Veebis leidub hulk põnevaid keskkondi, mida oleks põnev koolis katsetada! Kõike aga üksi teha ei jõua.

Esmaspäeval, 19. veebruaril kell 18.00-19.00 toimub veebiseminar „Keskkondade katsetajad“, kus HITSA projektijuht Aivar Hiio ning HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere tutvustavad häid veebikeskkondade näiteid. HITSA kutsub veebiseminari järel kõiki huvilisi leitud põnevaid keskkondi katsetama ise ja koos õpilastega. Avastame ühiselt!

Registreerumine: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfZ877QUjPrC3WK-5xGG2q9ANjtWp6XhK4qdvJ06uwLQLVWVA/viewform

Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Eesti õpetajate lemmiktöövahendid 2017
• Veebiseminar "Internetiturvalisuse päev"

Küünlakuu päike soojendab juba mõnusasti, hommikuti on sängist natuke kergem tõusta ja õhtud kasvatavad valgust aina juurde. Lisaks Eesti sünnipäevale tähistame veebruaris ka sõbrapäeva. Samuti on just alguse saanud hiina kalendri uus looma-aastaring. Sedapuhku ongi siis mõnus kuulata, mis tarkuseteri sõprusest ja armastusest on pajatada eesti rahvajuttudel. Juttudele sillutab teed Ursula Zimmermann.

Seejärel saab meisterdada papist ratastel koera ja kutsu-järjehoidjat, keda võib kaunistada igasugu mustritega, miks mitte ka rahvuslike ornamentidega. Edevamad kutsud võivad end ehtida sini-must-valge lipsuga. Oodatud on pered 4- kuni 13-aastaste lastega. Hind: 3 eurot üksikosaleja / 6 eurot perepilet. 

www.linnamuuseum.ee/lastemuuseum

Allikas: muuseumi info. 

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2017. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 23 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel. 

Kandidaadid on (esitamise järjekorras):
„Meie pere kala-aabits“ 
Eesti keelekorralduse suurkuju Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamine 
Klassi-Instagrami „Roostikurebased“ loomine 
Õpilaskonkurss „Kirjandusraal” 
Filoloog Ülle Leisi regulaarsed arvamuslood „Tõlkes leitud” Postimehe elektroonilises väljaandes 
Seitsme tundesõnaga T-särgid 
„Soome-eesti suursõnaraamatu” veebiversioon 
„Eesti-mari sõnaraamat” 
Eurokeele e-kogumik „Tõlkimise tahud” 
Uuring „Eesti keeleseisund“ 
Vikerraadio emakeelepäeva etteütlus 10 
Eesti Keele Instituudi keelekooli rubriik ajalehes Postimees 
Muu kodukeelega laps huvihariduses 
Kristiina Ehini luulekogu „Kohtumised” 
Selge keele konverents 2017 
Miljon eestikeelset Vikipeedia-artiklit aastaks 2020 
„Sörulase aabits” 
Rakvere teatri virukeelne talveetendus ,,Tagassi inglite juure”, viru keele avalikkusele tutvustamine 
Lavastus „Siuru õhtu 100” 
Kümme aastat ametnike keelekoolitust 
Murdetekstide kogumik „Loode-Eesti murdelood. Risti ja Harju-Madise” 
Hiiukeelne luulekogu „Ole ise” 
Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni” 

Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2017 kui e-posti aadressil keeletegu@hm.ee.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

Laureaadid tehakse teatavaks 16. märtsil Türi Gümnaasiumis.

Varasemad laureaadid ja auhinna statuut.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta keeleteoks valiti „Eesti kohanimeraamat“
• Aasta keeletegu on e-keelenõu

Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Informaatikaõpetajate Selts ja Telia korraldasid rahvusvahelise turvalise interneti päeval Tallinnas, Telia peamajas konverentsi, mille juhtmõte oli  „Loo, suhtle ja jaga hoolivalt – parem internet algab sinust”. Me kõik teame, kui palju negatiivset võib internetisuhtlus sisaldada, mida toob kaasa mõtlematu piltide üles laadimine ja like-nupule vajutamine, kui pahatahtlikud võivad olla netikommentaatorid. Internetti ära keelata ei saa, aitab ainult kasutajate järjekindel harimine. 
„Piir halva käitumise ja küberkiusamise vahel on virtuaalmaailmas väga õhuke,“ sõnas avakõnes ka Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo. 

Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu ütles oma tervituses, et küberkeskkond on unikaalne, inimene saab seal ennast hästi tunda, aga ainult siis, kui võtame vastutuse oma käitumise eest. „Internetis toimetamiseks ei aita enam üksnes tehnilistest teadmistest, me peame noortele õpetama väärtuseid, igal inimesel on oma väärtusmaailm.“

Konverentsi peaettekanne tuli 25 aasta pikkuse töökogemusega küberturvalisuse eksperdilt Joseph Carsonilt. „Sotsiaalmeediat ei saa enam keegi vältida, isegi siis mitte, kui sa ise sotsiaalmeedias ei ole. Vältimine on võimatu, sotsiaalmeedia mõjutab meid kogu aeg,“ ütles ta alustuseks. Ta rõhutas, et võtmeküsimus on nii noorte kui täiskasvanute õppimisvõime, just õppimisoskust, õppimisvõimet tuleb lastele edasi anda. „Mänguväljakul ei tohi lapsele öelda, et ära roni, see on ohtlik, vaid ta tuleb õpetada turnimisredelit kasutama ja ohutusreegleid täitma. Sama on internetiga – internet on vahend, tööriist, mida tuleb õpetada ja õppida kasutama,“ sõnas Carson. 

Ta tõi välja kaks küberkuritegevuse kasvu põhjust: esiteks raha, teiseks sotsiaalsete suhete kadumine ehk kurjategija ei näe oma ohvrit ega oma kuriteo mõju, ta näeb ainult nulle ja ühtesid arvutiekraanil ning nii on lihtne pahategu uuesti ja uuesti korrata. „Küberkurjategija kasutab ära inimeste põhiolemust – aidata abivajajat. Seega kaitse ja hoia oma e-posti kontot nagu oma krediitkaarti, see on sinu elu,“ rõhutas Carson ning tõi välja, et õngitsemine ehk petukirjad on küberkuritegu nr 1. Ta rõhutas samuti paroolide vahetamise ja salajas hoidmise tähtsust, võltsveebilehtede vältimist ja oskust nõu küsida, kui sul on internetis mõne asja suhtes kahtlus tekkinud. 

Telia kommunikatsioonidirektor Katrin Isotamm tutvustas laste nõuandva paneeli uuringu „Lapsed ja privaatsus internetis“ tulemusi. Uuring toimus novemrist 2017 jaanuarini 2018 kuues riigis: Eesti, Leedu, Soome, Taani, Norra, Rootsi. Suheldi ja küsitleti otse 11-13-aastaseid lapsi, kokku oli vastajaid 851. 

„Lapsed arvavad üldiselt, et nende internetikasutuse oskused on üsna head. Poisid on enesekindlamad, tüdrukud ettevaatlikumad. Internetti kasutatakse valdavalt ikkagi vaba aja veetmiseks, aga ka koolitööd ei saa enam internetita teha. Poiste jaoks on olulised mängud, tüdrukutele sotsiaalmeedia,“ tõi Katrin Isotamm välja uuringutulemuse mõned aspektid. „Salasõna lugesid lapsed konkurentsitult kõige privaatsemaks infoks, samas 55% vastanuist kasutab ühte ja sama salasõna igas keskkonnas. Üle poolte vastanud lastest on intrenetis kogenud midagi ebameeldivalt, tavaliselt on need häirivad kontaktid või sõnumid.“

"Nutitund igasse kooli!" tegi kokkuvõtteid

Tarka internetikasutust õpetas kindlasti ka 1. septembril 2016 alanud projekt "Nutitund igasse kooli!", mis pühendati Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ja millele nüüd, konverentsil joon alla tõmmati ning tublimaid tänati. Algatuse mõte oli ergutada koole digiseadmeid kasutama ja infot jagama, kuidas digi õppimisel või õpetamisel kaasa aitab. Algatuse autorid ja suurtoetajad olid Telia Eesti, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Informaatikaõpetajate Selts. Tegu oli rahvaspordi-laadse projektiga, milles koolid, klassid, õpetajad võtsid ette nutika ülesande või tegevuse, lahendasid need digivahendeid kasutades ning andsid sellest teada ka teistele. Koolid jagasid oma digipöörde-tegevustest infot nutitunni projekti Facebooki kogukonna kaudu: https://www.facebook.com/groups/nutitund/. Ajavahemikul 1.09.2016 kuni 3.02.2018 tehti 3278 postitust ja osales 269 haridusasutust üle Eesti. Välja jagati 200 auhinda kokku 30 000 euro eest, peatoetajad olid Telia Eesti ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Koolielu küsis algatuse eestvedajalt Birgy Lorenzilt, mida ta ise sellest projektis õppis, mida uut teada sai? 

Birgy Lorenz: „Sain teada paljudest uutest nutipöörajatest üle Eesti. Teadsime, et nutti ja huvitavaid asju tehakse, aga et nii ulatuslikult ja põnevalt on muutunud õpikäsitus koolides ette võetud, seda oli hea näha ja teada saada. Tore oli see, et kogukond tuli algatusele ise taha, rõõmustati üksteise ideede üle, anti nõu, tehti järgi. Pildid ning videod pakkusid elamust neilegi, kes tehtut lähemalt uurisid. Koolide aktivistid ja haridustehnoloogid korraldasid teabepäevi ja õppimisüritusi, suunasid kolleege postitama või postitasid nende eest, kes sotsiaalmeedias ise veel aktiivsed ei olnud. Kui arvudest rääkida, siis keskmine tempo oli kuus-seitse postitust päevas, rekord aga 24. Eesmärgiks seadsin alguses, et võiks tulla 200 postitust, aga poole aasta pealt oli selge, et tuleks rihtida kõrgemale ehk siis 3100 kanti. 

Kõige ilusamad hetked olid kogukonnas aga need, kui avalikustasime erinevate tegijate persoonilugusid. Kõige enam kommenteeritud õpetaja, kellele jagus palju häid sõnu, oli Tiia Salm Jäneda Koolist. Laike tuli üle 50 ja kommenteerijad selgitasid, et nad on tänulikud Tiia koostatud õppematerjalide kasutajad. 

Projekti vedajana õppisin oma tegevusi paremini haldama ja süstematiseerima, et postituste uurimiseks ja kirjapanekuks ei kuluks kogu vaba nädalavahetus, samuti suhtlema erinevate toetajatega ning selgitama, kas see, mida meie digipöörde ja nutihariduse nime all teeme on ikka päris õppimine või pigem lõbutsemine. Tuletan meelde, et mäng ongi väikse lapse töö, päriselu õpib ta tundma mängu kaudu. Nutiõpetajad on parimad päriselu kogemuste ja elamuste etendajad ning võimaldajad oma asutustes. Usun, et nad teevad lisaks tehniliste oskuste ja loovuse arendamisele ära  ka suure töö erinevate ametite ja elukutsete tutvustamisel. Nad arendavad meeskonnatööd, aga ka seda, et noored oleksid aktiivsed õppijad ja kogukonnas sõnakad liikmed.“

Konverentsi ettekanded on järelvaadavad Telia Eesti FB-lehelt. 

Fotod: kuvatõmmis. 

Samal teemal:

• 6. veebruaril tähistatakse ülemaailmset turvalise interneti päeva
• Turvalise interneti teema on noortele oluline

6. veebruaril 2018 tõmmati projektile joon alla ja rahvusvahelise turvalise interneti päeva konverentsil "Parem internet algab sinust" tänati aktiivsemaid koole ning projekti toetajaid. 

Tagasivaade algusesse

Algatuse autorid ja suurtoetajad olid Telia Eesti, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Informaatikaõpetajate Selts. Tegu oli rahvaspordi-laadne projektiga, milles koolid, klassid, õpetajad võtsid ette mõne nutika ülesande või tegevuse, lahendasid need digivahendeid kasutades ning andsid sellest teada ka teistele. Mõte ja eesmärk oli kogukonnale ja kõikidele Eesti inimestele teada anda, et digivärk on üks tore ja vahva võimalus muuta õppimine aktiivsemaks ja huvitavamaks.

Birgy Lorenz, nutitunni projekti eestvedaja ütles aasta tagasi nii: "Iga väike samm on oluline, et teha üheskoos ära midagi enneolematut. Mõni võtab ette esimest korda õpilastega e-testide tegemise, teised aga lubavad õpilastel oma aines viia läbi erinevat liiki esitlusi või hakata videoid tegema, kolmandad katsetavad nutiseadmetega programmeerimist ja neljandad avavad virtuaalreaalsuse klassi. Igaühel meist on erinev nutisamm nutitunnis astuda."

Koolid jagasid oma digipöörde-tegevustest infot nutitunni projekti Facebooki kogukonna kaudu: https://www.facebook.com/groups/nutitund/. Tulemused on suurepärased!

Tulemused täna

Rahvaspordi-algatuses "Nutitund igasse kooli!" on ajavahemikul 1.09.2016-3.02.2018 kokku tehtud 3278 postitust, osalenud kokku 269 asutust üle Eesti! Kõige aktiivsemalt tegid nutitunde ja postitusi Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (250 postitust), Põlva Gümnaasium (200), Tallinna Kristiine Gümnaasium (155), Antsla Gümnaasium (150); lasteaedadest Tallinna Liikuri Lasteaed (127) ja kutsekoolidest Tartu Kutsehariduskeskus (120). Inspiratsiooni voolas ojadena!

Projektis on välja jagatud 30 000 euro eest 200 auhinda. Peatoetajad on olnud Telia Eesti ja Haridus- ja Teadusministeerium ning väiksemas mahus HITSA, TeBo Õpiveeb, Avita kirjastus, Foxcademy, Microsoft Eesti, Targalt Internetis SIC, Tallinna Ülikooli Digiturbe Labor, MTÜ Eesti 2.0, Huvitav Kool, Loquiz, 360.ee, eTwinning, Droon.ee, Insplay, Eesti Teadusagentuur, Tallinna Haridusamet, Tartu Linnavalitsus, Tallinna Tehnikaülikool. Suur tänu toetuse eest!

Nutitundidega võib jätkata

Nutitunnid on tulnud, et jääda ning digipööre on projektis osalenud asutustes toimunud edukalt. Meie head tööd märgatakse ning tunnustatakse. Sammud võivad olla väiksed, võivad olla lausa hüpped, aga need on meie ühised sammud Eesti hariduselu parendamisel. Ägedaid leide leiab e-raamatust https://sites.google.com/view/nutitund-kogumik/ ja ka FB-kogukonnas ringi uurides. 

Jätkame traditsiooni ja harjumust üksteisega mõtteid, lahedaid leide ning nutitunde jagada. Nutitunni kogukond jääb kõikidele avatuks kasutada - jagage infot, korraldage ise väikseid konkursse (kaasake teisi oma tegevustesse), seda teevad edasi ka meie toetajad.

See ongi meie ühine sünnipäevakink Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks! 

Algatuse koduleht

Teksti saatis Koolielule algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz. Fotod: Kaido Kabral, Telia Eesti. 

Samal teemal:

• Algatuse "Nutitund igasse kooli!" detsembrikuu kokkuvõte
• Projekt "Nutitund igasse kooli!" keskendub oktoobris digitaalsele ohutusele
• Nutitund märtsis - kunstist progemiseni

2017. aastal lõpus viisid HITSA ja Eesti Haridustehnoloogide Liit läbi uuringu "Parimad programmid ja töövahendid 2017", kus kõik haridustöötajad said hääletada oma lemmiktöövahendite poolt. Vastajaid oli 210, neist kõige rohkem õpetajaid, siis haridustehnoloogid, aga oli ka teisi töövahendite huvilisi. Veebiseminaril tegi Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere tulemustest kokkuvõte ning võrdles, millised on erinevused 2016. aastaga, mil tehti samasugune küsitlus. Kokkuvõttes selgus, et meie õpetajate lemmikud on GoogleDrive, Kahoot!, GoogleForm, Youtube ja Padlet. 

Ingrid Maadvere peatus lühidalt kõigil küsitluses olnud töövahendite kategooriatel, analüüsis nõrku ja tugevaid külgi. Tubli lisa kasutatavate töövahendite nimekirja tuli juba samas veebiseminari käigus: osalejad olid varmad kommenteerima ja soovitama. 

Ajateljed ei leia õppetöös just massilist kasutamist, aga lemmik siiski leidub: esimene on Timetoast, teine MyHistro ja kolmas Dipity. „Vahepeal oli ajatelje keskkondi palju, aga pisemad katsetajad loobuvad arendusest,“ tõi Ingrid Maadvere välja ühe probleemi. Teine murekoht, mis seostub paljude keskkondadega, on see, et natuke aega on töövahendi kasutamine tasuta ja siis muutub tasuliseks. Reeglina tähendab see õpetaja jaoks uue võimaluse otsimist. 

Animatsioon on õpilaste ja õpetajate seas väga populaarne. Tänavune esikolmik: MovieMaker (99 vastajat), Powtoon ja GoAnimate. 2016 olid populaarseimad GoAnimate, MonkeyJam ja ABCya!Animate.

Helifailide tegemist ja jagamist tuleb koolitöös vähe ette, rohkem on seda kasutatud vast filmide helindamisega seoses. Aga populaarseim on jätkuvalt Audacity – lihtne kasutada, ikka tasuta ja piisavalt hea kvaliteediga. „Salvestuste puhul kasutatakse palju nutirakendusi, mida on väga lihtne teha. Näiteks loevad õpilased võõrkeelseid sõnu sisse, et hiljem hääldust kontrollida,“ sõnas Ingrid Maadvere. 

Esitlused on õppetöö lahutamatu osa. Esitlusi teevad nii õpetajad kui õpilased. Veidi sõltub ka koolist, kas on mingi kindel esitlusprogramm kasutusele võetud, sest tasuliste puhul on võimalused alati suuremad. Küsitluse põhjal on populaarseimad GoogleDrive, MS PowerPoint ja Prezi. Osalejad leidsid, et kolme levinuima kõrval võiks õpilastele teisigi esitluste tegemise keskkondi tutvustada, et oleks valikuvõimalust. 

Joonistamise keskkonnana meeldib õpetajatele endiselt kasutada kõige lihtsamat ja teada-tuntumat: MS Painti. Ingrid Maadvere sõnul paneb haridustehnoloogi see küll veidi imestama, aga kui seal saab vajaliku tehtud, siis nii ongi. Rohkem kasutatakse ka Gimpi ja PaintNETTi. 

Kodulehtede tegemiseks kasutavad õpetajad enim Weebly keskkonda. „Weebly on meie õpetajate jätkuv lemmik, kõige lihtsam ja intuitiivsem. WordPress ka populaarne,“ sõnas Ingrid Maadvere. 

Et populaarseim kontoritarkvara on GoogleDrive (154 vastajat), see üllatusena ei tulnud. Kasutusel on rohkem ka MS Office ja Office 365. 

Küsitluste ja testide tegemise võimalused huvitavad õpetajaid ka koolitustel väga. On ju veebiküsitlus lihtne ja kiire viis saada tagasisidet, kuidas õpilased on teadmised omandanud. Esikolmiku moodustasid GoogleForm (142 vastajat), Doodle ja Mentimeter. 

Mängude puhul sõnas Ingrid Maadvere, et küsitluses ei püütudki väga selget vahet teha, kas on mäng või on küsitlus. Ülipopulaarne Kahoot! (152 vastajat) on ju mõlemat. „6. klass ainult Kahootis elakski,“ märkis üks veebiseminaril osalenud õpetaja. Populaarsed on ka LearningApps ja Quizizz. Ingrid Maadvere soovitas Quizizzit proovida kui rahulikumat vahendit, mis jätab aega ka mõtlemiseks. Kahhooti puhul on võistlusmoment nii tugev, et hasart kipub muu varjutama. „Mängude suhtes on eelistused samad mis 2016. aastal, ka siis oli esikolmik sama,“ sõnas Maadvere. 

Pilditöötlustarkavara puhul selgus, et jätkuvalt on populaarseim Picasa, ehkki seda programmina enam alla laadida ei saa. Aga õpetajatel on see arvutites olemas, ja kui üks asi on ikka lemmik, siis nii ongi. Videode puhul on lemmikkeskkond Youtube. 

Eesti Haridustehnoloogide Liidu kodulehel on üleval üksikasjalik tabel 2016. ja 2017. aasta lemmik-töövahenditest. Samas on ka järelvaadatavad kaks jaanuaris toimunud veebiseminari: „Uuenenud Moodle“ ja „Eesti õpetajate lemmiktöövahendid 2017“. 

Samal teemal:

• Veebiseminar "Koolielu uued töövahendid jaanuaris ja veebruaris"
• Aga mida Henry siis teeb igapäevaelus ja internetis?
• Kirjatehnika: kirgede torm

Teabepäevadele, mille viivad läbi sihtasutuse tegevjuht Triin Toomesaar ning uuringukoordinaator ja sisuekspert Kristiina Treial, on oodatud kõik laste ning koolipere vaimse ja füüsilise heaolu eest seisjad – koolijuhid, õpetajad ning kohalike omavalitsuste juhid ja ametnikud. 

Kiusamisvaba Kooli tegevjuhi Triin Toomesaare sõnul on teabepäevade eesmärk viia kõik õpilaste igapäevase turvalisuse eest vastutajad kiusamise teemaga paremini kurssi.

“Kiusamise kohta levib endiselt liiga palju müüte – et see on lapse arengu loomulik osa või et seda tegelikult meie koolis ei eksisteerigi. Aitame nende müütide taha vaadata, rääkides, mida teadus kiusamise kohta on uurinud ning milline on see tõenduspõhine lahendus, mis aitab ohvrite osakaalu järk-järgult ja järjepidevalt vähendada,” võttis Triin Toomesaar kokku.

Peale eelkirjeldatu on kavas rääkida sellest, millised on kiusuvastased praktikad üle maailma ja Eesti koolides, ning sellest, miks ja kuidas KiVa programm töötab.

Teabepäevad toimuvad 2. veebruaril kell 15.00-17.30 Pärnu Kunstide majas (Pühavaimu 8, Pärnu) ning 5. veebruaril kell 14.00-17.00 Tallinna Õpetajate Majas (Raekoja plats 14, Tallinn).

Kõikidel teabepäeval osaleda soovijatel palutakse sellest teada anda ja registreeruda vähemalt kaks päeva enne üritust siin: goo.gl/4T74rh.

Allikas ja foto: SA Kiusamisvaba Kool.

Samal teemal:

• Koolid saavad taas liituda kiusamise vähendamise programmiga KiVa

Sel aastal oodatakse üliõpilasi, haridus- ja kasvatusteadlasi ning õpetajaid oma töid esitama järgnevates kategooriates: 

-          eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel

-          võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel 

-          magistritöö

-          populaarteaduslik töö

Kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss aitab esile tõsta ja tunnustada parimaid kasvatusteadlasi ja kasvatusteaduslikku uurimistööd laiemalt, õhutades uurimistulemuste avaldamist ja tutvustamist õpetajatele ning avalikkusele.

Esimene kasvatusteaduslike tööde konkurss toimus 1990. aastal. Konkursi üle veerandsaja aastase ajaloo jooksul on tunnustatud sadu haridusteadlasi. Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus, seda korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts, rahastajaks on Haridus- ja Teadusministeerium.

Konkursil on läbi aastate premeeritud väga erinevaid töid, mis valminud nii ülikoolides, rakenduskõrgkoolides kui ka koolides. 2017. aastal konkursil premeeritud tööd uurisid näiteks motivatsiooni rolli matemaatikateadmiste omandamisel, õpistrateegiate rolli lugemise tulemuslikkusel ning eneseregulatsiooni profiilide seoseid arvutus- ja lugemisoskustega algklassides. Tänaseks on rohkelt kasutamist leidnud koolipsühholoogide hindamisvahendite komplekt. Üks auhinnatud magistritöödest, mis kaitsti Kaitseväe Kõrgemas Õppeasutuses, käsitles automaatrelva baasõppe ainekava. 

Kasvatuskonkursi veebileht ja elektrooniline osalusvorm:  http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/kasvatusteaduslike-toode-konkurss/

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilaste teadustööde konkurss ootab töid juba kuu aja pärast
• Üliõpilaste teadustööde konkursi parimad on Kirsti Jõesalu ja Indrek Kalvet

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse uus strateegia aastateks 2018–2020 rõhutab tõenduspõhise lähenemise tähtsust IKT-hariduse ning tehnoloogiakasutuse suunamisel ning haridusasutuste toetamist digipöörde elluviimisel info ja oskusteabega ning taristu kaasajastamisega. Infosüsteemide arendamisel on tähelepanu infosüsteemide koostoime parendamisel. HITSA on Eesti haridus- ja teadusasutustele uuendusmeelne partner ning koostöövõrgustiku pakkuja, kes toob kokku Eesti parimad eksperdid ning pakub aruteludeks neutraalset ja professionaalset koostööplatvormi. HITSA tutvustab ja levitab Eesti digikogemust rahvusvahelisele kogukonnale. Lisaks suurem tähelepanu koolidele, kus digitehnoloogia kasutus on tagasihoidlik; informaatikaõppe kättesaadavaks tegemine kõikides haridusasutustes põhi- ja keskhariduse tasandil; koolituste rõhuasetus koolimeeskondade digiarengule.

Haridus, analüüs ja seire, organisatsiooniarendus

„Strateegia peamine ülesanne on tagada, et organisatsioonis tehtaks õigeid asju. Igapäevatöö väikesed küsimused kipuvad sageli palju aega võtma, laiemal pildil pilgu hoidmine käib iga juhi töö hulka. Strateegia aitab seda teha,“ sõnas HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. „HITSA puhul oli strateegia koostamise ajal palju kriitilisi teemasid üleval, ka see, milleks me ellu kutsutud oleme ja kuidas oma tööd tegema peame. Nende asjade selgeks saamine võttis päris palju aega ja tähelepanu. Olen väga tänulik, et inimesed väljastpoolt HITSAt olid valmis meiega koos arutama. Arutelud näitasid, et vajadus sedalaadi tehnoloogiaagentuuri järele Eestis, kes jälgib suurt pilti, toob kokku erinevad partnerid ja pakub neutraalset arutelupinda, on selgelt olemas. Nüüd võin südamerahuga öelda, et nõukogu on meie tegevuse heaks kiitnud ja raha on ka antud. Saame täiemõõdulise mandaadiga edasi minna.“

Mis muutub HITSA tegevustes lähiajal ja kuidas need muutused mõjutavad Eesti haridusmaastikku?

Just sellel perioodil, kui arutlesime HITSA tegevussuundade üle, tuli välja Maailmapanga raport, mis võrdles  HITSA-taoliste tehnoloogiaagentuuride tegevusi. Meie põhiülesanded on teiste samasuguste agentuuridega maailmas väga sarnased. Ei saa ka öelda, et nüüd, pärast strateegia vastuvõtmist on HITSA täiesti teistsugune asutus. Küll on mõned rõhuasetused uued. Näiteks HITSA on aastaid pakkunud koolitusi õpetajatele ja koolijuhtidele printsiibil, et püüame panna õpetajaid tehnoloogiat tõhusamalt kasutama, püüame selgitada, miks on tehnoloogia vajalik. Sarnaselt on tegutsenud ka ülikoolid oma täienduskursustel, samuti erasektor. Ülikoolides kasutatakse koolitajatena omi õppejõude, meie kasutame tegevõpetajaid-praktikuid ja seda on peetud HITSA koolituste tugevuseks, suureks väärtuseks. Nüüd tahaksime minna üle rohkem meeskonnapõhistele koolitustele, sest suured muutused sõltuvad meeskonnast, mitte ainult üksikõpetajast. Esmajärjekorras tahame pakkuda koolitusi nendele koolidele, kus digitehnoloogia kasutus on seni olnud passiivsem. Soovime neile mõnevõrra individuaalsemalt läheneda ja selgitada, miks on tehnoloogiakasutus vajalik. Et arendusprojektis saaksid koolid üksteiselt rohkem õppida, tahame meeskonnakoolitustesse ka koole, kus tehnoloogiakasutus on paremal järjel. Sihtrühmana näeme nii kutsekoole kui üldhariduskoole. 

Teine oluline uus moment on eestvedajad, kellele tahaksime pakkuda arendavaid tegevusi. Sihtrühmana näeme inimesi, kes on Eestis tehnoloogiakasutuses liidrid, kes toovad õppetöösse uusi IKT-vahendeid ja innustavad ka kolleege neid kasutama. Tahame pakkuda tuge, et nad oskaksid liidritena oma praktikaid laiemalt levitada ja saaksid rahvusvaheliste lektorite abil teada, mis mujal maailmas tehnoloogiavaldkonnas toimub. Tahame laiendada eesrindlike tehnoloogiakasutajate baasi, et neid nimesid, mida koolid teavad ning tunnevad, oleks rohkem.  

Uus suund HITSA tegevustes on senisest süsteemsem tehnoloogiatrendide arengute seire, et saaksime teadlikumaks, mis IKT-valdkonnas toimub nii meil kui maailmas. Püüame kokku panna ekspertide paneeli. Tahame saada täpsemat ülevaadet, mida tehakse Eesti ülikoolide teaduse- ja tehnoloogia tippkeskustes, leida kokkupuuteid üldharidus- ja kutsekoolide tegevusega.  

HITSA on tehnoloogia targema kasutuse eestkõneleja. Jälgime, milliseid uusi „tehnoloogiavidinaid“ on turule tulnud, testime neid ja anname koolidele teada. Vidin vidina pärast maailma ei muuda, oluline on, kuidas tehnoloogiat praktilises õppetöös kasutada.  Paneme rõhu õpilugudele: kui uue vahendi välja hõikame, siis sellega on kohe kaasas õpilugu, mida tunnis katsetada.  

Õpetajad on võtmekoht. Tehnoloogia kasutus ei ole õpetajale täiendav kohustus, tehnoloogia on abimees õpetaja aja kokkuhoidmisel ja töö lihtsustamisel. Kahjuks ei näe paljud õpetajad tehnoloogias võimalust oma tööd kergemaks muuta, ilmselt tuleb nende hoiakutega tegeleda. 

Kui tahame neid inimesi, kes on tegevad IKT-sektoris, rakendada ka õpetajate või ringijuhtidena, siis peame lähenema neile koolide kaudu. Seos ja huvi tekib kõige rohkem ikka siis, kui oma laps käib koolis. Inimeste puhul, kes põhitöö kõrvalt panustavad koolide hüvangusse, tähendab see kokkuleppeid tööandjaga. Loodan, et ettevõtted toetavad sedalaadi ettevõtmisi ning lubatakse oma töötajaid juhendajate ja õpetajatena koolides tegutseda. 

Jätkame järgmistel aastatel ka IT Akadeemia programmi ellurakendamist. Siin on uued momendid toetusmeetmete avamine digioskuste arendamiseks kutseõppeasutustes ning arvestatava toetusmeetme käivitamine IKT-teaduse eelisarendamiseks. IKT-teaduse osas on riik võtnud kohustuse toetada sektorit täiendavalt kolme miljoni euroga aastas kuni aastani 2022. 

Tehnoloogiaga on juba nii, et kuniks üks uus vahend koolidesse jõuab, on juba kümme uut välja mõeldud...

Meie töös on paratamatu, et jookseme tehnoloogiaga võidu, jõuame ühe vidina ära tutvustada, kui juba on sellest uus versioon väljas. Tuge pakub tehnoloogiatrendide üldisem seiramine; Eesti tehnoloogiaettevõtete, ülikoolide ja teadusasutuste uuemate tööde tutvustamine, mis aitab laiemalt tõsta inimeste tehnoloogiateadlikkust. Kommertslikus vidinate maailmas, kus kogu aeg tuleb uusi asju peale, on HITSA-l suur ülesanne välja noppida need vahendid, millel on suurem potentsiaal koolis kasutust leida. Arvestada tuleb ka, et vahendid oleksid koolidele hinna poolest jõukohased. 

HITSA töös on oluline komponent välisdelegatsioonidele Eesti kogemuse tutvustamine. Paljud väliskülalised küsivad, kuhu Eesti siis edasi teel on? Tahaksimegi kogukonnaga koos arutleda, missugune on Eesti IKT-tulevik. 

Strateegias on juttu IKT süvaõppest meie koolides. Mida tähendab IKT süvaõpe?

Selle all mõtleme, et informaatikaõpe oleks kättesaadav kõikides haridusasutustes. HITSA visioonis on samuti kirjas, et aastaks 2020 on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpe kättesaadav kõikides Eesti haridusasutustes. Üks asi on õpilaste üldised digipädevused, mis riikliku õppekava mõistes on üks kaheksast üldpädevusest. Meie fookus on kitsamalt suunatud informaatika ainekava väljatöötamisele. Oluline on läbi mõelda, kuidas see õppeaine teha kättesaadavaks kooli tasandil, mida teha reaalselt Eesti elus selleks, et õpilased, kes tahavad süvendatult informaatikateadmisi saada, neid ka saaksid. Jah, teame, et õpetajaid on vähe, õppematerjale on vähe ja raha ka vähe. Kuskilt otsast tuleb probleemipundart harutama hakata. Informaatika ainekava väljatöötamist veavad tunnustatud eksperdid Mart Laanpere Tallinna Ülikoolist ja Eno Tõnisson Tartu Ülikoolist. Neid toetab töörühm, kus on palju õpetajaid. HITSA fookus peab olema informaatika ainekava rakendumisel üldharidus- ja kutsekoolides, et head mõtted ei jääks ainult mõteteks. 

Kas uus strateegia tähendab ka muudatusi HITSA koosseisus?

Püüame väga, et need asjad, mis kokku on lepitud, saaksid tehtud. Muidugi sõltume sellest, kas raha eraldatakse, kas Eesti parimad eksperdid on valmis meiega koos töötama – kriitilisi kohti on palju. Aga kui ei proovi, siis kohe kindlasti ei juhtu midagi. 

Laias laastus loodame strateegia ellu viia nende inimestega, kes HITSAs täna töötavad, lepingu alusel võtame inimesi konkreetseid ülesandeid lahendama. HITSA ongi organisatsioon, kus on aastas ligi 300 võlaõiguslikku lepingut ja need inimesed töötavad üle Eesti. Seda tahame jätkata. 

Kas HITSA nutiklass jääb tegutsema? 

Nutiklassi kasutame  kindlasti edasi koolituste ja uute seadmete testimise jaoks. Meil algavad varsti pilootkatsetused, kuidas on tehnoloogiavahenditega kõige parem sihtrühmani jõuda. Üks mudelitest on see, et kooliinimesed tulevad nutiklassi kohale neid katsetama. Aga nutiklass on väike, peame mõtlema ka teistsuguste lahenduste peale, oleme praegu natuke piiratud oma ruumis. Nutiklass kui niisugune on oluline, kindlasti peab olema koht, kus uusi vahendeid saab katsetada ja kasutama õppida. 

Kas tuleb muutusi väga populaarses ProgeTiigri programmis?

ProgeTiigris tahame tulevikus teha kahte liiki hankeid: ühed nendele koolidele, kes on robootikaga rohkem kokku puutunud, kes oskavad ja tahavad uusi asju proovida; teised nendele koolidele, kes robootikaga alles alustavad. Õpilaskonkurssidega tahame kindlasti jätkata, aga oleme mõelnud need teha kaheastmelisena – kõigepealt piirkondlik konkurss, et võimalikult rohkem õpilasi huvituks ja osa võtaks, ja siis üle-eestiline võistlus. Kui ei pea kohe suurde võistlusesse astuma, vaid saab kohalikul tasandil toimetada, annab see õpilastele osalemisjulgust juurde. 

Unistame natuke ka. Mis on teie arvates Eesti hariduses aastaks 2020, kui HITSA strateegia on ellu viidud, paremaks muutunud?

Kaks asja on aastaks 2020 muutunud – ma loodan, et informaatikaõpetus toimub reaalselt rohkemates koolides kui praegu, võimalus informaatikaõpetuse andmiseks on aga kõigis koolides. Et kui õpilased soovivad, siis informaatikaõppe võimalus on olemas ja nad saavad seda õpet. Ja teiseks, et HITSA tegevus tehnoloogiauuenduste maaletoomisel ja teaduspõhiste näidete otsimisel, mida tehnoloogia õppeprotsessile annab, oleks jõudnud rohkema hulga õpetajateni. Loodan, et digipädevus kõige laiemas mõttes on ühtlasem kui see on meil täna ja HITSA eestvedaja, uuenduste maaletooja roll on kolme aasta pärast tugevam kui praegu on. 

Infosüsteemid ja taristu

HITSA strateegilistes tegevustes 2018–2020 on olulisel kohal ka infosüsteemide ja taristu arendus: HITSA tagab haridusasutustele õppimiseks, õpetamiseks ja töö korraldamiseks vajalikud IT-teenused; kõrghariduse ja teadustegevuse jaoks vajaliku optilise magistraalvõrgu ja keskteenuste arengu ning stabiilse toimimise. Infosüsteemidega tegeleb HITSA infosüsteemide arenduskeskus, taristuga HITSA struktuuriüksus EEnet, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk

Mis muutub HITSA tegevustes infosüsteemide ja taristuga seotult ja kuidas need muutused mõjutavad Eesti haridusmaastikku?

EENeti taristu juht Kristina Lillemets: EENeti liitmine HITSA-ga on õnnestunud üle ootuste hästi ja värskelt valminud strateegia seab ühiseid eesmärke ning kohustusi, mida saab jagada kolme suuremasse gruppi.

Kõrghariduse ja teadustegevuse jaoks optimaalse vajaliku optilise magistraalvõrgu areng ja keskteenuste tõrgeteta toimimine on esikohal. Nii riikliku kui rahvusvahelise koostöö olulisus on aastatega ainult kasvanud ja meie eesmärk on tagada teadusgruppide sujuvaks tööks vajalik taristu. See tähendab pikaajalise planeerimise väärtustamist, et vajalikud investeeringud ja areng oleksid tagatud. 

Maailmas, kus andmelekked ja identiteedivargused tingivad järjest suurema rõhuasetuse elektroonilisele identiteedile, mida oleks turvaline ja mugav kasutada, on EENetist välja kasvanud TAAT ja HarID hindamatu väärtusega. Turvalise ja mugava ligipääsu tagamine nii Eesti kui välismaisele õppevarale ja -keskkonnale laiendab kõigi võimalusi – teadusgruppe juhtivatest professoritest kuni referaate koostavate õpilasteni.

HITSA vastutab ka mitmete oluliste infosüsteemide toimimise eest, mis peavad olema kasutajatele kättesaadavad siis, kui nad neid vajavad, ja neile sobival viisil. Võimalikud probleemid ja küsimused tuleb kiiresti lahendada. Panustame järjest rohkem käideldavusele ja kasutajatoele, suutlikkusele pakkuda terviklikku ning mugavat teenust lõppkasutajatele, keda huvitavad selged ja kiired lahendused.

Infosüsteemide arenduskeskuse juht Evelin Kasenõmm: Strateegilised prioriteedid on esmalt seotud IT-teenuste tervikluse ja koostalitusvõime tõstmisega, mis eelkõige tähendab erinevate süsteemide liidestamist ja automaatse andmevahetamise loomist.

Teiseks pöörame oma vastutusalas tähelepanu teenuste ja kasutajaskonna laiendamisele, et rohkemad haridusasutused haridustasemete üleselt saaksid meie lahendustelt tõhusat tuge õppeprotsesside läbiviimiseks ja igapäevatöö juhtimiseks.

Kolmandaks peame tähtsaks kvaliteetsete andmete ja analüütika võimekuste arendamist tõenduspõhise otsustusprotsessi toetamiseks ning parimate praktikate levitamiseks.

 IT-teenused peavad toetama digipöörde elluviimist, olema kasutajasõbralikud ja seadmetest sõltumatud. Suuremahulised arendustööd on 2018–2020 eelkõige seotud haridustasemete ülese õppeinfosüsteemi (TAHVEL) täiendamise ja juurutamisega; repositooriumi ja digitaalsete õppematerjalide jagamise teenuse (sh e-koolikoti uuendused) loomise, täienduskoolituste infosüsteemi (JUHAN) ja autentimislahenduse HarID projektidega. Samuti jätkame sisseastumise infosüsteemi (SAIS), õpikeskkonna Moodle, plagiaadituvastuse tarkvara (KRATT), koolide veebilehe platvormi, konkursiveebi ja õppetöö salvestamiseks mõledud Echo360 parendamist. Jätkub välismaalaste vastuvõtu infosüsteemi (VVIS) ja plagiaadituvastuse URKUND täisteenustena sisse ostmine. Koondame ja kirjeldame kutsekoolide õppeinfosüsteemi SISEVEEB arendusvajadused. Uute teenuste valmimisel on kavas järk-järgult sulgeda rakenduskõrgkoolide õppeinfosüsteem (ÕIS1) ning e-õppe- ja Koolielu repositooriumid.

IKT baasteenuste konsolideerimine on eelkõige pikaajaline koostööprojekt HTMi haldusala asutuste IKT baastaristu korrastamiseks ja teenuste kvaliteedi ühtlustamiseks. Selles protsessis näeme osalisetan ka kohaliku omavalitsuse haridusasutusi. Koostöös ühtlustatakse IKT-teenuste (funktsionaalsused, kättesaadavus, turvalisus) miinimumkvaliteedinõuded, tõstetakse asutuste IKT baastaristu sidusust ja haldamise efektiivsust ning IKT-teenuste kvaliteeti. Pakume asutustele ekspertteadmist ja võimalust osaleda ühishangetes, et vähendada vastavat töökoormust.

Mis on teie arvates Eesti hariduses aastaks 2020, kui HITSA strateegia on ellu viidud, paremaks muutunud?

EENeti taristu juht Kristina Lillemets: Aastaks 2020 oleme kindlasti jõudnud üldhariduskoolide kohtvõrkude kaasajastamisega enam kui poolteni Eesti koolidest. See tähendab, et terves koolis, mitte ainult arvutiklassis, saab ära kasutada internetiühendust, mille kiirus ulatub 1 Gbit/s. Seisame selle eest, et digitaalsete õppematerjalide ja -vahendite järjest kasvava rolli tõttu ei kujune võrgutaristu pudelikaelaks. 

Möödapääsmatu on ka mitmete pakutavate teenuste muutmine. Mõned teenused lõpetatakse (postkastid, HAVIKE jt), kuid mitmed muutuvad tänapäevasemaks. Kasvab nii meie teenuste kasutajamugavus kui võimalus teenuseid või nende elemente omavahel integreerida (arvutus- ja salvestusressurss). Lõppkasutaja lihtsuse ja mugavuse juures on palju planeerimist ja ühildamist, kuid selleks panustatud ressursid tulevad tagasi kasutajate poolt kokku hoitud ajana, võimaluses panustada rohkem aega just nende jaoks olulisele.

Infosüsteemide arenduskeskuse juht Evelin Kasenõmm: Loodan, et aastaks 2020 on meie hariduse tööprotsesse toetavate IKT-teenuste kasutajaskond 15% suurem ja nad 0,2% (5 palli skaalal) rahulolevamad võrreldes tänasega. Usun, et sellega on kaasnenud ressursside efektiivne kasutamine ning vähem käsitööd ja vigu andmete topeltsisestamisest mitmesse eri süsteemi. 

HITSA strateegiliste tegevustega aastateks 2018-2020 saab tutvuda siin.

Foto: Unsplash, Laurent Peignault