"Õpetajate palgatõus ja järelkasv on meie prioriteet," ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Järgmisel aastal tõusevad õpetajate palgad ligikaudu 9 protsenti, omavalitsused saavad lisaraha selleks, et ka lasteaiaõpetajate palgad saaksid edaspidi tõusta samas tempos.“

2019. aastal tõuseb õpetajate palga alammäär riigi toel vähemalt 1250 euroni, mis tõstab arvestusliku keskmise palga prognoosi 1500 euroni.

Lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimiseks suunab valitsus omavalitsustele tuleval aastal 15 miljonit eurot. See aitab omavalitsustel tagada magistriharidusega lasteaiaõpetajatele palga vähemalt üldhariduskooli õpetaja miinimumpalga tasemel. Toetust makstakse omavalitsustele, kus 2019. aasta 1. jaanuarist on lasteaiaõpetaja töötasu vähemalt 90 protsenti ja magistrikraadiga lasteaiaõpetaja oma vähemalt 100 protsentio kooliõpetaja omast. Kokku panustab riik üldhariduskoolide õpetajate palkadesse üle 300 miljoni euro, millele lisandub omavalitsuste osa.

Teaduse rahastus kasvab 2019. aasta eelarves 18,9 miljonit eurot. "Eriti hea meel on selle üle, et kasvab teaduse baasrahastus ehk 12 miljonit suuname otse teadusasutuste tegevuskuludeks," kommenteeris Reps. "See vähendab sõltuvust projektipõhisest rahastamisest."

Haridus- ja teadusministeeriumi eelarves on teaduse ja kõrghariduse rahastus kokku on 2019. aastal 364,1 miljonit eurot. Teadus- ja arendusprogrammi rahastus on kokku u 170 miljonit eurot.

 Üks viimaste aastate prioriteete on hariduse digipööre. Digitehnoloogia otstarbekamaks rakendamiseks, digioskuste parandamiseks ning digitaristu uuendamiseks õppimisel ja õpetamisel eraldatakse 2019. aastal vähemalt 13 miljonit eurot. Järgmisel aastal saavad uuenduslikud ja digitaalsed õppematerjalid sisse veel suurema hoo. Jõulisemalt käivituvad koolide koostöölaborid uuendusliku õppe läbiviimiseks (multimeedialaborid, teadus- ja taastuvenergialaborid ning digiõppematerjalide sisukama ning mõtestatuma kasutuselevõtu toetamine). Käivitub ka uuenduslike õppevaralahenduste väljatöötamine, mille avatud taotlusvoorus saavad osaleda ka haridusvaldkonna idufirmad.

Riigigümnaasiumide õppehoonete ehitamist toetatakse 2019. aastal 11,4 miljoni euroga. Järgmisel aastal alustab Kohtla-Järve riigigümnaasium, mis on oluline investeering Ida-Virumaa tegevuskava rakendamiseks. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna parandamiseks ja kaasava hariduse rakendamiseks on 2019 plaanitud 4 miljonit eurot. Kokku on koolivõrgu korrastamiseks kavandatud 2014-2020 perioodil 239 miljonit eurot.

Haridus- ja Teadusministeeriumi 2019. aasta eelarve koos omavalitsustele antud toetusega on veidi üle miljardi euro. Võrreldes mulluse eelarvega on kasv u 6 protsenti.

Taustainfo

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu tegemisel lähtub valitsus oma suurtest eesmärkidest: edendada kestlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust. 

Riigieelarve eelnõu kiidab heaks valitsus, edastab selle Riigikogule, kes võtab riigieelarve seaduse vastu. 
Riigieelarve koostatakse igal kevadel vastu võetud riigieelarve strateegia raames.  Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Kutsume Sind osalema haridusuuendajate arenguprogrammis!

Keda ootame? 

Osalema on oodatud kõik õppejõud, õpetajad, õpetajaks õppijad ja teised õppeasutustes (sh lasteaiad, üldharidusekoolid, kutsekoolid, kõrgkoolid, huvikoolid jne) tegutsejad, kes soovivad olla haridusuuenduste eestvedajaks.

Miks osaleda?

Sest see on inspireeriv! 
•Saad oma ala parimatelt uusi teadmisi nüüdisaegsest õpikäsitusest.
•Sul on võimalus olla ise haridusuuenduse loojaks ning loodut teistega jagada.
•Uuenduse loomisel on Sulle toeks mentor.
•Programmi lõpuks on Sul asjatundjate kontaktvõrgustik järgmiste ideede arendamiseks.

Tulemus?

Saad ellu viia Sulle südamelähedase idee, mis aitab nüüdisaegselt õppida. Programmi edukalt läbides saad hakata eksperdina õpitut jagama ning võid kandideerida HITSA stipendiumile.

Arenguprogrammis osalemine on tasuta.
 
Avalduste esitamise tähtaeg 14. oktoober 2018. Vaata täpsemalt siit! 

Arenguprogrammi korraldab Hariduse Infotehnoloogia SA koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Lisaks kaasab HITSA programmi tehnoloogiaettevõtjaid, startup-kogukonna esindajaid ning valdkonnaeksperte nii Eestist kui ka välismaalt. 

Foto: Canva

Samal teemal:

• Eesti koolid saavad haridusinnovatsiooni kiirendamiseks 3,4 miljonit eurot
• Tulge digiteri tegema!
• Algab ProgeTiigri õpilasüritus "ProgeTiigri tulevikutegijad"

VAATA JUTUTÄRINGUTE KASUTAMIST ÕPPETÖÖS HITSA DIGITERADE FB-LEHELT! 

Digiterad baseeruvad mikroõppel. Digiteri jagatakse kaks-kolm korda nädalas. Laikimine, jagamine ja kommentaarid on digiterade FB-grupis oodatud. Tagasiside aitab digiteri paremaks muuta.

Loe lähemalt "Digiterade" projekti kohta Koolielust! 

Samal teemal:

• Tulge digiteri tegema!
• Algas koolitus- ja nõustamisprogramm DigiKiirendi

Meie koolidesse ja lasteaedadesse jõuab üha enam uut tehnoloogiat. Jah, see arendab loovust, analüüsivõimet ja nii edasi. Siiski on tehnoloogia vaid tööriist. Kuidas teha nii, et fookus püsiks õpieesmärkide saavutamisel? Mis muutused peaksid toimuma õpilase, õpetaja ja koolijuhi mõtteviisis? Mis kasu võiks õpetajal olla tehisintellektist? Või millist abi värkvõrgust ehk asjade internetist?

Seminaripäeva modereerib Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Karl Vilhelm Valter. 

VÕRGUSTIK VÕRGUTAB

11. oktoobril kl 10-16

Tallinna Loomaaia konverentsikeskus

Paldiski mnt 145, Tallinn

NB! Konverentsiruumidesse pääseb Ehitajate tee ehk uue pääsla poolt.

Kava ja registreerimine

HITSA on korraldanud seminarisarja Võrgustik Võrgutab alates 2008. aastast, et tõhustada õpetajate ja õppejõudude koostööd ning tõsta hariduse kvaliteeti.

Foto: Unsplash, Yura Fresh.

Samal teemal:

• HITSA veebiseminarid järelvaadatavad
• Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides

Esialgu saab end proovile panna lahendades erinevaid programmeerimise, robootika, internetiturvalisuse ja multimeediaga seotud ülesandeid oma lasteaias või koolis. Ülesanded on erineva raskusastmega ja seega jõukohased ning põnevad kõigile. Ülesanded on üleval HITSA kodulehel! 

Lisaks toimuvad piirkondlikud ühisüritused, kus saab teistega võistelda ja oma oskusi näidata.

Ajakava:

17.09 - 07.10 etteantud ülesannete lahendamine oma lasteaias või koolis
6.10 - 21.10 ProgeTiigri tehnoloogia töötoad Code Weeki raames
1.11 - 18.11 piirkondlikud ühisüritused

Täpsem info HITSA kodulehel! 

Avafoto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Code Week kutsub kõiki programmeerima
• Kutsume programmeerimisnädalal õpitubasid korraldama!

Neljapäeval, 13. septembril toimunud HITSA veebiseminaril sai osalejatele selgeks, mis on digiterad ja kuidas neid valmistada. Kätt võivad proovida kõik huvilised!

Projektijuht Triin Kaasik sõnas, et digiterad said alguse HITSA seminaridesarjast „Võrgustik võrgutab“. Seminari ajaks saavad digiteemad publiku suure tähelepanu, aga vahepealsel ajal huvi kaob. Kuidas huvi säilitada? Kuidas olla kiirelt kursis digiteemadega?  

Digiterad baseeruvad mikroõppel. Digitera on lühike, kindla fookusega õpitera: kuni 2-minutiline video, animeeritud GIF, meem, plakat, infograafik, sotsiaalmeedia postitus, test, mäng, koomiks, tsitaat jms. Oluline, et see on lihtne, lööv, lühike, kvaliteetne ja õpetab midagi (või tuletab õpitut meelde).

Digiteri loovad HITSA projektijuhid ja HITSA koolitajad, aga oodatakse ka uusi koostööpartnereid. Digitera peab olema sisult ja vormilt kvaliteetne, õpetama näiteks  mõnd tehnoloogiavahendit kasutama või toetama hoiakuid. Digiterade jagamiseks on FB-s HITSA digiterade grupp, millega soovijad saavad juba liituda. Kui soovite FB-s oma valmis digiteri jagada, kirjutage triin.kaasik@hitsa.ee.

Digiteri hakatakse jagama kaks-kolm korda nädalas. Laikimine, jagamine ja kommentaarid on digiterade FB-grupis oodatud. Tagasiside aitab digiteri paremaks muuta.

HITSA haridustehnoloog Ingrid Maadvere soovitas digiteri kasutada ka õppetöös. See on hea ja üsna lihtne võimalus tunnis tehnoloogia abil midagi luua, õpilased saavad oma loovust rakendada ja tulemus on mikro-õppematerjal, mida saab hiljemgi kasutada. „Mikroõppega hakati tegelema juba 1960ndatel, siis soovitati 5-10minutilisi filmilõike videolindilt vaadata. Tänapäeval on 10 minutit väga pikk aeg, vajame väikeseid teri,“ sõnas Ingrid Maadvere. „Meid huvitab väga, millised digiterad õpetajatele meeldivad, see projekt on nagu väike uurimistöö.“

Et julgustada mikroõpet kasutama, prooviti veebiseminaril ka ise digiteri valmistada. Ingrid Maadvere tutvustas tööks sobivaid keskkondi. Alustati lihtsatest meemidest, tsitaatidest ja animeeritud GIFidest. Osalejad said veebiseminaril oma kogemust jagada ja kes olid mikroõppega varem kokku puutunud, need kinnitasid, et õpilastele see vorm meeldis ja sobis. Saadi ideid, kus digiteri kasutama hakata: mõne keelereegli või matemaatikavalemi võib tõesti digiterana esitada.

HITSA FB-grupp „Digiterad“: https://www.facebook.com/groups/digiterad/

Veebiseminari „Digiterad“ salvestuse ja kõikide varasemate veebiseminaride salvestused leiab siit: https://www.youtube.com/playlist?list=PLZ_uMqYCd3Q3gLGo-E8KW-nFQzuOpej0x

Avafoto: Unsplash, William Iven

Samal teemal:

• Digimuutuv kool
• Algas koolitus- ja nõustamisprogramm DigiKiirendi

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan tutvustas kuulajatele hariduselu mõjutavaid tehnoloogiatrende, põhikooli ja gümnaasiumi informaatika õppekava täiendusi, HITSA uusi arendusprojekte ning plaane, kuidas toetada õpetajate digipädevuste arengut. 

HITSA aitab koolidel parimaid valikuid teha

„Eelmisel aastal möödus 20 aastat Tiigrihüppe algusest. Initsiatiiv, mille eesmärk oli koolide varustamine interneti ja arvutitega. Sellest kasvas välja midagi enamat, veendusime, et suudame olla innovaatilised, käia riigina täiesti uutel radadel,“ sõnas Heli Aru-Chabilan. Nagu toona ei teatud täpselt, missuguseks kujuneb infoühiskond, ei tea me ka täna, kuidas tehnoloogia areng tulevikku mõjutab. „Haridussüsteemi ülesanne on aidata neil, kes eelmisel nädalal kooliteed alustasid, aastal 2030, mil nad keskhariduse on kätte saanud, siin tehnoloogiarikkas maailmas hakkama saada,“ sõnas esineja. Ta rõhutas, et HITSA meeskond soovib teha koostööd erinevate osapooltega, et HITSA tegevus tehnoloogiauuenduste maaletoomisel ja teaduspõhiste näidete otsimisel, mida tehnoloogia õppeprotsessile annab, jõuaks rohkemate koolide ning õpetajateni. „Tehnoloogia saab haridussüsteemile appi tulla. TALISe uuring näitas, et suurim probleem on õpetaja jaoks õpetamiseks vajalik IKT-oskuste tase, veerand õpetajaskonnast tunneb, et see pole piisav,“ sõnas Heli Aru-Chabilan. HITSA koolitused ja uued programmid aitavad olukorda muuta: meeskonnapõhised koolitused koolidele, kus digitehnoloogia kasutus on passiivsem; eestvedajate programm tehnoloogiakasutuse liidritele, kes toovad õppetöösse uusi IKT-vahendeid ja innustavad kolleege neid kasutama; tehnoloogiatrendide arengute seire, et koolid saaksid teha enda jaoks õigeid valikuid jpm. 

Õppimise keskkond tuleb endal luua

Cisco Eesti juht Lauri Makke arutles oma ettekandes, millised tehnoloogiad toetavad õppimist üle piiride, igal ajal, iga seadmega? Kuidas toetada õpilast õppimisel asukohast olenemata?

„Enamik kohalolijatest on see pool, kes tegeleb inimestega. Cisco on see pool, kes tegeleb tehnoloogiaga,“ tutvustas Lauri Makke ettevõtet. Cisco on maailma suurim võrguettevõte. Cisco tegevus puudutas möödunud aastal rohkem kui 30 000 kooli üle maailma, Cisco tehnoloogiaid on aastate jooksul õppinud 6 miljonit inimest, sh suur hulk ka Eestis;, ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid õpetavad Cisco tehnoloogiaid. „Ükski tehnoloogiline lahendus ei tööta, kui ei ole korralikku võrku all. Iga kool peaks enne digiseadmete soetamist veenduma, et infrastruktuur on korras ja et on inimesed, kes suudavad seda kõike hallata ja kasutada. Muidu on nii, et seadmed pannakse paika, aga ei ole inimesi, kes neid kasutaks,“ sõnas Makke.  

Ta tõi näiteid õppimisvahenditest nagu digitahvel, koosolekuvahendid, sõnumiside, failide jagamine, kolmanda osapoole rakendused (haridusäpid, e-õpikud). „Kui need kõik kokku viia, saame suurpärase lahenduse tunni jaoks, aga ka õpetajate koostööks, suhtluseks lastevanematega. On vaja platvormi,  kus seda kõike oleks võimalik teha ja see platvorm peab olema lihtne,“ tõi Lauri Makke kuulajate silme ette pildi digiajastul õppimisest.

Õpilased ja IKT

IKT on kõikjal - mida kool saab teha, et ellu astuksid õige IKT-alase ettevalmistusega noored? Sellel teemal kutsus kuulajaid kaasa mõtlema Kogukond Tech Sisters MTÜ juhatuse liige Vanessa Vorteil. Millised on noorte digipädevuse nõrgad kohad? Millised on peamised müüdid IKT õppijatest ja ametikohtadest? Kuidas leida ja innustada  noori IKT-d õppima?

Tech Sisters alustas 2013. aastal, kui grupp asutajaid leidis, et on vaja IT-valdkond inimestele lähemale tuua. Nad korraldavad üritusi gümnaasiumiõpilastele ja täiskasvanutele. 

Vanessa Vorteil meenutas oma haridustehnoloogi kogemusest, mis oli noortele koolis digikasutuses problemaatiline: infootsing internetist, sest infot on liiga palju; turvalisus ja teadmised digitaalsest jalajäljest, mis on avaldamiseks sobilik ja mis mitte; probleemilahendusoskus ja mõistmine, et ühel probleemil võib olla mitu lahendust. 

Müüdid IKT-sektori kohta levivad ka noorte seas: et see on patsiga poisi valdkond, et IT on programmeerimine ja arvutite parandamine, et IT on väga keeruline, et seal valdkonnas on raha. „Aga nagu igas teises valdkonnas tuleb IT-ski end alt üles töötada. Ainult üksikud hakkavad kohe algusest väga suurt palka teenima, teistel läheb selleks aega,“ sõnas Vorteil.

Külalistunnid, karjääriõpetus, töövarjupäevad, ettevõtete külastused, huviringid, valikkursused on abiks, et muuta noorte suhtumist ja arusaamu IT-sektoris töötamisest.

Kas on alternatiivi tehnoloogiakasutusele õppetöös?

Paneeldiskussioon keskendus teemale, mis ärgitaks õpetajaid tunnis digivahendeid kasutama, kas infotehnoloogia kasutusele õppetöös on alternatiivi. Arvamust avaldasid Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna juhtaja Andres Ääremaa, Tartu Erakooli nõukogu esimees Urmo Uiboleht ja ITL-i juhatuse esimees Ivo Suursoo. 

Kõlanud mõtteid: 

- Tehisintellekt ei hakka mitte kunagi asendama õpetajat, aga temast saab õpetaja abiline. Näiteks lihtsama info jagamisega (mis kell tunnid algavad, mis jäi õppida jms) ei pea koormama õpetajat, infot saab edastada tehisintellekt.

- Küsimus ei ole enam ammu selles, kas kasutada tunnis digiseadmeid, sh nutitelefoni. Küsimus on, milleks neid kasutada. Me keegi ei taha, et lapsed jääksid ilma tulevikus eluliselt vajalikest oskustest.

- Koolis õpetatakse palju vahendeid, mida kodudes ei ole: robootikakomplektid, 3D-printerid. Digiseadmete spekter on oluliselt laiem kui vaid nutitelefonid.

- Eeldame sageli, et digivahend tähendab ekraani. On hulk digivahendeid, kus ekraaniga pole mingit pistmist, tuleb neid vahendeid üles leida.

- Toetusmeetmed tehnoloogia kasutuseks õppetöös on olemas: koolitused, õppematerjalid, toetus vahendite ostmiseks. Kõik algab ikkagi kooli juhtimisest, koolijuhist, kui nõudlik ta on, kuidas ta meeskonna moodustab ja millist koolikultuuri tahab. 

- Koolijuht vastutab kõige eest, mis ei õnnestu. Kõik, mis on õppetöös head, on õpetajate töö vili. Koolijuhi roll on toetada õpetajat, et õnnestumisi oleks ohtralt. Oluline on teada, et tehnoloogiakasutus tunnis ei ole kohustus, vaid õpetaja vabadus teha asju kaasaegselt. 

- Oleks hea, kui koolides oleks tehnoloogiaevangelistid, kes on tehnoloogiakasutuse eestvedajad. Tuleb leida lahendus, et nad jääksid kooli, mitte ei suunduks aasta-paari pärast edukasse IT-firmasse. 

- Tehnoloogiakasutust ei saa koolis kohustuseks teha, veel vähem et see toimuks igal pool ühtse standardi järele. Iga kool ehitab üles talle sobiva keskkonna, selleks on võimalusi piisavalt. 

- Koolikultuur määrab, kuidas digilahendustesse suhtutakse ja kas seda väärtustatakse õppetöö osana. Eesti kooli tugev külg on iseseisvad õpetajad ja vabadus valida, kuidas soovitud õpitulemusteni jõuda. 

Valga Gümnaasium pälvis haridustehnoloogia aastaauhinna

Konverentsil anti välja ka haridustehnoloogia aastaauhind. Selle sai Valga Gümnaasium kehaandurite kasutamise eest õppetöös. Nimelt katsetasid Valga Gümnaasiumi õpilased kevadel ajulainete visualiseerimise mõõtmisandureid NeuroSky MindWave ja mitmeid teisi kehaandureid. Seadmed saadi Innove korraldatud ESFi taotlusvoorust. Viis kooli tegid ühise taotluse, iga kool sai esialgseks katsetamiseks ja õppematerjali väljatöötamiseks ühe nutika komplekti - nutiriiete, ruumiandurite, digikunsti, teaduslabori ja kehaandurite komplekti. 

Haridustehnoloogia konverentsi korraldas konverentsi- ja turundusettevõte Confent koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Innove, Cisco, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni Liiduga. 

Fotod: kuvatõmmis veebiülekandest.

Samal teemal: 

• Algas koolitus- ja nõustamisprogramm DigiKiirendi
• Pärnu Toimetulekukooli õpilastele meeldivad BeeBotid

"OECD võrdlus kinnitab, et oleme oma haridussüsteemiga õigel teel, me ei tee lastel vahet ega jaga neid gruppidesse,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps tänasel kogumiku esitlusel. "Tahame veelgi edasi liikuda ja näiteks alushariduse kättesaadavust parandada, sest nagu ka OECD kinnitab, on see kõige parem viis jõuda tõepoolest iga lapseni. Selleks plaanime näiteks alustada läbirääkimisi, et muuta lasteaed osaliselt või täielikult tasuta kättesaadavaks."

OECD toob välja ka Eesti õpetajate palgatõusu, mis on viimastel aastatel olnud üks OECD riikide kiiremaid, ulatudes üle 50 protsendi. "Absoluutnumbrites on meie õpetajate palgad võrreldes rikkamate riikidega tagasihoidlikud ja just seepärast peab palgatõus jätkuma võimalikult kiirelt," kommenteeris Reps. „Õpetajate palk on aluseks ka sellele, et meil jätkuks edaspidi kõigi ainete õpetajaid ja üha tihedamaks muutuvas tööturukonkurentsis otsustaksid noored rohkem kooli kasuks."

OECD analüüsis ka soolisi erinevusi: naised jõuavad kõrghariduseni endiselt rohkem kui mehed, kuid meeste hõive on suurem. Lisaks pöörati tähelepanu välismaal sündinute võimalustele haridussüsteemis.

Education at a Glance on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud kõrvutades teiste riikidega. 

Education at a Glance 2018 tehti ülemaailmselt samaaegselt avalikuks täna. 
Education at a Glance analüüsib 36 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme. 
Täies pikkuses ülevaade on kättesaadav OECD veebilehel. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• OECD raport: Eesti noortepoliitika mudel kuulub Euroopa parimate hulka

17. september on viimane päev, mil juhendajad saavad töötubade läbiviimiseks toetust taotleda.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kutsub koole, ettevõtteid jt korraldama Code Weeki raames programmeerimisüritusi. Töötubade läbiviimiseks saavad õpetajad ja juhendajad taotleda ka toetust. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 17. septembriks kell 17. Täpsemad tingimused leiab HITSA kodulehelt.

Tegevuste läbiviimisel on korraldajatel vabad käed nii sihtrühma kui ka vormi osas – korraldada võib  koolitusi, töötube, loenguid, avatud uste päevi, võistlusi või ükskõik milliseid muid programmeerimise ja IT-ga seotud sündmusi. 

Kanname Eesti programmeerimiskaardile!

Kõik üritused koondatakse ühtsele [codeweek.eu/events] programmeerimisnädala kaardile. Üritusi saab lisada igaüks ja seda ka tasub teha, et Eesti Code Weeki ajal Euroopas hästi silma paistaks. 2016. aastal oli Eesti oma 300 üritusega koguni maailmas esikohal ürituste arvu ja rahvaarvu võrdluses. 2017. aastal langesime veidi, kuid tänavu on meil taas võimalus näidata, milleks me võimelised oleme! 

Programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatus, mille raames kutsutakse üles kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud üritusi. Osalema on oodatud igas vanuses huvilised ning varasem kokkupuude programmeerimisega pole oluline. 

Code Weeki algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. Tänaseks on kaasatud üle 50 riigi kogu maailmast. 2017. aastal toimunud programmeerimisnädalal osales kokku ligi 1,2 miljonit erinevas vanuses inimest. Eestis koordineerib Code Weeki tegemisi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

• 6. üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week 6.-21. oktoober 2018 
• NB! Töötubade korraldamiseks saab taotlusi esitada kuni 17. septembrini kl 17.

Foto: Koolielu arhiiv, HITSA konkurss õpilastele "Mängude maraton" 2017. aastal.

Samal teemal:

• ProgeTiigri õpilasüritus "ProgeTiigri tulevikutegijad"
• Testisime õpetajatega tasuta õppekeskkondasid

Festivali peakorraldaja Elmar Reinholdi sõnul tahab tänavune festival näidata, et inimesed peavad vähem tarbima asju, mida nad ei vaja ja vähem tootma prahti, mis loodusele kahju teeb.

„Meie eesmärk on anda ideid ja mõtlemisainet. Saame anda lubaduse, et iga festivalil osaleja lahkub meie sündmustelt keskkonateadlikumana,“ lubas Reinhold.

Peakorraldaja lisas, et tänavusel festivalil ei taheta rääkida ainult sellest, kui halb ja õudne kõik on, vaid pakutakse välja ka lahendusi. 

„Festivalile on kaastatud mitmeid spetsialiste, kes tegelevad igapäevaselt sellega, et muuta Eestit ja loodust puhtamaks,“ lisas ta.

Igal aastal toob Teadlaste Öö festival oma kavasse uusi sündmusi ja põnevaid ettevõtmisi. Tänavune uudissündmus on Keskkonnainvesteeringute Keskusega koostöös toimuv „Prügiteadlaste päev“ 29. septembril. Sellel sündmusel on rõhk prügi tootmise vähendamisel ning vanast uue loomisel. 

„Me tahame populariseerida viisi, kus vanast ja pealtnäha kasutust luuakse midagi uut ning antakse asjale uus otstarve: näiteks vanadest nahatükkidest ja kottidest saab teha uusi nahktooteid või veelgi radikaalsemalt –  vanadest saiakottidest saab valmistada dušikardinaid,“ tutvustas peakorraldaja.

Festivalil on sündmusi erinevale vanusele. Väiksemaid ootab Teadlaste Öö festivali klassika -  kaisuloomahaigla Tartu Ülikooli lastekliinikus. Seal tutvustatakse lastele haiglaprotseduure kaisuloomade peal ja tutvustatakse arstide tööd läbi mängu. Lisaks toimub kohvikus Krempel teaduskohvik, kus räägitakse nooremale kuulajaskonnale mesilastest.

Natuke vanemat publikut ootab kaks eriti uhket sündmust: üks on Robolahing, mis toimub neljapäeva õhtul Tartu Raadi lennuvälja angaaris, ja laupäeval toimub AHHAA keskuses eelpool mainitud „Prügiteadlaste päev“.

Tänavune Teadlaste Öö festival toimub 27.-29. septembrini üle terve Eesti. Festival kulmineerub reedel üle-euroopalise Teadlaste Ööga. Erinevaid teadusega seotud sündmusi toimub terve nädala vältel. Loe toimuva kohta lähemalt aadressilt www.teadlasteöö.ee. 

Allikas ja fotod: Teaduskeskuse AHHAA pressiteade. 

Samal teemal:

• Euroopa rahaga tuleb Eestisse 20 teadlast
• Eesti tutvustab Prantsusmaal teadusfoorumil nutikaid teadussaavutusi