GDPR ehk General Data Protection Regulation, eestikeelne lühend IKÜM

„Ülesande selgitada õpetajatele ja haridusasutuste juhtidele isikuandmete kaitse üldmäärusega seonduvat saime haridus- ja teadusministeeriumilt. Õpetajate, koolijuhtide, haridustöötajatega suheldes sai üsna ruttu selgeks, et vaja on lisamaterjale, mis annaksid kiire ja võimalikult lihtsa ülevaate üldmääruse olemusest ja rakendamisest. Asusimegi õppematerjale koostama,“ selgitas HITSA innovatsioonikeskuse projektijuht Triin Kaasik. 

Isikuandmete töötlemisel olid reeglid ka varem

HITSA juristide Raili Sassiani ja Katri Samarüteli sõnul oli oluline rõhutada, et varasemalt kehtinud andmekaitse põhimõtted uue määruse jõustumisel oluliselt ei muutunud. Ka varem olid isikuandmete töötlemisel konkreetsed reeglid. Määrus täpsustab mitmeid põhimõtteid ja isikute õigusi, samuti loob isikutele õigusi juurde ja paneb isikuandmete töötlejatele täiendavaid kohustusi. 

Lisaks jõustus 15.01.2019 uus isikuandmete kaitse seadus, mis annab alates 13. eluaastast noortele õiguse ise otsustada, kas ta lubab infoühiskonnas teenuste saamiseks oma isikuandmeid tödelda või mitte. 

Et IKÜMi teema tundub keeruline ja hirmutav, on sellele kindlasti kaasa aidanud ka meedia, rõhutades sageli sisu asemel suuri rahatrahve. Isikuandmete töötlejate jaoks on suur kasu selles, kui luuakse endale sisuline ülevaade, kes, kus ja kuidas isikuandmeid töötleb ning kas seda tehakse vastavuses isikuandmete kaitse valdkonna nõuetele.

Natuke on segadust tekitanud, millised on õiguslikud alused konkreetsete isikuandmete töötlustoimingute juures: millal on töötlemise aluseks avaliku ülesande täitmine (hariduse saamise võimaldamine) ja millal on selleks vaja nõusolekut. Mõned valdkonnad ongi veel natuke segased ja praktika on alles kujunemas, nt kuidas ja millisel õiguslikul alusel kasutada erinevaid elektroonilisi õpikeskkondi.

HITSA aitas määruse sisu selgitada veebiseminaridel ja koostas õppematerjale

Märtsis 2018 toimus esimene isikuandmete kaitse seminar, kus koguti praktilist sisendit HITSA juhendi arendamiseks. Juhendmaterjali „Isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamine haridusasutustes“ töötasid välja FocusIT OÜ partnerid Doris Matteus, Jaan Oruaas, Janek Part ja Anu Tanila; HITSA juristid Raili Sassian ja Katri Samarütel ning Grant Thornton Baltic OÜ riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Siiri Antsmäe ja õigusnõustaja Allan Kubu. 

Et ükski seik määrusest arusaamatuks ei jääks, toimus 15. mail veebiseminar "Isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded koolidele ja lasteaedadele". Doris Matteus FocusIT OÜ-st ja Maili Torma Grant Thornton Baltic OÜ-st selgitasid, mida koolid ja lasteaiad uuest isikuandmete kaitse üldmäärusest teadma peaks.

17. septembril toimus veebiseminar „Isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded koolidele“, kus selgitusi jagas andmekaitsespetsialist Tallinna Linnavalituse juures Merit Valgjärv. Veebiseminarid on järelvaadatavad HITSA Youtube´i kanalil ja sobivad õppematerjaliks tänagi. Juhendi ja veebiseminari leiab HITSA kodulehelt https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/gdpr-isikuandmete-kaitse-uldmaarus.

„Eks algul oli palju segadust ja arusaamatust, mida uus isikuandete kaiste regulatsioon endast kujutab ja mis nüüd koolides-lasteaedades toimuma hakkab. Peljati, et äkki keelatakse kõik ära,“ rääkis HITSA projektijuht Triin Kaasik ja lisas, et juhendmaterjali väljatöötamisel on tihedat koostööd tehtud Andmekaiste Inspektsiooniga (AKI). „Tegelikult peaks nii määrus, juhendmaterjalid  AKI veebilehel kui HITSAs valminud juhend aitama isikuandmetega õigesti toimetada. Isikuandmeid on kogu aeg haridusasutustes töödeldud. Lihtsalt seda oli harjutud nägema eraldi reguleeritud tegevusena ja mõneski asutuses puudus sisemine regulatsioon isikuandmete kasutamise ning ligipääsu kohta.“ Lihtne näide, milles rikkumist ei pruugigi kohe tajuda, on see, kui õpetaja läheb tunnis klassist välja, aga jätab oma arvuti lahti ja ühtlasi jätab nii avatuks ligipääsu keskkondadele, kust näeb õpilaste andmeid. 

Uus õpiobjekt valmimas

HITSAs on valmimas veel üks õppematerjal, mis samuti aitab isikuandmete kaitse valdkonnas orienteeruda: õpiobjekt „Millele peab kool andmekaitse üldmääruse osas tähelepanu pöörama“. Õpiobjekti autor on Pärnu Mai Kooli IT-spetsialist ja andmekaitsespetsialist Hanno Saks. „Andmekaitse õpiobjekt on mõeldud kasutamiseks kõigile, kes puutuvad kokku isikuandmetega. Koolides ja lasteaedades siis juhid, pedagoogid, tugispetsialistid ja peakokk,“ selgitas Hanno Saks. „Õpiobjekti maht on üks akadeemiline tund (45 minutit) ja kaugel sellest, et olla 100% ammendav. Välja on toodud siiski esmane, mida isikuandmete kaitsest tuleks teada.

Õpiobjekt on üles ehitatud esitluse ja videoloenguna ning lisatud on ka test. "Mis on õpiobjektis kirjas, näha ja kuulda, on miinimum, mida peaksid kõik (kaasa arvatud õpetajad) teadma. Need, kes tegelevad inimeste isikuandmetega (eriti laste andmetega) peavad teadma, kui hoolikad nad peavad olema.“ 

Artikkel ilmus esmakordselt 5.02.2019 ajakirja Märka Last erinumbris

Foto: Unsplash, Kelly Sikkema

Samal teemal:

• Haridusasutustele on valminud juhendmaterjal uue isikuandmete kaitse määruse kohta

Koostöös ülikoolide haridus- ja tehnoloogiaekspertidega kokku pandud raport käsitleb uusi tehnoloogiaid ja seda, kuidas need haridust mõjutavad.

HITSA alustas 2018. aastal tehnoloogiatrendide seiret hariduses. Seire aitab hoida Eesti haridustöötajaid kursis tehnoloogia ja sellega seotud õpetamismetoodikate arengutega maailmas. Seire esimene raport "Hariduse tehnoloogiakompass" ilmub 21. veebruaril 2019 ja seda saab lugeda veebis aadressil kompass.hitsa.ee või laadida see alla sealtsamast PDF-kujul. 

Esimest korda on Eestis võimalus saada regulaarselt ülevaade just haridust puudutavatest tehnoloogiatrendidest koos ekspertide soovitustega: mida peaksime õpetama ning kuidas saame erinevaid tehnoloogiaid õppetöös rakendada. Igal aastal valmiv seireraport "Hariduse tehnoloogiakompass" keskendub valitud teemadele ning selgitab välja Eesti kooli hetkeseisu ja uued võimalused.

Tehnoloogia uued arengusuunad ja nende rakendusvõimalused hariduses kaardistab ekspertkogu, kes selgitab välja ka Eesti kooli jaoks huvipakkuvad teemad ning toob esile innovaatilised lahendused. Lisaks HITSA esindajatele kuuluvad ekspertkogusse ülikoolide esindajad, tehnoloogiavaldkonna eestkõnelejad, õpetajad ja ettevõtjad. 

Loe lähemalt HITSA kodulehelt. 

Samal teemal:

• Ühistegevus loob ühistunde
• HITSA haridusuuenduse piloteerimisprogrammi tulemused üha täienevad
• Algab gümnaasiumi informaatika ainekavade katsetamine koolides
• Eesti õpetajad kasutavad enim Google Drive'i, Youtube'i ja Padletti

Tänavu avab ülikool neli uut ingliskeelset magistriõppekava: biotehnika, heli- ja visuaaltehnoloogia, materjaliteaduse ja tehnoloogia ning tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringute õppekava. Kokku saab ülikoolis õppida 27 ingliskeelse õppekava alusel. 

Ülikool ootab kandideerima kõiki Eesti õpilasi ja üliõpilasi, kes tahavad saada väga hea hariduse rahvusvahelises keskkonnas ja tipptasemel õppejõudude käe all. Ingliskeelsete õppekavadega konkureerib ülikool kogu maailma õppimisvõimalustega ning need õppekavad on mõeldud nii välis- kui ka Eesti üliõpilastele. 

Õppeprorektor Aune Valgu sõnul on ülikooli õppekavadest praegu ligikaudu 20% ingliskeelsed ja suurt muutust pole lähiaastatel ette näha. „Muretseda pole põhjust, sest eestikeelne õpe on meile oluline ja jääb selleks,“ kinnitas Valk. Ta lisas: „Nii Eesti kui ka välisüliõpilased väärtustavad kõrgelt rahvusvahelist õpikeskkonda. Välismaalastele on tähtis, et nad saaksid õppida koos Eesti üliõpilastega ning omandaksid teadmisi ka eesti keele ja kultuuri vallast.“ Välistudengid, kes on Eestis õppinud ka eesti keelt ja kultuuri, jäävad suurema tõenäosusega pärast lõpetamist siia elama ja asuvad siin erialasele tööle, sõnas Valk.

Tartu Ülikoolis on 24 ingliskeelset magistriõppekava, kuhu saab kandideerida 15. märtsini. Kahel ingliskeelsel bakalaureuseõppekaval ja ühel integreeritud õppekaval on kandideerimistähtaeg 15. aprill. Peaaegu kõigi ingliskeelsete õppekavade üliõpilastele pakutakse sihtstipendiume, mis katavad õppemaksu.

Eesti ja välisriikide kandidaate võetakse vastu samadel alustel ja ühises pingereas. Kandideerima on oodatud ka need (üli)õpilased, kellel seisab eelmisel haridusastmel (üli)kooli lõpetamine veel ees. Kevadel kandideerides piisab jooksvate õppetulemuste esitamisest ja eelmisel haridusastmel kooli lõpetamist tuleb sel juhul tõendada alles juuni lõpus.

Kandideerimiseks tuleb esitada ingliskeelne motivatsioonikiri. Lisaks arvestatakse vastuvõtul eelmise õppeastme õpitulemusi ja osal õppekavadel tuleb sooritada sisseastumiseksam. Eesti üliõpilased saavad esitada avaldusi ja lisadokumente elektroonselt sisseastumise infosüsteemis (SAIS). 

Kõigi ingliskeelsete õppekavadega saab tutvuda ülikooli veebisaidil. Küsimustega võivad huvilised pöörduda ülikooli vastuvõtutalitusse.

Allikas: TÜ pressiteade

Kokku lepitakse ülikoolide vastutusvaldkonnad, peamised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused.

Minister Mailis Reps väljendas suurt heameelt, et enam kui pool aastat kestnud pingeliste läbirääkimiste tulemusena jõudsime õnnelikult finišijoonele. „Avalik-õiguslikud ülikoolid on Eestis olulised ja ühiskonnas vastutusrikast rolli täitvad haridus- ja teadusasutused, millel kõigil on oma ambitsioonid,“ sõnas Reps. „Kokkuleppe saavutamine oli väljakutse ja lahenduse üle saab vaid rõõmu tunda.“  

Ülikoolidega toimunud läbirääkimiste peamiseks eesmärgiks oli vastutusvaldkondade täpsustamine ning üliõpilaste vastuvõtu vähendamine väljaspool vastutusvaldkondi. Valdkondades, kus lõpetajate arv ületab prognooside kohaselt tööturu nõudlust, lepiti kokku vastuvõtu vähendamises, näiteks ärinduse ja halduse bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes. Valdkondades, kus OSKA ja teised analüüsid on andnud märku kõrgharidusega spetsialistide puudusest, lepiti kokku vastuvõttude suurendamises, näiteks informaatika ja infotehnoloogia ning logopeedia ja eripedagoogika õppekavadel. 

Et soodustada ülikoolide koostööd, arvestatakse tulemusrahastamisel riigile olulisse õppevaldkonda vastu võetud üliõpilaste hulka ka ühisõppekavadele vastu võetud üliõpilased, kui ühel osaleval kõrgkoolil on vastavas õppekavagrupis vastutus. Lisaks arvestatakse tulemusrahastamisel riigile olulisse õppevaldkonda vastu võetud üliõpilaste hulka ülikooli regionaalsesse kolledžisse esimesele astmele vastu võetud üliõpilased.

Minister Mailis Reps lisas, et halduslepingud on kogu nende ettevalmistamise ajal sisaldanud punkte, mis kaitsevad eesti keelt ja eestikeelset õpet. „Oluline on eestikeelse kõrgharidusõppe võimaluste säilimine ning selleks peavad ülikoolid vastutusvaldkonna kõigis õppekavarühmades pakkuma eestikeelset õpet kõrghariduse kahel esimesel astmel, st bakalaureuse-, rakenduskõrghariduse- ja magistriõppes. Sinna juurde käib eestikeelse oskussõnavara arendamine ja üliõpilastes eesti keelt väärtustavate hoiakute kujundamine,“ ütles Reps. „Samuti soovime, et meie ülikoolides oleks välisüliõpilasi ning et parimad neist saaksid jääda tööle Eestisse. Seetõttu on ülikoolidel kohustus pakkuda ingliskeelsetel õppekavadel välisüliõpilastele eesti keele ja kultuuri õpet.“

Halduslepingute kokkulepped tuginevad Eesti elukestva õppe strateegiale 2020 ja selle rakendamiseks koostatud kõrgharidusprogrammile.

Halduslepingu täitmiseks sõlmitakse igal aastal rahastamise kokkulepe.

Allikas: HTMi pressiteade

Lahtiste uste päeval on võimalik kuulata põnevaid loenguid ja osaleda töötubades. Päeva jooksul toimub kolm 45-minutilist töötubade sessiooni, mille algusaeg on kell 12.30, 13.30 ja 14.30. Nii on õpilasel soovi korral võimalik osaleda kuni kolmes teda huvitavas töötoas.

Lahtiste uste päeva korraldaja, TÜ teaduskooli peakoordinaator Terje Kapp märkis, et juba kevadel tuleb õpilastel teha valik, kas jätkata õpinguid gümnaasiumis või kutsekoolis. „Et see valik oleks nende jaoks õige, pakumegi võimalust tutvuda Tartu Ülikoolis õpetatavate erialadega, ja töötoad on selleks väga hea lahendus,“ ütles Kapp.

Esmakordselt tuuakse 300 õpilase ette ka põnevuse ja tarkusega täidetud videoetendus, mis aitab neil särava näitleja kaasabil Tartu Ülikooli paremini tundma õppida.

Töötubadesse tuleb registreerida Tartu Ülikooli kodulehel. Registreerimine kestab 5. veebruarini või seni, kuni kohti jätkub, ja registreerimise järel saadetakse e-posti teel kinnituskiri.

9. klasside lahtiste uste päev toimub juba kuuendat korda.

27. veebruaril korraldatakse traditsiooniline, ent sel korral uuendatud formaadiga lahtiste uste päev gümnasistidele.

Allikas: TÜ pressiteade

Turvalise interneti päeva tähistavad ka 28 Euroopa Liidu liikmesriiki ja seda juba 16. korda. Turvalise interneti päeva iga-aastane tähistamine on suunatud inimeste teadlikkuse tõstmisele interneti turvalisest ja paremast kasutamisest. Igaühel on õigus kasutada tehnoloogiat, aga seda tuleb teha vastutustundlikult, lugupidavalt, kriitiliselt ja loovalt. Kampaania eesmärk on jõuda laste ja noorteni, vanemate ja hooldajateni, õpetajate, haridustöötajate ja sotsiaaltöötajateni, ettevõtjateni, otsustajate ja poliitikuteni, et julgustada kõiki osalema parema interneti loomisel. See võimaldab igal inimesel kasutada parimal moel uue tehnoloogia võimalusi sõltumata nende vanusest, etnilisest kuuluvusest, usutunnistusest või soost.

Eestis on projekti “Targalt internetis” meeskond koostanud kogumiku, millest õpetajad ja huviringide juhendajad leiavad temaatilisi teavitusmaterjale koos soovitustega selle päeva tähistamiseks. Vaata lisa: "Soovitused õpetajale turvalise interneti päeva tähistamiseks".

Kõik on oodatud ka oma üritusest teada andma veebilehel www.targaltinternetis.ee. Hariduse Infotehnoloogia SA on projekti Targalt intrenetis üks partneritest.

Üle maailma hõlmavad turvalise interneti päeva sündmused järgmist: pressikonverentsid, üritused koolides, ettevõtted panustavad internetiohutusse, avaldatakse uusi veebipõhiseid materjale online-ohutuse kohta. 

Euroopa koolivõrgustiku digitaalse kodakondsuse programmi juht, Insafe'i võrgustiku koordinaator Hans Martens: „Aasta-aastalt on turvalisema interneti päev kasvanud kogu maailmas toimuvate online-turvaürituste nurgakiviks ja kuigi seda tähistatakse ainult ühel päeval aastas, siis selle sõnumeid ja ressursse tuleks rakendada iga päev. Tuginedes eelmise aasta kampaania edule ja mitmesugustele SaferInternet4EU algatustele, julgustan kõiki kasutama selle aasta teemat läbiva mõttena iga sidusrühma jaoks, et lastel ja noortel oleks iga päev kasutada turvalisem internet."

Mida saate õpetajatena teha? Saate aidata luua paremat internetti, arendades  oma õpilaste digitaalset kirjaoskust ja kriitilise mõtlemise oskust, mis võimaldab neil paremini võrgumaailmas liikuda. Andke neile võimalus luua online-sisu, teha valikuid internetis ja mis kõige tähtsam, saate oma käitumisega luua õpilastele ja õpilastele positiivse online-käitumise näite. 

Vaadake üle ka kooli, klassi või oma isiklikud sotsiaalmeedia kontod, kuidas võiks seal kajastuda turvalise interneti päev. 

Allikas: European Schoolneti koduleht

Foto: Unsplash, rawpixel

Samal teemal:

• eConfidence uuring: haridusliku eesmärgiga arvutimängud võivad positiivselt mõjutada õpilaste käitumisharjumusi
• Toimus meemivõistlus "Nutisõltuvus"
• Internet, kas komm või pomm

Seda juhib loodav küberturvalisuse operatsioonide keskus (SOC), mille eesmärgiks on kaitsta tudengite, ülikooli töötajate ja erinevate uurimisgruppide andmeid küberrünnakute eest. Samuti annavad uued üksused tudengitele võimaluse tegeleda süvitsi küberturvalisuse teemadega.
  
CERT ehk Computer Emergency Response Team uurib ja lahendab küberkaitsega seotud probleeme, jagab informatsiooni ning teavitab erinevatest turvaohtudest.  See jagab informatsiooni intsidentide kohta ja teavitab turvaohtudest. Samuti aitab CERT ära hoida turvaintsidente ja vähendada turvariske, kuna aitab tõsta teadlikkust teavitamise kaudu. Meeskonna töö seisneb peamiselt võrguliikluse monitooringuga, teenuste ja serveritega jm oluliste komponentide logide kogumisega. Tulevase TalTech CERTi turbeteenuste juht Risto Vaarandi ütles, et lisaks tehnilisele poolele on väga olulised ka inimesed, kes kogutud infot analüüsivad, kuna ilma sisulise analüüsita on tehnilisest osast vähe kasu.
  
Infotehnoloogia teaduskonna küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse juht Rain Ottis selgitas, et lisaks TalTechi turvalisuse tõstmisele tekib oluline platvorm küberturbealase teaduse edendamiseks ning küberkaitsest huvitatud tudengitele praktilise kogemuse pakkumiseks. „Nii saame kindlad olla, et TalTechi teadus- ja õppetöö käivad ühte jalga n-ö päris eluga,“ rõhutas Ottis.
  
Küberturvalisuse operatsioonide keskus (SOC) luuakse, et leida, tuvastada ja liigitada TalTechi infrastruktuurile ja personalile suunatud küberohtusid. Keskuse meeskonna pädevuses on koostöös välispartneritega parendada ülikooli küberturvalisust, mis teadmismahuka organisatsioonina peab olema võimeline kaitsma teadustöös saadud andmeid varguse eest.
  
Uut meeskonda juhivad valdkonnas kogenud eksperdid: turbeteenuste juhina Risto Vaarandi ja projektijuhina Kieren Lovell. Risto Vaarandil on 20-aastane infoturbealane kogemus finantssektorist ning ta vastutab tehniliste lahenduste juurutamise eest. „Me kasutame selleks avatud lähtekoodiga lahendusi ning püüame tihedas koostöös kogukonnaga pakkuda infoturbe alast nõu ka laiemalt,“ ütles Vaarandi.
  
Kieren Lovell märkis, et uued küberturvalisusega tegelevad meeskonnad täiendavad üksteist nii reaalse elu infoturbe küsimustega tegeledes kui ka tudengitele uute oskuste ja teabe jagamisega. „Nii et sellest koostööst on küberturvalisuse taseme tõstmisel kasu nii TalTechil kui ka Eesti ühiskonnal tervikuna,“ oli Lovell veendunud.
  
Kieren Lovell on varem töötanud Cambridge’i Ülikoolis, kus ta töötas samuti CERT meeskonna juhina. Tema varasem kogemus pärineb Briti ja Norra kuninglikust mereväest, kus ta teenis kommunikatsiooni- ja infoturbespetsialistina tuumaallveelaevadel, miinijahtijatel, lennukikandjatel ja patrullpaatidel.

Allikas: TalTechi pressiteade
  

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTechi) ja Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistriastme ühisõppekava loodi 2014. aastal ja siis alustasid õppekaval õpinguid ka esimesed magistrikraadi poole pürgijad. 

Mis on ühisõppekava?

Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika on interdistsiplinaarne tehnoloogiavaldkond, mis seob eneses insenerialad, füüsika, bioloogia ja meditsiini. Ühisõppekava õpe toimub Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühendatud jõududega. „Ainepunkite osas on jaotus TTÜ 60/TÜ 40%. Tehnikaülikool on koordineeriv ülikool. Loengud toimuvad põhiliselt Tallinnas,  osaliselt ka Tartus, laboritööde sooritamiseks tuleb Tartusse sõita,“ selgitas Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi professor Ivo Fridolin. Lõpetajad saavad mõlema ülikooli ühisdiplomi ja neile omistatakse tehnikateaduse magistrikraad ning biomeditsiinitehnika inseneri esmakutse. Tööd leiavad lõpetanud valdavalt haiglates, teisel kohal on meditsiinitehnika ja -aparatuuri müügiga tegelevad firmad, aga ka erinevad arendusettevõtted. 

Kuidas õppekavaga edasi minna?

Neli aastat  õppekava toimimist oli paras aeg, et õppekava uuesti üle vaadata ning tööandjatelt uurida, missuguste oskustega töötajaid nad vajavad. Projekt „Nutikama meditsiinitehnoloogia poole läbi kõrgemate IKT-oskuste“ sai Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmist kõrgkoolidele suunatud arendusprojektide taotlusvoorust 2017. aastal toetust 8 116 eurot ja õppekava analüüs võis alata. Lühidalt öeldes tuli selgusele jõuda ja üksmeelne otsus langetada, kuidas sellel õppekaval õppivate tudengite IKT-oskuseid suurendada ning mis suunas õppekava arendamisega edasi minna.

„Seoses tehnoloogiliste arengutega ühiskonnas areneb ka meditsiinitehnoloogia. Kui varem oli meditsiinitehnoloogias suurem rõhuasetus keeruka kuvamisaparatuuri nagu magnetresonantstomograafia või kompuutertomograafia füüsikaliste mõõtepõhimõtete arendusel, siis nüüd tuleb järjest rohkem sisse infotehnoloogiat,“ selgitas Ivo Fridolin. Süsteemid on digitaalsed; meditsiiniliste andmete salvestamine ja ülekandmine toimub digitaalselt; patsientide andmed on digitaalsed. „Meie oleme klassikaliselt õpetanud meditsiinifüüsikat ja biomeditsiinitehnikat, kus on palju inseneritöö aluseid, füüsikat, matemaatikat, signaalitöötlust. Nüüd on haiglates ja meditsiinisüsteemis tervikuna järjest rohkem andmevahetust, mängu tuleb tehisintellekt ja suurandmete töötlus. Paratamatult peame õppekava uuendama,“ sõnas Fridolin. 

Selleks viidi läbi uuring tööandjate seas, korraldati arendusseminar, tehti õppekava audit, koguti ekspertarvamusi Skandinaavia ülikoolide sarnaste õppekavade programmijuhtidelt ja analüüsiti neid sisendina uue õppekava loomiseks. Kinnitust leidis vajadus tudengite IKT-oskuseid parandada ja lisaks võeti suund uue, iseseisva õppekava loomiseks, mis käivituks sügisest. „Tahtsime teada saada, kas meie mõtted uue õppekava arendamisega seoses on kooskõlas sellega, mida tööandjad meilt ootavad.“ sõnas Fridolin. 

Täiendavad IKT-kompetentsid on vajalikud, aga õpe jääb eestikeelseks

Ta pidas väga oluliseks ekspertide toetust õppekava arendamise ja uuendamise protsessis. „Ka nemad leidsid, et me vajame täiendavaid IKT-valdkonna kompetentse oma õppekavasse, iseasi, mis ainetes need peaksid olema ja mis keeles neid loetakse. Praegu on meie õppekava eestikeelne. Arendame välja ingliskeelsetest ainetest koosneva mooduli, kuigi välisriikide eksperdid nägid, et inglise keelt võiks õppekavas  rohkem olla. Siin meie arvamused kokku ei läinud. Kui insener töötab eestikeelses haiglakeskkonnas, siis on eesti keele oskus vajalik. Dokumentatsioon on eesti keeles, riigihanked on eesti keeles jne. Me ei tagane sellest, et biomeditsiinitehnikas ja meditsiinifüüsikas oleks endiselt eestikeelne õpe, aga lisaks püüame tuua sisse rahvusvahelist mõõdet,“ selgitas professor Ivo Fridolin. 

Tervishoiuspetsiifilised IT-oskused

Ka tööandjad leidsid, et õppekava võiks olla eestikeelne, kuna selles valdkonnas läheb eestikeelseid tehnikaspetsialiste rohkem vaja. Tööandjate uuringust tulenevalt on praegu arendamisel täiesti uued õppeained, nagu näiteks „Andmevahetus haigla infosüsteemis“ ja „Tehisintellekt tervishoius“. Samuti tuli välja, et ka tööandjad peavad oluliseks tudengite IT-oskuseid parandada, aga just tervishoiuspetsiifilisi IT-oskuseid.

Konkreetsetest õppekava muudatusest võib välja tuua näiteks uute valikainete lisamist: „Elektroonika“, „Projektijuhtimine“, „Sissejuhatus meditsiinistatistikasse“. Uus õppekava versioon kinnitati tehnikaülikooli nõukogu otsusega 23.01.2018 ja on praegu kinnitamisel Haridus- ja Teadusministeeriumis. 

Ivo Fridolin julgustas kõrgkoole kasutama IT Akadeemia poolt pakutavat toetusvõimalust IKT õppekavade arendamiseks ja erialaste IKT-oskuste taseme tõstmiseks. „Meile oli see esimene kogemus rahastust taotleda. Protseduur ei olnud raske. See oli üks kõige väiksema bürokraatliku poolega taotlusvõimalusi, millega olen kokku puutunud.“  

Uued toetustesaajad selguvad märtsis

Kõrgkoolid saavad toetust taotleda juba neljandat aastat, sel aastal oli taotluste tähtaeg 21. jaanuaril. Tulemused selguvad märtsi alguseks. Projekti maksimaalne toetus on 75 000 eurot ning minimaalne summa on 15 000 eurot, millele lisandub kõrgkooli omafinantseering (vähemalt 30% projekti kogumaksumusest). 

Arendusprojektide taotlusvooru viiakse läbi IT Akadeemia programmi raames ning seda rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eraldatud vahenditest. IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT valdkonna teaduse arendamiseks, kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Unspalsh, Rawpixel

Samal teemal:

• IT Akadeemia toetab uuenduslikke IT-hariduse projekte

Olukorras, kus globaalsete probleemide ulatus on rängem kui kunagi varem ja nende mõju näeme juba lähiaastatel, on haridus üks olulisemaid teemasid, mis aitab taasluua kestlikku maailma.

Arengukoostöö Ümarlaua maailmahariduse ekspert Agne Kuimeti sõnul vajavad nii Eesti kui maailm elu edendamiseks võimalikult hästi haritud elanikke. “Haritus ei tähenda vaid koolis käidud aastaid, vaid kodaniku- ja maailmaharidust mudilase-east vanaduspõlveni.” 

Sageli kasutatakse kodaniku- ja maailmaharidust sünonüümidena, ometi on nende sisu väga erinev. Kodanikuharidus toetab oskuste, teadmiste ja väärtushinnangute kaudu vastutustundlikku ühiskonnaelus osalemist. See inimene oskab oma elu juhtida, ühiskonnaelu mõjutada ja otsustes kaasa rääkida - ta toimib demokraatliku ühiskonna liikmena. 

Agne Kuimeti sõnul on aga maailmahariduse eesmärk mõtestada maailma kui tervikut ning mõista enda rolli laiemas pildis. “Kuidas olen mina või on minu riik osaline “liblikaefektis”?  Kuidas ülemaailmsed probleemid mõjutavad üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna igapäevaelu? Kui inimesel on arusaamine maailmast kui tervikust, oskab ta teadlikult ja kestlikult tegutseda.”

Maailmaharidus on peamine tööriist nii globaalsete kui kohalike väljakutsete mõistmiseks ja lahendamiseks, mis annab inimestele teadmised ja oskused enda valikute kaudu maailma paremaks luua. 

See, kuidas me Eestis käitume, mida tarbime, kuidas õpetame oma lapsi, jätab esmapilgul märkamatu, kuid tegelikkuses suure jälje nii meie kui teiste riikide inimeste heaolule ja looduskeskkonnale.

Lisainfo kodanikuhariduse kohta Hea Kodaniku infoportaalis: https://heakodanik.ee/kodanikuharidus/  

Uuring maailmahariduse kohta MTÜ Mondo Maailmakooli kodulehel: http://bit.ly/2sGAfJZ 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud töötab kolme eesmärgi nimel: puhas keskkond, mille saame enda lastele pärandada; õiglane ühiskond, kus hinnatakse inimest ja majandus, millest võidavad kõik. Esindame 33 Eesti vabaühendust, kes tegutsevad nende eesmärkide nimel kogu maailmas.

Allikas: Arengukoostöö Ümarlaua pressiteade. Foto: Unsplash, Ben White

Samal teemal:

• Valgas lõppes maailmahariduskuu, mis seekord lõhnas puidu järele
• Maailmakooli õppematerjalid aitavad selgitada vastutustundliku tarbimise põhimõtteid