Toetuse eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi tõstma lasteaiaõpetajate palka vähemalt kooliõpetajate palga alammäärani ning parandada mitmekülgse huvihariduse kättesaadavust.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on kolmandat aastat makstava toetuse eesmärk motiveerida kohalikke omavalitsusi tõstma lasteaiaõpetajate palka. “Alusharidus on haridussüsteemi oluline osa, mille kvaliteet aitab tagada igale lapsele hea koolitee alguse. Hindame kõrgelt lasteaiaõpetajate ja -tugispetsialistide tööd ja mul on hea meel, et kõik omavalitsused on nende panust laste arengu toetamisel palgatõusuga väärtustanud,” ütles Reps. „Noorte huvihariduse ja -tegevuse toetuseks omavalitsusetele eraldatud 14,25 miljonit eurot võimaldab suuremal arvul noortel mitmekesisemalt tegeleda neile huvipakkuvate tegevustega vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.“

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude saamise eelduseks on, et kohalik omavalitsus on tõstnud lasteaiaõpetajate palgad vähemalt 90 protsendini kooliõpetaja miinimumist ehk 1125 euroni kuus ja magistrikraadiga õpetajatel 100 protsendini ehk 1250 euroni kuus. Kõik omavalitsused on nõuded täitnud.

Fond on aidanud oluliselt kaasa lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide palgatõusule. Vaid 2,5 aastat tagasi oli paljudes lasteaedades kõrgharidusega õpetaja palk kõigest 600 eurot.

Noorte huvihariduse ja -tegevuse toetuseks eraldatud 14 miljonit eurot võimaldab parandada huvitegevuse kättesaadavust hajaasustusega piirkondades või sotsiaalmajanduslikult kitsamate oludega peredes elavatel noortel.

Kolmandat korda jagatav toetus on avaldanud tugevat positiivset mõju ning innustanud omavalitsusi koostööle. Riigi lisatoetuse kaasmõjul jagub tegevusi pea 92 tuhandele noorele ning loodud on sadu uusi tegevusvõimalusi.

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks on aastatel 2017–2021 riigieelarves kavandatud 61 miljonit eurot. Omavalitsused võivad vajadusel toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse parandamiseks.

Allikas: HTMi pressiteade

“Hariduse tehnoloogiakompass” sündis koostöös Eesti ülikoolide ekspertide, haridus-  ning tehnoloogia-asjatundjatega. See on üks 2018. aastal koos HITSA uue strateegiaga alguse saanud algatustest. “Hariduse tehnoloogiakompass” annab koolidele ülevaate meid ümbritsevatest ja mõjutavatest uutest tehnoloogiatest, ilmestab seda näidetega Eestist ja maailmast ning selgitab välja nende tehnoloogiate seose koolieluga. Lisaks leiab raportist ekspertide soovitused, milliseid neist peaks koolis õpetama ja kuidas saaks neid koolielus rakendada. 

“Hariduse tehnoloogiakompass” hakkab nüüdsest ilmuma igal aastal ja selle leiab veebist aadressilt http://kompass.hitsa.ee. Esimene raport keskendub viiele teemale: tehisintellekt, asjade internet, andmeanalüütika, virtuaal- ja liitreaalsus ning turvalisus digimaailmas. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas esitlusel, et digiõpikud ja infosüsteemid loovad uusi võimalusi õppimiseks. Uudseimad tehnoloogiad, nagu näiteks liitreaalsus või masinõpe ootavad veel laialdasemat rakendamist. Minister sõnas, et peame tähelepanu pöörama tehnoloogia õigel eesmärgil rakendamisele ja kasutamiskultuurile. “Peame suutma tehnoloogia oma laste kasuks tööle panna parimal võimalikul viisil, et toetada aina enam ka erilisi lapsi. Oluline on ka lapsi trendidega kaasuvateks ohtudeks ette valmistada.”

Tehnoloogiakasutusele keskendunud vestlusringis “Kuidas õpetada tulevikku?” osalesid Järveküla Kooli direktor Mare Räis, Tallinna Ülikooli vanemteadur Mart Laanpere, GAGi õpilane, õpetaja ja IT-juht Eero Ääremaa, tehnoloogiaekspert Innar Liiv ja haridusvaldkonna ettevõtja Märt Aro. Vestlusringi juhtis Henrik Roonemaa. Allpool valitud lõike mõttevahetusest. 

Miks arutleme selle üle, kas tehnoloogia ja õppetöö kuuluvad kokku? Pastapliiats oli kunagi ka tohutu uuendus, mida ei tahetud koolitundi lasta (rikkuvat käekirja ära!), täna muigame selle üle. 

Eero Ääremaa: Õpilased ei peaks tehnoloogiat õppima õppimise pärast. Nad peavad mõistma, kuidas tehnoloogia teeb õppimise kergemaks. Näiteks kõige lihtsam asi, referaadi vormistamine Wordi programmis, missugused on seal tööd lihtsustavad võimalused. Õpin nii referaati tegema kui Wordi kasutama. 
Mart Laanpere: Eesti kooli eripära ja tugevus on nende suur autonoomia. Koolil ongi õigus otsustada, kas tähtsam on tehnoloogiakasutus või näiteks isamaaline kasvatus. Üks asi on tehnoloogia hariduses, mis võiks meie ümber nii loomulikuks muutuda, et ei pane tähelegi, mis vidinad klassiruumis on. Teine asi on tehnoloogiaharidus ehk oskus tehnoloogiat kasutada. See on nagu keeleõpetus, kus on grammatika, süntaks, ortograafia. Et tehnoloogia muutuks koolikultuuri lahutamatuks osaks, sellega tuleb tegeleda. Aga koolidel on erinevad lähenemised ja igal on oma tempo. 

Mare Räis: Loodan, et koolijuht ei pea enam pead murdma, kas olemasoleva raha eest teha statsionaarne arvutiklass või osta tahvelarvuteid. Kool teab, mis suunas nad areneda soovivad. Koolikeskkond peab olema nii loomulik, kui vaja, võtab laps arvuti, kui vaja, võtab kruvikeeraja. Kõik algab baasasjadest. 

Märt Aro: Räägime, nagu tehnoloogia oleks tohutult uus asi hariduses. Johannes Gutenberg leiutas trükipressi mitu sajandit tagasi, igas koolis me selle tulemust kasutame. Tehnoloogiaid jääb järjest ajalukku, praegu vaatame uut põlvkonda ja uusi võimalusi. Talendid tuleb noorte seast maksimaalselt üles leida, see on see koht, miks peame kaaluma tehnoloogia rakendamist koolis. 

Kuidas suhtute arvamusse, et nutiseadme ja arvuti kasutamine tunnis viib õpilase tähelepanu mujale? Et nad on liiga palju ninapidi arvutis?

Mart Laanpere: On inimesi, kes suudavad mitmes keskkonnas korraga toimetada, nad on siis produktiivsemad kui ühele ülesandele keskendudes. Tulebki olla paindlik, õpetaja ei saa suhtuda nii, et minu klass, minu reeglid. 

Innar Liiv: Kui õpetaja klassi ees räägib, aga laps eelistab samal ajal nutiseadmes olla, siis ta saab sealt lihtsalt põnevamat infot. 

Märt Aro: Praegu saab geograafiaõpikust lugeda, kuidas Amazonase džunglis elu käib. Samal ajal võiks ju VR-prillid ette panna ja ühel hetkel kogu klassiga virtuaalsesse džunglisse siseneda. Tõenäoliselt on siin suur tunnetuslik erinevus. 

Mare Räis: Tehnoloogia toomine koolidesse võimaldab teatud gruppidel õppida nii nagu neile kõige paremini sobib. Meil on koolis kokkulepped, mis tehnoloogisi oskuseid ja seadmeid mis vanuses õpetame. Aga probleem on, et uurime ja katsetame ingliskeelseid keskkondi. 

Mida saab koolis kohe teha tehnoloogia kasutuselevõtkus, mis ei nõuaks kogu maailma raha ja riigikorra muutmist?

Eero Ääremaa: Andke rohkem vastutust, IT-alaseid projekte õpilastele. Tihti teavad õpilased tehnoloogiast rohkem kui õpetajad. Las õpilased ja õpetajad vahetavad aeg-ajalt kohad. 

Märt Aro: Inimene peab tegelema oma tugevuste arendamisega. Kui tahad teha maailma parimaid asju, pead olema ambitsioonikas ja milleski tugevam kõigist. Haridusvaldkonnas on eriti raske leida inimesi, kel oleks armastus haridusvaldkonna arendamise vastu ja kes samas oleksid maailma parimad. 

Mare Räis: Kasutaks seda hästi, mis olemas on. Aga praktilisi uurimisvahendeid võiks koolis olla rohkem. 
Innar Liiv: Tundide slavestamine ja järelvaatamine nende õpilaste jaoks, kes puudusid või kes tahavad korrata. Vajab muidugi kokkuleppeid, aga oleks üks mõistlik asi. 

Mart Laanpere: Kõigepealt tuleb õppida kasutama neid tehnoloogiaid, mis juba on olemas. Telefon taskus on ka õppimisvahend. Seda tuleb selgitada õpetajatele ja lapsevanematele enne kui ära keelamise teed minnakse.

Fotod: JP Hion

Samal teemal:

• Raport: tehnoloogiline innovatsioon peaks koolidesse jõudma kiiremini
• 21. veebruaril ilmub "Hariduse tehnoloogiakompass"

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Pakume noortele positiivseid eeskujusid, võimalust kaasa rääkida ja arutleda edasiõppimise ja karjäärivalikutega seotud teemadel, nõuandeid elukutse ja töökoha valimisel.

Kolmapäeval, 6. märtsil kell 12.00 kohtub Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8) noortega Mai Triin Puström, illustraator ja graafiline disainer.

Ta räägib, mis on graafiline disain ja illustreerimine ning mis saab, kui esimene valitud eriala ei ole see õige. Otsus, mida ja kuhu õppima minna, on oluline, kuid esimene valik ei pea olema igavene.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

GDPR ehk General Data Protection Regulation, eestikeelne lühend IKÜM

„Ülesande selgitada õpetajatele ja haridusasutuste juhtidele isikuandmete kaitse üldmäärusega seonduvat saime haridus- ja teadusministeeriumilt. Õpetajate, koolijuhtide, haridustöötajatega suheldes sai üsna ruttu selgeks, et vaja on lisamaterjale, mis annaksid kiire ja võimalikult lihtsa ülevaate üldmääruse olemusest ja rakendamisest. Asusimegi õppematerjale koostama,“ selgitas HITSA innovatsioonikeskuse projektijuht Triin Kaasik. 

Isikuandmete töötlemisel olid reeglid ka varem

HITSA juristide Raili Sassiani ja Katri Samarüteli sõnul oli oluline rõhutada, et varasemalt kehtinud andmekaitse põhimõtted uue määruse jõustumisel oluliselt ei muutunud. Ka varem olid isikuandmete töötlemisel konkreetsed reeglid. Määrus täpsustab mitmeid põhimõtteid ja isikute õigusi, samuti loob isikutele õigusi juurde ja paneb isikuandmete töötlejatele täiendavaid kohustusi. 

Lisaks jõustus 15.01.2019 uus isikuandmete kaitse seadus, mis annab alates 13. eluaastast noortele õiguse ise otsustada, kas ta lubab infoühiskonnas teenuste saamiseks oma isikuandmeid tödelda või mitte. 

Et IKÜMi teema tundub keeruline ja hirmutav, on sellele kindlasti kaasa aidanud ka meedia, rõhutades sageli sisu asemel suuri rahatrahve. Isikuandmete töötlejate jaoks on suur kasu selles, kui luuakse endale sisuline ülevaade, kes, kus ja kuidas isikuandmeid töötleb ning kas seda tehakse vastavuses isikuandmete kaitse valdkonna nõuetele.

Natuke on segadust tekitanud, millised on õiguslikud alused konkreetsete isikuandmete töötlustoimingute juures: millal on töötlemise aluseks avaliku ülesande täitmine (hariduse saamise võimaldamine) ja millal on selleks vaja nõusolekut. Mõned valdkonnad ongi veel natuke segased ja praktika on alles kujunemas, nt kuidas ja millisel õiguslikul alusel kasutada erinevaid elektroonilisi õpikeskkondi.

HITSA aitas määruse sisu selgitada veebiseminaridel ja koostas õppematerjale

Märtsis 2018 toimus esimene isikuandmete kaitse seminar, kus koguti praktilist sisendit HITSA juhendi arendamiseks. Juhendmaterjali „Isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamine haridusasutustes“ töötasid välja FocusIT OÜ partnerid Doris Matteus, Jaan Oruaas, Janek Part ja Anu Tanila; HITSA juristid Raili Sassian ja Katri Samarütel ning Grant Thornton Baltic OÜ riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Siiri Antsmäe ja õigusnõustaja Allan Kubu. 

Et ükski seik määrusest arusaamatuks ei jääks, toimus 15. mail veebiseminar "Isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded koolidele ja lasteaedadele". Doris Matteus FocusIT OÜ-st ja Maili Torma Grant Thornton Baltic OÜ-st selgitasid, mida koolid ja lasteaiad uuest isikuandmete kaitse üldmäärusest teadma peaks.

17. septembril toimus veebiseminar „Isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded koolidele“, kus selgitusi jagas andmekaitsespetsialist Tallinna Linnavalituse juures Merit Valgjärv. Veebiseminarid on järelvaadatavad HITSA Youtube´i kanalil ja sobivad õppematerjaliks tänagi. Juhendi ja veebiseminari leiab HITSA kodulehelt https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/gdpr-isikuandmete-kaitse-uldmaarus.

„Eks algul oli palju segadust ja arusaamatust, mida uus isikuandete kaiste regulatsioon endast kujutab ja mis nüüd koolides-lasteaedades toimuma hakkab. Peljati, et äkki keelatakse kõik ära,“ rääkis HITSA projektijuht Triin Kaasik ja lisas, et juhendmaterjali väljatöötamisel on tihedat koostööd tehtud Andmekaiste Inspektsiooniga (AKI). „Tegelikult peaks nii määrus, juhendmaterjalid  AKI veebilehel kui HITSAs valminud juhend aitama isikuandmetega õigesti toimetada. Isikuandmeid on kogu aeg haridusasutustes töödeldud. Lihtsalt seda oli harjutud nägema eraldi reguleeritud tegevusena ja mõneski asutuses puudus sisemine regulatsioon isikuandmete kasutamise ning ligipääsu kohta.“ Lihtne näide, milles rikkumist ei pruugigi kohe tajuda, on see, kui õpetaja läheb tunnis klassist välja, aga jätab oma arvuti lahti ja ühtlasi jätab nii avatuks ligipääsu keskkondadele, kust näeb õpilaste andmeid. 

Uus õpiobjekt valmimas

HITSAs on valmimas veel üks õppematerjal, mis samuti aitab isikuandmete kaitse valdkonnas orienteeruda: õpiobjekt „Millele peab kool andmekaitse üldmääruse osas tähelepanu pöörama“. Õpiobjekti autor on Pärnu Mai Kooli IT-spetsialist ja andmekaitsespetsialist Hanno Saks. „Andmekaitse õpiobjekt on mõeldud kasutamiseks kõigile, kes puutuvad kokku isikuandmetega. Koolides ja lasteaedades siis juhid, pedagoogid, tugispetsialistid ja peakokk,“ selgitas Hanno Saks. „Õpiobjekti maht on üks akadeemiline tund (45 minutit) ja kaugel sellest, et olla 100% ammendav. Välja on toodud siiski esmane, mida isikuandmete kaitsest tuleks teada.

Õpiobjekt on üles ehitatud esitluse ja videoloenguna ning lisatud on ka test. "Mis on õpiobjektis kirjas, näha ja kuulda, on miinimum, mida peaksid kõik (kaasa arvatud õpetajad) teadma. Need, kes tegelevad inimeste isikuandmetega (eriti laste andmetega) peavad teadma, kui hoolikad nad peavad olema.“ 

Artikkel ilmus esmakordselt 5.02.2019 ajakirja Märka Last erinumbris

Foto: Unsplash, Kelly Sikkema

Samal teemal:

• Haridusasutustele on valminud juhendmaterjal uue isikuandmete kaitse määruse kohta

REEGLID

Osa võivad võtta kõik üldhariduskoolide 5.-12. klassi õpilased.
Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast.
Töö peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.
Referaadid ei kuulu hindamisele.

ESITAMINE

Uurimistöö tuleb esitada elektrooniliselt 25. veebruariks 2019. a aadressil etag.ee/konkursid/.

KONKURSS

I voorus hindab iga tööd 2 retsensenti.
II voorus kutsutakse oma töid konverentsil esitlema 10 põhikooli ja 10 gümnaasiumi parema töö autorit.

Konkursi lisainfo: Erle Tüür, e-post: erle.tuur@tartuloodusmaja.ee

Lisainfo: https://uurimistoodekonkurss.wordpress.com/2018/12/09/keskkonnaalaste-uurimistoode-konkurss-2019/

Keskkonnaalaste uurimistööde konkurss on üks kauaaegsemaid keskkonnahariduslikke projekte Eestis. Alates 2009. aastast korraldab SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus konkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Konkursi eesmärk on innustada õpilasi märkama ja põhjalikumalt uurima neid ümbritsevat keskkonda. Konkursil saavad osaleda 5.-12. klasside õpilased. Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast. Töö teema peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.

Igal aastal valib žürii välja kolme vanuseastme parimad uurimistööd ning üks-kaks paremat tööd, mille autorid saavad võimaluse esindada Eestit mõnel rahvusvahelisel keskkonnaalaste uurimistööde konkursil.

Samal teemal:

• Uurimistöö prügisukeldumisest viib Valga õpilase reisile Myanmari
• Koostöö on õpilaste uurimistööde tegemisel oluline

Koostöös ülikoolide haridus- ja tehnoloogiaekspertidega kokku pandud raport käsitleb uusi tehnoloogiaid ja seda, kuidas need haridust mõjutavad.

HITSA alustas 2018. aastal tehnoloogiatrendide seiret hariduses. Seire aitab hoida Eesti haridustöötajaid kursis tehnoloogia ja sellega seotud õpetamismetoodikate arengutega maailmas. Seire esimene raport "Hariduse tehnoloogiakompass" ilmub 21. veebruaril 2019 ja seda saab lugeda veebis aadressil kompass.hitsa.ee või laadida see alla sealtsamast PDF-kujul. 

Esimest korda on Eestis võimalus saada regulaarselt ülevaade just haridust puudutavatest tehnoloogiatrendidest koos ekspertide soovitustega: mida peaksime õpetama ning kuidas saame erinevaid tehnoloogiaid õppetöös rakendada. Igal aastal valmiv seireraport "Hariduse tehnoloogiakompass" keskendub valitud teemadele ning selgitab välja Eesti kooli hetkeseisu ja uued võimalused.

Tehnoloogia uued arengusuunad ja nende rakendusvõimalused hariduses kaardistab ekspertkogu, kes selgitab välja ka Eesti kooli jaoks huvipakkuvad teemad ning toob esile innovaatilised lahendused. Lisaks HITSA esindajatele kuuluvad ekspertkogusse ülikoolide esindajad, tehnoloogiavaldkonna eestkõnelejad, õpetajad ja ettevõtjad. 

Loe lähemalt HITSA kodulehelt. 

Samal teemal:

• Ühistegevus loob ühistunde
• HITSA haridusuuenduse piloteerimisprogrammi tulemused üha täienevad
• Algab gümnaasiumi informaatika ainekavade katsetamine koolides
• Eesti õpetajad kasutavad enim Google Drive'i, Youtube'i ja Padletti

Koolitusel tutvustatakse rahvusvahelist koolide programmi eTwinning, räägitakse lähemalt projektõppe võimalustest Eesti lasteaedades ja koolides ning tuuakse näiteid projektidest. Praktilisel koolitusel õpetatakse kasutama eTwinningu platvormi ja veebipõhiseid töövahendeid, samuti saavad osalejad kätt proovida enda projekti loomisel ja vormistamisel.

Koolitus algab 22. märtsil kell 14 ning lõpeb 23. märtsil kell 14, osalemine on kohustuslik mõlemal päeval. Palume huvilistel end registreerida hiljemalt 10. märtsiks siin: https://koolitus.hitsa.ee/training/2254. Kohtade arv on piiratud!

eTwinning on rahvusvaheline programm, mis pakub õpilastele, õpetajatele ja koolijuhtidele võimaluse osaleda koolidevahelises rahvusvahelises koostöös info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil. Programmiga saate lähemalt tutvuda portaalis www.etwinning.net ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koduleheküljel www.hitsa.ee/etwinning.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• eTwinningu vebipõhine minikursus
• eTwinningu projektivõistlus 2019 

Turvalise interneti päeva tähistavad ka 28 Euroopa Liidu liikmesriiki ja seda juba 16. korda. Turvalise interneti päeva iga-aastane tähistamine on suunatud inimeste teadlikkuse tõstmisele interneti turvalisest ja paremast kasutamisest. Igaühel on õigus kasutada tehnoloogiat, aga seda tuleb teha vastutustundlikult, lugupidavalt, kriitiliselt ja loovalt. Kampaania eesmärk on jõuda laste ja noorteni, vanemate ja hooldajateni, õpetajate, haridustöötajate ja sotsiaaltöötajateni, ettevõtjateni, otsustajate ja poliitikuteni, et julgustada kõiki osalema parema interneti loomisel. See võimaldab igal inimesel kasutada parimal moel uue tehnoloogia võimalusi sõltumata nende vanusest, etnilisest kuuluvusest, usutunnistusest või soost.

Eestis on projekti “Targalt internetis” meeskond koostanud kogumiku, millest õpetajad ja huviringide juhendajad leiavad temaatilisi teavitusmaterjale koos soovitustega selle päeva tähistamiseks. Vaata lisa: "Soovitused õpetajale turvalise interneti päeva tähistamiseks".

Kõik on oodatud ka oma üritusest teada andma veebilehel www.targaltinternetis.ee. Hariduse Infotehnoloogia SA on projekti Targalt intrenetis üks partneritest.

Üle maailma hõlmavad turvalise interneti päeva sündmused järgmist: pressikonverentsid, üritused koolides, ettevõtted panustavad internetiohutusse, avaldatakse uusi veebipõhiseid materjale online-ohutuse kohta. 

Euroopa koolivõrgustiku digitaalse kodakondsuse programmi juht, Insafe'i võrgustiku koordinaator Hans Martens: „Aasta-aastalt on turvalisema interneti päev kasvanud kogu maailmas toimuvate online-turvaürituste nurgakiviks ja kuigi seda tähistatakse ainult ühel päeval aastas, siis selle sõnumeid ja ressursse tuleks rakendada iga päev. Tuginedes eelmise aasta kampaania edule ja mitmesugustele SaferInternet4EU algatustele, julgustan kõiki kasutama selle aasta teemat läbiva mõttena iga sidusrühma jaoks, et lastel ja noortel oleks iga päev kasutada turvalisem internet."

Mida saate õpetajatena teha? Saate aidata luua paremat internetti, arendades  oma õpilaste digitaalset kirjaoskust ja kriitilise mõtlemise oskust, mis võimaldab neil paremini võrgumaailmas liikuda. Andke neile võimalus luua online-sisu, teha valikuid internetis ja mis kõige tähtsam, saate oma käitumisega luua õpilastele ja õpilastele positiivse online-käitumise näite. 

Vaadake üle ka kooli, klassi või oma isiklikud sotsiaalmeedia kontod, kuidas võiks seal kajastuda turvalise interneti päev. 

Allikas: European Schoolneti koduleht

Foto: Unsplash, rawpixel

Samal teemal:

• eConfidence uuring: haridusliku eesmärgiga arvutimängud võivad positiivselt mõjutada õpilaste käitumisharjumusi
• Toimus meemivõistlus "Nutisõltuvus"
• Internet, kas komm või pomm