Selle aasta esimeses numbris on luubi alla võetud mitme eluala teemad üheksas põnevas õpilasuurimuses. Terviseteadlikkus on tänapäeval üha olulisem ning seda on silmas pidanud ka Karel-Sander Kljuzin, kes on oma töös mõõtnud C-vitamiini kontsentratsiooni apelisnimahlas: kas pakendil märgitud C-vitamiini sisaldus langeb kokku tiitrimisel katseliselt määratuga. Või kas olete otsustanud teinekord mahla ostmise asemel hoopis värskelt pressitud mahla kasuks? Nüüd saate teada, kas see on tervislikum valik ja kas saate tänu sellele C-vitamiini poolest rikkama joogi. Maria Rüütli uurimus on samuti meditsiiniga seotud, aidates meil märgata aladiagnoositud haiguse – uneapnoe – sümptomeid ja tutvustades selle ravivõimalusi. Tervena püsimises on oma roll ka viiruste levikul ja teistesse haigustekitajaisse nakatumise vältimisel. Põhikooli õpilaste Aleksandra Unukovskaja ja Elizabeth Korsunova uurimistööst saate teada, millistel kontaktpindadel nende koolimajas on kõige rohkem baktereid. Proove võeti Annelinna Gümnaasiumi õppelaudadelt, klasside ukselinkidelt, treppide käsipuudelt ja WC-kraanidelt ning uuriti, kui tõhusad on koolis kasutatavad puhastusvahendid.

Seekordses numbris on mitu keskkonnateemalist uurimust. Piia Tominga põhjalik töö, mida tunnustustati nii keskkonnaalaste uurimistööde konkursil kui ka õpilaste teadusfestivalil, vaatleb roheka õõskeele arvukuse muutusi Keemu rannaniidul ja analüüsib muutliku hooldamise mõju liigi arvukusele. Kas teadsite, et tegemist on Eesti ühe kõige kiiremini kaduva käpalisega? Veel eelmisel sajandil oli Eestis selle taime 32 püsileiukohta, 2015. aastaks oli neid alles jäänud ainult kaks. Kolme noore uurija – Kevin Posti, Mihkel Annusveri, Hendriico Merila – koostööna valmis uurimus Pärnu jõe ökoloogilisest seisundist. Töö käigus võeti 11 proovi jõe erinevatest kohtadest. Saate teada, milliseid suurselgrootuid leiti ja milline on Pärnu jõe seisund nende pisiloomade olemasolu põhjal võrreldes mõne teise Eesti jõega. Lendoravate levikut uuris põhikooli õpilane Romi Viskar, kes viis läbi küsitluse eakaaslaste seas üle Eesti. Lugege ja saage teada, kui palju teavad lendoravast õpilased, kes elavad nende elupaigale lähemal, ja palju need, kes elavad kaugemal.

Haldusreformi valguses on eriti aktuaalne omavalitsustes asustustiheduse küsimus. Inimesed liiguvad maalt maale, linnast linna, linnast maale ja maalt tagasi linna. Liikumist mõjutavad erinevad tegurid ning inimeste ümberasumine järgib perioodilisi trende. Ilmar Lembit Berestovski uuris Tallinna linna ümbritsevate valdade asustustiheduse muutusi aastail 2001-2016. Vaatluse alla võeti Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald. Kas teate, millises vallas on asustustihedus tõusnud kõige rohkem? Inimeste harjumuste ja käitumise uurimisega on seotud veel üks käesoleva numbri uurimus. Nutiseadmed on muutunud lahutamatuks osaks meie igapäevaelust. On räägitud nende nii positiivsest kui ka negatiivsest mõjust laste arengule. Tuuli Tamm analüüsis Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli noorte nutiseadmete kasutamise harjumusi ja teadlikkust riskidest. Kas oled kursis, kui paljudel algklassiõpilastel on mõni nutiseade? Mitu tundi päevas kasutavad nutiseadmeid eri vanuses noored?

Kirjandushuvilistele on põnevaks lugemiseks Teisi-Liis Vaigu põhjalik töö, kus ta on uurinud Andrus Kiviräha romaani „Rehepapp ehk November“ tegelastele omast stiili ja sõnakasutust. Lugeda saab huumorist kui nähtusest, huumoriteooriatest. Autor annab ülevaate Andrus Kivirähast kui kirjanikust, romaani tegelaste individuaalsest keelekasutusest ja tegelaskõne tunnuste võrdluse tulemustest vene lingvisti Viktor Raskini semantilise huumoriteooriaga.

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Loo autor on Külli Park

www.akadeemiake.ee

Tunnustust jagatakse 11 kategoorias: aasta noorsootöötaja, huvikool, noortekeskus, noorteühing või -organisatsioon, osaluskogu ja õpilasesindus, noortemalev, noortelaager, kohalik omavalitsus, noorsootööühing, toetaja noorsootöös, tegu noorsootöös ning pikaajaline panus noortevaldkonda.

• Nominentide tutvustus kategooriate kaupa

Noortevaldkonna tunnustussündmus toimub juba 12. korda. Tunnustuskonkursi eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest
• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati 146 kandidaati

Samuti saavad tugispetsialistid alates käesolevast aastast taotleda lähtetoetust.
  
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul kuulub Eesti haridus maailma parimate hulka ja haridustöötajad väärivad suuremat tunnustamist. „Me teame, et uuringu kohaselt peetakse õpetaja ametit väärtuslikuks, kuid tunnustamisele peaks enam rõhku pöörama. Sama on ka tugispetsialistide ja õppejõududega. Usun, et õpetajate ja ka teiste haridustöötajate tunnustamine riigi kõrgeimal tasemel aitab kaasa nende ameti suuremale väärtustamisele ja avaldab mõju ka kooliõpilastele, et nad oleks rõõmsamad ja edukamad,“ ütles Reps.

Seadusemuudatustega loodi õpetajate, õppejõudude ja tugispetsialistide ameti väärtustamiseks riiklikud preemiad. Iga-aastaselt antakse välja üks elutööpreemia, kaks aastapreemiat õpetajatele, üks aastapreemia õppejõule ning üks aastapreemia tugispetsialistile. Elutööpreemia kandidaadiks võib esitada lisaks õpetajatele, õppejõududele, tugispetsialistidele ka teisi haridusvaldkonna töötajaid. Preemiad antakse esmakordselt välja tänavu oktoobris riiklikul tunnustusüritusel „Aasta õpetaja gala“.

Lisaks on õpetajatel nüüdsest võimalik taotleda stipendiumit. Iga-aastaselt antakse välja kuni viis stipendiumit hariduspoliitika seisukohalt oluliste arendustegevuste toetamiseks. See võimaldab õpetajal kasutada näiteks vaba semestrit koostööks ülikooliga, minna enesetäiendamisele välisriiki, osaleda hariduspoliitika kujundamises.

Täiendavalt laiendati seadusemuudatusega lähtetoetuse saajate ring. Lähtetoetust on olnud võimalik taotleda õpetajatel alates 2008. aastast. Nüüd on lisaks esimest korda kooli tööle asuvatele õpetajatele lähtetoetust taotleda ka eripedagoogidel, logopeedidel, psühholoogidel ja sotsiaalpedagoogidel. Seadusemuudatusega sätestatakse ka õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise üksikasjalik kord. Lähtetoetuse suurus on tänavu 12 783 eurot.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Aaron Burden, Unsplash.

Samal teemal:

• Aasta haridusteoks kuulutati tehnoloogia ja disaini hackathonid
• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub tunnustama ettevõtlikke õppureid ja õpetajaid
• Lauri Vilibert: kuni naudin oma tööd, jään õpetajaks

Võistlus toimus populaarse ja hariva arvutimängu Minecraft virtuaalkeskkonnas. Nädala jooksul püstitasid noored võistlejad Minecrafti maailma tulevikunägemusi sellest, kuidas näeb elu Eestis, Lätis ja Leedus välja 10, 25 või 100 aasta pärast. 

Eestis registreeris võistlusele ligi 100 meeskonda, keda hinnati kolmes vanuserühmas (7-11, 12-15 ja 16-18). Hindamisel pöörati tähelepanu tööde originaalsusele, loomingulisusele ja tehnilisele teostusele. Baltikumi üldvõidu ja keskmise vanusekategooria parima ehitise Eestis püstitas meeskond Öökullid koosseisus Kristjan (15), Oliver (15) ja Elvis (15). Rahvusvahelisele žüriile avaldas muljet noorte ehitatud maailma detailsus ja oskuslik viis, kuidas oli kasutatud Minecrafti maailma ning Redstone’i programmeerimise võimalusi. 

Kohaliku vanima vanuserühma võitis võistkond Kummikud (Kirti 18), kes nägi elu Eestis aastal 2067 harukordselt värvikirevana. Nooremas vanusekategoorias hinnati parimaks võistkond Kakupets koosseisus Johanna (7) ja Karl Robin (10) tööga Tulevikulinn, milles oli erilist tähelepanu pööratud keskkonnasäästlikele lahendustele. Eripreemia pälvisid võistkonnad j1, RoSaHe ja Team55. Noored olid ehitanud nii tuleviku Tallinnat, Tartut kui Kilingi-Nõmmet, viinud oma maailmad kosmosesse ning kujutanud ette teleporteerumise võimalusi. 

Žüriiliige Heli Sepping Microsoft Eestist lausus võislustööde kohta: “Laste loomingulisus on aasta-aastalt aina kasvanud ja sel korral torkasid võistlustööd silma just uudsete ja vahvate ideede poolest. Kõrvaltvaatajana võib ehk tunduda, et Minecrafti võistlus on üks tore mäng, kuid tegelikult eeldab taoliste tuleviku linnade ja hoonete ehitamine lisaks loomingulisele nägemusele ka head meeskonnatöö, ajaplaneerimise, projektijuhtimise ja turundamise oskust, mis on olulised tööturul edukalt hakkama saamiseks.”

Minecrafti võistlus toimus Eestis juba neljandat korda ning Baltikumi ülene mõõduvõtmine leiab aset teist aastat järjest. Sel aastal on võistlus pühendatud Eesti 100. aastapäevale ning tulevikunägemused kingituseks kodumaale. 

“Minecrafti eri!” võistluse korraldasid Vaata Maailma Sihtasutus/NutiLabor, Microsoft Eesti ja mitmed vabatahtlikud abilised.

Videot võidutööst näeb SIIN.

Foto: ekraanitõmmis võidutööst.

Samal teemal:

• Rahvusvaheline IT-hariduse nädal KoodiTund
• TÜ tudengid pääsesid maailma mainekaima programmeerimisvõistluse finaali

Aprilli keskel Pekingis toimuvasse finaali pääsemiseks tuli edukalt osaleda 2.-3. detsembril toimunud Põhja-Euraasia piirkonna poolfinaalis, kus saavutati 274 võistkonna seas kõrge 12. koht.

Eelmisel aastal osales ülemaailmsel ACM ICPC (Association for Computing Machinery International Collegiate Programming Contest) programmeerimisvõistlusel 46 381 võistlejat 2948 ülikoolist ja 103 riigist. Võistlusel on kolmeliikmelisel võistkonnal üks arvuti ja viis tundi aega, et lahendada võimalikult suur hulk korraldajate poolt ette valmistatud ülesannetest (tavaliselt 7-10 ülesannet). Paremusjärjestuse koostamisel võetakse arvesse lahendatud ülesannete arvu ja lahenduste esitamise kiirust. Võistlust jälgivad paljud maailma tippu kuuluvad IT-ettevõtted ning seetõttu võib edukas sooritus anda osalejatele suure karjääritõuke.

Edukalt poolfinaalis osalenud Oliver-Matis Lill kinnitas, et on tulemuse üle õnnelik, nentides ka arenguruumi: „Meil oli sel aastal mõningaid bürokraatialaseid ja asukohapõhiseid takistusi, mis tegid ettevalmistuse natuke keerulisemaks, aga siiski läks võistlus meil väga ladusalt. Meie tiimitöö oli korralik: kõik panustasid võitmisse ja ressursse kasutasime efektiivselt. Siiski me oleks vabalt võinud saada parema tulemuse. Meil oli üks väga tehtav ülesanne, kus me tulime idee peale, aga takerdusime natuke selle rakendamisse. Muidu olesime kergesti saanud 7. koha.“

„Pisiasjad nagu kiirus, väikesed tähelepanematusest tingitud vead ja ebaühilduvad lahendamisstiilid tõmbasid meie kohta natuke alla. Meil on veel arenguruumi ja potentsiaali. Ma loodan, et finaaliks saame selle realiseeritud ja olen väga optimistlik, sest poolfinaalist saadud tulemus annab meile head eeldused. Finaalini on veel aega ja anname endast parima, et seal esineks meie meeskonna parim võimalik versioon,“ on Oliver-Matis maailma finaali eel positiivselt meelestatud.

Põhja-Euraasia poolfinaali, kus osalevad Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Eesti, Kasahstani, Kõrgõzstani, Leedu, Läti, Usbekistani, Valgevene ja Venemaa tudengid, peetakse piirkondlikest võistlustest kõige raskemaks, sest just siit on varasemalt kõige rohkem üleilmseid esikohti võtnud võistkonnad pärit olnud. Poolfinaalis osalenud teine TÜ võistkond (Tähvend Uustalu, Yurii Toma, Rao Zvorovski) jäi 110. kohale.
Maailma finaali pääsenud Lill, Unt ja Nisumaa tegid saavutusega ajalugu, kuna viimati pääses Tartu ülikooli võistkond finaali 2003. aastal. Seekordne saavutus on eriti märkimisväärne, sest 14 aasta taguse ajaga võrreldes on võistlus palju suuremaks kasvanud ning konkurents oluliselt tihedam. Ka 1996. aastal sai TÜ võistkond Põhja-Euraasia poolfinaalis 10. koha, kuid toona osales 274 asemel 71 tiimi.

Rohkem infot TÜ ICPC osaluse kohta võistluse Wiki lehel, ICPC kohta kodulehel ning Põhja-Euraasia poolfinaali e. NEERC-i kohta selle kodulehel.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Rahvusvaheline IT-hariduse nädal KoodiTund
• Eesti noored tõid üle-baltiliselt digitehnoloogiate konkursilt esikoha

Keeletoimetamistalgud, mis toimuvad 14. märtsini 2018, on mõeldud kõigile, kes tahaksid end keeletoimetajana proovile panna. Erialaliitu kuulumine või varasem töökogemus pole seejuures oluline. Osalemiseks on vaja registreeruda Vikipeedia kasutajaks, leida esitatud loendist sobiv artikkel ja asuda seda toimetama.

Talgute eesmärk on muuta Vikipeedia keeletoimetamist ootavad artiklid keeleliselt korrektsemaks ja sõnastuselt ladusamaks ning väärtustada keeletoimetaja tööd. Talguid korraldavad Tartu ülikool, Eesti keeletoimetajate liit ja MTÜ Wikimedia Eesti ning need on osa Vikipeedia edendamise projektist Miljon+.

„Vikipeedias on praeguse seisuga üle 4200 artikli, mis ootavad keeletoimetamist. Kutsume kõiki innukaid talgutel osalema, sest sel viisil saame vikiartiklite keelekasutuse parandamisele üheskoos kaasa aidata,“ sõnas Riina Reinsalu keeletoimetajate liidust.

Žürii selgitab välja kõige paremini keeletoimetatud vikiartiklid ja parimaid talgulisi premeeritakse rahalise auhinnaga. Arvesse võetakse nii keeletoimetatud artiklite arvu kui ka paranduste kvaliteeti. Auhinnafond on 2000 eurot ja selle paneb välja Tartu Hansa Rotary klubi, et tõsta esile vabatahtlikke toimetajaid ja anda oma panus eesti keele arendamisse ja hoidmisse.

„Vanasti panid inimesed on teadmised laulu sisse, üksteisele laulmisest kasvasid välja laulupeod, milleta me Eestit ette ei kujutaks. Tänapäeval pannakse teadmised Vikipeediasse. Vikipeedia on nagu digitaalne laulupidu, kus loojaks võib olla iga keeleoskaja,“ kommenteeris Vikipeedia täiendamise ideed Aune Past Tartu Hansa Rotary klubist.

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuuluvad Maarja Valk (Eesti keeletoimetajate liit), Marju Randlane (Eesti keeletoimetajate liit), Ann Siiman (žürii esimees, Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Annika Hussar (Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut), Sirli Zupping (Miljon+ projektijuht) ja Sven-Erik Soosaar (MTÜ Wikimedia Eesti).

Täpsem info keeletoimetamistalgutel osalemise kohta Vikipeedia kodulehelt.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Konverentsil räägitakse eestikeelse teadusterminoloogia olevikust ja tulevikust
• Ülikooli ja notarite koostöö täiendab Vikipeediat

Õpilasleiutajate riiklikku konkurssi ja auhindade üleandmist korraldab Eesti Teadusagentuur, rahastab Haridus- ja teadusministeerium.

Riiklikele rahalistele preemiatele lisaks toetavad konkurssi sel aastal eriauhindadega Eesti Rahvusringhääling, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Patendiamet koos Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooniga (WIPO), Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Kuninglik Taani Saatkond, TTÜ Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory, SA Teaduskeskus Ahhaa, Energia Avastuskeskus, laste teadusajakiri „Minu Maailm“, Eesti Leivatööstus ning Lottemaa teemapark.

Noorte leiutajate konkurssi korraldatakse juba alates 2008. aastast. Tänavusele õpilasleiutajate riiklikule konkursile esitati 987 ideed, mis on konkursi ajaloo uus rekord.

Sarnaselt eelmisega on ka sel aastal konkursile esitatud laste leiutised kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Osalejate hulgast valitakse koos ERRiga need, keda portreteeritakse juubeliaasta sügisel ilmuvas leiutajate raamatus ning „Leiutades Eestit“ mini-dokumentaalfilmides.

Konkursi preemiafond on 25 950 eurot. Lisaks rahalistele ja paljudele eripreemiatele valitakse noorte seast Eesti esindaja Ameerika Ühendriikides toimuval maailma suurimal noorte teadusmessil Intel ISEF (International Science and Engineering Fair).

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Tehnikaülikoolis täna: koostööfestivalil kohtuvad teadlased ja ettevõtjad
• Hea teadustava kokkuleppega ühines 21 teadus- ja arendusasutust

Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnuskirja parimale võõrkeele õpetamise uuendajale andis üle ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner.

Game Clubi kursus JUKU õpetab mängulise kogemusõppe kaudu vene keelt kõnelevatele lastele eesti keelt ning BARANKA eesti lastele vene keelt. Kursused õpetavad lapsi igapäevases elus võõrkeeles suhtlema ja annavad juurde julgust, kasutamaks keeleoskust ka väljaspool kooli.

Keeleõppe tunnuskirja žürii tegi valiku 12 kandidaadi hulgast.

Lisaks Euroopa keeleõppe tunnuskirja saajale märkis žürii tänukirjaga ära veel kaks projekti: Tartu Annelinna Gümnaasiumi multikultuurne luulepäev ja Tallinna 21. Kooli eestvedamisel korraldatud üleriigiline tõlkevõistlus projekti „Saksa Kevad“ raames saksa keelt B- või C-võõrkeelena õppivatele 7.-12. klasside õpilastele.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Aasta parimad võõrkeelealased teod on seotud õpilasvahetuse, muusika ja Skype’iga
• Viis võõrkeelt, mille õppimist tulusaks peetakse

Konstantin Shibin töötab oma doktoritöö raames välja meetodit, mis võimaldab teha kaasaegseid keerukaid digitaalseid süsteeme vastupidavamateks. Mobiilside mastid maapinnal ning navigatsioonisatelliidid kosmoses, juhtimisplokid autodes, valgusfooride juhtimisseadmed – paljud süsteemid, millest sõltume ja mille olemasolu peame endastmõistetavaks, tuginevad mikrokiipidele. Meie igapäevaelu kvaliteet meid ümbritsevas digikeskkonnas sõltub aga elektroonikakiipide töövõimest ja elueast, mis lüheneb iga uue kiipide põlvkonna ilmumisega. Kiipide järkjärguline degradeerumine aja jooksul väljendub tõrgetes, mis mõjutavad elektroonikasüsteemide korrektset talitlust.

„Minu doktoritöö pakub uue meetodi, mille abil saab kiiresti ennustada ja avastada vigu keerukates mikrokiipides nende töö ajal, andes vigadest teada, nii et süsteem saaks jätkata tööd – ehkki mõnikord madalama jõudlusega – rivist väljalangemise asemel. Lõpptulemusena muutub süsteem töökindlamaks ja vigadele vastupidavamaks ning võib töötada kauem ja odavamalt,“ selgitas Konstantin Shibin. „Selle põhimõtte lihtsaim näide oleks nutitelefon 8-tuumalise protsessoriga. Kui üks protsessori tuum lakkaks töötamast, võiks nutitelefon lihtsalt keelduda sisse lülitumast, kuna süsteem on rikkis. Selle asemel aga tuvastab tark süsteem rikke ja jätkab tööd seitsme alles jäänud tuumaga, nii et nutitelefoni omanik ei märkagi, et üks tuum ei tööta.“

Stipendiumikomisjon tõi stipendiaadi töö tugevusena välja selle praktilisuse. „Mis selle töö puhul sai otsustavaks, oli see, et ta oli selgelt seotud Eesti ettevõtetega ja sellel oli olemas ka praktiline väljund koostöö näol mitme ettevõttega nagu näiteks Ericssoniga,“ ütles stipendiumikomisjoni esimees Aho Augasmägi.

ITL-i Ustus Aguri stipendium on mõeldud avalik-õigusliku ülikooli doktorandi õpingute toetamiseks IKT õppekaval. Stipendiumi andmisel arvestati kandidaadi doktoritöö teema oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis ning senist erialast tegevust. Stipendiumi suurus on 2000 eurot, seda annab välja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega. ITL-i Ustus Aguri nimelist stipendiumi antakse välja 2003. aastast.

Fotol tänavune stipendiaat Konstantin Shibin. Foto: Kristel Irval

Samal teemal:

• Doktorandid teevad teaduse kolme minutiga selgeks
• Uuring: Eesti kõrgkoolide vilistlased on läbitud õpingutega rahul, kuid oleks soovinud rohkem praktikavõimalusi

Robotexi kaaskorraldajad on Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Vabariik 100.

Kolme päeva jooksul saavad Robotexi külastajad osa robotivõistlusest, tehnoloogianäitusest, konverentsist ja töötubadest. 

"Ootame sellel aastal Robotexile ligi 1600 robotit, mis on pea poole rohkem eelmisel aastal osalenud robotitest. Nii kiire kasv seab kindlasti ka suuri väljakutseid korraldajatele, samas näitab, et Robotex on omanäoline ja unikaalne üritus terves maailmas. Meil on väga hea meel võõrustada osalejaid 26st erinevast riigist. Külalisi tuleb pea igalt kontinendilt. See on suurepärane võimalus tähistada Eesti 100ndat sünnipäeva nii uhkete külaliste seltsis," kommenteerib Robotexi tegevjuht Ave Laas.

Tartu Ülikooli robootika spetsialist Heilo Altini sõnul võiksid noored senisest enam robootikaga tegeleda. “Robootika on valdkond, kus õpilased õpivad tulevikuoskuseid, mida ükski teine õppeaine ei suuda nii kompaktselt edasi anda. Robootika, see on treening ülakorruse musklile. Näiteks rakendavad õpilased teadmisi matemaatikast, arvutades roboti ratta ringjoone pikkuse kaudu läbitud teepikkusi. Tiimitöö käigus arendatakse meeskonnatöö- ja sotsiaalseid oskuseid. Robootikaga tegelevad õpilased on need, kellest saavad tulevikus võtmeisikud!"

Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika professor ja teadusajakirjanike sõber aastal 2017 Maarja Kruusmaa kinnitab, et robotid on kiiresti saamas meie igapäevase elu osaks. „Meil on vaja üha enam häid insenere, kes oskaksid sellist tehnoloogiat arendada ning nutikalt enda kasuks tööle panna, kuid samas ka oskust laiemalt mõtestada, kuidas robotite areng muudab ühiskonda tervikuna ning kuidas selleks kõige paremini valmistuda,“ kinnitab Robotexi üks asutajatest professor Maarja Kruusmaa.

Robotexi Tehnoloogianäitus, mida saab külastada kõigil kolmel päeval,  on ainulaadne võimalus tutvuda uusimate tehnoloogiliste lahendustega robootika-, tööstuse- ja IT-valdkonnast. Näitusele tuleb üle 70 põneva eksponaadi, mida oma käega proovida või katsetada.

24.-25. novembril toimub teist korda ka Robotexi Tehnoloogiakonverents. Tänavusel konverentsil arutavad robootika ja tehnoloogia tulevikutrendide üle mitmed põnevad kodumaised ja rahvusvahelised kõnelejad.

Seoses ürituse kasvuga ning vältimatu eelarvelise muudatusega on Robotexi meeskond otsustanud kohapeal kehtestada üritusele pileti. Kõik külastajad, kes registreeruvad enne 24. novembrit Robotexi üritusele Eventbrite keskkonnas ning näitavad kohapeal kassas ette sealt saadud PDF pileti (kas paberil või nutitelefonis) saavad tasuta ligipääsu! Pilet tuleb kohapeal osta nendel külalistel, kes varasemalt Eventbrite’ist tasuta piletit ei ole lunastanud. Piletihind kohapeal on 2€ laps (0-2 aastased lapsed tasuta) ning 5€ täiskasvanu.

•  Robotexi koduleht: http://robotex.ee

Allikas: Robotex

Samal teemal:

• Tasuta Robotexi pileti saamiseks registreeru Eventbrite’is enne 24. novembrit!
• Uued haridusrobotid InO-Bot ja SPRK+