Jõuluprogrammis tutvutakse hülgepoeg Vigri ja tema kodu Läänemerega. Lapsed saavad kahe tunni jooksul vaadata nukuteatrit mereelust, osaleda põnevates ja õpetlikes mängudes, tutvuda muuseumis kalade, lindude ja loomadega. Iga laps saab kaasa enda meisterdatud paberist loomakese.

Jõuluprogrammid toimuvad tööpäevadel 7.-16. detsembrini 2016 kella 10.00-12.00 Tartu ülikooli loodusmuuseumis Vanemuise 46. Osalustasu rühma kohta on 120 eurot. Rühma suurus on kuni 24 õpilast.

Jõuluprogrammi saab tellida telefonil 737 6076 või aadressil loodusmuuseum@ut.ee.

Info:
Tartu ülikooli loodusmuuseum
Tel 737 6076
loodusmuuseum@ut.ee
www.natmuseum.ut.ee

Robotexil saab kaasa elada ja mõõtu võtta robotivõistlustel, ühtekokku toimub 23 erinevat võistlust. Sellel aastal on võistlustele registreerunud 1132 meeskonda, ületades sellega tänavu aprillis Ameerika Ühendriikides Guinnessi rekordiks kinnitatud VEX Worlds robotivõistluse. HITSA korraldab 2. detsembril ProgeTiigri haridusrobotite võistluse, millest võtab osa 137 võistkonda 530 lapsega.

Ürituse raames avaneb ka tavakülastajatel hea võimalus robootikas ja programmeerimises kätt proovida. Kolme päeva jooksul toimuvad töötoad kahekümnel erineval teemal ning neist on teretulnud osa võtma 3000 last ja täiskasvanut.
 
HITSA korraldab töötubasid nii lasteaialastele, koolinoortele kui ka täiskasvanutele. Täiskasvanud ja gümnasistid on oodatud küberturvalisuse töötubadesse, kus õpetatakse, kuidas tagada iseenda, oma pere ja ka tööandja turvalisus küberruumis. Põhikooli noored saavad õppida programmeerimist Arduino robotite ja sumorobotite abil, ning tutvuda mikroarvutitega Rasberry Pi õpitubades. Lasteaialapsed on oodatud ProgeTiigri nutikate vidinate töötuppa, aga ka Makey Makey töötubadesse, kus tehakse puuviljade abil muusikat.

Töötubadesse registreerimine on avatud ka sellel nädalal, vabadele kohtadele saab registreeruda ka kohapeal: www.robotex.ee/tootoad2016
 
Palju uudistamist pakub 500 m2 peal paiknev tehnoloogianäitus, kus on võimalik näha nii kõrgtehnoloogilisi tööstusroboteid ja teaduse tippsaavutusi, loodussäästlikke seadmeid kui ka palju teisi innovaatilisi eksponaate. HITSA alal saavad külastajad Küberpähkli testis proovile panna oma internetiturvalisuse ja küberkaitsealaseid teadmisi, Nutikate Vidinate Nurgas esitletakse ProgeTiigri tegevusi ja koolides kasutusel olevaid robootikaseadmeid, väiksemad saavad uudistada laual ringisõitvaid Ozoboti roboteid.
 
Robotexi korraldab Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tartu Ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega.

Lisainfo http://www.robotex.ee

Samal teemal:

• Maailma suurimale Robotexile on oodatud ka täiskasvanud, õppima
• Robotex suurendab 1000 täiskasvanu digitaalset kirjaoskust

Näituse autor on Teaduskeskus AHHAA.

 AHHAA juhatuse esimees Andres Juur märkis, et näituse tarbeks loodi teaduskeskusesse originaalne võtteplats, kus on kõik filmiseks vajalik: päris tehnika, sobilik butafooria ning tõeline filmistaar.

„Oleme oma 600-ruutmeetrise ajutiste näituste saali täitnud ehtsa filmilinnakuga. Erinevad toakesed näitavad filmimaailma ja kaadritaguse elu erinevaid tahke – külastajad saavad selgeks, kuidas filmitakse rohelise ekraani taustal, kuidas luuakse 3D-efekti või milliste üllatavate vahenditega luuakse heliefekte. Ja loomulikult tähendab meie jaoks õppimine seda, et kõike saab oma käega järgi proovida,“ ütles Juur.

 Juur lisas, et näitus on tervikuna erakordne, sest päris filmitehnikat tavainimesed naljalt katsetada ei saa.

„Me laseme käed külge panna kaameratele, millega saab televisiooni saateid toota. Selle tõestuseks on näitusekülastajate kasutuses olev kraanakaamera oma ristsed saanud mõned nädalad tagasi teadussaate „Rakett 69“ uue hooaja võtetel,“ rääkis Juur.

Huvi ise näitus luua tuli Juure sõnul olukorrast, et filmi temaatika on kõige parem näide tänapäeva loomemajanduse, tehnika, teaduse ja inseneeria valdkonna koostööst.

„Ahhaa, teeme kino!“ on uus Teaduskeskus AHHAA poolt loodud ja ligi 300 000 eurot maksma läinud käed-külge näitus, mis avab uksed filmimaailma telgitagustesse. Näitus jääb AHHAAs avatuks kuni aprillini. Pärast seda hakatakse näitust rentima muuseumidele ja teaduskeskustele üle terve maailma.

Allikas: Teaduskeskus AHHAA pressiteade. Fotod: Kristina Kravets. 

Samal teemal:

• AHHAA avas maailmas ainulaadse 10 miljoni tähega planetaariumi
• AHHAA tegi juulis külastajarekordi

„Täiskasvanud inimeste õpetamine ja neile uute asjade tutvustamine on keerukam kui laste puhul,” ütleb Robotexi turundusjuht Janika Leoste. „Täiskasvanud mõistavad uut tihti vaid selle piires, mis haakub seniste teadmiste ja omandatud mõistesüsteemidega. Algusest alustavates õpitubades ületavad nad kohmetuse ja saavad baasteadmised, millest on juba kergem edasi õppida”.

Kätt saab proovida hoopis enamas, kui seda on arvuti ja internetiga ümberkäimise kursus – näiteks saada algteadmisi programmeerimisest ehk arvutitele või robotitele tegevusjuhiste andmisest või praktilisi kogemusi elektroonikast – vooluringide koostamisest. Aga on ka palju muid huvitavaid teemasid: digitaalne pereplaneerimine, digitaalne hambapesu, tehislihaseid ja loomulikult robotite ehitamine.

Loe edasi Linnalehest.

Allikas: Linnaleht

Samal teemal:

• Robotex suurendab 1000 täiskasvanu digitaalset kirjaoskust
• Robotexile on registreerunud maailmarekordi jagu võistkondi

Autor: Mart Kimmel, Rääma Põhikool

Juba esimesel päeval olid raamatud uudistamiseks kõikidele õpilastele. Rõõmu jätkus nii väikestele kui suurtele. Kuna Eestis ei ole lastele varem selliseid toredaid raamatuid programmeerimise ja probleemilahendamise kohta ilmunud, siis tuleb ise välja mõelda, kuidas neid õppetöös kasutusele võtta.

Meie Ruby-raamatute kasutamine sai alguse sedaviisi, et uurisin laste käest, kes sooviks lugeda üht raamatut, mis on seotud programmeerimisega. Mitmedki julged käed tõusid ning lapsed saidki hakata Ruby-raamatut lugema. Lugemine aitab lapsel keskenduda kindlale tegevusele. Kui laps on lugenud jutukese raamatus läbi, siis tasub teda suunata raamatu lõpus olevaid harjutusi tegema, sest sellega oskab ta teksti ja harjutuse kokku panna (kasvõi kaasa mõelda samamoodi kui Ruby). Eelnevad tegevused olid pigem individuaalsed, nüüd tasub ka sotsiaalsetele tegevustele mõelda ning selleks sobib ideaalselt raamatus olev lauamäng, mida saab mitmekesi mängida (siin võib ka ise välja mõelda raamatu põhjal küsimused, millele ühele või teisele nupule jõudes tuleb vastata).

 

Kui Sinagi soovid oma lastega kasutada Ruby-raamatut programmeerimise õpetamiseks, siis meie soovitused Sulle on:

1. Las lapsed tutvuvad esmalt raamatuga ning loevad seda endale sobivas tempos (selleks võib kuluda ka 2 x 45 minutit);
2.Seejärel selgita lastele, et raamatu lõpus on nn harjutused, mida laps saab tegema hakata (hea on teha harjutusi peatükkide järgi);
3. Kui lapsed tunnevad, et on harjutustest väsinud, siis mängigu raamatus olevat lauamängu (siinkohal ei pea olema päristäring, vaid piisab ka nutiseadmes random.org keskkonna kasutamisest - meie kooli õpilaste idee).

Ruby raamatule lisaks on loodud ka toetav veebileht http://www.helloruby.com/, kust leiab mitmeid ülesandeid - näiteks oma operatsioonisüsteemi disainimine, kunsti ja algoritmine sidumine, klaviatuurimäng jne. Raamatu autori meelest peaks olema igal lapsel võimalik õppida tehnoloogiat ja seda, kuidas asjad töötavad, kuidas mõelda nagu arvuti, ka siis, kui ei ole võimalust raamatut endale muretseda.

Mida õpilased raamatust arvasid?

2. klassi õpilane: “Lõbus, äge, lahe. Huvitav seiklus!”

3. klassi õpilane: “Mulle meeldis aardejaht, kui Ruby otsis kalliskive. Selles raamatus oli palju pilte!”

5. klassi õpilane: “Mul tuli selline tunne, et ma ise oleksin selles loos.”

6. klassi õpilased: “Huvitav raamat. Sain uusi mõtteid probleemide lahendamiseks. Mõistatusi oli huvitav lahendada. Lihtne oli raamatut lugeda /---/. Lisaks oli hästi illustreeritud ning mulle meeldis see, kuidas raamat näitas läbi loo mängu/programmeerimise samme."

Kokkuvõtteks soovitame Rääma kogemuse alusel Ruby raamatut nii kooli ainetundi kui ka kingiks jõuluvana kingikotti ehk kodus kasutamiseks, eriti lasteaia kuni teise kooliastme lastele.

Fotod: Mart Kimmel

Samal teemal:

• „Tere, Ruby!“ inspireeris mänge looma
• Ruby igasse kooli!

Konverentsi peaesineja oli Eurochildi endine president ja ÜRO lapse õiguste komitee liige dr Maria Herczog, kelle ettekanne keskendus lapse õiguste arengule konventsiooniga ühinenud riikides. Kaks ettekannet ja esimene paneeldiskussioon olid pühendatud laste võrdsetele võimalustele hariduses ja laste olukorrale koolis.

Õiguskantsleri ja lasteombudsmani Ülle Madise ettekanne kandiski pealkirja „Võrdsed võimalused hariduses“. Ta nentis, et otsused, sh lapsi ja noori puudutavad otsused sünnivad ühiskonna erinevate huvirühmade võistluses. „Edukamate huvides on teisi kaasa tõmmata. Parim viis selleks on hariduses võrdsete võimaluste loomine kõikidele. Mida näeme tegelikkuses? Seos õpilase õppeedukuse ja koduste olude vahel kipub olema ilmne. Parema sotsiaal-majandusliku taustaga õpilase kodu suudab haridussüsteemi puudujääke korvata, maksta omaosalust, viia, tuua, julgustada. Edukaid ei tohi mitte mingil juhul takistada või tagasi kiskuda, aga me peame nõrgemaid järele aitama,“ rääkis Ülle Madise. Ta juhtis tähelepanu tulevikutrendile, et lihtsad tööd kaovad, vähese haridusega lihttöölistel tööturule asja ei ole. „Just sellepärast on ülioluline kõikide laste parim ettevalmistamine tulevikuks, me ei saa suhtuda nõnda, et las mõned lapsed jäävad oma tipust kaugele. Töid nendele, kes hariduses hästi edasi ei jõua, lihtsalt ei jagu,“ ütles Madise. „Eesmärk võiks olla, et vanem võib julgelt saata oma lapse lähimasse kooli, tundmata, et ta on lapse heaks midagi tegemata jätnud. Igast koolist peab saama igale lapsele just tema arengut kõige paremini toetava, tasuta ja kvaliteetse hariduse. See eeldab olemasoleva süsteemi ülevaatamist ja lisarahastust."

Ülle Madise peatus ka lapse huvide kaitsel ning tõstatas mõned küsimused, kutsudes kuulajaid kaasa mõtlema. „Kuidas kaitsta ja hoida poisse? Poisid kipuvad koolist kergemini välja langema. Aastaid on räägitud, midagi eriti muutunud ei ole. Võib-olla on vaja rohkem meesõpetajaid, soolist tasakaalu ka kooli,“ sõnas Ülle Madise. Veel tõstatas ta küsimuse, miks juba enne esimest klassi algab tohutu konkurents ja lasteaialapsi tassitakse tasulistesse eelkoolidesse-kursustele-ringidesse. „Ühiskondlikud institutsioonid peaksid ühiselt varases lapseeas algavale armutule konkurentsile laste huvides ikkagi piirid looma,“ sõnas Madise. Ta puudutas ka gümnaasiumiõpilaste koolikoormuse probleemi. Sageli on noore inimese koolinädal pikem ja töörohkem kui tema vanemate töönädal, nii ei pea noore inimese tervis vastu. 

Mia Marta Ruus Lastekaitse Liit Noortekogust rääkis võrdsusest koolis. „Valisime noortekoguga selle teema, kuna põhikooliõpilastena on see meile oluline. Olukord klassis ja koolis on meile igapäevane reaalsus. Uurisime eakaaslastelt, mida arvavad nemad võrdsusest  koolis.“ Noortekogu viis läbi arvamusküsitluse viies koolis 7.-9. klasside õpilaste seas. Kokku vastasid 152 õpilast ja 56 õpetajat. Küsiti, kui tihti tunnevad õpilased või õpetajad end klassi- või töökollektiivis ebavõrdselt; kas õpilased on kogenud, et õpetajad kohtlevad õpilasi erinevalt ja kas õpetajad on kokku puutunud kolleegidega, kes tekitavad neis ebavõrdsuse tunnet; kui tihti võetakse nende arvamust kuulda koolielu korraldamisel. 

31,2% vastanud õpilastest tundis, et neid koheldakse klassis ebavõrdselt harva, 24% vastas, et nad ei taju ebavõrdset kohtlemist mitte kunagi, 28%  vastas, et vahel tunnetavad ebavõrdsust, ja iga kümnes vastaja nentis, et tunnetab ebavõrdset kohtlemist tihti. Küll vastas kolmveerand küsitluses osalenud õpilastest, et nad on tundnud ebavõrdset kohtlemist õpetaja poolt. 38% õpilastest vastas, et nad tunnevad mõnikord, et nende arvamusega on koolielu korraldamisel arvetstatud, veerand vastanutest tunnevad, et seda tehakse harva. Vaid 6% leidis, et seda tehakse alati. Õpetajate poolt oli pilt siiski rõõmsam, õpetajad tunnetavad kaasatust kooliellu märksa rohkem kui õpilased. 

Paneeldiskussioon osalesid Robert Pärnpuu Lastekaitse Liit Noortekogust, vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja Madis Reemann.

Kas tänane munitsipaalkool üldse õigustab ennast? Kas peaks andma võrdse rahastuse kõigile koolidele? Miks eelistavad lapsevanemad erakoole? Mida saab riik teha, et kõik harilikud koolid oleksid ühehead? Mõningaid kõlanud mõtteid paneeldiskussioonilt. 

-    Munitsipaalkoolidel on probleem siis, kui nad asuvad väikeses linnas, väikeses külas. Kust leiab väikelinn või küla selle raha, et kooli üleval pidada, et saada sinna hea kvalifikatsiooniga õpetajaid? Munitsipaalkool õigustab ennast, kui suudab anda õpilastele hea hariduse. 
-    Kas väikeses riigis õigustab end süsteem, kus kooli pidajaks on kohalik omavalitsus ja suure plaani juhtimine toimub haridus- ja teadusministeeriumist? Tasuta munitsipaalkooli kaudu peab realiseeruma võrdselt hea hariduse saamise põhimõte. 
-    Diskussioon eliitkoolidest ja tavakoolidest on üle pingutatud. See ei ole Eesti hariduse võtmeküsimus. Sa võid elus väga hästi edasi jõuda ka eliitkoolis käimata. 
-    Meil on praegu valdav munitsipaalkoolides saadud haridus. Milliseks kujuneb riigigümnaasiumite roll, näitab tulevik. 
-    Haldusreform on käinud käsikäes haridusreformiga. Põhikool peab olema kodulähedane, gümnaasiumi- ja kutseharidus peab olema kvaliteetne ja võimalusterohke. 

Eesti Lastekaitse Liit tähistab igal aastal novembrikuud kui laste õiguste kuud. Vaata lähemalt ELLi kodulehelt. Aastakonverents "Kuidas elad, Eestimaa laps?" toimus 22. novembril Tallinnas. 

Fotod: ekraanitõmmis, Postimehe veebiülekanne konverentsilt. 

Samal teemal:

• November on lapse õiguste kuu
• HITSA nutiklassis olid külas Lastekaitse Liidu noortekogu liikmed

Koolitus toimub 2.-3. detsembril Tallinnas. Vaata täpsemalt ja registreeru siin!

Koolitusel tutvustatakse eTwinning Live´i, mis pakub mitmesuguseid võimalusi õpetajate omavaheliseks suhtlemiseks ja täiendõppeks. Samuti tutvustatakse projektitöö keskkonna Twinspace uusi tööriistu, sh videokonverentsi tööriist.

Räägitakse projektõppest uue õpikäsituse võtmes, pedagoogilisest innovatsioonist eTwinningus ning kuidas luua ja juhtida õpiprojekte, mis toetavad kõige paremal moel õppetööd koolis ning õpilaste ainealaste ja üldpädevuste arendamist.  Osalejatel tuleb kaasa võtta oma senine parem kogemus rahvusvahelises projektitöös, et loovalt uus võimalusi kasutades alustada taas õpiprojektidega.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Koolijuhid on oodatud eTwinninguga liituma!
• eTwinningu aastakonverentsil räägiti digitaalsete kodanike kasvatamisest
• Kohtumispaik Firenze
• Projektõpe aitab lõimida erialaõpingud nii keeleõppe kui ka infotehnoloogiaga

Jõule kutsume veetma nii peamajja (Müürivahe 12) kui Särevi Teatrituppa (Tina 23-13): Müürivahe tänaval sätime kõik jõuluprogrammiks vajaliku valmis ja Särevi Teatritoas ootab lapsi jõululavastus „Sula“. Broneerimiseks või lisaküsimuste korral pöörduge meie poole telefonitsi 644 2132 või e-posti teel info@tmm.ee. 

16.–22.12 jõuluprogramm „Jõulud kolmel viisil“ Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis (Müürivahe 12).
- saame teada, milline tähtsus on jõuluajal vanasti olnud 
- uurime pille, mille saatel on jõululaule lauldud
- saame teada, millal lauldi esimest korda tuntud jõululaulu „Püha öö“ 
- saame teada, kust on pärit kuuse tuppa toomise komme
- meisterdame endale jõuluingli
Sihtgrupp: lasteaedade vanemad rühmad, 1.-4. klassid; kestus: 60 minutit; hind: 2,50 eurot.

11.–20. detsembrini mängitakse väikeses ja hubases teatrimuuseumis lasteaia viimastele rühmadele ning algklassidele suunatud jõululavastust „Sula“.
„Sula“ on Mart Kampuse nukulavastus norra kirjaniku Tarjei Vesaasi novelli põhjal. Südamlik ja liigutav lugu räägib väikesest tüdrukust Gunhildist, kes ootab pikisilmi oma kassi Trine poegimist. Kuigi Trine on suur nagu maakera, ei tule pojad ikka veel, kuna vanarahva tarkuse kohaselt peab ilm enne sulale pöörama. Õues on aga külmakraadid, isa kaugel tööl ning ema justkui ei mõista, et ootusärevus nii suure sündmuse eel on hiigelsuur!

Vaata lähemalt muuseumi kodulehelt!

Allikas: muuseumi info. 

Samal teemal:

• Eriline jõuluetendus erilistele lastele

Teisipäeval, 22. novembril kella 16.00-17.00 toimub veebiseminar „Digitaalse õppevara loomise põhimõtted“. Tallinna Ülikooli e-õppe keskuse haridustehnoloog Veronika Rogalevitš tutvustab õpetajatele digitaalsete õppematerjalide loomise põhimõtteid ning materjali „Digitaalsete õppematerjalide loomise juhend“, mille üheks autoriks ta ise on. Salvestus. 

Neljapäeval, 24. novembril kella 18.00-19.00 toimub veebiseminar „Vanast uus“, kuhu Koolielu algõpetuse ainemoderaatorid Tiia Salm Jäneda Koolist ja Tuuli Koitjärv Vanalinna Hariduskolleegiumist ootavad neid huvilisi, kes tahaksid oma õppematerjale uuendada. Salvestus. 

Info veebiseminaride ja veebiseminaride toimumise keskkonna Adobe Connect kohta leiab siit. Toimunud veebiseminaride salvestused leiab arhiivist. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Millest on tehtud hea (digitaalne) õppematerjal?
• Valminud on uus keskkonnaõigluse, kliimamuutuste ja keskkonnarände teemaline e-õppematerjal
• Koolielus käsitletakse digiteemasid neljal teemaveerandil

eTwinningu koolijuhtide grupp (eTwinning for School Management group) on suunatud koolidirektoritele ja haridustöötajatele, kes seotud kooli juhtimisega.

Grupi eesmärk on arutada kooli juhtimisega seotud teemasid – efektiivne juhtimine, uued õppemeetodid, digipädevuste arendamine, õpilaste motiveerimine, uued hindamismeetodid, sisserändajate laste integreerimine, eTwinningu kool jne. Selles grupis saavad koolijuhid luua endale Euroopa kolleegide võrgustiku, et kogemusi vahetada ja uusi ideid leida.

Grupiliikmed saavad osa võtta informatiivsetest webinaridest, webinaride ajakava leiab SIIT. Järgmine webinar toimub 23. novembril - "Introducing the School Education Gateway to school leaders", kus tutvustatakse uut üleeuroopalist haridustöötajatele suunatud veebiplatvormi School Education Gateway.

Selleks, et eTwinningu koolijuhtide grupiga liituda ning osa võtta tasuta webinaridest, peab esmalt tegema end kasutajaks eTwinningu portaalis. Registreeru kasutajaks SIIN.

Samal teemal:

• eTwinningu aastakonverentsil räägiti digitaalsete kodanike kasvatamisest
• eTwinningu projektivõistlusel tunnustatakse silmapaistvaid projekte