõistetav osa otsuste tegemisel ning teadus on parim vahend, mis meil maailma uurimiseks ja edendamiseks on. Lihtsat ja tõhusat küsimust  „Kust sa tead?“ saab kasutada alati, et küsida selgitust ja täiendavaid fakte otsustajatelt ja kaasinimestelt. 

Algatuse patrooni, õiguskantsleri Ülle Madise sõnul sobib „Kust sa tead?“ praeguse aja otsiva, kahtleva ja lootusrikka vaimuga: „Ehkki kajakas ja lennuk võivad aknast vaadates näida teinekord ühesuurused, on inimestele oma kogemusest teada – lendavad mõlemad, kuid kajakaga lennata me ei looda. Kui aga omal teadmist ega kogemust pole ning kellegi jutt tundub liialt ilus või vastupidi, hirmus, on tark küsida: „Kust sa tead?“ Enamasti ei ole asjad nii nagu näivad, ei nii hästi ega ka halvasti.“ 

Tõene ja faktidele tuginev peab olema ka ajakirjanduse kajastus meie elust, lausus Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar. "Inimesed vajavad usaldusväärset infoallikat, millele tuginedes oleks võimalik teha otsuseid. Toimetuse faktikontroll pole kunagi ülearune ning see puudutab nii ajakirjanike tekste kui väljastpoolt toimetust saadetud tekste. Lihtne küsimus "Kust sa tead?" aitab meil seda jätkuvalt meeles hoida."

Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthali ütles, et ülikoolid kui teadusasutused toetavad igati omalt poolt algatust, mis propageerib teaduse olulisust ajal, mida iseloomustatakse kui „tõejärgset“: „Käimasolev algatus aitab loodetavalt rohkem pöörata tähelepanu teaduse kaalukusele meie igapäevaretoorikas ning tagajärgedele, mida teadusliku mõtteviisi eiramine võib ühiskonnas kaasa tuua.“

Algatusega on praeguseks liitunud 33 partnerit - ülikoolid, meediaettevõtted, vabaühendused, teaduskeskused, teadusagentuur, ajakirjanikud, teadusajakirjanikud jt. Ühe uue partnerina on algatusega liitunud ka Arvamusfestival.

Vabaühenduste Liidult aasta algatuse tiitli pälvinud „Kust sa tead?“ partnerite senistest tegevustest võib esile tuua:

·         Koostöö väidete põhjendamisel ja faktide kontrollil.

·         Üha rohkem erinevate valdkondade teadlasi on avaldanud soovi osaleda algatuses eksperdina ja vajadusel kommenteerima tõstatatud teemasid.

·         ERRi portaali Novaator animatsioonid, mis aitavad valijal poliitikamaastikul orienteeruda: https://novaator.err.ee/k/kust-sa-tead-.

·         Eesti Noorte Teaduste Akadeemia algatatud teadust tähtsustav artiklisari „Milleks meile alusteadused?“, kus on praeguseks lehel https://heureka.postimees.ee/ ilmunud juba üheksa lugu.

·         Energia avastuskeskus korraldab 2019/2020. õppeaastal 13–19aastastele õpilastele teadusteemalise väitluskonkursi.

Algatuse patroonid on õiguskantsler Ülle Madise ning AS Milremi arendus- ja teadusdirektor Mart Noorma.

Algatuse veebileht on www.kustsatead.ee ja lehekülg Facebookis https://www.facebook.com/kustsatead/. Algatusega ühinemiseks saab kirjutada e-postile kust.sa.tead@etag.ee. 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri info

Õppetööd alustatakse Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli baasil loodava riigikooli uues hoones 1. septembril 2022.

Kooli loomise juhtkomisjoni esimees kantsler Mart Laidmetsa sõnul on kooli nimevalik oluline samm koolide ühendamisel. „Ühendatavad koolid on omanäolised ja isemoodi - ühine nimi annab edasi suurepäraselt seda, mida nii uues koolis õpetatakse kui ka väärtustab kõigi kolme kooli ajalugu, traditsioone ja olemust,“ sõnas Laidmets.

„Kooli nimi on iga õppeasutuse jaoks oluline identiteedi kandja. Tallinna Muusika- ja Balletikool väärtustab ühendatavate koolide senist identiteeti ja säilitab koolide olemuse. Uue nimega algab kolme kooli senist olemust tugevalt kokku põimiv lugu,“ lisas kooli asutav direktor Eero Raun.

Ühendkooli nimekonkursile esitati kuu aja jooksul 140 nimepakkumist, mida hindas laiapõhjaline 18-liikmeline žürii. Selle ettepanekul kinnitas kooli loomise juhtkomisjon kooli nimeks Tallinna Muusika- ja Balletikool. Kõigi esitajate vahel jagati välja auhinnad Rahvusooper Estonialt, Tallinn Music Weekilt ning Cinamon Operations Estonialt. Kooli asutamisdokumendid allkirjastatakse käesoleva aasta sügisel.

Koolile ehitatakse Tallinnas aadressile Pärnu maantee 59 uus õppehoone, mille on projekteerinud Austria arhitekt Thomas Pucher. Koolihoone ehitamine algab 2020. aasta alguses ning õppetööd alustatakse uues hoones 1. septembril 2022.

Allikas: HTMi pressiteade

Palju õnne kõigile autoritele!

„E-KURSUSE KVALITEEDIMÄRK 2019“ ANTAKSE VÄLJA JÄRGMISTELE E-KURSUSTELE:

Anatoomia ja füsioloogia                                                                                      
Eha Hõrrak, Marelle Grünthal-Drell / Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Andmebaasisüsteemid
Žanna Gratšjova, Natalja Ivleva / Tallinna Tehnikaülikool

Auditing environmental impacts of infrastructure
Tuuli Rasso, Krislin Kivi, Kaire Kuldpere, Viire Viss, Kristiina Visnapuu, Silver Jakobson / Tartu Ülikool, Riigikontroll

Auditing water issues
Tuuli Rasso, Kaire Kesküla, Krislin Kivi, Viire Viss, Airi Andresson, Akis Kikas, Aulent Guri, Heinrich Lang, Michael Stassart / Tartu Ülikool, Riigikontroll

Biokeemia
Ly Villo / Tallinna Tehnikaülikool

Bioloogia ning elustiku kaitse erialaseminar
Marko Mägi, Maris Hindrikson, Aveliina Helm, Urmas Saarma, Maia Kivisaar, Jaanus Remme, Tiina Tamm, Andres Ainelo, Silva Lilleorg, Ivan Kisly, Mari Tagel, Ene Voolaid, Margus Leppik, Ants Kurg, Raivo Mänd, Arne Sellin, Taavi Virro, Maarja Öpik, Tanel Vahter, Toomas Tammaru, Pille Mänd, Sirli Rosendahl, Ingrem Metsik, Ingmar Tulva, Siim-Kaarel Sepp, Marju Keis, Inga Hiiesalu, Susanna Vain, Tuul Sepp / Tartu Ülikool

Diskreetne matemaatika
Harri Lensen, Margus Kruus / Tallinna Tehnikaülikool

Ehitusinfo modelleerimise alused
Raido Puust / Tallinna Tehnikaülikool

Ettevalmistus füüsikaolümpiaadiks
Kelli Hanschmidt, Urmo Visk / Tartu Ülikool

Ettevalmistus keemiaolümpiaadiks II
Vladislav Ivaništšev, Heigo Ers, Verner Sääsk / Tartu Ülikool

Ettevõtlus
Helen Kiis / Tallinna Tehnikakõrgkool

Eureka Start
Darja Lavõgina / Tartu Ülikooli teaduskool

Finantsvahendus
Irina Malkus / Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus

Hüdro- ja pneumoajam
Vladimir Kuts, Ellen Parik / Tallinna Tehnikaülikool

Introduction to environmental auditing in the public sector
Tuuli Rasso, Krislin Kivi, Kaire Kuldpere, Viire Viss, Kristiina Visnapuu, Silver Jakobson / Tartu Ülikool, Riigikontroll

Juhtimine
Krista Jaakson, Maaja Vadi, Kulno Türk, Toomas Haldma, Veronika Krassavina, Eneli Kindsiko, Maret Ahonen / Tartu Ülikool

Kirjutamisseminar
Riina Reinsalu, Sirli Zupping, Miina Norvik, Maigi Vija / Tartu Ülikool

Kliiniline farmaatsia
Jana Lass, Marika Saar / Tartu Ülikool

Majandusmatemaatika
Kirsti Rumma, Raili Lahi, Jelena Matina / Tallinna Tehnikaülikool

Matemaatika riigieksamiks ettevalmistav e-toega kursus
Päivo Simson, Anne Küüsmaa, Hele Kiisel, Esta Erit, Märt Sildvee / Tallinna Tehnikaülikool

Minu keha ja ravimid
Malle Kuum, Külli Jaako, Anti Kalda / Tartu Ülikool

Philosophical Disagreements
Kadri Simm, Bryan Frances, Mats Volberg, Endla Lõhikivi, Jaana Eigi, Toomas Lott, Bruno Mölder, Francesco Orsi, Ave Mets, Edit Talpsepp-Randla, Eva Piirimäe, Alex Davies, Pärtel Piirimäe / Tartu Ülikool

Programmeerimine
Eno Tõnisson, Reimo Palm, Merilin Säde, Jaan Janno, Aivar Annamaa, Varmo Vene, Helle Hein / Tartu Ülikool

Religioosne fundamentalism ja radikaalne poliitika
Ain Riistan, Olga Schihalejev, Roland Karo, Anne Kull / Tartu Ülikool

Sissejuhatus muusikateraapiasse
Kadri Arula / Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Statistika
Ako Sauga / Tallinna Tehnikaülikool

Taimse toorme tehnoloogilised protsessid
Katrin Laos / Tallinna Tehnikaülikool

Tervisedenduslik projekt
Piret Simm-Pärle / Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Toidufüüsika ja struktuur
Katrin Laos / Tallinna Tehnikaülikool

Täiendavaid teemasid koolimatemaatikale 
Maksim Ivanov / Tartu Ülikooli teaduskool

Uurimistöö alused
Triinu Orumaa / Kadrioru Saksa Gümnaasium

Uurimistöö alused
Maris Kuiv / Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium

"AASTA E-KURSUS 2019" STIPENDIUMI KANDIDAADID:

Auditing water issues
Tuuli Rasso, Kaire Kesküla, Krislin Kivi, Viire Viss, Airi Andresson, Akis Kikas, Aulent Guri, Heinrich Lang, Michael Stassart / Tartu Ülikool, Riigikontroll

Ehitusinfo modelleerimise alused
Raido Puust / Tallinna Tehnikaülikool 

Juhtimine
Krista Jaakson, Maaja Vadi, Kulno Türk, Toomas Haldma, Veronika Krassavina, Eneli Kindsiko, Maret Ahonen / Tartu Ülikool 

Kliiniline farmaatsia
Jana Lass, Marika Saar / Tartu Ülikool 

Philosophical Disagreements
Kadri Simm, Bryan Frances, Mats Volberg, Endla Lõhikivi, Jaana Eigi, Toomas Lott, Bruno Mölder, Francesco Orsi, Ave Mets, Edit Talpsepp-Randla, Eva Piirimäe, Alex Davies, Pärtel Piirimäe / Tartu Ülikool 

Programmeerimine
Eno Tõnisson, Reimo Palm, Merilin Säde, Jaan Janno, Aivar Annamaa, Varmo Vene, Helle Hein / Tartu Ülikool

Tulemustega on võimalik tutvuda ja protsessist täpsemalt lugeda siin.              

Foto: Unsplash, Jason Leung

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi programmeerimise algkursus algab kümnendat korda
• Eesti Lennuakadeemias alustab taas tasuta e-kursus lennundushuvilistele

Konverentsi tuumidee - me ei fantaseeri, me jagame oma kogemust!

Konverentsi avasid Andres Viia (SA Kutsekoda, uuringu OSKA analüütik) ja lnge Raudsepp (SA Innove, loovainete peaspetsialist). 

Vastavalt uutele õppestrateegiatele on üheks olulisimaks momendiks hariduse kvaliteedi tõstmisel muudetud lähenemine õppele, mis baseerub mitte ainult praktilisel ainetevahelisel põimumisel, vaid ka õpetaja ja õpilase rollide ümbermõtestamisel ning ümberjaotamisel. Õpetaja ei ole enam ainus infoallikas, õpilane ei ole enam passiivne osaline õppeprotsessis. On tarvis luua tingimusi, mis võimaldavad õpilasel võtta endale aktiivse õppija roll ning hakata mingil määral juhtima talle esitatud ülesande lahendamise protsessi. Õpetaja vaid suunab ning vajadusel abistab. Õppe korraldamine mitteformaalses keskkonnas, väljaspool klassiruumi, vaid soodustab seda. 

Konverentsil viisid läbi töötube pedagoogid Helina Maanso, Tatjana Kuznetsova Tallinna Loomaaiast, Katrin Kütt, Marleen Soosar Tallinna Tervisehoimuuseumist, Maria Usk NUKU muuseumist, Aive Peil Vabamust, Külli Kaus, Anastassia Langinen Niguliste Kunstimuuseumist, samuti meie oma kooli pedagoogid.

Õpetajad jagasid töötubades kogemusi ja tutvustasid õppetöös kasutatavaid õppevahendeid, aineõpet toetavaid meetodeid ja uudseid võtteid järgmiste teemade kohta: “Õuesõpe -  huvitav ja loominguline“, „Karjääriõpetus algkoolis“, ”Projektitöö – võimalus, mis lahendab palju küsimusi ning raskusi”, "Projektipõhine õpe keeruliste teemade käsitlemisel ajaloos", “Aga meie lähme jälle loomaaeda”, “Hurraa! Me lähme jälle muuseumi!”, “Loovtööd/ uurimistööd – probleem? Ei, see on võimalus!”, ”Kiusamisevaba kool“, „Loodusteadused koolis“.

Konverentsil osalesid õpetajad Tallinna Kunstigümnaasiumist, Tallinna Ehte Gümnaasiumist, Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist, Tallinna Juudi Koolist, Tallinna Kesklinna Gümnaasiumist, Lasnamäe Põhikoolist, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumist, Edu Valem Erakoolist ja Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumist.

Tekst ja fotod: Aleksandra Dubjagina, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium

Samal teemal:

• Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpilased osalesid Erasmus+ projektikohtumisel Küprosel
• Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpilased osalesid Erasmus+ projektis Hollandis

MOOCi sihtrühm on õpetajad üle Euroopa. Veebikursusel (Social Media Literacy for Change) läbitakse viis moodulit, kursus kestab 12. juunini. Veebikursus on küll juba alanud, aga sellega saab veel liituda. Selleks tuleb kõigepealt registreerida end European Schoolnet Academy kasutajaks. 

Alanud MOOC annab teadmisi, kuidas aidata õpilastel turvaliselt ja eetiliselt ära kasutada sotsiaalmeedia võimalusi. Õpetatakse, kuidas luua oma kooli sotsiaalmeedia kasutamise strateegia, et saaksite tegeleda just teie kooli jaoks kõige olulisemate sotiaalmeedia küsimuste ja probleemidega. Siit leiab kursuse lühikese tutvustuse. 

Sotsiaalmeedia teema tõusis esile seoses esimese üle-euroopalise meediapädevusnädalaga, mis toimus märtsis ja kandis alapealkirjaga „Enne mõtlen, siis jagan“. Sellega rõhutati iga üksikisiku rolli väärinfo leviku tõkestamisel. Meediapädevusnädal oli osa Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse valeinfo vastasest tegevuskavast.  Nädala eesmärk oli kutsuda üles nii koolinoori, õpetajaid kui ka laiemat avalikkust säilitama inforuumis kriitilist mõtlemist ning õpetada tuvastama valesid.

Mida saavad õpetajad teha enda ja oma õpilaste meediapädevuse suurendamiseks? Üks aspekt ongi oskus suhelda sotsiaalmeedias, sealt infot otsida ja infot jagada. 

Sotsiaalmeedia on suhteliselt uus nähtus. Sellest hoolimata on paljudel inimestel kogu maailmas ja olenemata nende vanusest raske ette kujutada elu ilma sotsiaalmeediata. Üha enam lapsi ning teismelisi veedavad aega Instagramis, YouTube´is, WhatsAppis või Facebookis. Sotsiaalmeediat kasutatakse üha enam ka koolides. Kuid vaid vähesed lapsed ja noored kasutavad neid keskkondi, et saada uudiseid ja teavet, arendada eneseväljendust, uusi asju õppida või olla kodanikuna aktiivne, mis on ilmselgelt kasutamata võimalus. Koolid saavad kokku tuua õpetajad, õpilased ja vanemad, et aidata kaasa positiivsele muutusele meediapädevustes. 

Üks peamisi võimalusi selle muutuse saavutamiseks on näidata õpetajatele ja koolijuhtidele, kuidas õpetada noortele sotsiaalmeedias tegutsemise võimalusi ja ohte. Nii oleksid noored digitaalseks tulevikuks paremini ette valmistanud. Projekti Sml4change aruandest leiab rohkelt näiteid, nõuandeid, uuringutulemusi jms, mis aitavad seda teemat paremini mõista. Alanud MOOC on üks osa projektist. 

Allikas: European Schoolneti koduleht

Samal teemal:

• Avatud on registreerimine European Schoolneti Akadeemia kahele MOOCile
• MOOC - miks, kellele ja kuidas?

„Hea juhil on kandev roll nii õpilastele ja õpetajatele hea ja arendava koolikeskkonna loomisel kui oluliste muudatuste läbi viimisel,“ rõhutas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Koolid vajavad pädevaid ja motiveeritud direktoreid ning nende järelkasvu toetamine ja ettevalmistamine tähendab olulist panust meie haridusellu,“ lisas ta.

Järelkasvu programm on loodud spetsiaalselt selleks, et valmistada heade juhieeldustega inimesi ette koolidirektori ametiks. Konkursil valitakse programmi kolmandasse lendu kuni 15 inimest. Seni on programmi läbinud 21 inimest,  neist seitse töötavad praeguseks juba koolidirektoritena ning mitmed panustavad haridussüsteemi teistel juhtivatel ametikohtadel nii koolides kui omavalitsustes.

Järelkasvuprogrammi II lennu vilistlane Raasiku kooli direktor Reelika Turi kinnitas, et programm avas ukse uude võrratusse maailma. „Pean tunnistama, et ei osanud enne arvatagi, kui mitmekülgne on koolijuhi töö:  kriiside juhtimisest ja võimla joonte valimisest kuni printeri paranduseni,“ räägib ta. „Haridus vajab liidriteks inimesi, kes on laia silmaringiga kaasaegsed juhid, kes mõistavad noori ja nende maailma ning oskavad samas väärtustada põlvkondadepikkust kogemust. Tuleb olla valmis eest vedama, vastutama ning arenema.“

Programm algab 2019. aasta augusti lõpus ja kestab kuni 2020. aasta juunini. Kümne kuu jooksul omandavad osalejad koolidirektorile vajalikke teadmisi ja oskusi ning loovad võrgustiku nii Eesti kui ka välismaa mõttekaaslaste ja valdkonna ekspertidega. Õpitakse muuhulgas õppevisiitide, kootsingu, töövarjutamiste ja koolijuhtimisülesannete ellu viimise toel. Osalejatele töökohta ei garanteerita, ent nad saavad tugeva ettevalmistuse koolidirektoriks kandideerimiseks. 

Programmi viib ellu Haridus- ja Teadusministeerium koostöös sihtasutusega Innove ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Dokumentide esitamise tähtaeg: 26. mail 2019.

Lähem info koolijuhtide järelkasvuprogrammi veebilehelt ja Facebookist, kust leiab esimese ja teise lennu osalejate järelkaja.

Kontaktisik: Eneken Juurmann (735 4060, eneken.juurmann@hm.ee).

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Thomas Kolonowski

Samal teemal:

• Ühistegevus loob ühistunde
• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub koolijuhte kandideerima arenguprogrammi neljandasse lendu

Matka käigus õppisime tundma erinevaid sooliike, rabas kasvavaid taimeliike ning saime teada, missugused loomad ja linnud eelistavad oma elupaigaks just sood.

Valgesoo on kõige väiksem raba Eestis. Raba on võetud looduskaitse alla. Valgesoo raba on saanud oma nime seal õitsevate tupp-villpeade järgi. Tupp-villpea rahvapärased nimetused on valgepea ja sootups. Valget tutti hakkab taim kandma alles kasvamise 16. aastal ning seda kuni 40. aastani.

Matkates madalsoo radadel saime teada, et Eestis kasvavad orhideed eelistavad just seda sooetappi oma kasvukohaks. Nägime oma teel palju „pokusid“. Pokud on meie looduses levinud märgalade püsielanikud ehk tarnamättad. Uurisime lähemalt ka sookailu. Sookailu tunneb ilmselt iga inimene – tal on niivõrd iseloomulik tugev ja vänge lõhn. Kuna sookailu lõhn paneb kergesti pea valutama, ongi ta rahva seas saanud endale nime “päävalurohi”. Vanasti kasutati aga seda taime ka sääskede ja koide peletamiseks. 

Madalsoos saime süüa ilusaid, suuri ja punaseid marju-jõhvikaid. Jõhvika rahvapärased nimetused on kuremari ja rabamari. Marjad on väga väärtuslikud oma maitseomaduste ja hea säilimise tõttu. Neid võib korjata aastaringselt, peamiselt aga septembrist lumetulekuni. Kasutatakse jookide, keediste ja tarretise valmistamiseks. Saime teada, et igas päevas viie jõhvika söömine hoiab meie tervise korras. Jõhvikamarjad alandavad ka  kõrget vererõhku ja parandavad kõrge palavikuga haigete enesetunnet. 

Palju uusi teadmisi saime juurde turbasambla kohta. Turbasammal on huvitav taim juba sellepärast, et tal puudub juur, ta ei õitse ning tal ei ole seemneid. Eestis kasvab 37 liiki turbasamblaid. Ta kasvab ülevalt poolt 1mm aastas ning kõduneb altpoolt. Vett võib aga turbasambla taim endasse imeda kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ta ise kaalub.

Kuna turbasammaldel on väga suur veeimamisvõime, siis on neid rahvameditsiinis kasutatud sidumisvahendina vati asemel. Kõrge happelisuse tõttu on nad ka praktiliselt steriilsed. Palju kasutusalasid on peamiselt turbasammaldest tekkival paksul turbakihil. Sellest tehakse kütteks toorturvast või briketti, samuti sobib ta loomadele allapanekuks ja töödelduna taimedele kasvupinnaseks. Turvas on ka tooraineks keemiatööstusele. Vanasti pandi turbasammalt aknaklaaside vahele liigset niiskust imama. Meditsiinis kasutatakse ka  turbamuda. See sobib tugi- ja liikumiselundite ning mõnede närvihaiguste ravimiseks. 

Turvas on Eesti üks väärtuslikemaid maavarasid: maailmas on vähe riike, kus teda leiduks sama palju kui meil. Kuid meiegi turbarabasid ähvardab kuivendamine. Seega peame hoolega hoidma oma üht suurimat loodusrikkust.

Samuti saime teada, et soos kasvab palju söödavaid marju: jõhvikad, rabamurakad, kukemarjad, sinikad. Loomadest võib soos kohata hunte ja rebaseid ning lindudest metsiseid, merikotkaid ja sookurgesid. 

Oli üks ütlemata tore, huvitav ja hariv looduspäev. 

Loo ja fotode autor on Tartu Kivilinna Kooli õpetaja Helis Hani.

Samal teemal:

• Loodus lummab taas
• Põhikooliõpilased võistlesid looduse tundmises

Veel saab registreeruda!

HITSA viib koostöös Opiqu meeskonnaga läbi veebiseminari, kus räägitakse, millist lisaväärtust annavad Opiqu digiõpikud õppetööle. Näitame, kuidas kasutab Opiqu platvormi õpetaja ja kuidas õpilane. Opiqus on üle 140 digiõpiku, mis on tänaseks jõudnud pea igasse Eesti kooli.

Veebiseminari viivad läbi Eve Tisler Opiqust ja Aivar Hiio HITSAst. 

Veebiseminar on tasuta!

Lisainfo ja registreerumine siin.

Foto: Unsplash, Sergi Kabrera

Samal teemal:

• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida
• Eksamite infosüsteemi EIS lisanduvad kvaliteetsed e-ülesannete kogud
• Haridus- ja Teadusministeerium avas digitaalse õppevara portaali e-Koolikott