Koolielu: Uudised

Esimene üle-euroopaline meediapädevuse nädal kutsub üles kriitiliselt mõtlema

Madli Leikop — Mon, 18 Mar 2019 10:38:15 +0200

Sel nädalal toimub Eestis esimene meediapädevusnädal alapealkirjaga „Enne mõtlen, siis jagan“, mis rõhutab iga üksikisiku rolli väärinfo leviku tõkestamisel.

Tänavu esimest korda toimuv meediapädevusnädal on osa Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse valeinfo vastasest tegevuskavast. Nädala eesmärk on kutsuda üles nii koolinoori, õpetajaid kui ka laiemat avalikkust säilitama inforuumis kriitilist mõtlemist ning õpetada tuvastama valesid.

„Väärinfo levik on muutunud nii massiliseks, et selle tõkestamisega tegelevad nii erinevad institutsioonid, meediamajad kui ka sotsiaalmeediaettevõtted,“ selgitab Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mikk Kasesalk. „Samal ajal on selge, et avatud meediaruumis ei ole valede levikut võimalik lõpuni ära hoida ja kooli ülesanne on arendada õpilastes oskusi, mis aitavad inforuumis orienteeruda: kriitiline mõtlemine, analüüsivõime, aga ka digipädevused,“ jätkab ta.

Meediapädevuse nädalal „Enne mõtlen, siis jagan“ toimub koolides üle Eesti erinevates vanuseastmetes hulgaliselt meediateemalisi külalistunde, sealhulgas terve nädala kestev e-külalistundide sari, kus meediaprofessionaalid selgitavad inforuumis orienteerumise põhitõdesid väga praktilisel tasemel.

Lisaks korraldatakse õpilastele kinokülastusi ning arutelusid, filmimeedia praktilisi töötube audiovisuaalsete oskuste arendamiseks, allikakriitilisusele suunatud teematubasid ja tutvustatakse valeuudiste äratundmise näpunäiteid jagavaid infovoldikuid.

ERRi teadusportaali Novaator vahendusel jõuavad laiema avalikkuseni ka temaatilised lühiloengud.

Meediapädevuse nädala korraldajateks Eestis on Haridus- ja Teadusministeerium ja Riigikantselei, partneriteks MTÜ Tagasi Kooli, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool, Kinobuss, Eesti Filmi Instituut, Kino Sõprus, Tartu Elektriteater, Propastop, Eesti Filmimuuseum, Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus ja Rahvusraamatukogu.

Nädala programm: https://www.hm.ee/et/meediapadevuse-nadal-2019-enne-motlen-siis-jagan

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Patrick Tomasso

Samal teemal:

eTwinningu projektivõistlus 2019

Madli Leikop — Fri, 18 Jan 2019 14:35:38 +0200

HITSA kutsub kõiki 2018/2019. õppeaastal eTwinningu projektides osalenud õpetajaid osalema traditsioonilisel eTwinningu projektivõistlusel.

eTwinning projekt on vähemalt kahe kooli vaheline veebipõhine koostööprojekt, mis on registreeritud portaalis www.etwinning.net. Projekti esitamiseks võistlusele tuleb oma eTwinning töölaua kaudu täita projekti kvaliteedimärgi taotlus.

Vaata lähemalt HITSA kodulehelt ja osale projektivõistlusel!

Samal teemal:

Kohtumissari „Elu(s) eeskuju“ - Kristjan Puusild

Maarja Pildre — Fri, 15 Mar 2019 16:56:14 +0200

Neljapäeval, 25. aprillil kell 18.00 tuleb Tallinna Keskraamatukokku (Estonia pst 8) külla psühholoog, analüütiline psühhoterapeut ja treener Kristjan Puusild.

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Pakume noortele positiivseid eeskujusid, võimalust kaasa rääkida ja arutleda edasiõppimise ja karjäärivalikutega seotud teemadel, nõuandeid elukutse ja töökoha valimisel.

Neljapäeval, 25. aprillil kell 18.00 tuleb Tallinna Keskraamatukokku (Estonia pst 8) külla psühholoog, analüütiline psühhoterapeut ja treener Kristjan Puusild.

Juttu tuleb spordist ja liikumisest, vaimsest tervisest ka vaimselt raskete olukordadega toimetulekust.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

Ettevõtlusõpe - ilma enam ei saa ehk kadunud sokkide lugu

Madli Leikop — Fri, 15 Mar 2019 11:57:20 +0200

SA Innove üldhariduse ettevõtlusõppe koordinaator Erika Veide kirjutab, et kui meil ka õnnestub elus teatud valdkondi vältida, siis majandusest ja ettevõtlusest meil pääsu ei ole. See on keskkond, kuhu iga laps ja noor varem või hiljem mingis rollis satub.

Elame hetkel kõige kiiremini muutuval ajal inimkonna ajaloos. Oli aegu, kui info liikus sama kiiresti kui lendas kirjatuvi või liikus postitõld. Praegu on info liikumise kiirus jõudmas järele mõttekiirusele. Info väga kiire jagamine ja kättesaadavus on osa tänapäeva elust.

Meie lapsed on seega sündinud põnevasse aega. Aega, mis on meile küll uudne, kuid ometi tahame me teha kõik selleks, et järgmine põlvkond selles ajas oma parima suudaks luua. Mis on need tänapäeva oskused, milleta me oma lapsi iseseisvasse ellu saata ei taha, ei tohi? Sellest võib tulla päris pikk nimekiri.

Mõtleme hetkeks näiteks konkurentsile. Vikipeedia andmeil on konkurents subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu. Kas peame lapsi õpetama hakkama saama nii ühel kui ka teisel pool? Või kujunevad need oskused kogetu põhjal?

Ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste kujundamine ehk ettevõtlusõpe on üks neist tähtsatest tänapäevastest oskustest, mis tulevad kasuks igal elualal. Kui mõnikümmend aastat tagasi ei osatud koolis selliste oskuste arendamisele veel mõeldagi, siis täna peame suutma need oskused lastele elus edukalt toime tulemiseks kaasa anda.

Mida on võimalik läbi ettevõtlusõppe pakkuda?

Eesti koolides on ettevõtlusõppe aluseks haridus- ja ettevõtlusekspertidest koosneva töörühma loodud ettevõtluspädevuse mudel, mida järgides on võimalik arendada ettevõtlikkust süsteemselt.

Enesejuhtimine.Mida rohkem on inimese elus erinevaid rolle enese suhestamiseks teiste inimestega, seda edukam ja tervem ta on. Enesejuhtimise oskus ja selle pidev arendamine aitab inimesel saada rohkem ja mõjusamalt iseendaks, leida kooskõla oma rollides ning tõsta oma enesehinnangut. Ettevõtlusõpe keskendub erinevate tegevuste ja ülesannete kaudu peaasjalikult neljale aspektile: metatunnetus, emotsioonidega toimetulek, autonoomne motivatsioon ja arenguuskumus. Me sünnime oma perekonna mustritesse ja loome oma tuleviku tarvis uusi mustreid. Kaheldakse sellise inimese arukuses, kes pidevalt tehes samu tegevusi ja ka astudes samale rehale, loodab saada erinevaid tulemusi. Ometi aeg-ajalt leiame end samas olukorras ja samuti meie kasvavad noored. Inimene vajab oma mustrite keskel elades oskust ära tunda, kas need tegevused viivad mind soovitud eesmärgini. Et ka lapsed mõistaksid, et enesedistsipliin ei muud, kui üks valik. Valik selle vahel, mida ma tahan praegu ning mida ma tahan üle kõige - kui ma tahan üle kõige saada paremasse vormi, siis ahvatlev kook praegu peaks jääma söömata.

Sotsiaalsete olukordade lahendamine. Selle pädevuse juures püütakse arendada õppija algatusvõimet, suhtlemisoskust ja koostööd. Keskmisel inimesel on elus umbes kümme tuhat kontakti. Pikas plaanis sõltub inimese elukvaliteet sellest, kui pädevalt ja hästi ta nendes suhetes ja kontaktides toime on tulnud. Me kõik naudime last, kes täitsa ise ja omaalgatuslikult koristab ära toa, valmistab perele esimese õhtusöögi, liitub mõne põneva programmiga, töötab vabatahtlikuna või on muul moel tubli. Saame aru, et üles on kasvanud üks tore ja ettevõtlik inimene.

Mõni laps vajab sellel teel rohkem innustamist.Teine leiab igal nurgal kire, mis aitab teda edasi. Me oleme erinevad, kuid oleme kõik nõus, et on ülimalt raske elada, töötada ja suhelda inimesega, kellel puudub igasugune initsiatiiv. Need kogemused on rusuvad ja ka sellise inimesega kokku puutujate arengut pärssivad. Tänapäevased teadmised õppimisest ja arengust toetavad arusaama, et kõik pädevused on arendatavad. Seega ei saa ettevõtlikkusest rääkida kui ainult kaasasündinud omadusest.

Väärtust loov mõtlemine ja lahenduste leidmine.See osa keskendub kõige lihtsamalt öeldes mõtlemisoskusele. Erinevate tegevuste käigus aitame arendada loovust, probleemilahendamise oskust, kavandamist ning eetilisust ja jätkusuutlikkust. Viimase alapädevuse juures on oluline õpetada vaagima ja arutlema olukordade üle, samal ajal kasutades erinevaid väärtuspõhimõtteid (isiklikke ning ärilisi, ühiskondlikke, kultuurilisi jne).

Äriideede elluviimine, mis koosneb kolmest alapädevusest: keskkonna mõistmine, ärivõimaluste avastamine ja finantskirjaoskus. Üks müstilisemaid asju on sokkide kadumine pärast pesu. Sama müstiline on paljude jaoks iga kuu lõpus küsimus, kuhu kogu raha kadus. Rahatarkuse õppimine ja kujundamine aitab pikas perspektiivis nii palju tarbetut stressi vältida ja annab hulga eeliseid. Loomulikult arendatakse ettevõtlusõppes laiemat teadmist, kuidas majandus toimib ja milline on iga inimese mõju ja roll majandussüsteemis.

Kui meil ka õnnestub elus teatud valdkondi vältida, siis majandusest ja ettevõtlusest meil pääsu ei ole. See on keskkond, kuhu iga laps ja noor varem või pisut hiljem mingis rollis satub. Hea on anda talle kaasa parimad teadmised ja võimalused õnnestumiseks. Ma ei näe enam võimalust saata lapsi isaseisvasse ellu ilma ettevõtlikkuse ning ettevõtlusalaste teadmiste ja oskusteta. Aeg, mil elame, on kahjuks liiga kiire ja armutu, et õppida vaid külma vette visatuna oma kogemustest ja vigadest.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Ettevõtlusõppe materjalid on kõigile kasutamiseks

SA Innove juhtimisel on Edu ja Tegu raames välja töötatud metoodilised ettevõtlusõppe materjalid nii põhikoolidele, gümnaasiumidele kui kutsekoolidele. Haridustee alguses on rõhk pigem ettevõtlikkusega seonduvate pädevuste arendamisel, hilisemates faasides lisanduvad ettevõtluseks ja tööeluks vajalikud teadmised ning oskused.

• Ettevõtluspädevuse lõiming üldhariduse õppeainetes 1.-4. kooliastmes

• Ettevõtlusõpetuse valikaine põhikoolile (3. aste)

• Ettevõtlusõpetuse valikaine gümnaasiumile (4. aste)

• Ettevõtlusõppe baasmoodulid 2.-5. taseme kutseõppele

• Ettevõtlusõppe spetsialiseeritud moodulid 4. ja 5. taseme kutseõppele

Kõigi moodulite ja ainekavade ligipääsud ning muud abistavad materjalid (videod tundides kasutamiseks, ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik, koolide kogemuslood jms) on leitavad ettevõtlusõppe programmi kodulehel https://ettevõtlusõpe.ee/metoodika/.

Erika Veide,SA Innove üldhariduse ettevõtlusõppe koordinaator

Lugu ilmus esmakordselt SA Innove blogis 27. veebruaril

Foto: Koolielu arhiiv

Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaseadmete ostuks

Madli Leikop — Fri, 15 Mar 2019 11:26:46 +0200

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus avab 2019. aasta ProgeTiigri programmi seadmete taotlusvooru. Taotluste esitamise tähtaeg on 23. aprill.

Juba kuuendat korda korraldatava taotlusvooru raames saavad kõik koolid ja lasteaiad toetust tehnoloogiaseadmete, sh robootikakomplektide, 3D-printerite ja droonide ostuks. Taotluste esitamise tähtaeg on 23. aprill.

“Tehnoloogia ümbritseb meid kõikjal ja on oluline, et lastel oleks varakult võimalus arendada loogilist mõtlemist ja tehnilist taipu,” ütles HITSA programmijuht Kristi Salum. “Koolidel ja lasteaedadel on võimalik valida just neile sobivaid seadmeid, et õpetada programmeerimist, robootikat, 3D-modelleerimist jm.”

2018. aastal korraldatud ProgeTiigri seadmete taotlusvoorus said toetust 78 kooli ning 80 lasteaeda kokku 240 000 euro eest. Tänavu läheb jagamisele ühtekokku 286 000 eurot.

“Ootame, et esitatud taotlus oleks hästi läbi mõeldud. Tahame, et võimalikult suur osa õpilastest neist seadmetest kasu saaks,” lisas Kristi Salum. “Esmakordselt toetust taotlevad koolid ja lasteaiad saavad sügisel-talvel tuge ka seadmete õppetöös kasutusele võtmiseks.”

Taotluste esitamise tähtaeg on 23. aprill kell 17.

Taotlemise tingimused

Seadmete taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

HITSA ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Hariduse Infotehnoloogia SA on riigi, ülikoolide ja IT-ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, mis toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

Tallinna Reaalkooli gümnasistide kunstinäitus Kullo Lastegaleriis

Madli Leikop — Fri, 15 Mar 2019 10:39:42 +0200

Tallinnas Kullo Lastegaleriis on kuni 22. märtsini avatud Tallinna Reaalkooli gümnasistide kunstinäitus

Õppeaasta jooksul on õpilased katsetanud erinevate tehnikate ja teemadega, mistõttu on näitus väga mitmekülgne. Õpilased puutusid kokku nii automaatstardi, sürrealismi kui ka tänavakunstiga. Lisaks on võimalik näha, kuidas nad väljendasid enda mõtteid graafilistel lehtedel ning missugusesse fantaasiamaailma sattusid tindi ja värvidega katsetades. Boonusena on näitusel eksponeeritud ka kunstiajaloo kursuse lõputööd.

Kunstiteoste autorid: Elize Ambulte, Karl Gregor Baumann, Anette Joandi, Katri Liis Kaasik, Kaspar Kalle, Liisa Lotta Klaassen, Helin Kuldkepp, Ethel Kuusemäe, Susanna Mett, Aurora Mikk, Kristofer Mäeots, Eliizabeth Mändul, Birgit Salite, Reeli Siimar, Rebecca Tamm, Luisa Greta Vilo
Juhendaja: Maarja Kell
Graafika töötuba: Triinu Jürves
Tänavakunsti töötuba: von Bomb
Plakati autor: Kaspar Kalle

https://www.facebook.com/events/301424660549224/

Allikas: Kullo Lastegalerii info

Emakeelepäeva avalik loeng "Kuidas mõjutab digitehnoloogia areng eesti keele kasutust?"

Madli Leikop — Thu, 14 Mar 2019 18:06:29 +0200

Tartu Ülikoolis tavaks saanud emakeelepäeva avaliku loengu pidas tänavu eesti keele dotsent Liina Lindström. Loengust tegi uttv.ee ka otseülekande ja salvestuse. Salvestus on järelvaadatav ülikooli kodulehelt.

Elame ajajärgul, mil suur osa meie igapäevakeelest sünnib kirjalikult. Võrreldes veel paarikümne aasta taguse ajaga on plahvatuslikult kasvanud nii tekstide hulk kui ka autorite hulk, kes neid tekste toodavad. Kui varem oli avalike tekstide kirjutamine pelgalt väikese haritlaskonna pärusmaa, siis nüüd on sotsiaalmeedia kujul oma auditoorium ka neil, kes mõnikümmend aastat tagasi poleks avalike tekstide kirjutamisele mõelnudki.

Loe lähemalt ja kuula loengut TÜ kodulehelt!

Allikas: TÜ koduleht. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

Küberkaitse suvekool toetab rahvusvahelist koostööd

Madli Leikop — Thu, 14 Mar 2019 17:44:25 +0200

Eestis tulevad sel suvel küberkaitse suvekooli kokku doktorandid ja noored spetsialistid üle maailma, et 1.-5. juulini Jõgevamaal saada uusi teadmisi ja vahetada kogemusi teemal “Plokiahelad: rakendused ja turvalisus”.

Üritus toob kokku 60 küberkaitse valdkonna eksperti ning spetsialisti, kes juba töötavad plokiahela tehnoloogiaga. Suvekooli korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituut koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Küberturbe võrgustiku hinnatud partner

Haridus- ja Teadusministeeriumi IT nõunik Jaak Anton ütleb, et seoses virtuaalmaailma vallutustega reaalmaailmas ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga kasvab kiirelt ka vajadus küberturbe tippekspertide järele. „Küberkaitse suvekooli korraldamise peaeesmärk ongi lisaks uute teadmiste omandamisele aidata kaasa Eesti õppejõudude, doktorantide ja noorte spetsialistide rahvusvahelise teadus-, ettevõtlus- ning õppekoostöö arendamisele. Ambitsioon on olla küberturbe võrgustikus hinnatud partner.“

Mis on plokiahel?

Suvekooli teema plokiahel on lühidalt öeldes uus andmebaasitehnoloogia, mille peamiseks erinevuseks tavapärastest kesksetest andmebaasidest on plokiahela jagatud olemus. See tähendab, et andmebaas eksisteerib samaaegselt ja sünkroonsena korraga mitmes kohas. See muudab massandmetesse sissemurdmise või andmete konfigureerimise palju raskemaks, kuna kõik plokiahela võrgus osalejad näevad viivitamatult, kui midagi muutub.

Eestis on plokiahel tänu usaldusväärsete infosüsteemide kasutamise vajadusele riiklikul tasemel põhimõtteliselt kasutusel juba 2003. aastast. Plokiahela tehnoloogiat nähakse kui võimalust suureks hüppeks andmekaitse valdkonnas, eriti väga reguleeritud valdkondades, nagu finants, valitsemine, tervishoid ja õigusruum. (“Hariduse tehnoloogiakompass”, HITSA 2019 https://kompass.hitsa.ee/turvaline-digimaailm)

Eesti on plokitehnoloogia alal maailmas esirinnas

Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi küberkaitse valdkonna koordinaatori Madis Raaperi sõnul on Eestis tugev digitaalne ökosüsteem ja just tugevus plokitehnoloogia alal maailmas on peamine põhjus, miks see teema suvekooli valiti. “Tartu Ülikooli jaoks on oluline rahvusvahelise õppe- ja teaduskoostöö edendamine,” sõnas Raaper, kes vastutab suvekooli korraldusliku ja administratiivse poole eest. „Seda üritust korraldatakse just selleks, et Eesti kõrgkoolide rahvusvaheline haare ja koostöövõrgustik suureneks ning ülikoolid saaksid käsitleda ja esile tuua teemasid, milles ollakse tugevad ja mis on uurimisfookuses. Küberkaitse ja plokiahelad on just selline valdkond.”

Uue tehnoloogia õiguslikud ja majanduslikud aspektid

Suvekoolis käsitletakse kolme alateemat: plokiahela tehnoloogia kasutamise õiguslikud ja majanduslikud aspektid; plokiahela rakendused; plokiahel ja krüptograafia. “Suvekooli formaadis on ettekanded ja arutelud ning ühel päeval grupitöö nende kolme teema lahkamiseks. Praegu saan öelda, et osalevad doktorandid tulevad nii TÜst kui TalTechist, samuti on juba Austraaliast, Saksamaalt ja Norrast registreerunuid. Osalejate lõplik nimekiri selgub mais,” sõnas Madis Raaper ja lisas, et registreerimine suvekooli on avatud kuni aprilli lõpuni suvekooli kodulehel http://studyitin.ee/c3s2019/registration. Esinejatest tuleks kindlasti märkida Martin Ruubelit, kes on Eestis tegutseva ettevõtte Guardtime president, ning Mark Copelandi, kes on ettevõtte SmartMinds OÜ juht.

Universaalne küberturvalisuse reegel

Küberkaitse suvekooli teemad on varem olnud sotsiaalne manipulatsioon, küberturvalisus merenduses, samuti Eesti küberkaitse kogemus laiemalt. Aga kas on olemas universaalset küberturvalisuse reeglit, mis sobiks kõigile?

“90% küberturvalisusest on inimene ise. Inimene peab tegelema on teadlikkuse ja küberhügieeni tõstmisega. Et paroolid oleksid tugevad, viirusetõrje arvutis olemas, et see kõik ei jääks laiskusest tegemata. Ja ära kliki igal lingil, toetu tervele mõistusele. Võib töötada välja filtreid, programme, seaduseid, aga lõpuks taandub kõik inimese käitumisele,” ütles Madis Raaper.

Küberkaitse suvekooli kutsus ellu Haridus- ja Teadusministeerium, et tugevdada Eesti küberkaitse hariduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning suurendada Eesti e-riigi nähtavust. 2019. aasta suvekooli korraldab Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituut koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmiga. IT Akadeemia programm toetab Eesti ülikoolides IKT ja IKT-ga põimitud õppekavadel rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise õppetöö läbiviimist.

Foto: Unsplash, Markus Spiske

Samal teemal:

Minister Mailis Repsi tervitus emakeelepäeva puhul: “Räägime ja kirjutame eesti keeles mõnuga!”

Madli Leikop — Thu, 14 Mar 2019 08:49:19 +0200

Minister Mailis Repsi tervitus emakeelepäeva puhul. 2019. aasta on eesti keele aasta.

Mõtelda on mõnus,
rääkida on raskem /.../

Keel annab meile hindamatu väärtusega võimaluse mõelda ja suhelda. Luuletaja Hando Runneli luuleridu võib muu hulgas tõlgendada ka järgmiselt. Miks on mõtelda lihtsam kui rääkida? Eelkõige sellepärast, et mõelda saab omaette ja üle seletama ei pea, räägitakse aga tavaliselt kellelegi teisele ja oma sõnumi sättimine nõuab lisapingutust. Runneli luuletus jätkub ridadega:

Kõnelda on kergem,
kirjutada raskem /.../

Miks on kõnelda lihtsam kui kirjutada? Sest kirjutades peame oskama keelt veelgi täpsemalt kasutada. Keele elujõu üle saab otsustada selle järgi, millised on kõnelejate hoiakud oma keele suhtes, kuidas on keel esindatud digimaailmas, kui kõrgel tasemel on keeleuurimine, kas erialakeelt saab hõlpsalt kõnelda ja selles kirjutada.

Eesti keel on täis elujõudu. Eesti keeles on võimalik omandada haridust kuni doktorikraadini välja ja oskussõnavara hoitakse värskena kõigis valdkondades. Keeletehnoloogia poolest on eesti keel 50 parima hulgas maailmas. Võimalusi ja põhjust eesti keele üle uhkust tunda on palju.

Täna on emakeelepäev, mis on seda pidulikum, et 2019. aasta on eesti keele aasta. Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda sada aastat tagasi eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“.

Eesti keele aasta tegevused ja sündmused toimuvad terve aasta. Jaanuar oli pühendatud kirjandusele, veebruar keeletoimetamisele ja selgekeelsusele. Praegu on emakeelekuu. Aprillis on tähelepanu all eesti keeleteadus, maikuus terminoloogia ja oskuskeel ning juunis keele staatus ja maine. Juuli on laulupeokuu, august rahvuskaaslaste kuu, september keeleõppe ja tõlkijate kuu. Oktoobris on rõhk lugemisel ja mängul, november on eestikeelse teaduse ja keeletehnoloogia kuu ning detsember eestikeelse hariduse kuu.

Kutsun kõigil neil kuudel üles mõtlema, arutlema ja tegutsema selle nimel, et eesti keel oleks väärtustatud kõigis oma avaldumisvormides. Nii kõnes kui kirjas. Oleme uhked oma emakeele üle ning räägime ja kirjutame selles keeles mõnuga. Teeme nii, nagu kirjas Runneli luuletuse lõpusalmis:

Mõtelda on mõnus,
kuidas kõik on raskem,
ärgem sellepärast
mõnu mööda laskem!

Soovin kõigile head emakeelepäeva!

Minister Mailis Repsi videotervitus.

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpilased osalesid Erasmus+ projektikohtumisel Küprosel

Madli Leikop — Tue, 12 Mar 2019 15:34:31 +0200

18.- 22.02. toimus LTTA (Learning, Teatching and Training Activities) 4. etapp Stavros Gymnasium´s Küprosel koos partnerkoolidega Portugalist, Poolast, Hollandist ja Kreekast. Kohtumisest võttis osa Sofia Odegova 9.a klassist ning kaks õpetajat – Merle Pähn ja Irina Belokurova.

Kohtumise eesmärk oli süvendada õpilaste teadmisi pagulastega seotud probleemide kohta Küprosel ja kogu maailmas, panna neid kriitiliselt mõtlema, analüüsima ja järeldusi tegema, muutma nende stereotüüpe, arendada õpilastevahelist koostööd koos keeleõppega.

Eesmärgi saavutamiseks valmistas iga riik kodutööna ette muinasjutu koos illustratsioonidega pagulaslaste poolt kirjutatud jutustuste põhjal „Monologues across the Agean Sea. The journey and dreams of unaccompanied refugee children”, mida kohtumisel tutvustati teistele. Lisaks muinasjutule tegid meie kooli õpilased ka pagulasteemalise animafilmi (https://youtu.be/5nCTOKlRPmE). Toimus kunsti töötuba, kus joonistati paaristööna lõuendile pagulasteemalisi pilte kollaaži jaoks. Õpilastele esines ametnik, kes rääkis pagulasprobleemidest Küprosel ja kogu maailmas. Kohtumise käigus said õpilased avaldada oma arvamust ning esitada küsimusi ja anda tagasisidet.

Paralleelselt õpilaste töötubadega toimus õpetajatel töine arutelu projektitegevusega seotud teemadel. Projektijuhid Kreekast tutvustasid ülesannet viimaseks kohtumiseks Kreekas (näidend) ning täpsustati jooksvaid küsimusi.

Vastuvõttev riik oli kohtumise põhjalikult ette valmistanud. Töine osa oli põimitud huvitava kultuuriprogrammiga – Larnaka, Limassoli ja Kakopetria ajalooliste vaatamisväärsustega tutvumine ning linnaekskursioon Nikosia vanalinnas.

Projektikohtumise viimasel päeval tutvustasid kohaliku kooli õpilased rahvuslikke sportmänge, milles said osaleda nii külalisõpilased kui ka õpetajad.

Kohtumine oli töine ja huvitav.

Projekti rahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

Artikli autor on Merle Pähn Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumist

Samal teemal: