Loodusmuuseumi kodulehel http://www.natmuseum.ut.ee/et/kuu-objekt ja teistes virtuaalkanalites esitletakse 2017. aasta jooksul haruldaste museaalide 3D virtuaalseid mudeleid. Kokku esitletakse kuuobjektina 12 museaali loodusmuuseumi kogudest koos ajaloolise ülevaatega. „Virtuaalnäitus annab vaatajale väga hea arusaamise, kuidas teadus on läbi ajaloo nii loonud kui ka mõjutanud kultuuripärandit," selgitab näituse erilisust loodusmuuseumi näituste ja loodushariduse osakonna juhataja Reet Mägi. 

Jaanuarikuu objektiks on geoloogiakogudest pärit trilobiit. Eesti suurim terviklik trilobiit leiti Kohtla kaevandusest ja kingiti ülikoolile 1927. aastal. Trilobiidid olid Ordoviitsiumi- ja Siluri-aegse merekeskkonna lülijalgsed. Mereelustiku arenedes surid nad Vanaaegkonna lõpuks välja.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum asutati 1802. aastal ülikooli Naturalienkabinett’ina ning on tänaseks kujunenud Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaeda ühendavaks teadus- ja hariduskeskuseks.

Projekti toetab Eesti Kultuurkapital. 

Allikas: TÜ loodusmuuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Muuseumide ühine infopäev õpetajatele läks edukalt
• Tartu ülikooli muuseumid pälvisid rekordarvu muuseumide aastaauhindade nominatsioone

Infopäeval osalesid Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Meremuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Tervishoiu Muuseum, Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseum ja NUKU muuseum.

Tallinnale lisaks oli tulnud infopäevale õpetajaid Rakverest, Porkunist, Jänedalt,  Jürist, Põlulast ja mujaltki.

Muuseumide ühise infopäeva idee sündis seoses Tallinna vanalinna muuseumide ühisprojektidega „Kaheksa ühe hoobiga“ ning „Puust ja punaseks“. Ühisprogrammidega soovivad vanalinna muuseumid pakkuda õpetajatele, lastele ja lastevanematele võimaluse külastada kompaktselt ja eesmärgistatult mitmeid muuseumeid.

Oma kogemusi muuseumis õppimisest jagasid infopäeval Anne Tiitson Kadrioru Saksa Gümnaasiumist, Greete Toming Haljala Gümnaasiumist, Ina Hannus Kiili Gümnaasiumist, ajaloolane ja õpetaja Jaak Juske ning Huvitav Kooli esindaja Pille Liblik.  

Samuti oli õpetajatel võimalus osaleda erinevate muuseumide haridusprogrammides.

Infopäeva raames loositi kõigi õpetajate vahel välja kaheksa tasuta haridusprogrammi külastust.

Fotol: Infopäev „Puust ja punaseks“ Suurgildi hoones. Fotograaf: Vahur Lõhmus.

Infopäeva fotogalerii

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi info. 

Samal teemal:

• Tartu ülikooli muuseumid pälvisid rekordarvu muuseumide aastaauhindade nominatsioone
• Maanteemuuseum kogub lugusid lääne autode saabumisest
• Liivi muuseumis toimub kirjandusfestival "Omamüüt"

Oodatud on must-valged originaaltööd formaadiga 210x297 mm (A4). Tööde arv on piiramatu. Iga töö tagaküljele tuleb kirjutada oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass ja aadress.

Tööd saata või tuua 1. aprilliks 2017 Tartu Variku Kooli aadressil Aianduse 4, 50110 Tartu, õpetaja Paul Kunman.

Töid ei tagastata, parematest töödest korraldatakse näitus.

Parimatele auhinnad!

Võistlust toetab Tartu linna kultuuriosakond

Lugupidamisega

Eele Kants, Tartu Variku Kooli huvijuht

eele.kants@variku.tartu.ee

HITSA Nutiklassi eesmärk on tutvustada haridustöötajatele innovaatilisi õpetamismeetodeid  kaasaegsete tehnoloogiliste seadmete abil. Nutiklass on loodud European Schoolneti Future Classroom Lab põhimõtteid järgides. Nutiklassis toimuvad koolitused, seminarid, õppepäevad.

Future Classroom Lab veebiseminaride kaudu saab tutvuda teiste liikmesriikide tegemiste ja kogemustega digivõimaluste rakendamisel tuleviku klassiruumis.

Seminaride ajakava (veebruar-märts) leiab siit. 

Registreeruda saab siin. 

Foto: Koolielu arhiiv. Õpetajate koolituspäev HITSA nutiklassis. 

Samal teemal:

• Avati HITSA nutiklass, kus saab tutvuda tuleviku klassiruumiga
• HITSA nutiklass kutsub sünnipäevale!
• Kaheksa ideed innovastiooni arendamiseks klassis
• HITSA nutiklassis saab katsetada uusi andmekogujaid

“Põhikooli lõpus, 15-aastaselt, täidavad meie noored rahvusvahelises võrdluses teste väga hästi. Pärast põhikooli lõpetamist aga ei omanda iga viies noor isegi keskharidust. Üheks põhjuseks on siin vähene õpioskuste ja -motivatsiooni puudus. Meie kutsume kõrgharidusega võimekaid inimesi erinevatest valdkondadest käsi hariduses külge panema, et muuta tänaste õpilasi võimalusi elus,” rääkis Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi.

2016. aasta lõpus avaldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs ning PISA 2015. aasta tulemused näitavad kätte Eesti hariduse kitsaskohad, mis on ka Noored Kooli fookuses, sest need takistavad meie noortel oma potentsiaali saavutada.

Esiteks, vene õppekeelega koolide õpilased on eesti keeles õppijatest 12. klassi lõpus teadmistega aasta aega maas. (PISA 2015)

Teiseks, iga viies noor ei omanda ka seitsme aasta jooksul pärast põhikooli lõpetamist keskharidust. Eesti on ainus OECD riik, kus keskhariduse omandajate osakaal nooremate hulgas langeb. (Haridus- ja Teadusministeerium 2016)

Noored Kooli programm loob keskkonna haridusliidrite põlvkonna kujunemiseks, kes töötavad laste individuaalse ja tervikliku arengu nimel, alustades neist, kellel on lisatuge enim vaja. 

“Viimasel ajal palju räägitud vajadus parandada juhtimiskvaliteeti kehtib ka haridusvaldkonnas. Iga kool Eestis vajab inimesi, kes on valmis vastutust võtma ja muutustega kaasa minema,” rääkis Noored Kooli nõukogu esimees ja Swedbanki eraisikute panganduse divisjoni direktor Kaie Metsla. 

"Õpetajana lasub mul kohustus, võimalus ja privileeg oma eeskuju ning eestvedamisega juhtida õpilasi parema eneseteostuse ja eesmärkide täitmise suunas,” rääkis NK 10. lennu osaleja ja Värska Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja Helena Akkel, kes sai tänukirja, sest ta juhendatud õpilane sai Riigikohtu 97. aastapäeva kaasuskonkursil 11. klasside arvestuses esimese koha. 

 “Juht ei pea olema vaid hierarhilises võtmes eesotsas olev isik, vaid juht on ka protsessi toetaja, inspireerija, motiveerija ning konstruktiivse kriitikaga edasipüüdlust toetav juhendaja. Seda üritangi mina õpetajana olla,” lisas ta.

 Värbamist, valikut ja programmi aitavad läbi viia juhtivad Eesti ettevõtted. Koostöös Swedbanki, Merko, Alexela Groupi, Utilitase, Infortari, Magnumi ja paljude teistega valitakse välja kõige võimekamad osalejad. Kahe aasta jooksul on noortel õpetajatel ka võimalus saada juhtimisnippe otse kõige edukamatelt tippjuhtidelt.

Noored Kooli osaleja töötasu on sama mis teistel alustavatel õpetajatel. Täpne töömaht ja töötasu lepitakse kokku koolijuhiga. Noored Kooli osaleja saab programmi poolt ettevalmistuskoolituse lõppedes ühekordset stipendiumi 600 eurot.

Ida-Virumaal õpetajaks suunduvad osalejad saavad lisastipendiumi 1000 eurot kummalgi programmi aastal. Lisastipendium on ellu kutsutud, et soodustada osalejate suundumist piirkonda, kus nende panust on kõige enam vaja.

Noored Kooli programmi osalejad on võimekad kõrgharidusega eestvedajad erinevatest valdkondadest. Programmi kahe aasta jooksul muudavad nad õpilaste tulevikku õpetajana töötades.

Noored Koolil on praeguseks juba kümne aasta jooksul 106 vilistlast ning 39 osalejat, kes on mõjutanud kokku 16 000 õpilase elu. 

Kandideeri Noored Kooli programmi: http://www.nooredkooli.ee/kandideeri.

Video 2. lennu vilistlasesest ja Tallinna Pae Gümnaasiumi õpetajast Pavel Alonovist: 

Peakorraldaja Annika Vesselovi sõnul jätkab järjekorras 12. teadusfestivali peateema tuleviku lainel, kuid keskendub sellel korral rohkem teadustööga kaasnevatele eetilistele küsimustele.

„Tänavusel Teadlaste Öö festivalil uuritakse näiteks, milline peaks olema teadlase vastutus ühiskonnas, kuidas peaks reguleerima inimuuringuid või kas tehisintellekti arendamine võib ületada eetilisi piire? Need on vaid mõned küsimused, mis festivalinädala jooksul üles kerkivad,“ tutvustas peakorraldaja.

Vesselov selgitas, et festivali eesmärk on tekitada inimestes huvi teaduses toimuva vastu. Samuti soovitakse huvilistele luua paremaid võimalusi Eesti teaduse ja teadlaste tööga tutvumiseks. 

„Meie jaoks on oluline ka soodustada dialoogi tekkimist avalikkuse ja teadustööga tegelevate inimeste vahel,“ lisas Vesselov.

25.-29. septembrini aset leidev Teadlaste Öö festival on ainus üle-eestiline teadusfestival ja ühtlasi ka kõige pikema traditsiooniga teadussündmus terves Baltikumis. Mullu toimus festivali raamess üle 900 teadussündmuse ja seda ligi 50 kohas üle Eesti.

Allikas ja foto: Teaduskeskus Ahhaa pressiteade. 

Samal teemal:

• Teadlaste Öö festivalil osales üle 50 000 inimese
• Teadlaste Öö festival Tartu Kivilinna Koolis: ulme ja robotid
• TTÜ Mektory kosmosekuule paneb punkti Teadlaste ÖÖ

Neljapäeval, 26. jaanuaril kell 17.30 on kohtumise teemaks „Raha ilukirjanduses“. Üritusel arutletakse kirjandusteoste näidetel raha ja rikkusega seotud teemadel: suhtumine rahasse ja selle hankimise viisidesse, raha roll inimsuhetes jms. 

Neljapäeval, 9. märtsil kell 17.30 toimub teemaõhtupoolik teemal „Flirt ilukirjanduses “, kus vaadeldakse vastassooga tutvumise ja vastastikuse sümpaatia väljendamise kujutamist eri ajastute kirjandusteostes.

Neljapäeval, 20. aprillil kell 17.30 toimub teemaõhtupoolikute sarja viimane üritus „Lemmikloomad ilukirjanduses“, kus kirjandusteoste näidetel uuritakse suhtumist lemmikloomadesse ja neile omistatud rolle inimsuhetes. 

Kohtumised viib läbi ajaloolane ja kirjanik Milvi Martina Piir, kes on mitme romaani ja luuleraamatu autor. Ajaloolasena on ta läbi viinud kohtumisi ja seminare, avaldanud artikleid, kirjutanud üldhariduskoolidele ajalooõpikuid, töötanud õppejõuna, teeb järjepidevat kaastööd raadiojaamale Retro FM ning kuukirjale „Diplomaatia”.

Igal kohtumisel annab M. M. Piir ülevaate selle ürituse teema ajaloost ja kujunemisest ning tutvustab, kuidas on seda teemat eri ajastutel ilukirjanduses kajastatud (nt romantismis, realismis). Osalejad on oodatud arutlema tsitaatide, konteksti, tähenduste üle. Soovi korral võivad osalejad omalt poolt tutvustada mõnd antud teemaga haakuvat raamatut.

Teemaõhtupoolikute näol on tegemist viiest kohtumisest (november 2016−aprill 2017) koosneva ürituste sarjaga, kus käsitletakse ilukirjandust uudse nurga alt. Tavapärase ajastu-, žanri- või autoripõhise lähenemise asemel on valitud temaatiline vaatenurk (lemmikloomad, inimsuhted, materiaalne jõukus). Sarja sihtrühmaks on inimesed, kes on seni oma huvi nende teemade vastu rahuldanud peamiselt aime- või tarbekirjanduse lugemisega. Uudse lähenemise eesmärgiks on näidata ilukirjanduses peituvaid võimalusi ning tuua juurde uusi ilukirjanduse lugejaid.

2016. aastal toimus sarjas kaks kohtumist. Novembris toimunud kohtumisel „Kool ilukirjanduses“ tutvustati valikut kirjandusteostest, mis ühel või teisel viisil räägivad koolist, haridusest, õpilastest ja õpetajatest. Detsembris toimunud teemaõhtupoolikul „Toit ilukirjanduses“ arutleti tegelaste toiduvalikute, söömisharjumuste jms üle. 

Kohtumiste sarja läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital. 

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Kirjutamise klubi
• Teemaõhtupoolikud Tallinna Keskraamatukogus
   

Räpina Aianduskoolil on hea meel teatada, et peagi on algamas järjekordne taimekasvatusprojekt, seekord nimega "Sõprusetera". Kutsume õppeasutuste klasse, väiksemaid rühmi ja huviringe koos juhendajatega projektis osalema ja üheskoos aedhernest kasvatama. Projekti eesmärgiks on õppida uusi oskusi, kasvatada, hooldada ja vaadelda aedherne taimi, võrrelda nende kasvu ja saada vilju. Lisaks Eestis aretatud aedhernesortide 'Valma' ja 'Virges' kasvatamisele on projekti märksõnadeks sel aastal sortide aretamine, Eesti sortide tähtsus, taaskasutus ja keskkonnasäästlikkus. 

Räpina Aianduskooli aedniku eriala õpilased teevad katse kaasa, jagavad nõuandeid ja õpetussõnu. Kaasa löövad ka maastikuehituse eriala õpilased, kes juhendavad projektis osalejaid taimetugede ehitamisel. 

Projektis ootab osalejaid ees peale aedherne kasvatamise katse veel iganädalane vikroriin ja mitmed temaatilised konkursid. Ägedamad konkursitööd ja aktiivsemad osalejad saavad autasustatud!

Kõiki projektiga seotud tegevusi kajastatakse 14. veebruaril avaneval kodulehel. 

20. veebruaril saadab Räpina Aianduskool kõikidele registreerunud osalejatele töökomplekti. 21.-22. veebruaril on taimesõbral võimalik ise aianduskooli tulla ja oma töökomplekt koos üllatuskingitusega meilt otse kätte saada. 

Projekt "Sõprusetera" ja suur aedherne võidu kasvatamine algab 27. veebruaril ja kestab 30. aprillini 2017. 

Registreerimine projektis osalemiseks kestab 30. jaanuarini või kuni 500 rühma täitumiseni. 

Registreerimisankeet: http://bit.ly/soprusetera

Täiendavate küsimuste korral on abiks projekti meeskond. 

E-post: sobrad@aianduskool.ee

Targaks tarkuseteraga!
Sõbraks sõpruseteraga!

Samal teemal:

• Räpina Aianduskool sai noorte floristide kutsemeistrivõistlusel kaksikvõidu
• Räpina Aianduskool kutsub osalema sõbrapäeva taimeprojektis "Maasikasõbrad"

Teksti autor on algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz.

Ootame teid ikka ja jälle tegema kingitust meile endale ehk osalema EV100 kampaanias, kus väiksed digipiisad moodustavad lõpuks digiookeani, mis aitab koolides digipööret ellu viia.

Jaanuarikuu teema on digi-lapsevanemad ehk ootame postitusi, kus toote näiteid kooli-kodu koostööst digivaldkonnas. Näituseks võtke ette digikoosolekuid ja -töötube, kus lapsevanemad (miks mitte ka vanavanemad) saavad teada koolide ja oma laste digisammudest; tegevused, kus lapsevanemad tulevad ise koolile digimõtteid jagama; võib jagada ka põnevaid digialased uuringud, mis on aidanud teil oma koolis uuendusi ellu viia. Üllatage meid, milliseid ettevõtmisi teie oma koolis laste ja vanematega olete läbi viinud. Lubame, et parimad praktikad võetakse teie eeskujul kasutusse üle Eesti!

Jätkuvalt ootame muidugi ka postitusi muudest põnevatest tegevustest, mis aitavad koolis/lasteaias/kutse- ja huvikoolis digielu edendada.

Jaanuarikuu auhinnad:
*Telia Eesti auhind on võimas HERO4 kaamera. GoPro HERO Session ekstreemspordikaamera on 50% väiksem ja 40% kergem kui teised HERO4 kaamerad. Kaameral on lihtne ühe nupuga juhtimine, ilma korpuseta veekindel disain ning kaunis väljanägemine, mis teevad temast ideaalse kiivrikaamera. Seadmega on võimalik jäädvustada kõrge resolutsiooniga videoid, mis on teravad ja tõetruud. HERO Session on vastupidav ja veekindel kuni 10 m sügavusel, mistõttu puudub vajadus eraldi korpuse järele. Aku on kaamerasse sisse ehitatud ja pakub täielikult laetud olekus kuni kaks tundi video jäädvustamist.
*Microsoft Eesti paneb välja hunniku erinevat nänni, usun, et seda jätkub kohe mitmele koolile. Igal juhul on asju kahe suure kotitäie jagu.
*Tebo Õpiveebi eriauhind: Tebo Õpiveebi tegijad otsustasid, et kõik postitused, mida tehakse kasutades Õpiveebi ja on vastavalt hashtagiga #õpiveeb märgendatud, osalevad eriloosis, mille auhinnaks on ühele postituse teinud õpetajale 12-kuuline võimalus kasutada Õpiveebi Premium paketti tasuta. Seega kui varem pole välja uurinud, mis on Õpiveeb, siis nüüd on selleks põhjus olemas!

Et osaleda loosimises, postita https://www.facebook.com/groups/nutitund/ FB gruppi ülesvõte (video, foto(d), lingid infole) ja kireldus tegevuse eesmärgist ja õppetegevuse käigust. Jagage kindlasti “Nutitund igasse kooli!” kohta infot ka koolide ja lasteaedadega, kes veel meie kogukonnaga liitunud ei ole. Ja olgem lahked jagama teistele postitajatele kiitust märkides nende postitused “meeldivaks” või neid tunnustavalt kommenteerides.

JUHIS: https://www.facebook.com/notes/nutitund-igasse-kooli/projektis-osalemise-juhend/1143396349049559

Foto: Nutitunni FB-leht.

Samal teemal:

• Jõululoosi tulemused "Nutitund igasse kooli!" projektis
• "Nutitund igasse kooli!" detsembrikuu teema on "Nutikad helid"

AHHAA Teaduskeskuses toimuval esimesel eelvoorul võistlevad ligikaudu 300 õpilast. Meeskonnad on näiteks Miina Härma Gümnaasiumist, Tartu Veeriku Koolist, Tartu Kivilinna Koolist, Hummuli Põhikoolist,  Suure-Jaani noortekeskusest, viljandi Keskklinna Koolist, Tartu Hiie Koolist, Palupera Põhikoolist, Räpina Ühisgümnaasiumist, Tõrva Gümnaasiumist ja paljudest teistest peamiselt Lõuna- Eesti koolidest. 

Võistluspäev algab kõigile meeskondadele kell 9.50 avatseremooniaga, pärast seda hakkavad erinevatel mängulaudadel võistlused. Samal ajal tutvustavad ja kaitsevad osa meeskondi hindajatele oma uurimisprojekti. 

Kell 16.30 algab pidulik medalite, diplomite ja auhindade kätteandmine. 

Kaasaelajatele pakume võimalust osaleda põnevates töötubades. 

 KAVA:
 11.00 – Sumorobotite meisterdamise töötuba 
 12.00 – Kiirete robotite ehitamise töötuba
 13.00 – Teadusteater
 13.00 – Tolmuroboti meisterdamine
 15.00 – Teadusteater 
 15.30 – LEGO võidusõiduautode meisterdamise töötuba
 16.30 – Sumorobotite meisterdamise töötuba
 17.00 – Teadusteater 

FIRST LEGO League Eesti programmijuhi Heilo Altini sõnul on võistlusest sel hooajal märgatavalt huvi üles näidanud hulk uusi juhendajaid. Lisaks tulevad järjest enamad kogenenud FIRST LEGO League juhendajad osalema mitme meeskonnaga. 

FIRST LEGO League Eesti võistluseid korraldab MTÜ Robootika koostöös Tartu Ülikooliga. 
Rohkem infot võistluse kohta leiate siit. 

FIRST LEGO league on maailma suurim robootika- ja tehnikaalane võistlus noortele vanuses 9-16. Võistluse eesmärk on tõsta noorte huvi teaduse, tehnika ja inseneeria vastu ning arendada eluks vajalikke oskusi nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, meeskonnatöö, loovus ja enesekindlus. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eestis jõudis müügile populaarse Ozoboti roboti uue põlvkonna intelligentne mudel Evo
• FIRST LEGO League Eesti võistlus lööb osalejate rekordi
• Robotexile on registreerunud maailmarekordi jagu võistkondi