Rändelugusid kogutakse õpetajatele mõeldud rändeteemalise plakatikogumiku koostamiseks.

„Me soovime luua Eesti koolidele uut metoodilist vahendit, mis oleks õpetajatele toeks kooliõpilastele rändetemaatika selgitamisel,“ selgitab projektijuht ja Eesti Pagulasabi juhatuse liige Ingi Mihkelsoo. „Valmiv vahend kajastab ühelt poolt põhjuseid, miks inimesed oma kodumaalt välja rändavad, ning teisalt seda, kuidas sisserändajad või nende järeltulijad end uues ühiskonnas tunnevad ja oma identiteeti lahti mõtestavad,“ lisab Mihkelsoo.

Huvitavad ja kaasahaaravad lood rändajate elust võiksid puudutada järgmiseid teemasid:
- olulised sündmused, mis mõjutasid seniselt kodumaalt lahkuma,
- kuidas uus kodumaa välja valiti või kuidas just sinna satuti,
- kuidas tuntakse end sisserändajana uuel kodumaal - mis on seal kummaliselt teistmoodi, millest võõrsil elades puudust tuntakse, 
- mis tunne on elada teises riigis, kus sinu emakeel/kultuuritaust/usk/nahavärv on erinev,
- miks ollakse otsustanud igaveseks uuele kodumaale jääda,
- või hoopis vastupidi - miks kahetsetakse tehtud valikut või vähemalt kaalutakse tulevikus kodumaale naasmist/ mõne uue riigi väljavalimist? Mis otsuse tegemist takistab?

Kuni 20-lauselisi lugusid eesti, inglise või vene keeles oodatakse 17. aprilliks aadressile ingi@pagulasabi.ee.

Laekunud rändelugudest valitakse välja kümme parimat, mida kasutatakse inspiratsiooniks õpetajatele suunatud rändeteemaliste plakatite loomisel. 

Loe lähemalt eetikaveebist.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Välisüliõpilased hindavad Eestis õppimist kõrgelt
• Noorte ootused, lootused ja hirmud välismaale õppimamineku osas

Tegu on Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja agronoom Heino Laiapea algatusega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. 

Teraviljapeenra rajajad on kohtunud Eesti Rahva Muuseumis, Paistu Rahvamajas ja Maaeluministeeriumis. Nende kohtumistel jagati Eesti Taimekasvatuse Instituudi töötajate koostatud seemnepakid ja peeti ühiseid külviplaane.

Huvi osaleda oli ootuspärane. Sooviavaldusi laekus kõigist Eesti maakondadest: Tartumaalt 17, Harjumaalt ja Viljandimaalt 16, Järvamaalt ja Pärnumaalt 8.

Selliseid teraviljapeenraid võib suvel näha seitsmes Eesti linnas. Rajajate hulgas on 12 lasteaeda, 13 kooli ja 6 muuseumi. Ülejäänud on pered ja talud ning üksikud ettevõtted. Enamik kavatseb koduaias peenraid rajada koos laste või lastelastega ja nende jaoks. Kõik on ühel meelel, et näitavad oma teraviljapeenart suvel ka külalistele.

Osalevad lasteaiad:
Sutlema Lasteaed Linnupesa, Haiba Lasteaed (rajab peenra koos Kernu Põhikooliga), Väätsa Lasteaed, Koeru Lasteaed Päikeseratas, Rukkilillede rühm; Ritsu Lasteaed-Algkool, Puhja Lasteaed Pääsusilm,  Vastemõisa Lasteaed, Karksi-Nuia Lasteaed, Rae valla lasteaiad Pillerpall ja Võsuke ning Tallinna lasteaiad Rõõmutareke ja Lepatriinu.

Koolid:
Oja Kool, Türi Toimetulekukool, Ala Põhikool, Pärnjõe Kool, Rakke Kool, Tõstamaa Keskkool, Kihelkonna Kool, Tamsalu Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Suure-Jaani Kool, Vändra Gümnaasium, Järvamaa Kutsehariduskeskus.

Info ja foto edastas Heino Laiapea, algatuse "100 teraviljapeenart" eestvedaja.

Samal teemal:

• Külvame 100 teraviljapeenart!

Minister Mailis Reps ütles, et Tea Varraku vaieldamatu tugevus on pikaajaline suurte avaliku sektori asutuste juhtimise kogemus. „Tea Varrakul on juhtimiskogemusi nii avalikus sektoris kui ka haridusvaldkonnas, viimati Tallinna Tehnikaülikooli prorektorina, kuid varem ka Mainori majanduskooli ja Audentes asutajana. Tema kogemustepagas on väga asjakohane ministeeriumi kui organisatsiooni ja selle vastutusvaldkondade arendamisel,“ sõnas minister Reps.

Tea Varraku sõnul on haridus- ja teadusvaldkond talle väga südamelähedased. „Usun, et senistele kogemustele toetudes saan aidata kaasa valdkondade arendamisele. Erilist tähelepanu soovin pöörata varsti kätte jõudvale ajale, kui Euroopa Liidu toetused vähenevad märkimisväärselt ja peame hakkama ise edukalt toime tulema – seda ka hariduses. Samuti tahan pöörata tähelepanu noortele, kes katkestavad varajases faasis oma kutse- ja kõrgharidusõpingud, mistõttu peame suutma teha õpetamise protsessi kaasaegseks ja huvitavaks. Meile kõigile on väljakutse ka täiskasvanuharidus elukestvas õppes,“ osutas Varrak. Ta lisas ka, et tänab TTÜ-d võimaluse eest ülikooli arengule kaasa aidata ning on veendunud, et ülikool liigub edasi õigel kursil.

Kantsleri ametiaeg kestab viis aastat.

Viimased kuus aastat töötas Tea Varrak Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory direktorina, millest neli aastat ka innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektorina. Aastatel 2006-2011 oli ta Rahandusministeeriumi kantsler ning 2005-2006 Rahandusministeeriumi abiminister. Aastatel 2002-2005 oli Varrak Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees ja AS Juura Õigusteabe nõukogu esimees. Ta on AS Audentese asutaja ja oli aastatel 1997-2002 juhatuse esimees. 1995-1997 oli Tea Varrak Fontese Koolituse AS juhatuse esimees ja 1992-1995 Mainori majanduskooli direktor, olles ka mõlema ettevõtte asutaja.

Tea Varrak on omandanud Tartu Ülikoolis ärijuhtimise magistrikraadi. Teda on autasustatud Presidendi Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Ennekõike haridusasutuste õpetajatele, tugispetsialistidele, lastevanematele, aga ka teistele huvilistele suunatud konverentsil arutletakse, kuidas aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) probleemse käitumise valguses tuvastada ja kuidas ATH-ga lapsele pakkuda tuge koolis ja lasteaias kui ka kodus. Teemadest on kutsutud rääkima oma ala spetsialistid ning praktikud: Põhja-Eesti Regionaalhaigla laste- ja noorukite psühhiaater Piret Aavik, Tartu Herbert Masingu Kooli direktor Tiina Kallavus ja Ida-Virumaa Rajaleidja keskuse psühholoog Natalja Zorina.

Probleemi aktuaalsusest annab tunnistust ka inimeste rekordiliselt suur huvi ja osavõtusoov. Kui esialgu oli prognoositavaks osalejate arvuks 150, siis reaalsuses saabub konverentsile ligi 220 huvilist. „Eelmisel aastal oli meie poolt korraldatud autismipäevade vastu väga suur huvi ja tagasiside põhjal sooviti selle aasta konverentsi teemaks ATH-d,“ selgitab Ida-Virumaa Rajaleidja keskuse juht Maire Merioja ja leiab, et külaliste rohkus võibki olla põhjendatav inimeste soovile vastu tulemisega. Kuigi huvi on jätkuvalt suur, ei võimalda saalid lihtsalt puht füüsiliselt rohkem huvilisi mahutada ja registreerimine on selleks korraks lõpetatud.

Erinevatel andmetel on ATH-ga lapsi Eestis 4 kuni 8 protsenti ning häirele iseloomulikke sümptomeid esineb rohkem kui 10-%l lastest. „Seega igas lastekollektiivis, nt klassis, kus on keskmiselt 20 last, võib olla 1-2 ATH tunnustega last,“ selgitab Merioja ja lisab, et seetõttu on mõistetav jätkuvalt suur huvi ATH-teemaliste koolituste ja/või ürituste vastu.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Tänapäeva noored vajavad rohkem inimlikkust ja empaatiat
• HEV-õppevara on kättesaadav Innove e-poest
• Riik investeerib erivajadustega laste õppekeskkonda 16 miljonit eurot

3.-7. aprillini pakutakse Tartu Ülikooli poolt Tallinnas mitmekesist valikut huvitavaid ja inspireerivaid loenguid ning seminare, mida viivad läbi ülikooli õppejõud ja praktikud. Kõik üritused on tasuta.

Kõik seminarid ja loengud toimuvad ülikooli Tallinna esinduses (Teatri väljak 3) ja on TASUTA. Info ja registreerimine www.ut.ee/tallinn.

Nädala kava

Esmaspäev, 3. aprill

15.00–16.30 loeng „Turvaline arvuti ja interneti kasutamine“
Kristjan Krips, Tartu Ülikooli informaatika assistent
Registreeru SIIN

17.00–18.30 loeng „Inkade kuld ja muistse Peruu loojang“
Tarmo Kulmar, Tartu Ülikooli võrdleva usuteaduse professor
Registreeru SIIN

Teisipäev, 4. aprill

15.00–16.30 loeng „Surnud räägivad“
Martin Malve, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi doktorant
Registreeru SIIN

17.00–18.30 loeng „Uudsed ravimpreparaatide tootmise tehnoloogiad“
Andres Lust, Tartu Ülikooli füüsikalise farmaatsia teadur
Registreeru SIIN

Kolmapäev, 5. aprill

15.00–16.30 seminar „Emotsionaalselt SEOtud klient sotsiaalmeedia abil ja SEAtembud sisuturundusega“
Kristian Pentus, Tartu Ülikooli turunduse assistent
Kulno Türk, Tartu Ülikooli personalijuhtimise professor
Registreeru SIIN

17.00–18.00 loeng „Kui poliitika on tõepõhjata, kuidas saab selles siiski tõeliselt osaleda?“
Alar Kilp, Tartu Ülikooli võrdleva poliitika lektor
Registreeru SIIN

Neljapäev, 6. aprill

12.30–14.15 seminar „Laste ja noortega filosofeerimine“
Egle Säre, Tartu Ülikooli haridusteaduste assistent
Registreeru SIIN

15.00–16.30 loeng „Eesti keel maailmas“
Birute Klaas-Lang, Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor
Registreeru SIIN

17.00–18.30 loeng „Kas meil läheb halvasti? Ühiskondliku ja iseka mõtte konfliktist ökoloogi pilguga“
Kristjan Zobel, Tartu Ülikooli taimede evolutsioonilise ökoloogia professor
Registreeru SIIN

Reede, 7. aprill

12.30–13.30 seminar „Info üleküllus vajab professionaalseid ajakirjanikke“
Marju Himma-Kadakas, Tartu Ülikooli praktilise ajakirjanduse nooremteadur
Registreeru SIIN

14.00–15.00 seminar „Kuidas andmetega (mitte) valetada“
Kadri Rootalu, Tartu Ülikooli sotsiaalse analüüsi meetodite lektor
Registreeru SIIN

15.30–16.30 seminar „Kas kõik peab olema nii, nagu on praegu – sotsiaaltöö muutuste võimaldajana“
Helmer Hallik, Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna juht, Tartu Ülikooli sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistrant
Registreeru SIIN

Kohtade arv on piiratud, palume eelnevalt registreeruda. Kavas võib ette tulla muudatusi.

Koolitusel anname ülevaate eTwinningu portaali võimalustest koostööpartneri leidmiseks ning õpiprojekti läbiviimisel. Samuti arutame, kuidas integreerida veebipõhine projektitöö õppetööga ning tutvustame koostööks sobivaid veebivahendeid.

Kuna eTwinningu portaal on viimase kahe aasta jooksul palju uuenenud, siis ootame koolitusele ka neid õpetajaid, kes on eTwinningu projektitöös osalenud, kuid soovivad lähemalt tutvust teha uue õpetajate töölauaga eTwinning Live ning projektitöö keskkonnaga Twinspace. 

Koolitajad on Ingrid Maadvere ja Laine Aluoja.

Registreerimine 27. märtsini 2017 HITSA koolitusveebis:
https://koolitus.hitsa.ee/training/1020/register

Samal teemal:

• Kaasamise aasta – eTwinningu 2017. aasta teema
• Bratislavas õppimas ja ajalugu nautimas
• eTwinning Live – loo oma professionaalne võrgustik

Seminar aitas avada muutunud õpikäsituse mõistet. Millised õppemeetodid toetavad muutunud õpikäsitust? Millist ettevalmistust see õpetajalt nõuab? Kuidas õppijad aru saavad, et nüüd on midagi muutunud?

Ühte õiget muutunud õpikäsitust ei olegi 

Sarnaste küsimustega alustas avaettekannet ka Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse didaktikaarenduse suuna juht Mati Heidmets: „Kui õpikäsitus muutub, siis mis muutub ja miks ta muutub? Õpikäsitus on viis, kuidas õppeasutus õpetamine ja õppimine toimub, mida teeb õpetaja, mida õppur, suures plaanis on see koolielu muster.“ Heidmets sõnas, et kui Eesti on maailma parim PISA-riik ja seda mustrit on aastakümneid lihvitud, siis on küsimus muutumise vajalikkusest asjakohane. „Surve muutuseks tuleb väljastpoolt kooli, ja see on nii kogu maailmas, eriti viimastel aastatel. Tööandjad vajavad uute oskustega töötajaid, ja siis vaadatakse ootavalt kooli poole. Teiseks surve kooli enda seest: mitte ainult meil,  vaid mujal ka on nii, et lapsed on küll targad, aga nad ei tunne end koolis hästi. Viis, kuidas õppimine käib, on probleem kogu maailmas,“ sõnas Heidmets. 

Esineja selgitas, et muutus üritab lõhkuda traditsioonilist kooli hierarhiat, kus tipus on koolijuht, kes on kõige targem, siis tulevad õpetajad ja siis õpilased. „Võimu üritatakse ümber jagada viisil, kus õpetajate ja õpilaste otsustusruum läheb suuremaks: võimalus ise otsustada ja ka ise vastutada. Teine selge muutuste rada on liikumine individuaalsest tegevusmudelist koostöise tegutsemise suunas nii õppimise kui õpetamise suhtes,“ ütles Heidmets. Kasvõi üksteise tundide külastamine – praegu õpetaja kolleegi tundi pigem ei lähe, ja üksteise tegemistest teatakse pigem vähe kui palju. Kolmandaks toimub liikumine mõtestatud õppimise suunas, inimene peab aru saama, miks ta üht või teist asja õpib. Skaala teine ots on päheõppimine, kuna õpetaja käskis. 

Kuidas kõik koolielu praktikas välja näeb? Võtteid ja viise on palju. „Ühte õiget muutunud õpikäsitust ei olegi olemas, iga kool paneb selle enda jaoks ise kokku,“ ütles Mati Heidmets. Ta tõi näite ühest Londoni kooli külastusest, kus pealtnäha oli kõik väga kaootiline, traditsioonilisi tunde justkui ei olnudki, aga õpitulemused väga head. Selles koolis oli iga õpetaja ka juht – iga õpetaja juhtis üht koolielu valdkonda (IT, muusika, keeleõpe jms). 

Pildikesi väikekooli elust

Vormsi kooli direktor Age Hälvin tõi kuulajateni pildikesi väikekooli elust, kus tuleb tegutseda põhimõttel upu või uju. „Väikekooli puhul on muutused ujumise või uppumise küsimus, kas ujuda või muutumatuna paigale jääda ning uppuda,“ sõnas koolijuht. Ühtpidi on Vormsi koolil väga soliidne ajalugu ja traditsioonid, teisalt traditsioonidest jätkusuutlikkuseks ei piisa. „Meil on lasteaed-põhikoolis kokku 43 last. Miks meil on vaja olnud uuendusi? Kohalikul kogukonnal on teatud ootused kooli suhtes, lisaks laste õpetamisele on koolil rahvavalgustuslik roll, et oleks näha, et elu käib ja kool on jätkusuutlik. Uuenduste otsimise ajend ongi olnud lisaväljundite otsimine koolile, just ellujäämise küsimus,“ ütles Age Hälvin.  „Kui töötad klassis, kus on üks õpilane, siis see ei ole väga hea ja arendav õppekeskkond ei õpilase ega õpetaja jaoks.“

Ja tegelikult just siit sai alguse muutunud õpikäsituse rakendamine Vormsi koolis, ehkki õpetajad ise seda nii ei näinud ega plaaninud. „Mitmed vanemad pöördusid meie poole, et kas oleks võimalik koduõppe vormis end kooliga siduda. Hakkasime mõtlema, mis on õppimise jaoks hädavajalikud asjad, et leida teisi õppimise vorme: õppija; ruum, kus ta õpib, aga see ei pea olema klassiruum; vahendid, millega ta õpib, kasvõi mõõtmisvahendid; aeg, millal ta end rakendab; õpetaja, kes peab kõik ühele pildile kokku tooma. Ruumi ja ajaga annab kõige rohkem mängida,“ rääkis Age Hälvin. Vormsi kool hakkas pakkuma distantsõppe võimalust. See ei ole koduõpe, sest vanemad ise ei ehita õppimise struktuuri ülesse, see tuleb koolilt. Vanemad jälgivad omalt poolt, et kõik toimiks. „Võtmeküsimus kogu õppimises on suhtlus. Teistsugune vorm nõuab teistsugust suhtlust. Kontakti hoidmine, kui õpilane ei ole kogu aeg silme all, on õpetaja professionaalsuse küsimus. Lootus oli, et saame sel moel suurendada õpilaste hulka, mis läks ka täide. Praegu on näiteks 7. klassis üks õpilane kohapeal, kaks osalevad distantsõppes. Ja juba see teeb tunni põnevamaks ja palju huvitavamaks. Skype´i vahendusel saab rühmatöidki teha,“ ütles koolijuht. 

Muidugi oli ka kõhkluseid ja kahtluseid, kasvõi see, kuidas omandavad üldpädevused distantsõppel õppijad, kes kooliperega kogu aeg kokku ei puutu. Aga omandavad küll, vähemalt suhtlusoskuse ja iseseisvalt töötamise oskuse. Distantsõpe on variant nende jaoks, kellele ei sobi suured koolid ega suure kooli rütm, aga pere ei saa ka kolida. Näiteks tundliku närvisüsteemiga lapsele on distantsõpe sobilik. 

„Distatntsõpet alustasime nullist, saatsime meili teel materjale edasi-tagasi, aga see ei toiminud nagu vaja. Siis avastasime Google´i klassiruumi, võtsime selle kasutusele, jäi väheks. Õppisime selgeks Moodle´i, ja see on distantsõppeks sobiv e-keskkond,“ sõnas Ave Hälvin. 

Seminaril jagasid oma kogemust veel Liina Karolin-Salu  Tartu Hansa Koolist ("Sünergia Tartu Hansa Koolis: avatud õpiruum“), Maria Murumaa-Mengel Tartu Ülikoolist ("Kuidas planeerida õppetööd rööptegutsemisega harjunud tudengitega?"), Anu Peri Gustav Adolfi Gümnaasiumist  ("Kuidas ma muutunud õpikäsitust rakendan"), Lauri Toim Luua Metsanduskoolist ("Uuenenud praktikasüsteem Luua Metsanduskoolis") jpt.  

Seminari ettekanded on mõne aja pärast järelvaadatavad HITSA kodulehelt.  

Samal teemal:

• Õpetajate Ühenduste Koostöökoda pakkus õpetajatele koolitust muutunud õpikäsitusest
• Koolid saavad taotleda toetust meeskonnatööks ja uuenevaks õpikäsituseks

Minister Mailis Repsi sõnul vajavad Eesti koolid juhte, kes soodustavad kõikide õpilaste õppimist ja arengut ning on pühendunud kooli arendamisele ühiskonna muutuvatele vajadustele vastavaks. „Anname programmiga koolijuhi ametisse liikuvale õpetajatele tuge, et temast kujuneks välja suurepärane koolijuht. Samuti vajavad enne haridusasutuse eesotsa suundumist kompetentside täiendamist ka teise valdkonna kogemusega juhid," ütles Reps.

Järelkasvu programm on loodud selleks, et valmistada heade juhieeldustega inimesi ette koolidirektori ametiks.

Mullu aasta õppeasutuse juhiks valitud Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu usub, et liidriks õpitakse, mitte ei sünnita. "Oluline on, et järelkasvu koolitatakse, nendesse panustatakse, et tulevasest koolijuhist saaks visiooniga hea eestvedaja oma koolile ja kogukonnale. Kui koolijuhiks pürgija on valmis terve elu pidevalt õppima ning on enese jaoks selgeks mõelnud, miks ta tegelikult tahab koolijuhiks saada, siis on see programm tema jaoks just õige koht,“ lisas Uustalu.

Programm algab 2017. aasta augusti lõpus ja kestab kuni 2018. aasta juunini. Kümne kuu jooksul omandavad osalejad koolidirektorile vajalikke teadmisi, oskusi ning loovad võrgustiku nii Eesti kui ka välismaa mõttekaaslaste ja valdkonna ekspertidega. Õpitakse muuhulgas õppevisiitide, kootsingu, töövarjutamiste ja koolijuhtimise ülesannete ellu viimise toel. Osalejatele töökohta ei garanteerita, ent nad saavad tugeva ettevalmistuse koolidirektoriks kandideerimiseks.

Järelkasvuprogrammi kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 16. aprill 2017.

Lähem info koolijuhtide järelkasvuprogrammi veebilehelt ja Facebooki pildigaleriist, kus on esimese lennu programmi järelkaja.

Programmi viib ellu Haridus- ja Teadusministeerium koostöös sihtasutusega Innove ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: HTM. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• 16 alustavat koolijuhti said võimaluse osaleda aastases arenguprogrammis
• Tõnu Piiburi pausideta kooliaeg

Robotitega on sama lugu, mis nutitelefonidega – iga uus mudel olevat eelmisest targem, parem, ilusam ja kasutajasõbralikum. Nii et õpetaja peab tõesti hästi teadma, miks eelistada üht robotikomplekti teisele või mis üldse tema õpilastele kõige paremini sobiks. 

Quirkbot ja Strawbees on välja töötatud Rootsis, esimest on toodetud-kasutatud-arendatud kolm aastat, teist viis. Koolitaja Kristofer Hagbard sõnas sissejuhatuseks, et innovatsioon tekib tehnika- ja kunstiainete sünergiast, ja seda on arendajad ka silmas pidanud. Strawbees on esmasel vaatlusel mäng joogikõrtega – komplekt koosneb pikkadest, paindlikest kõrtest ja väga elastsetest vahelülidest, millega annab koostada nii tavalist kolmnurka kui ehitada kõrghoone mudeli või terve linna. Strawbees on kindlasti paindlikum kui Lego, õhulisem ja kergem. Eduelamus on kohe esimese korraga tagatud, sest kõrsi on väga lihtne kasutada, selle saab kohe selgeks. Objekt muutub mehhaaniliseks siis, kui see ühendada Quirkboti haridusliku robotiga. Kõrte ja robotiga koos saab arendada valgus- ja liikumisprojekte. 

Quirkbot ise on tilluke robot, mis kujult meenutab meritähte. Quirkboti kood on lihtne, avatud ja veebipõhine, nii õppijad saavad oma tulemusi jagada ning eksperimenteerida. Kõige lihtsam näiteks, et paned kõrre roboti n-ö käe otsa ja kõrres läheb tuli põlema, aga võid ehitada ka ämbliku, kes oma pikkadel kõrs-jalgadel mööda lauda traavib. 

„Need kaks vahendit pakuvad unikaalse viisi, kuidas lastele õpetada loovat programmeerimist ja jutustada lugusid läbi elektroonika ning mehhaanika. Robootika ei tohi alguses kohe ära hirmutada, see peab olema piisavalt lihtne ja tulemus kiiresti saavutatav, muidu kaotab õpilane huvi,“ ütles Kristifer Hagbard. Strawbees ja Quirkbot on kiirest saavutanud populaarsust üle maailma koolides, teaduskeskustes, huviringides, kodudes.

Õpetajad said töötoas ka ise ehitada ja programmeerida, ja silmnähtavalt pakkus see huvi ning ahhaa-elamust. 

Lähem info: www.quirkbot.com; http://education.strawbees.com/; valik õppematerjale inglise keeles.

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Kas sinus on peidus ProgeTiigrit?
• Heilo Altin: Eesti koolisüsteemis võiksid asjad olla nagu ümberpööratud klassiruumis
• Eestis jõudis müügile populaarse Ozoboti roboti uue põlvkonna intelligentne mudel Evo

Tänavune „Luulemaraton“ keskendub ühiskonnakriitilisele luulele ning päeva jooksul kõlavad luuletused eelkõige erinevatest maailmavaadetest ja poliitikast. Kuna 2017. aasta on Eestis laste ja noorte kultuuriaasta, saavad sõna valdavalt noored loojad.

Tallinna Keskraamatukogus esineb keskpäeval Andra Teede ja kell 13.15 loeb luulet Ilmar Trull. Kell 15 saab kuulata räppar Azmat, kes väljendab ennast agressiivselt, läbi väära huumori ja ilustamata tõe, sest tal ei ole kellegi eest mitte midagi varjata. Kell 16 saab sõna süstemaatiline unistaja Teele Lember, kes lahendab oma eksistentsialistlikud ninaverejooksud tavaliselt heausksete läbiröökimiste teel. Kell 17 esitab luulet Birk Rohelend, kes enda sõnul ei suuda kuidagi areneda tänapäevani, vaid on nagu Frankensteini groteskne looming, lihasse kutsutud pool sajandit pärast oma tegelikku eluaega. Maratonile paneb kell 18 punkti luuletaja ja tõlkija Kristjan Haljak, kes on avaldanud luulekogud „Palavik“ (2014) ja „Conceptio Immaculata“ (2017), samuti tõlke Baudelaire’i päevikutest („Loomingu Raamatukogu“, 2014). K. Haljaku tekste on ilmunud ajakirjades „Vikerkaar“, "Ninniku", „Värske Rõhk“ ja „Looming“. Luulemaratoni päevajuhiks on luuletaja ja kirjandusürituste sarja „Viimane neljapäev" peakorraldaja Steven Vihalem. Eelmise aasta lõpus avaldas S. Vihalem oma debüütromaani "6ism2e_dpi_error:_unsupported_personality", sotsiaalkriitilise ulmeromaani, mille tegevus toimub 2086. aasta Õismäel. Üritusel on ka vaba lava ning huvilised saavad esitada oma luuletusi.

Võõrkeelse kirjanduse osakonna fuajees ja Loovuse toas toimub  kell 17‒20 võõrkeelne „Luulemaraton“. Vene keeles loevad oma luulet Dmitri Krasnov, Juri Lutsep, Antipa Moltšun, Ljudmila Kazarjan, P. I. Filimonov, Igor Kotjuh ja Nikita Dubrovin. Inglise keeles luuletab USA päritolu, Eestis elav luuletaja El Dären Clere. Õhtut juhib P. I. Filimonov. Maratonil esinevad ka flashmob tantsuga V.A.T. Crew noored.

Tallinna Keskraamatukogu korraldab „Luulemaratoni“ alates 2011. aastast. „Luulemaratoni“ eesmärgiks on pakkuda raamatukogu lugejatele võimalust nautida kogu päeva jooksul Eesti luuletajate luulet elavas esituses. Lisainfo: www.keskraamatukogu.ee ja Facebookis. 

 Üritus on tasuta! „Luulemaratoni“ toetab Eesti Kultuurkapital.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogu kutsub robootikaringi
• Tallinna Keskraamatukogu kirjutamise klubi