Võistlusele oodatakse nii LEGO WeDo kasutajaid kui ka teiste programmeeritavate robotite nagu Bee-Bot, Dash, Ozobot, mBot jne kasutajaid. Sütitame lastes koos ettevõtlikkust!

Meeskondade registreerimine on avatud reedeni, 15. novembrini. 

Kui kõhklete, et äkki te pole veel võistluseks valmis, siis ärge laske ennast heidutada. See on alles registreerumise tähtaeg ja meeskondade töö ei pea veel valmis olema. Pane oma meeskond kirja!

Roboliiga võistlus "Meie esimene start-up"

Insplay Roboliiga väljakutse toimub kahel päeval, 30. novembril ja 1. detsembril. Täpsed tiimide võistlusajad selguvad pärast registreerimise tähtaega.

Sõltumata kogemusest on võistlusele oodatud kõik lapsed vanuses 5-12 aastat. Samuti sobivad võistlusele  kõik programmeeritavad robotid - Bee-Bot, Blue-Bot, Ozobot, Dash, WeDo 2.0 jt.

Tutvu väljakutse reeglitega, saa inspiratsiooni ja vaata, millise robotiga võistlema tulla!  

Veebiseminar juhendajatele

Selleks, et Robotexi kõige noorema vanuserühma võistlus õnnestuks, jagatakse juhendajatele olulist infot, mis on seotud väljakutseks ettevalmistumisega ja võistlusel toimuvaga. Veebiseminar toimub 18. novembril kell 17.00. 

Registreeru https://events.genndi.com/channel/roboliigajuhendaja 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Sajad lapsed ja noored esitlevad Robotexil oma iduettevõtteid
• Robotexil käis üle 25 000 külastaja

• HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm tutvustab ka uuenduslikku õppekorraldust
• Ülenurme Lasteaia väikesed katsetajad

Programmi tutvustab Eesti koordinaator Eeva Kirsipuu-Vadi, oma kogemust rohelise koolina jagavad Tartu loodusmaja huvikooli infojuht Pille-Riin Pärnsalu ja Lotte Lasteaia direktor Viive Vellemaa. Nii Tartu loodusmaja huvikool kui Lotte Lasteaed on programmis osalenud alates 2018 a sügisest, Tartu loodusmaja taotles endale edukalt 2019 a kevadel ökomärgise roheline lipp.

Üritustel saab vastused järgmistele küsimustele:

Mida Rohelise Kooli programm haridusasutusele annab ja millega peab arvestama?
Mida teeb loodusmaja kui roheline kool? Mida see on meile andnud?
Milline on Lotte Lasteaia teekond rohelise koolina?
Rohelise kooli programmi Eesti koordinaator on alanud õppeaastal (2019/2020) Tartu loodusmaja, programmi juhib Eesti Looduskaitse Selts ning rahvusvaheliselt juhitakse programmi Taanis asuvast MTÜ-st Foundation for Environmental Education. Programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks.

Rohelise Kooli programmi koordineerimist Eestis toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Programmist täpsemalt saab lugeda Tartu loodusmaja kodulehelt https://www.tartuloodusmaja.ee/roheline-kool/

Et oskaksime osalejate arvuga arvestada, palume ette registreeruda SIIN hiljemalt 5. novembril 2019. Ürituse orienteeruv kestvus on 1,5 tundi.

Liitu üritusega ka Facebookis https://www.facebook.com/events/727597387755737/
Tutvumisõhtu info Tartu loodusmaja kodulehel

Lisainfo:
Eeva Kirsipuu-Vadi
Rohelise Kooli programmi Eesti koordinaator
tel +372 5213881

„Kuna kahe õppekava tööversiooni autorite erinevad seisukohad on tekitanud lasteaednike hulgas segadust ja toonud kaasa mureliku fooni, siis seda ei tohi kindlasti eirata. Selleks, et edasi minna, võtame õppekava arenduses aluseks mõlema töörühma tööversioonid, millele lisaks kogume täiendavaid ettepanekuid.“

Kristi Vinter-Nemvalts lausus, et ühest küljest on hea meel, et alushariduse tulevikuga seotud diskussioon on ühiskonnas aktiivsem ja kirglikum kui kunagi varem, kuid samas on väljendatud ka palju muret selle üle, mis edasi saab. „Oluline on rõhutada, et meil pole kahte tööversiooni, millest üks on ekspertide ja teine ministeeriumi töörühma koostatud. Mõlemas töörühmas on olnud eksperdid ja ministeeriumi esindaja(d). Ühes töörühmas oli rohkem alushariduse eksperte, teises erinevate sisuvaldkondade eksperte. Võtame senisest tööst kaasa parima teadmise ja läheme edasi. Selleks ongi kõigepealt vaja aega senise töö tagasisidestamiseks ja ka uute ettepanekute tegemiseks. Ministeeriumi veebilehel on avalikult kättesaadavad mõlema töörühma tööd: esimene tööversioon, teine tööversioon. Ootame ettepanekuid 18. novembrini,“ lisas asekantsler.

Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul moodustatakse pärast seda mõlema töörühma esindajatest ekspertkomisjon, kuhu kaasatakse täiendavalt veel ülikoolide esindajaid ja teisi asjatundjaid, kes on seni vähem kaasa rääkinud, kuid kelle panus on väärtuslik. Nimetatud ekspertkogu saab ülesande kahe töörühma töötulemuste pinnalt ehitada üles ja kirjutada läbi uus õppekava versioon ning kirjeldada ka selle teoreetilist kontseptsiooni. Enne otsuste tegemist on kavas ka laialdane kaasamis- ja tutvustusring.  

Allikas: HTMi pressiteade

Tulin hiljuti õppereisilt Šveitsist. Olin kantonis, kus on ametlikku keelt, mis muu seas tähendab ka seda, et õpetajakoolitus Churi pedagoogika kõrgkoolis on kolmekeelne – saksa, itaalia ja retoromaani keeltes. Õpetaja saab diplomi, kuhu on märgitud kaks keelt, milles ta õpetab.

Olen klassiõpetaja, kes on omal ajal sooritanud vene keele didaktikas riigieksami. Võin lastele õpetada vene keele algkursust, aga jääksin hätta, kui vaja vene keeles õpetada matemaatikat, loodusõpetust… Kusjuures just praegu selline vajadus on. Meie klassidesse on hakanud tulema lapsi muukeelsetest peredest; on nii seda, et vene keel on kodukeel kui ka seda, et vene keel on abivahend, kuna lapse emakeelt (nt hispaania) ei oska koolis hoopiski keegi ja lapse peres on tavatsetud mõnevõrra vene keeles suhelda.

Juhtub sedagi, et mitu aastat mujal koolis olnud eesti algupäraga laps on siia tagasi tulles koolitööga kimpus, kuna on harjunud õppeülesandeid lahendama muus keeles; kohanemiseks on hea, kui aidata tal luua silda ka selle võõrkeele abil, mida ta seni õppetöös kasutas. Hea, kui õpetaja suudab kõnelda mitut keelt, aga hea seegi, kui ta mõistab, mida tähendab lapsele olukord, kus ta saab väga vähe aru ja jätab oma mõtted üldse välja ütlemata.

Mulle tundub, et mõnigi inimene, kes häälekalt õppekeele teemal sõna võtab, ei tee vahet, kas inimene oskab muud (nt riigikeelt) suhtlemistasandil või suudab ta selles keeles omandada õppeainete sõnavara ja arutluskäike.

Kuidas siis tulla toime ja olla edukas ja õnnelik nii mitmes keeles suheldes, õppides kui ka õpetades? Jaanuaris 2020 korraldab Eesti Lugemisühing rahvusvahelise konverentsi pealkirjaga „Ühist keelt otsides“. Konverents kuulub Läänemeremaade kirjaoskuskonverentside sarja.

Praeguseks oleme saanud ligikaudu 100 ettekannet nii varase kirjaoskuse, erilise õppija, elukestva õppe kui paljudel muudel kirjaoskusega seotud teemadel. Esinejad tulevad nii naabermaadest Soomest, Venemaalt, Lätis, Rootsist kui ka kaugemalt Euroopas ja lausa üle maailmagi.

Ootame konverentsile 17.-19. jaanuaril 2020 nii iga haridusastme õpetajaid, lasteaia- ja koolijuhte, igas liinis haridustöötajaid, kirjastajaid ja muid haridusteemadel ettevõtjaid, lapsevanemaid, ajakirjanikke ja üldse kõiki huvilisi. Ettekandeid on nii inglise ja eesti kui ka vene keeles.

Konverentsi kohta saab täpsemalt lugeda kodulehelt https://4bscl2020.ee/

Ja kindlasti otsitagu üles eestikeelne registreerimise link https://4bscl2020.ee/registration/uhepaevane-registreerumine/

Samal teemal:

• Kool lastekirjanduses, lastekirjandus koolis
• Valmivad eesti keele e-kogud

Seminaril osales kokku 41 inimest Eestist, Taanist, Norrast, Leedust, Põhja-Makedooniast, Tšehhist, Sloveeniast, Maltalt, Bosnia ja Hertsegoviinast ja Belgiast.   

Seminari alustati tervitustega kohalikelt lasteaedadelt. Seejärel tutvustati, mis seminaril toimuma hakkab ja mis on kokkusaamise eesmärk. Räägiti Taani kontekstis põhjamaisest traditsioonilisest pedagoogikast. Taani lasteaedade õppekavas on esmakordselt sees termin “teadus” ja rõhku pannakse tehnoloogia mõistmisele. Nende jaoks on oluline, et lapsed oleksid loovad nii mängus kui õppimises, teeksid koostööd tehnoloogiliste vahenditega, arendaksid kriitilist mõtlemist, oleksid inimlikud inimesed. 

Siis tegelesime haridusrobotite Ozobottidega. Osalejad ise pidid aru saama, mida sellega teha tuleb ja kuidas see töötab. Eestlastel raskui ei tekkinud, oleme Ozobotte kasutanud. Pärast seda pandi lauale robootikakomplekt LittleBits. See oli suures osas füüsika, ühendasime juppe ja patareid, et see asi tööle läheks. Mõni andur näitas temperatuuri, mõnel hakkas ventilaator tööle jne. 

Pärast jagati osalejad kahte gruppi vastavalt sellele, milline on tase ja kogemus eTwinningu projektide tegemisel. Algajatele seletati, kuidas eTwinningu keskkond töötab. Edasijõudnutele, keda ei olnud palju, räägiti headest praktikatest ja mis teeb ühest projektist hea projekti. 

Järgmisel päeval olid lasteaedade külastused.  Meid jagati nelja gruppi ja eestlased otsustasid, et lähme kõik erinevatesse lasteaedadesse ja pärast jagame nähtut. Nende külastuste eesmärk oli näidata, kuidas Taani lasteaiad kombineerivad tehnoloogiat ja teadust õppetööga. 

Esimene lasteaed oli omapärase ehitusega, oli tunne, nagu oleks kuskil puuonnis, kus on ääretult põnev. Lasteaias oli 3D printer, BeeBot-robotid ja Easi mikroskoop, mida saab juhtida tahvelarvutist. Toodi näiteid, kuidas neid õppetöös kasutatakse. Põnev oli rohelise ekraani (ingl green screen) kasutamine õppetöös ja seda protsessi nägime ka pärast rühmas. Rühmad ise olid pisikesed, aga hästi liigendatud. 

Teises lasteaias polnud nii palju tehnoloogilisi vahendeid, aga nad rääkisid, et on oluline, et lapsed õpiksid kriitilist mõtlemist, kuidas asju ning nähtuseid lahti kodeerida. Näiteks kuidas jõuab lehmast saadud piim meieni. Lapsed pidid panema pildid õigesse järjekorda. 

Õuealad olid lasteaedades suured ja lastel on palju vabadust. Ühel lasteaial oli ronimispuu, kuhu otsa lapsed võivad ronida, aga nad ise peavad enda võimeid tundma. Kui laps alla kukub, siis teab ta järgmine kord, kui kõrgele ta minna tohib. Võib öelda, et nad ei hellita lapsi liigselt, vaid lapsed ise õpivad enda võimeid ja oskusi tundma. Õuealal ja kohati ka siseruumides ei olnud suurt korraarmastust, mis tekitas pingevaba ja lapsekeskse õhkkonna. Oli kohe näha, et seal on kindlasti lapsed. Õppetegevustes polnud ei lastel ega ka õpetajatel kiire, kõige jaoks võeti aega. 

Silma jäid mõned ootamatud asjad: lasteaedade ruumid on väiksed, kuid ruumi on rohkem. Lauad on õpetajale mugaval kõrgusel ja pisikesi pudinaid kõrgetel taburettidel vaadata oli päris hirmus.  Aga nad ei kukkunud sealt alla, vaid nihelesid rahulikult ja õpetajad ei muretsenud. Üllatas, et lastel olid tehnikavidinad käepärast ja mitte ainult tunnis tegutsemiseks.

Järvest ja metsast toodi kaasa loodusmaterjale ja neid uuriti pisikese munakujulise digimikroskoobiga. Lapsi viiakse metsa ja järjepidevalt - kord kuus nädal aega on iga rühm metsas, hommikul viiakse ja õhtul tuuakse. Metsad on sealkandis muinasjutulised. Nagu ka meil, kus metsa on.
 
Teises lasteaias mängis õpetaja 2-3aastastega COSMO mängu. Umbes 10 cm läbimõõduga plastikust eri värvi põlevate kivikestega sai muusikat teha, aga ka reaktsioonikiiruse mänge mängida. Väiksed patsutasid mõnuga kivikesi, proovisid ka kaaslase omi. Õpetaja küsis pidevalt laste arvamust, mida edasi teha (muusikat? mis pille?).

Õueala oli suur ja elu nagu seikluspargis, ronimiseks oli kõikvõimalikke puid, roikaid, kaste. Äkki tuli väike 5aastane poiss ja läks lahti metalliotsimise mäng. Metalliotsijaga tuli leida liivast lusikaid.  Asjad olid mõnusalt liivased, lillepeenras oli digimikroskoop, millega sain muinasjutulise pildi lille sisemusest. Kohe ilmus välja ka õpetaja tahvelarvutiga. 

Seal tekkis mõte, et meilgi hakataks tehnoloogi vahendeid rohkem igapäevaselt kasutama, kui hirmud vabaks lastakse - kui juhtub midagi, siis ei juhtu midagi. Kuna tehnika on meil õpetaja palgaga võrreldes kallis, siis tehnikat  kasutades on kuklas mõte, et kui katki läheb, mis siis saab? Kas jaksan oma taskust kinni maksta, et tüli ei tekiks? Lihtsam on loobuda kasutamisest. 

Pärast lasteaedade külastusi said grupid jälle kokku ja oli aeg leida projektipartnereid ning hakata eTwinningu projekti planeerima. Üllatas, et tehnoloogilisi vahendeid projektides kohe ei kasutatud, ehkki seminari fookus oli just tehnoloogia kasutamisel eTwinningu projektides. Ma tahtsin, et projekt oleks minu jaoks väljakutse ja et ma ise õpiksin ka midagi. Leidsime siiski ka tehnoloogiahuvilisi ja tegime projekti “Space Class”, kus kasutatakse kosmose-teema õpetamisel tehnoloogilisi vahendeid. Veel loodi projektid “Welcome to my country” ja “Playing today and yesterday” koos Taani, Slovenia, Norra, Bosnia ja Hertsegoviina, Belgia ja Eesti partneritega. 

Alguse sai ka projekt “Stories of names”. Igal lapsel on nimi ja lugu, kuidas nad oma nime said. Projekt on nimedest, et lapsed õpiksid kirjutama oma nimesid, illustreeriksid need ära, küsiksid vanematel oma nimede lugu ja Twinspace’is siis jagavad kõik neid omavahel. Projektiga on liitunud partnerid seitsmest riigist, loodame, et sellest tuleb edukas projekt. 

Taanis toimunud seminar oli suurepärane võimalus näha, kui efektiivselt saab tehnoloogiat ja teadust õppeprotsessis ära kasutada. Kindlasti püüame edaspidi oma töös tehnoloogiat rohkem õppimisel ära kasutada. 

Muljeid eTwinningu seminarilt Taanist jagasid Jelena Rattik, Tiiu Tommula ja Elo Sepp. Autorite fotod. 

Samal teemal:

• Üliõpilased tutvusid eTwinninguga
• Uus õppeaasta on alanud ning eTwinning on uuteks seiklusteks valmis

Veebiseminari viis läbi Tartu Hiie Kooli õpetaja, HITSA koolitaja ja eTwinningu ekspert Mari Tõnisson. Kuulajaid oli üle 70, peamiselt Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli õpetajaõppe üliõpilased. Kiire küsitlus näitas, et tugevalt üle poole kuulajatest kas on juba ka ise õpetajad või on õpetajatööga praktiliselt kokku puutunud. 

Veebiseminari eesmärk oligi tutvustada tulevastele õpetajatele eTwinningut kui projektitöö võimalust, kui võimalust teha rahvusvahelisi projekte, elavdada õppetööd ja arendada lastes nii vajalikke oskusi nagu töö meeskonnas, aja planeerimine, võõrkeeled, digioskused, loomingulisus, kriitiline mõtlemine jpm. Vaid üks veebiseminaril osalenu oli juba eTwinninguga kokku puutunud, teistel oli küll mõningane projektitöö kogemus, aga siiski vähene. 

Õpetajaks õppija saab luua oma konto

Mari Tõnisson selgitas lühidalt, mis on eTwinning ning et 2019. aastast saavad keskkonnaga liituda ka üliõpilased.

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis on töökeskkonnaks ennekõike õpetajatele. Koolid saavad seal suhelda, koostööd teha ja projekte luua. eTwinning käivitati 2005. aastal Euroopa Komisjoni e-õppe programmi raames ning on alates 2014. aastast osa Erasmus+ programmist.

Praegu on eTwinninguga liitunud rohkem kui 700 000 õpetajat üle Euroopa. Kõik üliõpilased, kes õpetajaks õpivad, saavad eTwinningus samuti luua oma konto. See on küll vähemate võimalustega, aga eTwinningut saab ikkagi teha. Hiljem, tegevõpetajana, on eTwinningu ja eTwinning Live keskkonnas tegutsemiseks kõik õigused. 

Alusta lihtsa projektiga

Mari Tõnisson tutvustas kuulajatele lihtsaid, aga tõhusaid projekte, mis aastate jooksul eTwinningus tehtud. Näited olid sellised, et andsid hea ülevaate eTwinningu võimalusest, samas kedagi keerulisuse või liiga suure mahu pärast eemale ei peletanud. 

Näiteks mitme kooli ühistöös valminud virtuaalne kunstinäitus. Teema oli lihtne, „Minu kodu“. Kaasatud oli ka kunstiõpetaja. Lühike, lihtne projekt, mis andis õppetööle palju juurde. 1. klassi õpilased tutvusid huviga piltidega, omavaheliseks suhtluseks ei läinudki. Samas tuleb rõhutada, et kui kasutada õpilaste loovtöid, peab nende avaldamiseks enne alati vanematelt luba küsima. 

eTwinningu projekti saab alustuseks teha ka ainult Eesti koolidega. Filmi tegemine Scratch Junior keskkonnas nii käiski. Osalesid kaks kooli, suheldi (kohtuti) üle veebi. Grupid olid koolideülesed. Filmid pandi hiljem eTwinningu keskkonda ülesse. Mari Tõnisson rõhutas, et selliselt võib alustada, aga kindlasti tuleks minna edasi rahvusvaheliste projektide juurde, sest just üle-euroopaline suhtlus on üks eTwinningu põhimõtteid. 

Näide kutsekoolist

Üks näide oli ka kutsekoolide õpilaste rahvusvahelisest projektist, kus osalesid16-20aastased noored.  Nad jagasid veebis toiduretsepte ja küpsetasid teiste maade retseptide järgi. Tulemusi-kogemusi jagati samuti veebis. Kokanduseriala õpilased said seda projekti edukalt rakendada õppetöös. 

Ligi pooletunnine, väga asjalik veebiseminar „eTwinningu parimad projektid“ on järelvaadatav siit.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Uus õppeaasta on alanud ning eTwinning on uuteks seiklusteks valmis
• eTwinningu multiprojektid tulevad taas!
• eTwinningu kool – tunnustus kogu kooliperele

Pooled vaimse tervise probleemidest saavad alguse enne 14. eluaastat, mistõttu on oluline panustada ennetustegevustele laste ja noorte seas.  

Kindlustamaks, et rakendatud ennetustegevused ka reaalselt kasu toovad, tuleb nende mõju põhjalikult hinnata. Tervise Arengu Instituut (TAI) viis 42 Eesti koolis läbi ennetusprogrammi VEPA mõju hindava uuringu, milles selgus, et metoodika avaldab positiivset ja pikaaegset mõju laste käitumisele ning vaimsele tervisele. Mida laiemalt metoodikat kasutada, seda paremad on tulemused. 

VEPA Käitumisoskuste Mäng on rahvusvaheliselt tunnustatud ja tõenduspõhine ennetusprogramm, mis vähendab noorte käitumisprobleeme ja toetab laste arengut ja edasijõudmist koolis. Programmi rakendatakse algklassides, kuid selle mõju avaldub ka nooruki- ja täiskasvanueas – pikaaegsete  uuringute järgi ennetab programm alaealiste õigusrikkumisi, uimastite tarvitamist ja vaimse tervise probleeme. VEPA arendab õpilaste enesejuhtimise oskust ja sotsiaalseid oskusi ning tegevusi saab kasutada nii koolis kui kodus ning sellest võidab terve ühiskond.

Eesti koolides on VEPA kasutusel 2014. aastast. Programmis on tänaseks osalenud üle 4500 õpilase ja üle 250 õpetaja enam kui 100 koolist üle Eesti. Kuigi programmi tulemuslikkust on teistes riikides hinnatud, ei pruugi mujal töötavad ennetustegevused olla sama tõhusad meie kultuuriruumis. Seega viis Tervise Arengu Instituut aastail 2016-2018 Eesti koolides rakendatava VEPA metoodika mõju hindamiseks läbi juhuvalimi ja kontrollgrupiga uuringu. Uuringus osales 42 Eesti kooli ja 708 1. klassi õpilast, kelles pooled õppisid sekkumis- ja pooled kontrollklassides. Laste käitumise ja vaimse tervise kohta koguti andmeid kolmel erineval ajaperioodil – enne sekkumist esimese kooliaasta alguses, 1. ning 2. kooliaasta lõpus. Andmeid koguti nii õpetajatelt, lastevanematelt kui ka lastelt. 

Uuring näitas, et õpetajate poolt iga lapse kohta täidetud küsimustike alusel vähenesid VEPA metoodikat kasutanud klassides 1. kooliaasta lõpuks laste käitumise ja tähelepanu-keskendumisega seotud raskused ning paranes laste vaimne tervis. 2. kooliaasta lõpuks kasvas metoodika positiivne mõju veelgi. 

Kõige abistavam oli VEPA metoodika õpilastele, kellel 1. klassi alguses oli rohkem vaimse tervise raskusi. Kasvas ka õpetajate tõhusus klassi suunamisel ja õpilaste kaasamisel. Kontrollklassides, kes VEPA-t ei rakendanud, taolisi muutusi ei toimunud. 

Lastevanemate hinnangute alusel oli näha muutusi VEPA-ga kokku puutunud laste prosotsiaalses käitumises, kasvas hoolivus ja abivalmidus. Lastevanemate hinnangul vähenesid oluliselt ka õpilaste emotsionaalsed raskused, nagu muretsemine, nukrameelsus ja ärevus. Uuringu tulemused näitavad, et VEPA metoodika töötab ka Eestis ning metoodika mõju laste käitumisele ja vaimsele tervisele on pikaaegne. Mida laiemalt metoodikat kasutada – näiteks lisaks koolikeskkonnale ka kodus - seda paremaid tulemusi on võimalik saavutada. Uuring soovitab VEPA programmi Eesti koolides laialdasemalt kasutada. 

VEPA Käitumisoskuste Mängu programmi elluviija on TAI, kes korraldab VEPA metoodika koolitust, annab välja koolitusmaterjale ja viib läbi hindamistegevust. VEPA kohta saab täpsemalt lugeda www.vepa.ee. 

Allikas: Tervise Arengu Instituudi pressiteade

Projektidega saab liituda terve aasta vältel ning ise otsustada, milliseid ülesandeid koos õpilastega teha. Liituda saab iga alus-, üld- ja kutsehariduse õpetaja. Oodatud on ka õpetajaid, kel puudub eTwinningu kogemus. Multiprojektid leiate eTwinning Live keskkonnast.

eTwinning on platvorm ja koostöövõrgustik Euroopa õpetajatele, sellega saavad liituda kõik Eesti alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad. Programm pakub uudseid ideid ja võimalust jagada õpetamiskogemusi kolleegidega Eestist ja välismaalt ning turvalist platvormi, et õpetajad koos oma õpilastega saaksid läbi viia õpiprojekte teiste koolide ja klassidega.

MIS ON MULTIPROJEKT?
eTwinningu multiprojekt on sisult ja vormilt lihtne õpiprojekt, milles võivad osaleda kõik õpetajad oma õpilastega. Projektid aitavad arendada meeskonnatöö oskust, loovust ja probleemi lahendamise oskust, lisaks leiab õpetaja ideid uuteks töövahenditeks! Multiprojektiga liitumiseks tuleb õpetajal end eTwinningu kasutajaks registreerida ja võtta ühendust projekti algatajaga.

MIKS MULTIPROJEKTIDES OSALEDA?
Multiprojektid pakuvad õpilastele põnevaid ülesandeid ning rikastavad tundi. Need aitavad avada oma klassiruum ning näha, mida teevad teised koolid ja kolleegid. Lisaks aitab see tundma õppida uusi ja tänuväärseid hariduslikke veebikeskkondi ja rakendusi õppimise ja õpetamise kaasajastamiseks.

MILLISTES PROJEKTIDES OMA KLASSIGA OSALEDA SAAN?

Alus- ja algharidusele suunatud multiprojekt 2019/20 - Tvinnime sõpradeks
Koordinaatorid: Leila Lehtmets, Terje Mägi, Ene Kruzman

Humanitaarainetele suunatud multiprojekt 2019/20 - Tvinnime keeletunnid põnevamaks!
Koordinaatorid: Margit Laidvee, Ere Tumm

Tehnoloogiateemaline multiprojekt 2019/20 - Tehn-twin projektiportsud koolitundidesse!
Koordinaatorid: Aimi Jõesalu, Petri Asperk

Keeleõppele suunatud multiprojekt 2019/20 - mina-sina-meie/я-ты-мы
Koordinaatorid: Signe Reidla, Ingrid Maadvere

Vaata lähemalt, kuidas registreeruda eTwinningu kasutajaks ning kuidas multiprojektide koordinaatoritega ühendust saada. 

Foto:  Photo by Robert Collins on Unsplash

Samal teemal:

• Tule eTwinningusse!
• eTwinningu suvekooli keskmes olid tehnoloogiatrendid

Joonistusvõistlusele saab iga huviline esitada kuni kaks A4 formaadis tööd, mis tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks Eesti Ornitoloogiaühingule aadressil Veski 4, 51005 Tartu linn, Tartu maakond. Täpsemad tingimused leiab aasta linnu veebilehelt www.eoy.ee/oosorr.

Tänavuse aasta lind öösorr on tuntud oma hea maskeerumisvõime poolest, mistõttu on vähesed teda päevavalguses näinud. Vanarahvas on teda välimusest tulenevalt nimetanud nii kakk-kulliks, kassikulliks, kirjuks öökulliks kui nahklapiks ja öölabakaks. Kel pole olnud õnne öösorri oma silmaga näha, saab joonistamiseks inspiratsiooni koguda öösorri pesakaamera salvestistest.

Saabunud pilte hindab žürii neljas vanuserühmas: kuni 7-aastased, 8–12-aastased, 13–17-aastased, 18-aastased ja vanemad. Tulemused ja parimatest töödest koosnev veebinäitus avaldatakse detsembris aasta linnu lehel www.eoy.ee/oosorr.

Tublimatele joonistajatele on auhinnad välja pannud Viru folk, Eesti Loodusmuuseum, Iloni Imedemaa, MTÜ Loodusajakiri ja teised. Joonistusvõistluse parimate tööde autorite autasustamine on 10. detsembril suurel linnuõhtul Eesti Rahvusraamatukogus.

Aasta linnu joonistusvõistlust korraldab Eesti Ornitoloogiaühing. Kaasa aitavad Viru folk, Eesti Loodusmuuseum, Iloni Imedemaa, MTÜ Loodusajakiri ja Tartu Ülikooli loodusmuuseum. Aasta linnu tegevusi toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Triin Leetmaa
Aasta linnu projekti meeskonna liige
Tel 526 3676
leetmaa.t@gmail.com
www.eoy.ee/oosorr