Rektorite vastuvõtuga soovivad kolm pealinna kõrgkooli väärikalt tervitada välisüliõpilasi oma kõrgkoolis ja üliõpilaste seas. Kolme rektori vastuvõtt on osa sisseelamisnädalast, kus osaleb kokku üle 70 Erasmus + üliõpilase.

„Välisüliõpilased on juba aastaid olnud Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonna lahutamatu osa. Oluline on, et välisüliõpilased ja Eesti üliõpilased õpivad koos, õpivad üksteiselt. See on suurepärane võimalus rahvusvahelistumiseks kodus,“ selgitas Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik, miks on oluline välistudengeid pidulikult tervitada.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernitsa sõnul on kolme kõrgkooli koostöös korraldatud tervitusnädalal mitu positiivset omadust: „Esiteks saavad erinevate riikide ja erinevate õppekavade esindajad omavahel tuttavaks, teiseks tutvuvad kolme erineva kõrgkooliga ja kolmandaks saame me koos tutvustada Eestit ja meie kultuuri.“ Ta lisas, et mida paremini noored üksteist tunnevad, seda kergem ja parem on elu. „Olen rektorina uhke, et Eesti kõrgharidus on populaarne ja meile tahetakse tulla, soovijaid on rohkem kui suudame vastu võtta.“

Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend tõdes aga, et inseneeria on piiritu ja piiramatu: „Meid on märgatud, meid hinnatakse ja meie insenerierialasid tullakse igal semestril õppima vähemalt kaheksast erinevast riigist.“

Welcome Week nädala raames toimub välistudengitele mitmeid teisigi põnevaid üritusi. Sealhulgas  külastavad kolme kõrgkooli üliõpilased kõiki kõrgkoole, õpivad eesti keelt, saavad ülevaate eesti kultuurist ja elu-olust. Ürituse programmi leiab Sisekaitseakadeemia kodulehelt.

Allikas: Sisekaitseakadeemia pressiteade. 

„Eesti ühinemine Euroopa superarvutite projektiga suurendab Eesti teadusvõimekust, mis aitab arendada selliseid ühiskonnale vajalikke ja kasulikke valdkondi, mida me täna isegi ei pruugi ette kujutada,“ selgitas minister Reps. „Kuigi Eesti teadlased teevad juba täna väga tihedat rahvusvahelist koostööd, avab see projekt kindlasti ukse uutele koostööformaatidele ja kogemuste jagamisele. Ma olen kindel, et Eesti teadlased ja nende koostööpartnerid välismaal suudavad seda väga head võimalust ära kasutada,“ lisas Reps. Euroopa Komisjoni poolt osales allkirjastamisel digitaalse ühtse turu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Tegemist on Euroopa Liidu ülese projektiga, mille eesmärk on pakkuda Euroopa teadlastele ja tööstusele suurandmete analüüsiks paremaid võimalusi. Ühisettevõttega liitumine toetab teadusvõimekuse kasvu Eestis, mis omakorda aitab arendada erinevaid ühiskonnale kasulikke valdkondi, muuhulgas personaal- ja täppismeditsiin, looduskatastroofide prognoos ja ennetus, liiklusohutus, riigi julgeolek ja -kaitse.  

Tänase seisuga on EuroHPC deklaratsiooni allkirjastanud 21 Euroopa riiki, sealhulgas 20 ELi liikmesriiki (Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Portugal, Hispaania, Sloveenia, Rootsi) ning Šveits.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Aktusel saavad lõputunnistuse 22 lapsehoidja ja 16 tegevusjuhendaja töökohapõhise õppe lõpetajat. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli jaoks on tegemist õpipoisiõppe teise lennuga.
  
„Kõrgkoolil on lapsehoidja ning tegevusjuhendaja 4. taseme kutse andmise õigus ja õpilased teevad kooli lõpetades kutseeksami. Töökohapõhise õppes toimub 2/3 õppest töökohal ning 1/3 koolis,“ märkis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teenuste ja koostöö koordinaator Grete Jeltsov.
  
Tegevusjuhendajate töökohapõhine õpe toimub koostöös Lõuna-Eestis erihoolekandeteenust pakkuvate asutustega. Lapsehoidja töökohapõhise õppe tähtsaim koostööpartner on Tartu Linnavalitsuse haridusosakond.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Kaks tervishoiu kõrgkooli said valitsuselt loa magistriõppeks

Projektide tegevused peavad olema suunatud tööandjatele, praktikajuhendajatele, õpetajatele, õppejõududele ja teistele õppeasutuste töötajatele, kes on seotud õppurite praktikaga. Projektide raames saab pakkuda koolitusi praktikajuhendajatele ja  võimaldada õpetajatel stažeerida tööandjate juures. Samuti toetatakse õppeasutuse praktikasüsteemi arendamist, uute praktika vormide väljatöötamist ja piloteerimist ning praktikute kaasamist õppetöösse. 

Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul peaksid esitatavad projektitaotlused tõhustama tööandjate ja õppeasutuste koostööd praktikasüsteemi arendamisel. „Oodatud on erinevad uued algatused, et praktika läbimine oleks ladusam, annaks õppijale rohkem vajalikke teadmisi ja oskusi ning aitaks edaspidises tööelus paremini hakkama saada. Eelmises samateemalises taotlusvoorus sai toetust 30 erinevat projekti, ootame ka nüüd rohkelt huvitavaid algatusi,“ loodab Parve. 

Taotlusvoorus saab projektide vahel jagada 1 700 000 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Maksimaalne toetuse summa ühe õppeasutuse kohta on 75 000 eurot, juhul kui taotleja kaasab ka partnerid on maksimaalne toetuse summa ühe taotluse kohta 100 000 eurot.

Taotlusvooru „Õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel" taotluste esitamise tähtaeg on 17. oktoober 2018 kl 17.00.

Taotlusvooru korraldab SA Innove elukestva õppe keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Lisainfo: www.innove.ee/eurotoetused/taotlejale/praktika  

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Viis viga, mida praktika käigus vältida
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus soovis suvistel lõpuaktustel tuult tiibadesse 700 lõpetajale

„Oleks suurepärane, kui koolirõõm, millega lapsed esimesse klassi lähevad, jääks püsima võimalikult kauaks. Mured ja õpiraskused ei tohi jääda tähelepanuta. Hariduse kvaliteedi näitajateks ei ole üksnes head ainealased teadmised ja oskused neid rakendada. Noored, kes ei ole põhikooli lõpetamise järel koolikogemusega rahul, on väiksema tõenäosusega valmis haridusteed jätkama või katkestavad lihtsamini põhikoolijärgsed õpingud,“ ütles minister Mailis Reps ja lisas, et analüüsi kohaselt toetab koolirõõmu lisaks meeldivale õppekeskkonnale tunne, et „ma tulen toime ja mul on head kaaslased“. 

Õppijakeskne haridus haridustasemete ja õppeasutuste piiridest hoolimata

Teise teemana analüüsiti õpilaste põhikoolijärgseid valikuid: keskhariduse omandab vaid 80% noortest. Eestis on suured piirkondlikud erinevused põhikoolijärgsetes õpiteedes: näiteks Ida-Virumaal jätkab kutsehariduses 42%, Tartumaal aga ainult 20% põhikooli lõpetajatest.

Kõige suurem mõju keskhariduse omandamise tõenäosusele on õpiedukusel põhikoolis. Positiivne on see, et põhikooli õppekeelel keskhariduse omandamise tõenäosusele mõju ei ole.

Endiselt on suur väljakutse aga see, kuidas vähendada kutsekeskhariduses õpingute poolelijätmist, sest põhiharidusega piirdumine kahandab oluliselt võimalusi tööturul ja haridussüsteemis.

Minister Mailis Repsi sõnul peavad erinevad õpiteed keskhariduses olema võrdselt väärtustatud ja tagama ligipääsu kõrgharidusele. „Visiooniks on õppijakeskne haridus, mis tähendab valikuvõimalusi haridustasemete ja õppeasutuste piiridest hoolimata. Mitme õppeasutuse koostööle tuginev hariduskeskus pakub mitmekesiseid võimalusi ja igakülgset tuge,“ lisas minister.

Vahetult gümnaasiumi järel Eesti kõrgkoolides jätkavate noorte osakaal väheneb

Viimase kümne aastaga on kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist Eestis kõrghariduses õpinguid jätkanud gümnaasiumilõpetajate osakaal vähenenud kuuendiku võrra, mis tuleneb nii välismaale minekust (sealhulgas õppima) kui ka tööle asumisest. Sisseastujate keskmine vanus on kasvanud. Kui gümnaasiumis on noormeeste-neidude proportsioon suhteliselt võrdne, siis kõrghariduses jätkanutest on noormehi keskmiselt 43%. Vanusegrupis 25-34  on kõrgharidusega mehi oluliselt vähem kui naisi ning see vahe ei vähene.

Rõõmustavaid sõnumeid leiab nii doktoriõppest kui ka täiskasvanuharidusest

Haridus- ja Teadusministeeriumi aastaanalüüsis hinnatakse strateegiliste eesmärkide saavutamist kõigis ministeeriumi vastutusvaldkondades. Lisaks eeltoodud tänavustele fookusteemadele võib veel esile tuua, et kasvanud on kõrghariduses loodus-, täppis- ja tehnikateaduste lõpetanute osakaal, suurenenud nii välisüliõpilaste arv kui ka osakaal, eriti doktoriõppes, kus iga kolmas sisseastuja on välismaalane.

Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on viimasel kahel aastal teinud hüppe ning seejuures on kasv olnud veidi kiirem madalama haridusega inimeste hulgas. Gümnaasiumi lõpetanud venekeelsete noorte eesti keele oskuse tase paraneb, jätkuvalt väljakutseks piisava eesti keele oskuse saavutamine põhikooli lõpuks. Doktorikraadi kaitsmiste arv on viimastel aastatel kasvanud, kuid doktoriõppesse vastuvõtt väheneb.

Aastaanalüüsi kokkuvõte

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Thomas Kolnowski.

Samal teemal:

• Lasteaedade rahuloluküsitlustes osales ligi 470 lasteaeda
• Lasteaedade õpetajaid ja lapsevanemaid oodatakse osalema rahuloluküsitlustes

Stipendium asutati 2004. aastal. Tänavu 14. augustil tunnustati 4000 euro suuruse stipendiumiga taaskord 20 silmapaistvat noort.

Sihtasutuse Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuuri asejuhataja Katrin Kiisleri sõnul on noore õpetlase stipendium hea näide era- ja avaliku sektori koostööst. „Praktika, kus riik ja ettevõtjad toetavad ühiselt säravate noorte õpinguid maailma tippülikoolides, on Eestis haruldane ja järgimist vääriv. Stardikapital stipendiumi näol annab gümnaasiumilõpetajale võimaluse astuda esimene samm ja tublisti õppides tõestada end juba ka teistele rahastajatele,“ märgib ta.

Noore õpetlase stipendiumi nõukogu esimees Tõnu Pekk lisab, et varasemad stipendiaadid on andnud Eesti riigi arengusse olulise panuse. Töötatakse Eesti ettevõtetes või ülikoolides, peetakse külalisloenguid ja tutvustatakse kodumaad globaalsel tasandil. „Ajalugu näitab, et suur hulk eratoetajatest on ise välismaal kõrgharidust omandanud ja teavad, millist julgust taolise otsuse langetamine nõuab. Ühtlasi mõistavad nad, kui väärtuslik on piiri taga õppimise kogemus ning seal saadud teadmiste ja kogemuste rakendamine Eestis,“ lisab ta.

Juba neljandat aastat annavad omapoolse panuse fondi ka varasemate aastate stipendiaadid. Kert Pütsepp pälvis rahalise toetuse õpingute alustamiseks Cambridge’i ülikoolis 2011. aastal ning on vilistlaste stipendiumi idee algataja. Ta toob välja, et Eesti noorte õppimine tippülikoolides üle maailma lisab ühiskonnale uue dimensiooni, pannes aluse teadmiste, kogemuste, mõtete ja ideede siirdele. „Meie edukate õppurite ja tulevaste valdkonna tippspetsialistide rolli ja olulisust Eesti riigi asetamisel maailmakaardile ei tohi alahinnata. Andekad ja ambitsioonikad noored kannavad edasi Eesti ideid, vaateid ja edulugusid rahvusvahelisel areenil,“ ütleb ta.

Tänavused stipendiumid andis üle Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. Ta märkis, et kui alles hiljuti nähti haridustee lõppeesmärgina erialasele tööle asumist mõnes konkreetses ettevõttes või organisatsioonis, on tänaste noorte puhul kogutud teadmiste ja oskuste rakendamine korraga mitmes maailma riigis täiesti loomulik. “On neid, keda taoline vabadus paneb muretsema ja rääkima ajude äravoolust. Näidake, et see pole nii,” sõnas Kaljulaid lõpetuseks.

Noore õpetlase stipendiumi abil on välismaale õppima asunud 146 noort, kellele lisandub tänavu 20. Neist valdav enamus on siirdunud Suurbritannia mainekatesse ülikoolidesse nagu Oxford, Cambridge, Imperial College London jne. Lisaks on tudengielu alustatud USA, Prantsusmaa, Soome, Saksamaa, Taani, Rootsi, Hollandi, Kanada ja Austria parimates kõrgkoolides. Stipendium antakse noortele teadmises, et omandatud teadmisi ning oskusi rakendatakse õpingute lõpetamise järgselt Eesti hüvanguks.

Allikas: SA Archimedese pressiteade. Foto: Aron Urb.

Samal teemal:

• Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm tähistab 15. tegevusaastat
• Eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides on kasvanud 61%

Täishiilguses iseautot saab esmakordselt oma silmaga näha juba sel reedel, 10. augustil Arvamusfestivalil Paides.
  
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) 100. juubeliks valmiv iseauto on täisautonoomne isejuhtiv sõiduk, kuhu mahub vajadusel neli kuni kuus inimest. Iseauto kere töötas välja ja valmistas Silberauto. Tehnilised lahendused nagu näiteks elektroonika, sensoorika ja juhtimistarkvara on valminud TTÜ robootika-, IT ja inseneriteadlaste juhtimisel koostöös tudengitega.
  
Iseauto projektijuht ja Tallinna Tehnikaülikooli isejuhtivate sõidukite uurimisgrupi juht Raivo Selli sõnul on iseauto projekt väga oluline verstapost nii tehnikaülikoolile kui ka ettevõttele. „Lühikese ajaga on lahendatud ettevõtte ja ülikooli tihedas koostöös keerukad insenertehnilised probleemid ja saadud väga väärtuslik kogemus isejuhtivate sõidukite tehnoloogiatest ja nende rakendamisest,“ selgitas ta. Selli sõnul on projekt seni pakkunud suure ja huvitava väljakutse ka tudengitele, kes on osalenud tipptehnoloogia arenduses ja saanud hea praktilise kogemuse. „Projekti loomulik jätk on prototüübi edasiarendus, nutika linnaruumi loomine TTÜ linnakusse ja isejuhtivate sõidukite testkeskkonna väljaarendus TTÜ-s,“ lisas ta.
  
Silberauto juhatuse esimehe Väino Kaldoja sõnul on projekti üks eesmärk näidata noortele eeskuju ning äratada neis huvi kaasaegsete ja tulevikku vaatavate lahenduste ja õppimise vastu. „Iseauto projekt on suurepärane võimalus näidata noortele, et kui visioon ja tahe on olemas, siis on ka realiseerimine võimalik. Seda eriti kõrgtasemelise õppe ja käegakatsutava praktika kaudu,“ selgitas Kaldoja. „Tunnustan kõrgelt kõiki projektis seni osalenuid, sest niivõrd lühikese ajaga sellist tulemust saavutada on meistritöö!“ lisas ta.
  
Iseauto hakkab tulevikus sõitma TTÜ linnakus Mustamäel, kus on 50 hektaril 72 ehitist, ning mis on tegeliku linnaruumi mudel. Ülikoolilinnakusse rajatakse ka nutika linna testlahendus koos autonoomse laadimisjaama, tõkkepuude, valgustuse ja avatud teenusteplatvormiga.
  
Iseauto on arendusplatvormiks tudengitele, teadlastele ja tehnoloogiaettevõtetele. Projekti vastu on huvi hakanud tundma ka mitmed suurfirmad, näiteks Telia ning ABB. Telial on soov valmiva sõiduki peal testida 5G tehnoloogia võimekust ning ABB soovib testida uusi akulaadimise tehnoloogiaid.
  
Iseautot saab näha reedel, 10. augustil kogu päeva vältel Paides toimuval Arvamusfestivalil Eesti Meedia väljapanekualal.
  
 Lisainfot leiab iseauto veebilehel.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ rahvusvaheline suvekool
• Tudengid tegid sel aastal teadlikumaid erialavalikuid

Programmi raames antakse stipendiumeid lühiajalisteks õppetööga seotud välislähetusteks, pikemateks välisõpinguteks ning tervikliku õppeastme läbimiseks välisülikoolis. Kristjan Jaagu programm aitab kaasa sellele, et nii tänase kui tuleviku Eesti arengut ja perspektiive silmas pidades panustatakse inimestele võimaluste loomisesse, olemasoleva potentsiaali realiseerimisse ning kontaktide võrgustiku tugevdamisse üle kogu maailma. Kristjan Jaagu programm on olnud eeskujuks teistele stipendiumiskeemidele nagu Dora ja Dora Pluss.

Sihtasutusele Archimedes on 15 aasta jooksul programmi kõikide tegevuste peale esitatud 107 taotlusvoorus kokku enam kui 7500 taotlust. Lühiajalisteks õppetööga seotud välislähetusteks (kuni 30 päeva) on stipendiumi saanud veidi enam kui 2200 stipendiaati, kellest enamiku moodustavad doktorandid. Populaarsemateks sihtriikideks on ülekaalukalt Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Saksamaa. Vahetusõppeks või kuni üheks aastaks välisülikoolis õppimiseks on stipendiumi saanud ligikaudu 1000 stipendiaati, kellest enamiku moodustavad magistrandid. Populaarsemateks sihtriikideks on Rootsi, Suurbritannia ja Soome. 

Alates 2012. aastast liideti programmi koosseisu varasema nimetusega riikliku koolitustellimuse stipendium doktoriõpinguteks välismaal, mis nüüd kannab nime Kristjan Jaagu kraadiõpe välismaal ja mille raames on võimalik taotleda stipendiumi doktoriõppeks ja Eestis mitte õpetatavatel erialadel magistriõppeks. Populaarsemateks õpinguriikideks on olnud Suurbritannia, Soome ja Prantsusmaa. Mitmed programmi raames doktoriõppe läbinud on tänaseks valitud professori ametikohale Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides. Üheks kraadiõppe stipendiumi saamise eelduseks on, et õppurid kasutavad oma kogutud teadmisi ja kogemusi Eesti heaks, töötades kas Eestis või välismaal Eestisse panustades. 

Allikas: SA Archimedes pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Rahvuskaaslaste programmist rahastatakse eesti juurtega noorte õpinguid Eesti kõrgkoolides

Hoones alustavad sügisel õppimist tudengid ülikooli kõikidel erialadel.

"Kunstiakadeemia jaoks on see tunne väga ülev ja hea, et see on selge. Mina küll olen lühemat aega selle projekti juures olnud, aga ma arvan, et EKA jaoks on see ikka väga-väga hea tunne," ütles EKA haldus- ja finantsdirektor Andres Tammsaar.

Loe artiklit täismahus ERRi uudisteportaalist. 

Samal teemal:

• Hea teadustava kokkuleppega ühines 21 teadus- ja arendusasutust
• Aasta haridusteoks kuulutati tehnoloogia ja disaini hackathonid

„Väikesatelliidid võimaldavad ellu viia kosmosemissioone, mis varem polnud võimalikud,“ sõnas suvekooli üks lektor, Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadur ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis järeldoktorina töötav Mihkel Pajusalu. „Suured missioonid on äärmiselt kallid ja nende ettevalmistamine võtab tihti aastakümneid. Väikesatelliite on võimalik operatiivselt ehitada ja väga kiiresti suures koguses kosmosesse saata: missiooni saab kokku panna paari aastaga ja satelliidid üles saata juba niikuinii kosmosesse minevate kanderakettidega.“ Muu hulgas saab väikesatelliitidega korraldada väga ulatuslikke hajutatud missioone. Praeguseks on üles saadetud sadadest väikesatelliitidest koosnevaid parvi.

Väikesatelliidiprojekte saavad juhtida ka väiksemad riigid ja noored teadlased: ehe näide on Eesti ja meie edukaks kujunenud ESTCube’i programm. Suvekooli osalised ongi peamiselt noored teadlased, kes on tulnud kokku 13 riigist. Osalejad saavad uurimisteemade ja projektide üle arutleda teiste noortega, kes on nendega sarnases karjäärietapis, ning nende seast tulevasi koostööpartnereid leida.

Esimesel päeval esinesid osalejad posteriettekannetega. Teiste tegevuste seas ootab suvekoolilisi veel ees gruppides oma satelliidiprojekti kavandamine.

„Praegused noored teadlased on ju tuleviku kosmosemissioonide juhid,“ märkis suvekooli üks korraldajaid, Põhjamaade Astrobioloogiavõrgustiku koordinaator Wolf Geppert. Seetõttu on tähtis, et nad saaksid erineva taustaga teadlastelt ja tehnikutelt teadmisi missioonide planeerimise ja koostöö kohta. Geppert sõnas, et suvekooli on üritatud kutsuda parimad võimalikud esinejad. Siin on teadlasi USA-st (NASA-st ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist), Jaapanist ja mitmest Euroopa riigist. Ettekannetega esinevad ka Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadurid.

Väikesatelliitidega saab koguda andmeid teiste planeetide ja väiksemate taevakehade (näiteks asteroidide või komeetide), aga ka Maa kohta. Viimane võib Gepperti sõnul olla selliste missioonide tähtis tulevikuroll: uurida saab kliimat ja keskkonda.

Suvekool „Microsatellites in planetary and atmospheric research“ vältab laupäevani ja toimub nii Eesti Biokeskuses kui ka Tartu observatooriumis. Ürituse korraldavad Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, Põhjamaade Astrobioloogiavõrgustik ja Euroopa Astrobioloogiavõrgustik.

Allikas: TÜ koduleht. Foto: Unsplash, Donald Giannatti.

Samal teemal:

• Väätsa Põhikoolis oli kosmosepäev
• Stipendium, mis aitas kosmost avastada