Ootame lasteaedu ja koole tegema koolitusplaane uueks, 2019/2020. õppeaastaks! 

Milline on õpetaja roll digiajastul? Kuidas toetada erinevate õpistiilidega õppijaid? Kuidas muuta õppetöö digimaailma võimalusi kasutades põnevamaks ja mängulisemaks? Kõigile neile küsimustele leiad vastused HITSA koolitustel. 

Koolitusi on võimalik lasteaeda ja kooli kohapeale tellida ajavahemikuks august–detsember. Koolitused on õpetajatele tasuta, neid rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Küsi lisa ja telli koolitus aadressilt koolitus@hitsa.ee.

Vaata täpsemalt koolituste teemasid ja kestvust HITSA kodulehelt. 

Foto: Unsplash, La-Rel Easter

Samal teemal:

• Uus reaalsus, mida õpilased naudivad
• Sisekoolitajate koolitus "Digi ABC minu koolis"
• "Hariduse tehnoloogiakompass" ootab inspireerivaid lugusid!

3D modelleerimise ja robootikaseadmeid, droone jt uusi õppevahendeid jõuab kõigisse Eesti maakondadesse.

“Tänavu meieni jõudnud taotlused olid põhjalikult läbimõeldud,” ütleb ProgeTiigri programmi juht Kristi Salum. “See teeb rõõmu – kui kõik on korralikult ette valmistatud, siis tõenäoliselt sujub ka seadmete rakendamine hästi. Samas tegi see hindamiskomisjonile valiku tegemise keeruliseks.”

“Koolid ja lasteaiad on lastele IT-oskuste õpetamist väga tõsiselt võtnud,” lisab Kristi Salum. “Tehnoloogiaõppest osa saavate õpilaste hulk on suur ning seadmeid on plaanis lõimida erinevatesse õppeainetesse. Rõõmustavalt palju oli näha ka koostööd teiste õppeasutuste ja huviringidega. Selle kõige põhjal tundub küll, et meie innovatiivsete õpetajate käe all on lastel kõik eeldused saada tulevikus loovateks innovaatoriteks.”

Ühtekokku laekus 399 taotlust. Kokku saab toetust 89 kooli ning 96 lasteaeda kogusummas 290 000 eurot ning positiivse vastuse saanud õppeasutusi on kõigis maakondades. 

Taotluste põhjal on suurenenud õppeasutuste huvi 3D-modelleerimise ja droonide vastu ning palju sooviti soetada ka HITSA haridusuuenduse piloteerimisprogrammi raames katsetatud tehnoloogiliste õppevahendeid.

Seadmete kasutuselevõtu toetamiseks töötatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi toel välja digitaalseid õppematerjale. Samuti korraldab Hariduse Infotehnoloogia SA koolitusi, et toetada õpetajaid seadmete kasutamisel. 

Lisainfo:

·         Toetust saanud koolid ja lasteaiad 

·         ProgeTiigri seadmete taotlusvooru tingimused

·         Fotod: ProgeTiigri programm

ProgeTiigri programmi seadmete taotlusvoorus said kõik alus- ja üldharidusasutused taotleda toetust robootika ja elektroonika-mehhaanika komplektide, 3D-printerite ning programmeeritavate droonide jms ostmiseks. Taotlusi laekus 212 koolist ja 187 lasteaiast, kogusummas üle 970 000 euro. Taotlusi hinnati toetuse kasutuseesmärgi, ulatuse ja tegevuskava alusel. Otsuse tegemisel võeti arvesse ka õpetajate kogemust, planeeritavat koostööd ja ristkasutust teiste haridusasutustega seadmete kasutamisel. Seadmete taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

HITSA ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Hariduse Infotehnoloogia SA on riigi, ülikoolide ja IT ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, mis toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös.

Samal teemal:

• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaseadmete ostuks
• ProgeTiigri Tulevikutegijate üritusel osales ligi 6000 õpilast
• Nutilaboris valmisid prügiautod

Kuidas võistlusel osaleda?

9. mail avaldame orienteerumiskaardi mõistatustega. Vaata kaarti! Õpilastel tuleb nuputada ja ära arvata salakirjas kirjutatud projektide pealkirjad. Võite küsida ka vihjeid eTwinning Eestis Facebooki grupis!

Leitud pealkirjade järgi otsib õpetaja eTwinningu portaalist (live.etwinning.net) üles projektorienteerumise projektid (selleks tuleb sisestada projekti pealkiri projektide otsingulahtrisse). Uurige projektide kirjeldusi koos õpilastega ning otsustage, millise projektiga soovite liituda ehk milliseid ülesandeid täita. Projektiga liitumiseks peab õpetaja saatma projekti koordinaatorile kirja (koordinaatori nime peale klikkides saab otse eTwinningu portaalis sõnumeid saata).

NB! eTwinningu portaali pääseb vaid registreerunud õpetaja. Iga alus-, üld- ja kutsehariduse õpetaja saab end eTwinningusse registreerida siin: https://www.etwinning.net/et/pub/preregister.cfm 

Projektide tegevused on lihtsad, lõbusad ja loovad ning sobivad täitmiseks nii väikestele lastele kui ka suurematele õpilastele. Oluline on see, et projektide ülesandeid viivad läbi õpilased ning õpetaja on vaid koordinaatori ja juhendaja rollis. NB! Kui üks õpetaja osaleb orienteerumisel mitme klassiga, siis tuleb ülesannete täitmisel grupid kindlasti eristada.

Auhinnad

Žürii valib välja orienteerumisel valminud parimad projektid, lisaks auhindame enim projekte läbinud tiimi. Preemiaks paneme välja eTwinningu kingikotid. 

Ajakava

9. maist on avalikud projektorienteerumise mõistatused projektide pealkirjade mõistatamiseks.
9.-16. mail leiab pealkirjade järgi projektorienteerumise projektid eTwinning Live keskkonnast ja saab asuda ülesandeid lahendama. Projektides osaleda ehk ülesandeid lahendada saab kuni 16. maini.
Võitjad teeme teatavaks 17. mail.

Avafoto: Unsplash, Ankus Minda

Samal teemal:

• eTwinning ootab digivitamiine
• Kuidas me Norramaal huvitava kasulikuga lõimisime
• Märgiga “eTwinningu kool” tunnustati Eestis kaheksat õppeasutust

Vaatluspäeval tuleb endale valida sobiv torn, üles märkida ajavahemikus kella 5–13 nähtud linnuliigid ning saata andmed 11. mail kella 18.00-ks ornitoloogiaühingule aadressile margus.ots@eoy.ee. Palume ühingule edastada vaatluse koha ja kellaaja, kohatud liikide nimekirja ning vaatlejate arvu. Iseseisvaks vaatluseks meelepärase torni leiab ornitoloogiaühingu kaardirakendusest www.eoy.ee/linnutornid/.

Kogenud linnuvaatlejate juhendamisel saab linde tundma õppida ja vaadelda 15 tornis üle Eesti:
Harjumaal Paljassaare roostikutornis kell 6.00-12.00, juhendab Sten Lassmann;
Ida-Virumaal Rannapungerja tuletornis kell 7.00-10.00, juhendab Margus Pensa;
Ida-Virumaal Saka mõisa vaatetornis kell 8.00-11.00, juhendab Indar Zeinet;
Läänemaal Haapsalu Aafrika vaatetornis kell 6.00-12.00, juhendab Peter Lind;
Läänemaal Haeska vaatlustornis kell 6.00-12.00, juhendab Janne Põlluaas;
Pärnumaal Pärnu Hirve vaatetornis kell 6.00-9.00, juhendab Eedi Lelov;
Saaremaal Kuusnõmme vaatetornis kell 6.00-10.00, juhendab Jüri-Karl Seim;
Saaremaal Linnulahe vaatetornis kell 8.00-9.00, juhendab Hillar Lipp;
Saaremaal Loode tammiku vaatetornis kell 10.00-11.00, juhendab Hillar Lipp;
Tartumaal Ilmatsalu vaatetornis kell 6.00-11.00, juhendab Mariliis Paal;
Tartumaal Raigastvere vaatetornis kell 6.00-12.00, juhendavad Monika Bondarenko ja Urmas Männik;
Tartumaal Tartu toomkiriku tornis kell 8.00-10.00, juhendab Margus Ots;
Valgamaal Tellingumäe vaatetornis kell 7.00-10.00, juhendab Kalle Muru;
Viljandimaal Õisu järve vaatetornis kell 6.00-10.00, juhendab Riho Männik;
Võrumaal Lüübnitsa vaatetornis kell 6.00-9.00, juhendavad Kadri Niinsalu ja Toomas Mastik.

Vaatlusajad ja tornide asukohad leiab ka kaardilt tinyurl.com/tornidevaatlus2019, nimekiri võib jooksvalt täieneda. Eelregistreerumine ei ole vajalik, osalemine on tasuta.

Laekunud andmete põhjal selgitavad korraldajad välja kõige liigirikkama vaatlustorni. Osalejad saavad täiendada oma linnumääramise oskust ja kogemusi vaatluste tegemisel.

Tornide linnuvaatluspäev toimub looduskaitsekuu "Igaühe loodushoid" raames, toetab Keskkonnaamet.

Jälgi ürituse infot Facebookis.

Lisainfo:
Margus Ots
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee

„Julge mõtlemine väljapoole on ärgas ja põnev. Haridus- ja teadusvaldkonnas tulevikku vaadata on tohutu väljakutse,“ sõnas konverentsi avanud haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „On selge, et haridusvaldkonnas on aasta 2035 tegelikult väga lähedal ning haridusvaldkonna otsused on veelgi pikema eesmärgiga,“ lisas ta.

Konverentsil tutvustasid oma töö tulemusi väärtuste ja vastutuse ekspertrühm, heaolu ja sidususe ekspertrühm ja konkurentsivõime ekspertrühm. Tegu on visioonidega, ja edasine töö peab viima strateegia ühtse sõnastuse ning arusaamadeni. 

Mis on lahti meie väärtustega?

Väärtuste ja vastutuse töörühma juht professor Margit Sutrop sidus oma ettekande alguse ühiskonna hetkemeeleoludega ja sõnas, et mitte kunagi varem pole väärtuste teema olnud nii jõuliselt esikohal kui praegu. „Milline on Eestis olukord väärtustega? Leidsime töörühmas, et meil on kokku lepitud ühisväärtused, ent sõnad ja teod ei ole vastavuses. On deklareeritud väärtused ja elatud väärtused. Haridus ja teadus on sõnades kõrgelt väärtustatud, aga alarahastatud. Hoolime loodusest, aga keskkonnahoid ei ole tihti esmane prioriteet meie tegevuses,“ tõi ta näiteid. 

Vabadus tähtsam kui vastutus?

Uues haridus- ja teadusstrateegias tuleb leida vastus ka sellele, kuidas kõikides poliitikates lähtuksime kokku lepitud väärtustest. Ka tegudes. Teiseks – meie väärtused pluralistlikus Eestis ei ole alati tasakaalustatud. Vabadust väärtustatakse rohkem kui vastutust. Uues strateegias tuleks mõelda, kelle vastutus on neid väärtusi ellu viia. „Ei saa öelda: „Tehtagu!““, sõnas Sutrop.

Tema sõnul sõltub pikemas perspektiivis Eesti ühise väärtusruumi kujunemine ja säilimine eelkõige haridussüsteemist, mis saab ainsana tegeleda süsteemse ja teadliku väärtuskasvatusega. Loomulikult saavad väärtused alguse kodust, aga kodusid on igasuguseid. Kool laias tähenduses (lasteaed, algkool, põhikool, gümnaasium, kutsekool, kõrgkool) on ainus institutsioon, mis saab jõuda kõikide elanikkonna gruppideni. Väärtuskasvatus toimub ka noorsootöös, huvihariduses. 

Kas õpetaja oskab väärtuseid edasi anda?

Murekohana tõi ta välja, et väärtuskasvatuse pädevuse kujundamine ei ole täna õpetajakoolituse osaks saanud. Kust peaks õpetaja võtma teadmised ja oskused, kuidas väärtuseid edasi anda? Tegeleme sellega rohkem täiendusõppes. Samuti ei toeta hindamine väärtushoiakute kujundamist. 

Murekoht on ka see, et nüüdisaegse õpikäsituse juurdumine on läinud visalt. „Meie õpetajad teavad, kuidas, aga õpetamises on endiselt pigem traditsioonilised. Nad on ebakindlad, sest ei tea hästi, kuidas toimub õppimine, sellele pole õpetajakoolituses tähelepanu pööratud. Ei oska toetada ennastjuhtiva õppija õppimist. Seda on vaja muuta,“ sõnas Margit Sutrop oma ettekandes. 

Elukestev õpe ja paindlikud õpiteed

Väätuste ja vastutuse töörühma nägemuses on aastal 2035 hariduse kaks alustala elukestev õpe ja paindlikud õpiteed. Haridus peab põhinema teadusel. Teadus peab määrama hariduse sisu ja viisi, kuidas õpitule lähenetakse. Õppimine peab muutuma elukestvaks. Üha kiiremini muutuv keskkond tähtsustab uusi oskuseid. Õppimine muutub õppijakeskseks. Õppija ise võtab vastutuse, ta ise valib, missugused teadmised on talle kõige vajalikumad. „Õpetajad aitavad leida selle, mis on konkreetse taime kasvamiseks vajalik, kui palju valgust, kui palju õhku,“ tõi Sutrop piltliku näite. Haridus peab elukestvalt aitama täita kolme rolli: isiklik elu, tööelu, roll ühiskonnas. Kokkuvõtvalt võib seda nimetada õmblusteta haridussüsteemiks. Piir formaalse ja mitteformaalse hariduse vahel kaob, õpilasel on võimalik kombineerida valikuid vastavalt oma vajadusele ja võimekusele nii erinevatest haridusliikidest kui haridusastmetest. 

Lühidalt teistest ettekannetest

„Kuidas leida võluvitsa, mis muudab eesti kultuuri ja eestiliku olemise tähtsaks, et ta seisaks selle eest oma igapäevaelus ning maailma minnes?“ küsis heaolu ja sidususe töörühma juht professor Marju Lauristin.
„Praegu räägime töö ja hariduse vahekorrast peamiselt võtmes, mida peaks õppima, mitte milliseks peaks kujunema inimene. Haridus ja teadus peaks palju enam lõimuma algusest peale,“ leidis Lauristin.

Konkurentsivõime töörühma juht Raul Eamets rõhutas, et Eesti vajab targemaid töökohti, mis loovad suuremat lisandväärtust. See tähendab ka vajadust üldise haridustaseme tõstmise järele. „Igaühel meist on vaja mitut spetsialiseerumist selleks, et tööturul edukad olla,“ sõnas ta. Konkurentsivõime töörühm käis välja idee rakendada niinimetatud nanokraade – lühema õppimisajaga spetsialiseerumisvõimalusi.

Erinevate valdkondade paneeldiskussioonides tuli ikka ja jälle olulise mõttena välja nii õpetaja määrav roll, igakülgse kodu, kooli ja erinevate haridussüsteemi osade koostöö vajadus, kui õmblusteta hariduse olulisus. Väga tähtis sidususe looja ülesanne on kanda ka noorsootööl.

Nelja töörühma ülesanne

Ministeeriumi esindajad tunnustasid visioone õppimise elukestvuse rõhutamise eest: enam ei ole võimalik lahendada kõiki probleeme haridusvõimaluste pakkumisega jäigas formaalharidussüsteemis, oluline roll on elukestval õppel, erinevate haridustaseme koostööl ning sidususel reaalse eluga. Sealjuures ei tohi unustada täiskasvanud õppijaid, ka neid, keda on vaja haridussüsteemi tagasi tuua.

Ministeeriumi kantsler Mart Laidmets kinnitas konverentsi lõpetuseks, et strateegiaprotsess jätkub töörühmades, mille eesmärk on koostada neli valdkondliku strateegia eelnõud. „Täna kuuldud ideed saavad aluseks jätkuvale suurele tööle – kutsume kokku neli töörühma, kes asuvad tegutsema selle nimel, et strateegiaprotsessis tulemusel sünniks sügiseks juba konkreetsed poliitikasoovitused,“ sõnas Laidmets.

Töörühmadesse saavad kaasatud HTMi ja teiste ministeeriumide eksperdid, poliitikate elluviijad ja partnerid, valdkonnaeksperdid ning siht- ja sidusrühmade esindajad. Visioonikonverentsi järel saavad huvirühmad ja avalikkus visioone kommenteerida ja kuulutatakse välja piirkondlikud arutelud. Haridus- ja teadusstrateegia 2035 projekti juhib Ando Kiviberg.

Visiooniprotsessi ülevaate ja visioonidokumentidega on võimalik tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-2021-2035/visiooniloome.

Loo koostamisel on kasutatud HTMi pressiteate teksti 15.04.2019. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Visioonikonverentsil arutletakse Eesti hariduse ja teaduse tuleviku üle
• Keelefoorumil kogutakse mõtteid Eesti keelepoliitika põhialuste väljatöötamiseks

Õpiobjekti sihtrühmaks on kõikides haridusasutustes isikuandmete töötlemisega kokku puutuvad töötajad.

Teemad:
1. Ülevaade andmekaitse üldmäärusest tulenevatest nõuetest haridusasutustele.
2. Ülevaade andmetöötluse inventuuri vajadusest ja teostamise viisidest.
3. Tutvumine andmekaitsealase mõjuhinnangu läbiviimise vajaduse ja sisuga.

Maht:
1 akadeemiline tund (45 min)

Ülesehitus:
1. Videoloeng
2. Tutvustavate materjalide kasutamine ja täitmine

Õpiobjekt "Isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisest haridusasutuses" 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• HITSA õppematerjalid on haridusasutustele toeks õpilaste isikuandmete töötlemisel

Katsetama ajendas tehnoloogiahuvi, uudishimu ja rõõmus ootus ka, sest Ülenurme Lasteaed osaleb HITSA haridusuuenduse piloteerimise programmis.

Õpetaja on Tiigrihüppe kasvandik

„Olen ise suur tehnoloogia- ja tehnikahuviline. Kui HITSA programmi kandideerimise välja kuulutas, panin ennast kirja ja nii läkski,“ ütles Mari Sults. Ta ise on elav tõestus sellest, et mida varem laps tehnoloogiamaailmaga praktilisel moel tuttvaks teha, seda kindlamalt säilib huvi ka hilisemas eas. Mari oli põhikooliõpilane, kui hakkas osalema Tiigrihüppe Sihtasutuse korraldatud konkurssidel. Digimaailm oli siis hoopis teistsugune, animatsioon ja arvutijoonistus oli kõva sõna. Programmeerimispisik jäi aga külge ja nii huvitub ta nüüdki uutest tehnoloogiatest.

Tehnoloogiaoskus on kui jalgrattasõit - seda ei unusta

„Minu rühma lapsed on robootikat ja programmeerimist saanud juba varakult katsetada. Nad olid 3-4aastased, kui alustasime. Kasutame aktiivselt BlueBoti ja Ozoboti haridusroboteid,“ sõnas Mari Sults. Tehnoloogia lasteaias õppetöös on tema arvates oluline, sest lapsed puutuvad ka kodus tehnoloogiaga palju kokku. „Neil on vaja seda midagi, mis oleks aktuaalne, mis teeks õppimise eriliseks, siis nad ka õpivad paremini. Tavapärastest tegevustest ei võta nii innuga kõik osa. Ja tehnoloogia kasutamine lisab võimalusi õpetamiseks. Robootika ja tehnoloogiaga on nagu jalgrattasõiduga – kui selle varakult selgeks saad, siis hilisemas elus ei unusta,“ sõnas Sults.

Piloteerimise programm viib ettevõtted koolidega kokku

HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm algas möödunud aasta augustis. Siis otsiti nii ettevõtteid, kes soovivad koolide näol partnereid uute vahendite või digilahenduste turule toomisel, kui koole, lasteaedu ja õpetajaid, kes oleksid uusi asju nõus õppetöös katsetama. Haridusasutused vajavad soovitusi ja eeskujusid, millest  lähtuda uue tehnoloogia soetamisel ning metoodikate rakendamisel. Haridusuuenduse piloteerimise programmiga võttiski HITSA uute suundade levitaja rolli. „Augusti lõpus oli piloteerijate koolitus. Rõhutasime, et nad peavad katsetatud tehnoloogiale hinnagut andes olema erapooletud, näitasime erinevaid vahendeid ja nende kasutusvõimalusi. Alati tuleb manuaali lugeda ja enne kui hinnangu annad, pead olema läbi proovinud seadme kõik võimalused,“ selgitas HITSA programmijuht Aivar Hiio.

Firmad pakuvad ka ulmelisi asju

Kes otsustab, mida piloteerida? Firmad võivad ju igasuguseid asju pakkuda. Aivar Hiio kinnitas, et nii ongi, ja üle 40 vahendi puhul on ka ära öeldud. Pakutavaga tutvuvadki kõigepealt tema programmijuhina ja HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum. „Esimesena vaatame, kas ja missugune on pakutava lahenduse õppeväärtus. Muidugi küsime ka ekspertide arvamusi. Vahendil peab olema eesmärk, see peab kooli sobima ja olema hinnalt vastuvõetav. Näiteks pakuti meile piloteerimiseks ka kümnetuhande eurost robotit, n-ö inglise keele õpetajat. Umbes meetripikkune robot, kes on võimeline ringi sõitma ja inglise keeles suhtlema. Aga me ei näe, et koolil oleks võimalik või vaja selline robot soetada. Piir selle vahel, kas avastame koolile sobiva või mittesobiva asja, on vahel väga õhuke. Ja tihti on uute tehnoloogiatega see probleem, et õppesisu lihtsalt ei ole,“ tõi Hiio esile piloteerimise probleemseid kohti.

Fookused

2018. aastal olid programmi fookuses peamiselt teaduslaborid, virtuaalreaalsuse seadmed ning uue põlvkonna programmeeritavad robootikaseadmed. 2019. aastal on fookus koolidele suunatud tarkvara ja infosüsteemidel ning nende tervikliku rakendamise lugudel, mida jutustatakse läbi videolugude. Seadmeid, lahendusi ja uusi metoodikaid katsetanud õpetajate tagasiside aitab teistel haridusasutustel leida nende jaoks sobivaimad tööviisid ning näitab teed teistele. Ettevõtted saavad tagasisidet, mis probleemidega kool kokku puutub, sest paljude firmade puhul olid ja on nende tooted esimest korda koolis katsetusel.

Matatalab lasteaeda ja I kooliastmesse

Ülenurme Lasteaia õpetaja Mari Sults katsetas ekraanivaba programmeerimise komplekti Matatalab,  mis võimaldab varajases eas õppida programmeerimist mängulise ning käelise tegevuse abil. Matatalab sobib kasutamiseks eelkõige eelkooliealistele või õpilastele I kooliastmes. Mari Sults ärgitas ka kolleege piloteerimisest osa võtma, või vähemalt natuke proovima. Julgemad proovisidki ja jäid rahule. Leiti, et Matatalab on õppevahend, mis muudab õppeprotsessi põnevaks; on kompaktne ning lihtsasti kasutatav; suur boonus on tootega kaasas olevad juhendid ja õpetajamaterjalid/tunnikavad. Enne kui õpetaja tunnis Matatalabi kasutama hakkab, peaks ta sellega ise mängida ning katsetama läbi kõik juhendid, et täpselt mõista kuidas robot liigub ja kuidas klotse alusele asetada. Süveneda tuleks ka õpetajamaterjalidesse, et oleks selge, kuidas ja millest lastega alustada. Matatalabi saab siduda kõigi alushariduse ainevaldkondadega (mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika ja miks ka mitte liikumine) ning enamike valdkondadega I kooliastmes. Ka huviringi tegevuses on võimalused laialdased. Vaata tulemusi täpsemalt siit. 

Robootikakomplekt Robo Wunderkind 5- kuni12-aastastele

Teiseks katsetas Sults Ülenurme Lasteaias Robo Wunderkindi, mis on moodulitest koosnev robootikakomplekt lastele vanuses 5 kuni 12 aastat. Komplekti abil saab luua funktsioneerivaid roboteid, tehes samal ajal tutvust lihtsama programmeerimisega. Robo Wunderkind komplekti saab lasteaias lõimida kõikide ainevaldkondadega, piiri seab ainult õpetaja ja laste fantaasia. See on hea vahend sotsiaalsete ja üldoskuste,  digipädevuste ja programmeerimisoksuse arendamiseks. Teistele õpetajatele soovituseks: hea kui lapsed saavad kasutada erinevaid LEGO klotse ja meisterdamisvahendeid. Wunderkind robotite kasutamiseks on vajalik ka tahvelarvutid. Eelnevalt tuleb tahvelarvutitesse alla laadida vajalikud äpid. Tõenäoliselt vajavad õpetajad veidi koolitust või haridustehnoloogi tuge, et teha esmane tutvus nii äppide kui vahendi funktsionaalsete osadega. Vaata tulemusi täpsemalt siit.

HITSA-l on suunanäitaja roll

HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm jätkub. „Kui enne vaatasime, kuidas teised teevad ja püüdsime neist eeskuju võtta, siis nüüd vaatame ise tulevikku, oleme ise suunanäitajad,“ sõnas Aivar Hiio HITSA rolli kohta selles protsessis. „Tullakse meie või meie katsetajate juurde, et küsida arvamust, milleks oleme nüüd ka paremini võimelised. Üritame erinevaid teemasid käsitledes luua tervikpildi. Et tehnoloogia tundi toomine ei oleks õpetajale eriline pingutus, vaid see oleks normaalsus.“

„Eesti hariduse tugevus on õpetajate vabadus valida endale õppemetoodikaid ja vahendeid, millesse nad usuvad,“ lisas Hiio. „Programmi eesmärgiks on inspireerida ja pakkuda tootekirjelduste reklaam-tekstidest kaugemale ulatuvat infot otse õpetajatelt, kes juba uusi vahendeid või metoodikaid kasutavad. Otsus tehnoloogia kaasamiseks õppetöös jääb aga alati õpetaja enda otsuseks. Me soovime, et see oleks informeeritud otsus.“

Vaata rohkem haridusuuenduse programmi tulemusi HITSA kodulehelt.  

ProgeTiigri taotlusvooru tingimused. Taotlusi saab esitada 23. aprillini k.a.

Aoto: Unsplash, Rick Mason. Foto: veebitõmmis, Robo Wunderkind lasteaias kasutuses

Samal teemal:

• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaseadmete ostuks
• Kristi Rahn: ilma tehnoloogiahariduseta võib tulevikus hakkama saamine olla üsna keeruline

Kandidaate on võimalik esitada kolmeteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, klassijuhataja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõpetaja, õppejõud, tugispetsialist, õppeasutuse juht, hariduse sõber, haridustegu ja aasta kool.
  
Haridus- ja Teadusminister Mailis Reps julgustab kõiki hetkeks peatuma ja mõtlema, kus nad täna oleksid ilma oma tööd maailma tipptasemel tegevate õpetajateta. „Ma kordan taas kui tänulik olen kõikidele õpetajatele, õppejõududele,koolijuhtidele, tugispetsialistidele ja teistele hariduse toetajatele. Oma elu pühendamine teiste harimisele väärib lakkamatut kiitust ja tunnustust.“
 
Ministri sõnul unistab ta sellest, et ankeetidesse kirjutatud kiidusõnu öeldaks haridustöötajatele iga päev. „Loomulikult ei tee õpetajad oma tööd rikkuse ja kuulsuse pärast, kuid inimlikud tänusõnad peaksid jõudma nendeni kas siis konkursi abil või ilma."
  
Aasta Õpetaja gala “Eestimaa õpib ja tänab” on haridusvaldkonna aasta tippsündmus, mille eesmärk on riiklikul tasemel tõsta esile haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad noorte heasse käekäiku ning kelle töö on teistele eeskujuks. Tunnustuse saajad on viimase kolme aasta jooksul silmapaistvalt aidanud kaasa õpilaste individuaalsele ja sotsiaalsele arengule ning kelle kogemus väärib esiletõstmist ja jagamist.

Pärast kandidaatide esitamist alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon. Seejärel asub tööle riiklik hariduspreemiate komisjon, kuhu kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad.

Auhinnad antakse välja 5. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas toimuval Aasta Õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab“, millest teeb otseülekande Eesti Televisioon. Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ning SA Innove.

Kandidaatide esitamine ja statuudid

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Aasta Õpetaja 2018 konkursile esitati ligi 1300 õpetajat ja haridustöötajat

Konverentsist teeb otseülekande ERR https://www.err.ee/928717/otseulekanne-tulekul-visioonikonverents-tark-ja-tegus-eesti-2035

Konverentsi päevakava: https://www.hm.ee/et/tark-ja-tegus-eesti-2035-paevakava

Veebirakenduse vahendusel saab esinejatele ka küsimusi esitada.

Allikas: HTMi info

Tehnoloogia on muutunud tänapäeva kooli lahutamatuks osaks. Koolidesse on jõudnud seadmed, digiõpikud ja õpikeskkonnad ning sellega seoses on nii õpilaste kui ka õpetajate digipädevuse arendamine väga tähtis. Mitte kõik ei tunne end tehnoloogia kasutamisel veel kindlalt ning vahel vajab õpetaja just esimeste sammude astumisel tuge haridustehnoloogilt või mõnelt teiselt kolleegilt.

HITSA tuleb koolidele appi ning pakub sisekoolitusteks digiteemalisi koolitusmaterjale. Materjalid on mõeldud just nende õpetajate koolitamiseks, kes peavad end algajateks ning otsivad juhiseid tehnoloogia kasutamiseks õpetajatöös. 

Igal sisekoolitajal on võimalus valida just tema koolile sobivad moodulid:

Tarkvara (enesekontrollitestid, pilditöötlus, lihtne tekstitöötlus, klassijuhataja tööriistad jne)
Riistvara (nutiseadmed, nutitahvlid, PC jne)
Metoodika (ümberpööratud klassiruum, klassihaldusvahendid, õpilaste kaasamine jne)
Diginipid (info otsimine ja hindamine, turvalisus jne)

KOOLITUSED SISEKOOLITAJATELE

Kui teie koolis on  haridustehnoloog või digihuviline õpetaja, kes koolitab kolleege või plaanib seda teha, siis on ta oodatud sisekoolitajate koolitusele „Digi ABC minu koolis“. Koolitusel antakse ligipääs koolitusmaterjalidele ning räägitakse koolituste läbiviimise metoodikast. Koolituspäevad toimuvad 25. aprillil ja 12. juunil 2019. Koolitus on osalejatele tasuta ning tingimuseks on, et koolitatav viib oma koolis koolituspäevade vahelisel perioodil läbi sisekoolituse vähemalt kahe mooduli ulatuses (kokku 4 ak tundi).

Koolitusele palume registreeruda siin. Registeerumisel on vajalik koolijuhi kinnitus. Lisainfo.

HITSA koostab koolitusmaterjalid, teeb need Moodle’i õpikeskkonna kaudu sisekoolitajatele kättesaadavaks, korraldab sisekoolitajatele tasuta 2-päevase koolituse, vajadusel nõustab sisekoolitajaid.

Programmis osalev kool leiab sisekoolitaja, planeerib ja viib läbi sisekoolitused, katab sisekoolitusega kaasnevad võimalikud kulud, annab tagasisidet koolitusmoodulite ja koolitatud õpetajate kohta.

Koolitusmaterjalide ja sisekoolitaja koolituse väljatöötajad on Helen Vallimäe (Tartu Forseliuse kool), Harold Lepp (Gustav Adolfi Gümnaasium), Ingrid Maadvere (HITSA). 

Samal teemal:

• 22. aprillil algab HITSA uus e-kursus "Digimõtted"
• "Hariduse tehnoloogiakompass" ootab inspireerivaid lugusid!