Samanta ema on eestlanna ja räägib Samantaga eesti keeles. Isa on pärit Aafrikast ja räägib tütrega joruba keeles. Kuna nad elavad praegu Soomes, räägib Samanta lasteaias soome keelt. Ema ja isa räägivad omavahel inglise keeles. Varsti tulevad nad Eestisse elama. Kui selgub, et Samanta ei räägi nii ladusalt kui eakaaslased – millises keeles peaks logopeed temaga tegelema?

Dima on pärit vene-ukraina perest. Ta õpib eesti koolis. Et koolis toime tulla, on tal eesti keele eraõpetaja, ja et kindlustada vene keeles kirjaoskus, on tal ka vene keeles eraõpetaja. Kui suur on Dima nädalakoormus võrreldes eestikeelsete lastega? Muidugi käib ta ka trennis ja muusikakoolis.

Rocco vanemad on kõrgharitud spetsialistid, nad tulid Itaaliast Eesti firmasse tööle, kui lapsed olid koolieelikud. Algklassides arvestas õpetaja Rocco eripäraga – et ta sõnavara on vahel ebapiisav, ta otsib sõnu, takerdub, kirjatöös vajab tugisõnu, lausekonstruktsioone abiks. Aineõpetus paneb poisi raskustesse: nt loodusõpetuse mõisted ja väljendid tiirlemine, pöörlemine, pilvemassid, kujuteldav telg, gaasiline kiirgav taevakeha, …magevee osakaal võrreldes soolasega on suhteliselt väike ning seda esineb jõgedes, järvedes… - mis mõttes vesi esineb??? Selline sõnaküllus ajab teda segadusse. Logopeed õpetab talle hääliku pikkuse märkimist. Kes ja kuidas saab aidata aine õppimises?

On need näited teile tuttavlikud? Veel mitte? Siis varsti küll. Rahvaste segunemisele ja töörändele kätt ette ei pane.

Kutsun teid Eesti Lugemisühingu konverentsile „Igal linnul oma laul: kirjaoskuse omandamine mitmekeelses hariduses“.

Mida teha, et meie lasteaed, kool ja üldsus oleksid toetavamad laste ja noorte suhtes, kes peavad toime tulema mitte-emakeelses hariduses?

Konverents toimub 15. juunil 2018 Randvere koolis. Täpsem teave ja registreerimine:

http://www.lugemisyhing.ee/index.php?page=&action=article&article_id=223

Algatuse eesmärk on tänada ja tunnustada ühiskonnale ülimalt oluliste ametite esindajaid ning väärtustada perele pühendatud aega.

Tänutähes osaleb rohkem kui 20 eriilmelist muuseumi ja külastuskeskust Tallinnas, Haapsalus, Tartus, Lääne-Virumaal ja Valgamaal: Energia avastuskeskus, Eesti loodusmuuseum, Eesti tuletõrjemuuseum, Eesti teatri- ja muusikamuuseum, Toompea loss, Haapsalu raekoda, Haapsalu piiskopilinnuse toomkirik, Raudtee- ja sidemuuseum, Iloni imedemaa, Ants Laikmaa muuseum, RMK Sagadi metsamuuseum, Eesti politseimuuseum, TÜ loodusmuuseum, TÜ botaanikaaed, Tartu linnamuuseum, Tartu laulupeomuuseum, KGB kongide muuseum, 19. sajandi linnakodaniku muuseum, Oskar Lutsu majamuuseum, Valga muuseum, Sangaste loss

Prii sissepääsu lunastamiseks tuleb Tänutähes osaleva muuseumi-külastuskeskuse kassas esitada kehtiv ITIC kaart või töötõend. Priipääse kehtib kuni kahele täiskasvanule ja nende lastele. Priipääset saab igasse muuseumi-keskusse kasutada korra ajavahemikul 1. juunist kuni 31. augustini 2018. Muuseumide-keskuste poekaup ja lisategevused on tavapärase hinnaga.

Ühtlasi on huvilised oodatud osalema Tänutähe mängus, kus vähemalt 10 muuseumi-keskust külastanute vahel loositakse septembris välja meeneid ja kinkepääsmeid. Rohkem infot: www.energiakeskus.ee/tanutaht-2018

Jälgige Tänutähe tegemisi ka Facebookis, et saada rohkem teada osalevate muuseumide-keskuste ja seal toimuvate sündmuste kohta: www.facebook.com/Tanutaht.

2016. aasta suvel oli Tänutäht pühendatud Politsei- ja Piirivalveameti töötajatele ja nende peredele, 2017. aasta suvel aga Päästeameti töötajatele ning vabatahtlikele päästjatele ja nende peredele.

Allikas: Energia Avastuskeskus

Samal teemal:

• Muuseumihariduse infopäeva fookuses on kaasaegsed ja eristuvad õppimisviisid muuseumis
• Eduard Vilde muuseum ootab 14. või 18. juunil 8-12aastaseid lapsi „Maailmamuutjate päevale“

2018. aasta on Euroopa kultuuripärandiaasta ning sellel teemal tasub ka hariduse kontekstis rohkem rääkida. Veebiseminaril „Kultuuripärand projektitöös“ räägivad Aimi Jõesalu Põlva Gümnaasiumist ja Ere Tumm Võru Kreutzwaldi Koolist sellest, mis on kultuuripärand, mis on kultuuripärandi aasta eesmärgid ning kuidas seda võiks kasutada projektitöös. Juttu tuleb ka erinevatest tööriistadest, mida saab kasutada selle teema käsitlemisel.

Registreerumine: https://koolitus.hitsa.ee/training/1690.

Foto: Unsplash, David Clode

Samal teemal:

• 9. mai on eTwinningu päev
• Esita oma projekt eTwinningu projektivõistlusele
• eTwinning kui kultuurinähtus
• eTwinningu veebikursusel tutvutakse projektõppe võimalustega

Eksperdid vahetasid mõtteid tuleviku hariduse, õpetajate ja õpilaste vajaduste kohta ja visandasid Eesti ja maailma haridust aastal 2035.

„Hariduse ja teaduse tulevikuvisiooni ei saa kujundada ametnikud, vaid see peab olema kogu ühiskonna teema ning koostatud koos säravaimate õpetajate, õppijate, koolijuhtide, õpetlaste, teadlaste ja ekspertidega,“ ütles ministeeriumi kantsler Tea Varrak arengukava koostamise avaüritusel TTÜ Mektorys. „Kui praegu on hariduses aktuaalseteks märksõnadeks loovus, ettevõtlikkus, robootika ja programmeerimine, siis millised on need märksõnad sajandi esimese kolmandiku lõpus? Kas näiteks aastal 2035 on riiklikku õppekava või koolihooneid üldse vaja? Kas meie teadlane peaks rohkem uurima inimest või arendama tehnoloogiaid? Milline peaks olema ettevõtjate roll hariduse sisustamisel? Vaid õigeid küsimusi esitades ning neile vastuseid otsides kindlustame eduka tuleviku kogu Eestile.“

„Me ei soovi valmis vastuseid, vaid teistmoodi mõtlema panevaid küsimusi, raputavaid ja julgeid ideid ja lahendusi, “ kinnitas Varrak oma ettekandes.  „Samuti ei saa rääkida enam pelgalt meie hariduse edendamisest Eestis, vaid vajadusest arendada maailma, mille hulka kuulub ka Eesti. Hea arengukava ühendab inimesi, aitab langetada keerulistes ja ettearvamatutes olukordades otsuseid, võimendab meie tugevusi ja aitab investeerida õigetesse valdkondadesse,“ lisas kantsler.

OECD vanemanalüütik Tracey Burns kinnitas oma ettekandes, et haridussüsteeme mõjutavad praegu mitmed üleilmsed suundumused. „Globaliseerumine, rahvusriikide tulevik, linnastumine, perekondade muutumine, tehnoloogia areng – need on kõik teemad, mis mõjutavad kogu maailma ja koos sellega ka haridussüsteeme.  Tulevikustrateegia loomine on tähtis, et nende trendide jaoks valmis olla, aga ka selleks, et mõelda, kuidas haridus neid trende mõjutada ja leevendada saab.“
 
Mektorys toimunud haridus- ja teadusstrateegia 2020+ avaseminaril osales üle saja eksperdi erasektorist, haridus- ja teadusasutustest, riigiasutustest ja mujalt. Esindatud olid ülikoolide juhid, koolidirektorid, õpilased jne. 

Eksperdikogu jätkab tööd järgnevate aastate jooksul, selle aasta töö tulemustest antakse ülevaade detsembris toimuval visioonikonverentsil. Arengukava valmib aastaks 2020.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Jessica Ruscello.

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub kaasa rääkima Eesti keelevaldkonna arendamise üle
• Valmis noortevaldkonna arengukava selgitav e-versioon

Tartu Ülikooli suveülikoolis saab õppida enam kui 30 täiendusõppekursusel Tartus, Tallinnas, Viljandis, Pärnus, Narvas ja Läänemaal.

Suveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid organisatsioonikultuurist, andmekaitsest, ostukäitumisest, psühholoogiast, ajaloost ja kultuurist, tervisespordist, ravimtaimedest, ajajuhtimisest, õigustest, käsitööst jpm.

Valik suveülikooli kursustest (enam infot, registreerumine kursuse pealkirjale klikkides):

TARTU
10.06 Traditsiooniline rahvarõivas tänapäeval: komplektide koostamise, valmistamise ja kandmise põhitõed, Inna Raud
11.–15.06 Portree joonistamine, Anne Parmasto
1.–2.08 Alkoholiprobleemiga perede nõustamine, Kätlin Konstabel
7.08 Vaimne tervis töökohal: kuidas seda hoida ja läbipõlemist ennetada?, Kariina Laas
15.08 Treeneri läbipõlemise ennetamine, Aave Hannus
16.–17.08 USA presidendid ja Eesti 20. sajandil, Eero Medijainen, Kaarel Piirimäe
22.08 Raamis või väljas – loovad lahendused probleemidele, Signe Reppo
22.08 Lapse sotsiaalsed oskused, Astra Schults
24.08 Treening, tervis ja sportlik saavutusvõime - mis rolli mängivad selles hormoonid?, Vahur Ööpik, Luule Medijainen
27.–28.08 Töösoorituse arendamine coachingu ja kovisiooni abil (kodutöö esitamise tähtaeg 15.09), Kulno Türk ja Kaupo Saue
30.08 Linnaökoloogia: kas, miks ja kuidas linnaloomadega toime tulla?, Marko Mägi

TALLINN
4.07 Organisatsioonikultuur: kuidas seda mõista ja rakendada positiivses võtmes? (inglise keeles), Sonja Sackmann
23.08 Tallinna kirikud, Kaido Soom
24.08 Andmekaitsereformi rakendamine avaliku sektori asutustes, Monika Mikiver, Julia Antonova
31.08 Probleemne käitumine või oskuste puudumine? Oskuste õppe meetod, Angela Jakobson

VILJANDI
21.–25.08 Kangastelgedel kudumine keskastmele, Astri Kaljus

PÄRNU

14 –17.08 Tantsumassiiv, Anu Sööt, Ele Viskus, Raido Mägi jt

LÄÄNEMAA

5.–10.08 Vabaõhumaal Haeskas, Anne Parmasto

Suveülikoolis osalejad saavad Tartu Ülikooli täiendusõppe läbimist tõendava dokumendi. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Kõik suvekursused ut.ee/suveulikool

Taotlusvoorus said kõik alus- ja üldharidusasutused taotleda toetust mikrokontroller arendusplaatide, robootika komplektide ja nende riistvaraliste lisade, elektroonika-mehhaanika komplektide, 3D-printerite ning programmeeritavate droonide soetamiseks. Taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Taotlusi laekus 188 koolist ja 152 lasteaiast, kogusummas üle 810 000 euro. Hindamiskomisjoni otsusega eraldati toetusi 78 koolile ning 80 lasteaiale kokku 240 000 euro eest. Taotlusvoor toimus kahes osas - nii esmakordsetele kui ka korduvtaotlejatele. Esmakordsetele taotlejatele sihtfinantseeritakse 85% ulatuses seadmete soetamise koguhinnast, haridusasutuste omaosalus on vähemalt 15%.  Korduvtaotlejatele sihtfinantseeritakse 70% ulatuses seadmete soetamise koguhinnast, haridusasutuste omaosalus on vähemalt 30%. Esmakordselt saavad seadmete taotlusvoorust toetuse 86 haridusasutust ning korduvtaotlejatest otsustati toetada 63 haridusasutust.

Taotlusi hinnati toetuse kasutuseesmärgi ja tegevuskava alusel. Samuti võeti otsuste tegemisel arvesse ka õpetajate kogemust, planeeritavat koostööd ja ristkasutust teiste haridusasutustega seadmete kasutamisel.  

„Kuna meile laekus tunduvalt rohkem taotlusi kui oli võimalik toetada, otsustas hindamiskomisjon toetada veidi suuremas osas haridusasutusi, kes pole varem toetust saanud, eeldusel, et nende tegevuskava oli detailne ja läbi mõeldud,“ selgitas ProgeTiigri programmijuht Kristi Rahn. „Oluline on jätkuvalt toetada haridusasutusi uute seadmete soetamisel, kuid peame kindlasti jälgima ka seda, et võimaluse teha esimesi samme saaks iga haridusasutus, kes on seadmete kasutuse hästi läbi mõelnud ja õppetöösse planeerinud.“  

Seadmete kasutuselevõtu toetamiseks töötatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi toel välja digitaalseid õppematerjale. Samuti korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus koolitusi, et toetada õpetajaid seadmete kasutamisel.

ProgeTiigri seadmete taotlusvoorus toetust saavad üldhariduskoolid ja lasteaiad leiab HITSA kodulehelt: https://www.hitsa.ee/ikt-haridus/progetiiger/taotlusvoorud-ja-hanked/seadmete-taotlusvoor/2018 

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Robootikavõistlus lastele "Dash roboti väljakutse"
• Millal saab informaatikast kohustuslik õppeaine?

Zürii hinnangu tulemused:

1. HEIDI LÄTTI, Tartu Raatuse Kool, juhendaja Raimond Lepiste
2. MIA LUHAMÄGI, Tartu Karlova Kool, juhendaja Siiri Tähnas
3. MARGUS KUZENKOV, Tartu Raatuse Kool, juhendaja Raimond Lepiste

Auhinda väärisid:

ANTON JASKA, Tartu Mart Reiniku Kool
KETLIN KUZNETSOVA, Tartu Loodusmaja kunstiring
JOHANNA ELIISE HIIEMÄE, Tartu Tamme Gümnaasium
EMIL VIDENSKI, Tallinna 21. Kool
RALF NIILUS, Tartu Kesklinna Kool
ERLE LEMBINEN, Tartu Hansa Kool
KRISTIN HALLIST, Tartu Variku Kool
ANNE-LIISA MAASIK, Elva Gümnaasium
KEICY TULIS, Vara Põhikool 

Selle aasta paremaid töid saab näha näitusel Tartu Variku Koolis (Aianduse 4, Tartu).

Koolinoorte karikatuurivõistlust „Mida naerad, koolijüts?“ viib läbi Tartu Variku Kooli õpetaja ja Varia Noorteklubi liige Paul Kunman.

Täname võistluse toetajaid: Tartu Linnavalitsuse haridusosakond, AS Samelin, AS Salvest, Kommipomm.

Täname kõiki osalejaid ning juhendajaid!
 

Eele Kants, Tartu Variku Kooli huvijuht
 

Innove e-teenuste valdkonnajuhi Dirgis Kaarlõpi sõnul on uuringu eesmärk välja selgitada lapsevanemate ja õpetajate rahulolu lasteaiaga. „Küsimustikega kogutud andmeid kasutatakse lasteaedadele tagasiside andmiseks õpetajate töökeskkonna kvaliteedi ning lastevanemate lasteaiaga rahulolu kohta,“ selgitab Kaarlõp. 

Lasteaiad edastavad Innovest saadetud küsimustiku veebilingid lapsevanematele ja õpetajatele. Küsitlustele saab vastata elektroonselt, endale sobivas kohas ja ajal. Küsimustikku on võimalik täita nii eesti, inglise kui ka vene keeles ning selle täitmine võtab aega umbes 20 minutit.

Küsitluse vastuste analüüsi põhjal annab Innove tagasisidet osalenud lasteaedadele ja nende pidajatele. Tagasiside on lasteaiapõhine ja esitatakse võrdluses riigi keskmisega. Üksiku õpetaja või lapsevanema vastuste kohta tagasisidet ei anta. 2018. aasta tulemused edastatakse lasteaedadele ja nende pidajatele augustis. Nemad saavad seejärel lasteaia tulemustest informeerida lapsevanemaid ja õpetajaid.

Riiklikke rahuloluküsitlusi viib SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbi teist korda, esmakordselt toimusid küsitlused aasta tagasi.

Lisainfot küsitluse kohta leiab Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Üldhariduskoolide rahuloluküsitlustes osales kokku 51 000 õpilast, õpetajat ja lapsevanemat

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/679 (ingl. k General Data Protection Regulation, GDPR) sätestab reeglid isikuandmete töötlemiseks ja füüsiliste isikute isikuandmete kaitseks. 25. maiks 2018 peavad õppeasutused olema veendunud, et nad järgivad isikuandmeid töödeldes üldmäärust. Andmete töötlemise nõuetelevastavuse eest haridusasutuses vastutab iga haridusasutuse juht ja haridusasutuse pidaja.

Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ning Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koordineerimisel on valminud ülevaatlik juhendmaterjal, mis aitab selgitada, mida üldmäärus koolide ja lasteaedade jaoks kaasa toob ja kuidas tagada nõuetele vastavust. Juhendmaterjali leiab HITSA kodulehelt: https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/gdpr-isikuandmete-kaitse-uldmaarus.

Juhendmaterjali väljatöötamises osalesid FocusIT OÜ partnerid Doris Matteus, Jaan Oruaas, Janek Part ja Anu Tanila, HITSA juristid Raili Sassian ja Katri Samarütel ning Grant Thornton Baltic OÜ riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Siiri Antsmäe ja õigusnõustaja Allan Kubu.

Juhendmaterjali tutvustamiseks viib HITSA 15. mail kell 18-19 läbi tasuta veebiseminari, kus materjali koostajad selgitavad lähemalt isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtteid, toovad välja olulisemad tegevused, millest alustada ning vastavad tekkinud küsimustele. Huvilistel palume end veebiseminarile registreerida siin: http://koolitus.hitsa.ee/training/1662. Veebiseminar on HITSA kodulehel hiljem ka järelvaadatav. 

Üldmääruse rakendamisel soovitame täiendavalt tutvuda juhendmaterjalidega Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel http://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/euroopa-andmekaitse-reform ning samuti saab tekkivate küsimustega pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole infotelefonil või e-posti teel: http://www.aki.ee/et/inspektsioon/kontaktid-nouandetelefon. HITSA ei paku isikuandmete kaitse alast nõustamist.

Foto: Unsplash, Tirza van Dijk.

Samal teemal:

• Tootmises tekkivad tundlikud digiandmed vajavad kaitset
• Mõtteid interneti päevalt 2018

EHA erinumbri mitmes artiklis on rõhutatud tervikkäsitluste loomise vajadust ja sotsiaalse keskkonna mõju laste kognitiivsete funktsioonide arengule. Veel leiab ajakirjast põhivoolust erinevaid uurimiskogemusi mujalt maailmast, täpsemalt Monica Ferreira Lemose ja Yrjö Engeströmi hariduskorraldust muutva sekkumisuuringu São Paulost ning Giuseppina Marsico, Min He ja Jaan Valsineri etnograafilised kogemused Shanghai lasteaedadest ja koolidest.

Eestis tehtud empiirilistest uurimustest võetakse seekord vaatluse alla lasteaiaõpetajate hinnangud oma aine-, pedagoogika- ja tehnoloogiateadmistele ning uuritakse õpetajate tegevust lapsekeskse kasvatuse kontekstis. Samuti analüüsitakse õpetajate  õppimiskogemusi neoliberaalsete muutuste taustal, mille keskmes on haridustulemuste pidev võrdlemine. Kahes artiklis vaadeldakse õpetaja kohustust hinnata nii kolme-nelja-aastaste laste üldpädevusi kui ka alg- ja põhikooliõpilaste teksti mõistmise oskust.

Erinumbrisse mahuvad ka laste mängu ja psüühikat käsitlevate raamatute tutvustused. Kirill Maslov kommenteerib Lev Võgotski artikleid laste loovuse ja mängu teemal, mis nägid esimest korda trükivalgust peaaegu 90 aastat tagasi ning avaldati raamatuna 2016. aastal. Jaan Kõrgesaar võtab vaatluse alla Tallinna Ülikooli kultuuri- ja neuropsühholoogia professori Aaro Toomela loodud mõiste Minu Ise ehk psüühika arengu tervikkäsitluse.

EHA kümnenda numbri ilmumist tähistatakse 21. mail Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis (Salme 1a) rahvusvahelise teadusseminariga. Seda toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Tartu Ülikooli ASTRA projekti „PER ASPERA“ haridus- ja kasvatusteaduste doktorikooli ning Tallinna Ülikooli „TEE“ projekti kaudu.

Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös ilmuv avatud juurdepääsuga ajakiri EHA on ainus eestikeelne eelretsenseeritav haridusvaldkonna teadusajakiri. Alusharidusele ja algõpetusele pühendatud erinumbri toimetajad on Krista Uibu ja Anu Palu Tartu Ülikoolist ning Aino Ugaste ja Inge Timoštšuk Tallinna Ülikoolist.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta parim eestikeelne kõrgkooliõpik on „Statistika“
• Horisondist leiab lisamaterjali loodus- ja reaalainete tundidesse