Esimest korda osaleb Eesti Science to Business programmis oma sessiooniga, kus arutletakse personaalmeditsiini võimaluste teemadel. Arutelus osaleb tervise- ja tööminister Riina Sikkut. Diskuteeritakse selle üle, kuidas personaalmeditsiin, mis ühendab endas geenianalüüside tulemusi, parandab tulevikus inimeste tervise ja elu väljavaateid. 

„Meie varasem kogemus Euroopa suurimal teadusfoorumil osalemisest kinnitab, et see on suurepärane võimalus uute kontaktide loomiseks nii teadlastele kui ka ettevõtjatele ja Eesti teadlaste tubli töö näitamiseks. Seekord korraldame oma riigi sajanda sünnipäeva puhul personaalmeditsiini teemalise sessiooni, mille arengu üle võime eriti uhked olla,“ rääkis teadusfoorumil osalemis vajalikkusest Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. Kindlasti on kõnekas ka fakt, et Euroopa suurima teadusfoorumi programmikomitee juhiks on valitud Eesti tuntud geeniteadlane, professor Andres Metspalu.

„ESOF on tõepoolest suursündmus kogu Euroopas," kinnitas ka Metspalu. „Eriti suurt rõõmu teeb, et tänavu on Eesti nii võimsalt esil: Geenivaramu vanemteadur Elin Org peab ühe plenaarettekande, Eesti Teadusagentuur koos Sotsiaalministeeriumi, Tartu Ülikooli genoomikainstituudi ja kahe maailmas väga tuntud geenitehnoloogia ettevõttega esitavad Eesti personaalmeditsiini visiooni, kus sotsiaalminister Riina Sikkut peab avaloengu. Ja messialal esitletakse meie riigi digitaalvõimekust eri valdkondades. Nii et meil on mida oodata!“

Näituse „SmartEST research country" meeskonda ESOFi messialal kuuluvad Kristjan Metsalu (Eesti Geenivaramu), Ehsan Ebrahimi (TÜ arvutiteaduse instituut), Laura Altin (Tartu Ülikool ja Positium AS) ning teadusagentuuri esindajad Liis Livin ja Reimo Rehkli.

Eesti osalemine ESOFil on osa Eesti Vabariigi 100 rahvusvahelisest programmist. Eesti osalust korraldab Eesti Teadusagentuuri algatus Research in Estonia. Algatust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Allikas ja foto: ETAGi pressiteade. 

Samal teemal:

• Üliõpilaste teadustööde konkurss ootab osalejaid 17. septembrini
• Õpilased uurisid nii ümarmudilat kui Vikerraadio keelesaateid

Kõige rohkem osalejaid on Eestist, Venemaalt, Suurbritanniast, Saksamaalt, Lõuna-Koreast ja Hollandist.

Rahvusvahelise suvekooli programm sisaldab keelekursuseid, loomingulisi töötubasid ning mitmesuguseid humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning hariduse valdkonna kursuseid. Kõige populaarsemad on eesti, inglise ja vene keele, aga ka tõsimängude loomise ja koerte taju, käitumise ning inimene-loom interaktsioonide teemalised kursused.

Suvekooli suurim kursus on eesti keele ja kultuuri kursus, kus osaleb üle 60 inimese. Teist aastat järjest on programmis mängustamise (gamification) töötuba, mis algab 16. juulil. Mängustamine on mängu elementide kasutamine mittemängulises keskkonnas eesmärgiga tekitada mängulaadseid emotsioone ja kogemusi. Kõige enam on mängustamine levinud turunduses, kuid seda rakendatakse üha rohkem ka muudes valdkondades, sealhulgas hariduses.

2018. aasta programmis on ka mitmeid uusi kursuseid. Esmakordselt on huvilistel võimalus osaleda Tallinna Ülikooli, Norra Antrozooloogia Keskuse ja Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu koostöös toimuval suvekursusel “Introduction to Canine Cognition, Behaviour and Human-Animal Interactions”, mis käsitleb koerte käitumise ja tajude temaatikat. Samuti toimub kursus “Educational Innovation: What is Behind the PISA Results“, mille eesmärk on luua võimalused haridusmuutuste kriitiliseks analüüsimiseks indiviidi, organisatsiooni ja haridussüsteemi tasandil, arvestades hariduspoliitilisi ja ühiskondlike protsesse ning toetamaks teadmusloomet ja haridusinnovatsiooni.

Tallinna Ülikooli rahvusvahelise suvekooli kohta saab lisateavet aadressilt summerschool.tlu.ee.

Allikas: TLÜ pressiteade. Foto: Unsplash, Tim Gouw.

Samal teemal:

• Välisministeeriumi toel korraldab tehnikaülikool rahvusvahelisi suvekoole
• Uuring: kõrgkoolid toetavad eestikeelse õppe säilimist

Sügisel oodatakse Tartu Ülikooli kõikides õppeastmetes õppima ligikaudu 4000 uut üliõpilast.
Kõrghariduse esimesse astmesse esitati 8139 avaldust, magistriõppes edasiõppimiseks 3527 avaldust ja doktoriõppesse astumiseks 396 avaldust.

„Kõrghariduse esimese astme menukaim õppekava on viimastel aastatel olnud arstiteadus ja magistriõppes soovitakse konkurentsitult enim õppida infotehnoloogiat,“ kommenteeris Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.

Arstiteaduse õppekavale esitati 634 avaldust, järgnevad informaatika (497 avaldust) ja õigusteadus Tartus (350 avaldust). Magistriõppes õppimiseks esitati enim avaldusi kolmele IT-õppekavale: eestikeelse õppekava „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ alusel õppimiseks 330 avaldust, tarkvaratehnika õppekava alusel õppimiseks 273 avaldust ja ingliskeelse informaatika õppekava alusel õppimiseks 210 avaldust. Doktoriõppes esitati enim avaldusi majandusteaduse õppekava alusel õppimiseks.

Suurimad konkursid olid koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekaval, kus ühele õppekohale kandideerib 9,7 soovijat, eripedagoogika õppekava konkursil on 9,6 soovijat kohale ning ingliskeelse arstiteaduse õppekava konkursil on 8,1 soovijat kohale.

Kuna paljudel Tartu Ülikooli esimese astme õppekavadel on kehtestatud vastuvõtulävend ehk punktisumma, mille ületamine tagab kindlasti vastuvõtu, on 1474 tudengikandidaati juba praeguseks taganud endale õppekoha. Ülejäänud kandidaatidel tuleb sõltuvalt valitud õppekavast sooritada sel või järgmisel nädalal sisseastumiseksam või kandideerida riigieksami tulemuste alusel.

Tartu Ülikool avaldab vastuvõetute esmased nimekirjad 13. juulil ja hiljemalt 16. juulil tuleb vastuvõetuil kinnitada oma õppima tuleku soov. Vabanenud õppekohti täidetakse jooksvalt kuni 19. augustini.
Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teise astme vaste on magistriõpe ja kolmanda astme vaste doktoriõpe.

Tartu Ülikool kuulub ainsa Baltimaade ülikoolina maailma 1,2% parimate ülikoolide hulka (QS University Rankings). TÜ pakub Eesti kõige laiemat valikut erialasid ja kõige mitmekülgsemat õpet, mis vastab ka nõudlikema üliõpilaskandidaadi eeldustele ja ambitsioonidele.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Maaülikooli kandideerijad huvituvad enim keskkonnakaitsest ja loodusturismist
• Tartu Ülikool ühendab jõud U4-võrgustiku tippülikoolidega

„Hea on märgata jätkuvat sisseastujate huvi maaehituse vastu, millele kandideerijate arv on teinud tubli tõusu,“ sõnas õppeosakonna peaspetsialist Eda Aitsen. Enim soovijaid on keskkonnakaitse õppekavale (5,78 avaldust kohale), järgnevad loodusturism (5,55), toiduainete tehnoloogia (5,52) ning maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine (5,0).

Magistriõppekavadest on populaarseimad majandusarvestus ja finantsjuhtimine (2,35 avaldust kohale) ning ökonoomika ja ettevõtlus (1,83). „Positiivselt üllatasid loomakasvatus ja toiduainete tehnoloogia, mille õppekavad on esmakordselt sessioonõppe vormis. See näitab, et inimesed on huvitatud lõpudiplomi omandamisest ka igapäevase töö kõrvalt,“ lisas Aitsen.

Vastuvõtukatsed valitud erialadele kestavad 9. juulini. Vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse 13. juulil, õppimatulek tuleb kinnitada kahe päeva jooksul enda vastu võetuks määramisest SAIS-is (vastuvõetuks määramise päev + kaks päeva). 19. augustini toimub vabade õppekohtade täitmine vastuvõtu pingerea alusel. Avalduste esitamine doktoriõppesse kestab SAIS-is aga kuni 10. augustini.

Allikas: Eesti Maaülikool

Samal teemal:

• Maaülikool arendab keskkonnaõpet Mongoolias ja Vietnamis
• Maaülikool võtab vastu enam kui 1000 üliõpilast

Ministeeriumi asekantsleri Indrek Reimandi sõnul on praegune õppelaenu süsteem ajale jalgu jäänud ja laenuvõtjate hulk on pidevalt vähenenud juba kümmekond aastat. Kui 2005/2006. õppeaastal võttis õppelaenu 44% õppelaenuõiguslikest õppuritest, siis 2016/2017. õppeaastal vaid 6%. „Kavatseme üle vaadata laenuintressi tingimused ja intressi määra ning anda õppuritele valikuvõimaluse, millal alustada intresside tagasimaksetega," ütles Reimand. „Kahe käendaja nõudmise asemele võib tulla ühe käendaja nõue. Lisaks kaalume erinevaid abinõusid, kuidas vähendada riigile üle tulevate õppelaenu võlgade hulka.“

Õppelaenu intressimäär on 1990. aastate algusest saati seadusega fikseeritud – 12 kuu Euribor pluss 2% aastas, kuid mitte vähem kui 5% aastas. Kui Eesti krooni kehtivuse ajal oli 5%-line intressimäär laenuvõtjale soodne, siis enam mitte, kuna ei arvesta riigi paranenud krediidireitingut. Seadusemuudatusega on plaanis intressimäära alandada.

Praegu algab intressi tasumine juba õpingute ajal. Paindlikkuse suurendamiseks on kavas anda laenuvõtjale võimalus valida, kas alustada intressi tasumist juba õpingute ajal või maksta pärast õpingute lõppu koos põhisummaga. Eesmärk on vähendada õppurite rahalisi kohustusi õpingute ajal ning vältida olukorda, kus uus õppelaen võetakse pelgalt eelmise laenuga kaasnenud intresside tasumiseks või on laenusaaja sunnitud õpingute ajal töötama selleks, et tasuda intresse.

Enamus õppelaenusid võetakse käenduse alusel. Senise kahe käendaja või kinnisvara tagatise nõue on plaanis asendada vähemalt ühe käendaja või kinnisvara tagatise nõudega. Kahe piisava sissetulekuga käendaja nõue takistab laenu taotlemisel sageli õppureid, kes on sotsiaalmajanduslikult keerulisemas olukorras. Pankade jaoks tähendab kahe käendaja nõue liigset administreerimiskulu.

Õppelaenu on õigus võtta nii kutseõppuritel kui üliõpilastel nii täis- kui ka osakoormusega õppides.

Allikas: HTMi info. 

Lisaks edendada ülikoolidevahelist koostööd ning õpirännet. 

Programm näeb ette keskkonnateaduste doktorikooli loomist igas partnerülikoolis. „Meie partnerülikoolides on doktoriõpe olnud pikalt killustunud, näiteks on doktorandid suuresti jaotatud osakondade vahel. See sarnaneb 1990ndate olukorrale Eestis. Doktorikoolide loomine aitab aga koondada parimat kompetentsi, moodustada riigi tasandil koostöövõrgustikku, luua sidemeid ettevõtetega ning kuvada doktoriõpet laiemalt ka ühiskonnas,“ kirjeldas doktorikooli väärtusi maaülikooli professor ja projekti koordinaator Kalev Sepp. „Seejuures saame meie jagada oma kogemusi doktorikooli ja doktoriõppekavade arendamisel ning õppetöö kvaliteedi juhtimisel.“

Plaanis on välja töötada uued ja täiendada olemasolevaid õppeaineid 30 ESTC mahus, sh koostada neile ka veebipõhised õppematerjalid (MOOC), veel koostada ülevaade uudsetest keskkonnateaduste uurimisteemadest ning esitada nende kirjeldused. Lisaks korraldatakse projekti jooksul kolm suvekooli, millest esimene toimub Budapestis just praegu, kuni 4. juulini koostöös Euroopa Keskkonnaameti ja Kesk-Euroopa Ülikooliga teemal „The Precautionary Principle in Sustainability Transitions“.  Järgmine suvekool teemal „Looduspõhised lahendused tarkadele linnadele. Nature-Based Solution for Smart Cities“ toimub 13.–26. augustini Valgevenes. 

Projektis osalevad kolm ülikooli Euroopa Liidust ning seitse ülikooli partnerriikidest. Projekti kestvus on kolm aastat. Projekti koordinaatorid Eesti Maaülikoolist on professor Kalev Sepp ja vanemteadur Anton Shkaruba ning tegevjuhid nooremteadurid Henri Järv ja Diana Pungar. Rohkem infot http://intense.network.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Tänastel sisseastujatel on erialastipendiume võimalik taotleda 39 õppekaval, valikus on näiteks tootearenduse ja robootika, integreeritud tehnoloogiate, materjalitehnoloogia, hoonete sisekliima ja veetehnika erialad, kus stipendiumi suuruseks on 160 eurot kuus.
  
IT Akadeemia erialastipendiumi suurus on aga 160-300 eurot ning seda makstakse bakalaureuseõppe informaatika ning magistriõppe arvutisüsteemide ja küberkaitse erialade üliõpilastele.
  
TTÜ õppeprorektor Hendrik Voll kinnitab, et võrreldes teiste Eesti avalik-õiguslike ülikoolidega on tehnikaülikoolis vaieldamatult kõige enam erialasid, mille tudengitele makstakse erialastipendiume. „Miks? Sest riigil on nende õppekavade lõpetajaid väga vaja. Tugeva signaali on välja saatnud ka näiteks sihtasutus Kutsekoda, kes on analüüsinud tööturu nõudmisi ning on andnud soovituse õppida inseneriks, sest neist on kõige suurem puudus,“ ütleb Voll.
  
Olenevalt erialast antakse stippe 30-50 protsendile parimatest tudengitest, uutele tudengitele määratakse stipendiumid sisseastumistulemuste alusel.
  
Ülikooli tudengeid toetavad ka mitmed eraisikud ning ettevõtted läbi TTÜ Arengufondi, mis on alates 1999. aastast üliõpilastele andnud 2 miljoni euro väärtuses stipendiume. Näiteks eelmisel õppeaastal andis TTÜ Arengufond tehnikaülikooli tudengitele 157 440 euro väärtuses stipendiume.
  
Samuti saavad üliõpilased taotleda vajaduspõhist õppetoetust, erinevate koostöölepingute raames makstavaid stipendiume ning riiklikke tulemusstipendiume juhul, kui nad täidavad õppekava täies mahus.
  
 Erialastipendiumite maksmist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Eesti riigi eelarvest tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ alusel.
  
Tehnikaülikooli saab sisseastumisavaldusi esitada 4. juulil kella 15.00-ni sisseastumise infosüsteemis www.sais.ee.

Samal teemal:

• Reaalerialade tudengid saavad kandideerida Skype’i välisõpingute magistristipendiumile
• Välisministeeriumi toel korraldab tehnikaülikool rahvusvahelisi suvekoole

Digitaalne transformatsioon ja järjest tihedam konkurents on juhtinud globaliseeruva maailma olukorda, kus peab iga päev olema valmis üllatusteks nii ühiskonnas, ümbritsevas keskkonnas kui väiksemateski organisatsioonides. Iga üllatus – näiteks mõne uue leiutise kasutusele võtmine – käivitab automaatselt takistuste ja väljakutsete ahela, kuid avab alati ka uusi võimalusi õppimiseks ja arenguks. Üllatustest ja ootamatutest pööretest on saanud ettevõtjatele ja organisatsioonidele argipäev, milleks tuleb targalt valmistuda. Just selleks kogunevadki juulis Tallinnas toimuvale 34. EGOS kollokviumile 2000 erinevatest riikidest pärit organisatsiooniteadlast, et analüüsida üllatuste rolli organisatsioonide toimimises.

“Mida rohkem muutub juhitav keskkond, seda lihtsamaks peab muutuma juhtimine,” kommenteeris konverentsi Eesti-poolse korraldaja Estonian Business Schooli (EBS) rektor professor Arno Almann teema olulisust. EGOS on suurim seni Eestis ja kogu Ida-Euroopas toimunud teaduskonverents, mille korraldamise eelarve on miljon eurot. “See, et EGOS juhatus valis aastakoosoleku toimumiskohaks Eesti ja EBSi, on suur tunnustus meie teadlastele, kuna juhtimisteadus on üks väheseid teadusvaldkondi Eestis, mille uurijad teevad rahvusvaheliselt nii kõrgel tasemel ja tunnustatud koostööd, et sellise konverentsi korraldamine Eestis on võimalik.”

Konverentsi peaesinejaks on organisatsiooniteooria professor ja Organisatsiooni Aja Keskuse direktor Tor Hernes, kelle uurimisteemaks on aeg ja ajalisus ning nende olulisus organisatsioonides. Hernesi põnevatest projektidest võib välja tuua biolaguneva õllepudeli, mille kasutusele võtmise võimalikkust uuris teadlane Carlsbergi õlletehase uurimislaboratooriumis.

Üheks huvitavamaks esinejaks on ka Cambridge’i Ülikooli professor Mark de Rond, kes uurib organisatsioonide toimimist ekstreemsetes oludes. Näiteks viis de Rond läbi etnograafilise uuringu, viibides pool aastat sõjaväehaiglas Afganistanis. Rondi raamat “Meeskond ja mina” ilmus 2013. aastal eestikeelsena. Tallinna konverentsil juhib ta plenaarettekannet, mille teema on institutsioonide areng keerulistel aegadel ja oludes.

Lisaks esinevad Tallinnas mitmed teised tuntud teadlased, nende hulgas William Ocasio, Ann Langley, Renate Meyer, Nelson Phillips, Paul Adler, David Ravasi.

34. korda korraldataval EGOS (European Group for Organizational Studies) kollokviumil arutletakse kolme päeva jooksul enam kui kuuekümnel erineval organisatsiooniteooria teemal, millele lisanduvad eelkonverentsi paneelid ja paralleeldiskussioonid. 2000 osaleja hulgas on maailma hinnatumad ülikoolid ja teadusasutused, näiteks Harvardi Ülikool ja Copenhagen Business School, aga ka suurimad teadusajakirjade väljaandjad ja kirjastused nagu Oxford University Press ja Cambridge University Press. 

EGOS on suurim rahvusvaheline teadlaste võrgustik, mille katusorganisatsiooni peakontor asub Berliinis. Järgmised aastakoosolekud toimuvad Edinburgis, Amsterdamis ja Hamburgis. 

Allikas: EBSi info. 

Samal teemal:

• EBSi üliõpilased saavad lisatasuta õppida 60 ülikoolis üle maailma

Vastavalt Euroopa koolide reeglitele tuleb õpilasel kooli lõpetamiseks ja Euroopa bakalaureuse tunnistuse saamiseks läbida kooli gümnaasiumiaste ehk kaks aastat kestev õppeprogramm. Viimase kooliaasta lõpus sooritavad abituriendid viis kirjalikku ja kolm suulist lõpueksamit, milleks Euroopa koolide süsteemis on esimese keele (L1) eksam, teise keele (L2) eksam, matemaatika (standardkursus või süvendatud kursus) eksam ja õpilase valikul veel kaks lõpueksamit nendes õppeaines, mida õpilane on süvendatult õppinud. Eksamid sooritatakse kõikides Euroopa süsteemi koolides samaaegselt ning tsentraalselt ette valmistatud materjalide alusel. Eksamitöid hindavad oma õpetaja ja välishindaja.

Tallinna Euroopa kooli direktori Auli Udde sõnul on rõõm saata kooli poolt teele esimesed lõpetajad. „Tallinna Euroopa kool on tegutsenud viis aastat ja rahvusvahelise kogukonna pered on tee meie kooli leidnud. Sügiseks on inglise keele sektsiooni kaks esimest klassi komplekteeritud, vabu kohti on veel vast avatava prantsuse keele sektsiooni 1. klassis,” sõnas ta.

Innove juhatuse liikme Birgit Lao sõnul on Tallinna Euroopa kool sellel kevadel astunud viimase sammu kvaliteetse ja tunnustatud rahvusvahelise õppe suunal. „Kõikide kooliastmete õpe on akrediteeritud ning kool tervikuna toimiv. See on kindlasti suur samm Eesti ettevõtluse elavdamiseks ning rahvusvaheliste talentide Eestisse tulekuks.“

Tallinna Euroopa kool asutati Innove poolt 2013. aasta augustis. Kool pakub ingliskeelset põhiharidust Euroopa Liidu institutsioonide ametnike, diplomaatide jt lastele. Viie aastaga on kool jõudsalt kasvanud ja sügisest 2018 alustatakse õppetööd uues ja värskelt renoveeritud õppehoones (Tehnika 18, Tallinn). Uuendusena avatakse koolis sügisel ka prantsuse keele sektsioon. Loe lähemalt kooli kodulehelt.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Eesti täiskasvanuhariduse edendajad said rahvusvahelise tunnustuse
• Gümnaasiumi lõpetajatel avaneb võimalus omandada väärt amet töökohapõhises õppes

Töid oodatakse kuni 17. septembrini 2018. Töid saab esitada Eesti Teadusagentuuri konkursikeskkonnas https://konkursid.etag.ee.

Konkursi eesmärk on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas, tõsta üliõpilaste aktiivsust ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Lisaks riiklikele preemiatele antakse välja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi ning Sotsiaalministeeriumi eripreemiad.

Konkursi preemiafond on 70 877,79  eurot ja preemiasummad jagunevad järgmiselt:
1. Rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 960 eurot, II preemia 650 eurot, III preemia 320 eurot).
2. Magistriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot).
3. Doktoriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot).
4. Kaks valdkondade ja tasemete ülest peaauhinda väärtuses 3600 eurot.
5. Eesti Teaduste Akadeemia presidendi kolm eripreemiat, kokku 5497,79 euro väärtuses.
6. Sotsiaalministeeriumi eripreemiad, kokku 3400 euro väärtuses.

Eesti Teadusagentuur korraldab üliõpilaste teadustööde konkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tänavu juba 27. korda.

Konkursi koduleht ja osalemise tingimused

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Teaduse populariseerimise projektikonkurss toob õpilasteni nii tähed kui programmeerimise
• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis