Ürituse peaesinejana astub üles küberjulgeoleku konsultant ja Lancasteri ülikooli aukonsul doktor Adrian Venables, kes on olnud 24 aastat kuningliku mereväe kommunikatsiooni, sõjapidamise ja luure ametnik ning üldistanud oma praktilist kogemust teadusvaldkonnas, omades seitset erinevat tehnoloogia- ja küberjulgeolekualast kraadi.

Nädala vältel toimuvad ettekanded digiohutuse teemadel merenduses, suur rõhk on praktilistel harjutustel, mis viiakse läbi mereakadeemia kõrgtehnoloogilistel simulaatoritel. 

Suvekooli olulisust kommenteerides ütles mereakadeemia direktor Roomet Leiger, et küberjulgeolek merenduses ei ole enam kauge tuleviku teema: „Kogu merendussektor areneb tohutu kiirusega ja üha enam suureneb nii laevade, sadamate kui terminalide sõltuvus infotehnoloogiast. Kaugel ei ole ka enam aeg, kui käes on autonoomsete laevade võidukäik. Tänases kontekstis tähendab see, et me peame nende muutustega kiiresti kohanema. Peame õpetama tuleviku vajadustele vastavat tööjõudu ja suutma juba täna siduda omavahel valdkondi, mis ehk paljude jaoks tunduvad veel kauged olevat. Küberkaitse suvekool on esimene samm toomaks Eestis omavahel kokku IT ja merenduse valdkonna tänaseid eksperte ja tuleviku tööjõudu, kuid usun, et see on esimene samm edasises pikas koostöös.“

Rahvusvahelist küberkaitse suvekooli korraldatakse Eestis alates 2015. aastast, igal aastal on fookuses erinev valdkond, eesmärgiga tõsta osalejate teadmisi kübermaailma ohtudest ning arendada rahvusvahelist professionaalset võrgustikku. 

Käesoleval aastal on osalejad ja esinejad 16 riigist, kõige kaugemad külalised jõuavad Eestisse Austraaliast.

Suvekooli korraldab TTÜ Eesti Mereakadeemia koostöös Cambridge ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) IT Akadeemia programmiga.

Allikas: TTÜ Eesti Mereakadeemia pressiteade. Foto: Unsplash, Ian Keefe.

Samal teemal:

• F-Secure koostöös Baltic Computer Systemsiga kingib sajale Eesti koolile küberkaitse
• TTÜ ja NATO Küberkaitsekoostöö Keskus sõlmivad koostööleppe

„Algusest saadik oli meie mõte koguda seda õpikut kirjutama kõik, kes Eestis rakubioloogia alal ühel või teisel moel tegutsevad,“ rääkis raamatu üks autor, TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets. „Seega võib õpikut pidada ka ülevaateks rakubioloogia tasemest tänases Eestis: kaasatud on 26 autorit nii Tartu Ülikoolist kui ka Tallinna Tehnikaülikoolist ja mitmest teisest teadusasutusest.“

See, et õpik on kogu Eesti tänaste rakubioloogide ühislooming, näitab meie tugevust nii rakubioloogias kui ka paljudel rakubioloogiaga piirnevatel teadusaladel. Õpiku autorid usuvad, et eestikeelne õpik on vajalik eesti keele kui teaduskeele arendamiseks ning loodavad, et õpikust saavad palju kasu nii üliõpilased, õpetajad kui ka ärksamad gümnaasiumiõpilased.

Maimetsa sõnul on rakubioloogia õpiku koostamisel lähtutud Uku Masingu soovist luua oma kõrgkeele sõnavara. „Mida muud me autoritena soovimegi kui parandada ja täiendada eestlaste mõtlemist ning olemist omas keeles ja omal maal,“ lisas Maimets.

1867-leheküljelist õpikut illustreerib 13 Eesti kunstniku 953 joonist ning 16 fotograafi pea 100 fotot. Õpiku elektrooniline formaat võimaldab lihtsat ligipääsu õppematerjalidele ning lubab pidevalt ajakohastada raamatut vastavalt muutustele meie teadmistes. Õpik antakse järgmisel aastal välja ka raamatuna, lisaks on internetis kättesaadav rakubioloogia sõnastik (vt ka sõnastiku Androidi versiooni).

Esitlusel tutvustavad õpikut TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse, TÜ geneetika professor Ain Heinaru ning rakubioloog, Glaxo Smith Kline’i teadusnõunik Rein Sikut.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Noored õpetajad kirjutasid oma kogemustest raamatu
• Akadeemiakese kevadnumber parimate uurimistöödega on avaldatud
• Tartu Ülikooli raamatukogu avab uksed

Väljas on 30 üliõpilase maketid näitena Kunstigaleriist Kosmos, Balti jaama bussiterminalist, Kadrioru staadioni nüüdisajastamisest ja paljudest teistest linnaruumi käsitlevatest uutest ideedest.

Seekordse näituse moto on: “Arhitektuur on kunst, mis opereerib ruumiga. Ehitist kavandades peab arhitekt algul komponeerima ainult ruumi. Olgugi et ruum figureerib kõigis kunstiliikides, võimaldab ainult arhitektuur ruumi õigesti tunnetada.” (Nikolai Ladovski). Inimestele, kes hindavad arhitektuuri, võib see näitus pakkuda üllatusi ja põnevust.

Üliõpilaste lõputööde näitus toimub Rahvusraamatukogu galeriis traditsiooniliselt igal suvel ning tutvustab Tehnikakõrgkooli tudengite lennukaid ideid ja võimalikke lahendusi meie linnaruumis.

Näitust vahendab Tallinna Tehnikakõrgkool, kureerib Mari-Liivia Jõerüüt. Näitus jääb avatuks 21. juunini.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti Rahvusraamatukogu peadirektorina jätkab Janne Andresoo
• Näitus "Sajad raamatud" Rahvusraamatukogus

Erakordselt prestiižse auhinna suuruseks on 10 000 dollarit ning neid antakse igal aastal välja vaid kaks.
  
Auhinnatud kursuse loomise ning õpetamisega on seotud tehnikaülikooli Seebecki instituudi teadlased: Olev Märtens, Paul Annus, Mart Min, Eero Haldre ja Raul Land, kes on ka kauaaegsed IEEE ja IEEE IMSi liikmed.
  
Impedantsspektroskoopia kursuse tugevusteks on päevakohasus ja seotus nii IEEE kui selle mõõteriistade ja mõõtmise tehnoloogia ühingu (IEEE Instrumentation and Measurement Society) temaatikaga. Seebecki instituudi kursus populariseerib, tutvustab ja õpetab üliõpilastele impedantsspektroskoopia näitel mõõtmise teadust, kunsti ja oskust ning vastavate instrumentide ja muude tehnoloogiate arendust ja uurimist, nii loengute kui ka väga praktiliste tööde kaudu.
  
IEEE on maailma suurim inseneeria professionaalide ühendus enam kui 420 000 liikmega 160 eri riigist. Ka Eestis on IEEE esindatud aktiivse professionaalide ja üliõpilaste kogukonnaga.

IEEE on teerajajaks olulistes elektroonikavaldkondades – just sellest organisatsioonist on saanud alguse näiteks WiFi ja Bluetoothi standardid, aga ka teised olulised elektroonika testimise ja mõõtmiste nõuded (nt JTAG ehk IEEE 1149, IEEE 488 jne).
  
IEEE veab elektri- ja elektroonika, telekommunikatsiooni, arvutitehnoloogia ja sellega seotud valdkondade tehnoloogia arendust, publitseerimist ja insenerihariduse edendamist.
  
Impedatsspektroskoopia on mitmesuguste materjalide ja struktuuride (nii bioloogiliste ja keemiliste kui metallide, sulamite, komposiitmaterjalide jne) ning süsteemide analüüsimine elektriliste signaalidega võimalikult lihtsal, kiirel, täpsel ja kulupõhisel viisil.
  
Auhinna kirjeldus ieee-ims.org/awards/faculty-course-development-award.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Terassillad vallutavad sel nädalal Tallinna Tehnikaülikooli linnaku
• Tehnikaülikool tutvustab oma uuendatud magistrierialasid 25. aprillil

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ja Euroopa Liidu – Venemaa uuringute keskuse eestvedamisel kolmandat aastat toimuva konverentsi tänavune juhtteema on „Reflecting on Nation-Statehood in Eastern Europe, Russia and Eurasia“ („Rahvusriiklus Ida-Euroopas, Venemaal ja Euraasias“).

Konverentsi peakorraldaja, TÜ Euroopa Liidu – Venemaa uuringute professor Vjatšeslav Morozov seob konverentsi teema valiku Eesti ja ümbruskonna rahvusriikide 100 aasta juubelitega: „Kuigi me võime rääkida rahvusliku eneseteadvuse sünnist ka juba sajand varem, domineerisid esimese maailmasõjani meie piirkonnas paljurahvuselised impeeriumid. Nende kokkukukkumine oli otsustav hetk paljude rahvaste jaoks. Pärast iseseisvuse saavutamist on tulnud selle säilitamise nimel kaua vaeva näha.“

Konverentsi 46 paneelsessioonis esineb 213 teadlast ja eksperti kõikjalt Euroopast, USA-st, Kanadast, Venemaalt ja mujalt. Ettekanded on seotud näiteks poliitika, julgeoleku, majanduse ja õigusteadusega, aga ka kirjanduse, tõlketeaduse ning kultuuri- ja mälupoliitikaga nii Venemaa, Kesk- ja Ida-Euroopa kui ka laiemalt rahvusvahelises kontekstis.

Konverentsi avab 10. juunil Harvardi Ülikooli professor, tuntud politoloog Grzegorz Ekiert, kes vaatab oma loengus tagasi viimase saja aasta demokraatlikele ja autoritaarsetele arengusuundadele Kesk- ja Ida-Euroopas ning Venemaal. 11. juunil esineb Oxfordi Ülikooli professor Catriona Kelly, kes kõneleb Venemaa ja Nõukogude identiteedist aastatel 1881–2018. Konverentsil on kavas ka kolm ümarlauda, kus käsitletakse uusi uurimissuundi Vene sotsioloogias, Ida-Euroopa rahvusriikluse ajaloos ja mälupoliitikas.

Konverentsi kaaskorraldajad on Uppsala Ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute instituut ning Kenti Ülikooli politoloogia ja rahvusvaheliste suhete instituut. Konverentsi toetatakse Euroopa Liidu „Horisont 2020“ programmist rahastatud projekti „UPTAKE“ raames. Projekti eesmärk on arendada Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute alast teadustegevust.

Konverentsi koduleht asub aadressil www.tartuconference.ut.ee.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Stanfordi Ülikoolis tähistatakse konverentsiga Eesti, Läti ja Leedu 100. aastapäeva
• Suurkonverents pakub säästlikke tulevikuvisioone

Maailmamuutjate koolis kohtuvad biohäkkimine, filosoofia, tänavakunst ja investeerimine - kõik mõtestatud tuleviku hüvanguks. Lavale astub hulk silmapaistvaid esinejaid, teiste seas näiteks päremäärmuslikkuse tõkestaja Stevie Voogt Inglismaalt, pöörane biohäkker Teemu Arina ja avaliku sektori innovaator Aleksi Neuvonen Soomest, inimliku õigussüsteemi lipukandja, riigiprokurör Lavly Perling ning Eesti üks hinnatumaid juhtimiskonsultante Riina Varts.

Kolm temaatilist päeva on disainitud maailmamuutjaks kasvamise teekonnana, pakkudes osalejatele terviklikku tulevikudisaini paketti koos vajalike oskuste, teadmiste ja võrgustikuga. Programm keskendub muutuste ellukutsumiseks vajaliku oskuspagasi arendamisele ning paralleelselt luuakse panoraamne vaade ühiskonna toimimisest.

Teemade ja perspektiivide mitmekesisus aitab konverentsi käigus anda globaalsetele probleemidele isikliku mõõtme. Kohe-käed-külge võimalusi pakuvad tulevikuoskusi arendavad praktilised töötoad – näiteks disainmõtlemisest, une- ja mõtlemistehnikatest, ning konverentsi viimasel päeval toimuv interaktiivne mess mõjukate vabaühenduste osalusel. Konverentsi programmi looja Henri Kõivu sõnul on Maailmamuutjate kool aktiivsete inimeste kohtumispaik, pakkudes seega rohkelt võimalusi suhtlusvõrgustiku laiendamiseks. „Pole oluline, kas oled ülihõivatud rööptegutseja või rahulik tiksuja, otsiva pilguga visionäär või tubli praktik -  Maailmamuutjate kool on omanäoline kohtumispaik, kus kolme päeva jooksul sünnib suuri asju just tänu eri huvide, oskuste ja elurütmiga inimeste koosloomele,” sõnas Kõiv.

8.-10. juunini Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuvat konverentsi korraldavad DD Akadeemia vabatahtlikud. Üritust toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ning Soome Suursaatkond Tallinnas.

Allikas: korraldajate info. Foto: Karl Erik Piirimees. 

Samal teemal:

• Stanfordi Ülikoolis tähistatakse konverentsiga Eesti, Läti ja Leedu 100. aastapäeva
• Kantsler Tea Varrak: meie homne edu sõltub täna esitatud küsimustest

25. mail Tallinnas toimunud „E-kursuse kvaliteedimärk 2018“ seminaril kuulutati välja „Aasta e-kursus 2018“, tiitli pälvis Eesti Maaülikooli kursus „Piima ja piimatoodete kvaliteet ning ohutus“. Kursuse autor on Eesti Maaülikooli õppejõud Kadrin Meremäe. Loe lähemalt Koolielu artiklist siit: https://koolielu.ee/info/readnews/557758/hea-e-kursus-kaasab-oppeprotsessi-iga-osaleva-tudengi. 

Ühtekokku esitati tänavu e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru 45 taotlust kutse- ja kõrgkoolidest. Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati 37 kursust. Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tartu Ülikooli tunnustati mõlemat 10 kvaliteedimärgiga.

„Selle aasta taotlusvooru tulemustest saab öelda, et konkursil osalenud õppejõud ja õpetajad on e-õppe põhimõtted omaks võtnud,“ ütles e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru juht Marge Kusmin. „Aasta-aastalt on kvaliteedimärgi saanute protsent taotlejate hulgas kasvanud.“ Ta meenutas, et kui algusaastatel said esitatud kursustest pooled kvaliteedimärgi, siis nüüd saavad selle pea kõik konkursile esitatud tööd.

Päris alguses ei suudetud otsustada, kuidas parimaid e-kursuseid esile tõsta, ja tegutseti valdkonnapõhiselt. Augustis 2007 pandi alus töörühmale, kes hakkas välja töötama e-kursuse hindamise aluseid ja juhendit kvaliteetse e-kursuse loomiseks.  Kümne aasta jooksul on hinnatud 473 kursust, neist 303 on saanud kvaliteedimärgi. Koolitatud on 169 hindajat. Aasta e-kursuse nominentideks on nimetatud 77 kursust, neist tähelepanuväärselt 29 Tartu Ülikoolist. Esimene juhendmaterjal kursuse loojale ilmus veebis 2009, 2010 trükiversioonis „Kvaliteetse e-kursuse juhendmaterjal“. 2014 töötati välja seitse soovitust hindajatele, 2015 jõudsid kvaliteedimärgi konkursile MOOCid ja 2016 pälviski aasta e-kursuse tiitli MOOC („Programmeerimisest maalähedaselt“). 

25. mail toimunud seminaril tutvustasid autorid oma e-kursuseid, mis nad konkursile esitasid ja mis pälvisid e-kursuse kvaliteedimärgi 2018. Näiteks Tartu Ülikooli e-kursus „Õiguse alused“, mida tutvustas kursuse projektijuht Tiina Mikk (kursust valmisas ette 30-liikmeline töörühm).

Ta sõnas, et algselt gümnasistidele mõeldud e-kursus on osutunud nii menukaks, et nüüd võivad sellel osaleda huvilised igalt haridusastmelt. Kursuse suurim tugevus on see, et keerulisest õigusküsimustest räägitakse mitte-juristile arusaadavalt ning kursus on väga interaktiivne, rohkete videoklippidega. Gümnaasiumõpilastel aitab kursus teha erialavalikut, teistele huviliste pakub kursus võimaluse saada teadlikuks oma õigustest ning seeläbi ka nende eest paremini seista. Kursusel avatakse õiguse põhitõed lühidalt, kuid terviklikult. Õppematerjalid ja videoloengud on ette valmistanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud. Õigusameteid tutvustavad näiteks riigisekretär Heiki Loot, õiguskantsler Ülle Madise, patendivolinik Almar Sehver, notar Tarvo Puri, advokaat Hannes Vallikivi, riigi peaprokurör Lavly Perling, riigikohtunik Priit Pikamäe ja õigusteadlane Lauri Mälksoo. „Kogu kursus on mõeldud iseseisvaks õppimiseks, selles on lihtne liikuda ja teadmisi saab kontrollida põhjalikus testis,“ sõnas Tiina Mikk. Väga põhjalik ülevaade e-kursuse „Õiguse alused“ valmimisest leiab TÜ e-õppe ajakirjast siit https://etu.ut.ee/2018/oiguse-alused/.

Ene Ilves Eesti Maaülikoolist saatis tänavu konkursile neli e-kursust ja need kõik pälvisid kvaliteedimärgi: „Ehitusgeodeesia alused MI.0122“, „Geodeesia I (MI.1880)“, „Maamõõtmise alused MI.0243“, „Maamõõtmise alused MI.0343“. Ene Ilves sõnas, et need ei ole klassikalised e-kursused, vaid annavad veebituge tema n-ö päris kursustele. „E-kursus võimaldab keskenduda praktilisele tööle. Teooriat saab õppida igal pool, aga maamõõtmist saab õppida ainult auditooriumist väljas ja praktiliselt,“ sõnas Ene Ilves. Hindajad märkisid Ene Ilvese e-kursuste puhul ära õpipäeviku, mis tagab personaalse lähenemise igale õppijale. „Annan õpipäevikus tagasisidet igale õppijale eraldi. Kiida, ja nad õpivad,“ oli Ene Ilves positiivne. 

Kvaliteedimärgi saanud e-kursuste nimekirja 2018 leiab HITSA kodulehelt https://www.hitsa.ee/uudised-1/selgunud-on-e-kursuse-kvaliteedimargi-saajad-1.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Hea e-kursus kaasab õppeprotsessi iga osaleva tudengi
• Selgunud on e-kursuse kvaliteedimärgi saajad

Kaheksa Baltimaade teadus- ja arendusasutuse poolt CERN-i peakontoris Genfis allkirjastatud memorandum on teaduskeskuse enam kui 60-aastase ajaloo jooksul ainulaadne, sest seni pole ükski teine riikide rühm sõlminud CERN-iga ametlikku lepet koostöö tihendamiseks.

29. mail loodud CERN-i Baltimaade koostöögruppi kuuluvad Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Riia Tehnikaülikool, Läti Ülikool, Riia Stradiņši Ülikool, Kaunase Tehnikaülikool ja Vilniuse Ülikool.

Kolmest Balti riigist on Leedu juba CERN-i assotsieerunud liige ning Eesti ja Läti on esitanud oma sooviavaldused saada maailma juhtiva tuumauuringute keskuse täisliikmeteks. Liitumisprotsesside edukaks lõpuleviimiseks ning seejärel Eesti teadusasutuste ja ettevõtete ettevalmistamisel CERNi teadus-arendustöös ning tööstushangetes osalemisteks on oluline riiklik koordinatsioon ning huvirühmade omavaheline koostöö.

Koostöögrupi esimees on Riia Tehnikaülikooli professor ja CERN-i teadustöö assistent Toms Torims, aseesimees Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudi asedirektor Mario Kadastik. 

„Baltimaade koostöögrupi loomine on signaal nii CERN-i juhtkonnale kui Balti regiooni poliitikutele, et regiooni teadus- ja arendusasutused on väga huvitatud koostööst CERN-iga. Näeme selles suurt potentsiaali kaasata koostöösse lisaks ka regiooni tööstust ning suurendada tudengite huvi reaalteaduste vastu. Baltimaade koostöögrupp ei ole loodud ainult teaduskoostöö edendamiseks vaid ka innovatsiooni ja tööstussuhete arendamiseks ning ka ühiste poliitiliste huvide eest seismiseks. See panustab kindlasti ka Eesti võimekusse CERN-i täisliikmena oma hüvede eest paremini seista,“ rõhutas aseesimees Mario Kadastik.

Järgmine CERNi Baltimaade grupi üldkoosolek kohtumine toimub septembris Tallinnas.

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Unsplash, Samuel Zeller.

Samal teemal:

• Eesti teadusele, haridusele ja kultuurile avanevad uued andmeside võimalused 

Programm Erasmus võimaldab juba miljonitel noortel eurooplastel välismaal õppida või praktikal käia. See annab noortele kogemusi, suurendab nende teadlikkust Euroopast ja parandab nende tulevasi võimalusi tööturul.

„Olen väga uhke selle üle, et komisjon on teinud ettepaneku kahekordistada Erasmuse eelarvet. See on siiani konkurentsitult suurim kasv kõigi ELi eelarvega hõlmatud programmide puhul. Peame olema julged. Programmiga toetatakse suuri ambitsioone, mis meil on seoses noorte võimaluste avardamise, Euroopa haridusruumi rajamise ja Euroopa identiteedi kindlustamisega. Kutsun liikmesriike ja Euroopa Parlamenti üles meid toetama, et tagada meie kodanikele parim võimalik tulevik,“ sõnas Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics.

Komisjon on teinud ettepaneku suurendada programmi Erasmus eelarvet 2021.–2027. aastaks 30 miljardi euroni, millest 25,9 miljardit eurot on ette nähtud hariduse ja koolituse, 3,1 miljardit eurot noorte ja 550 miljonit eurot spordi jaoks.

Komisjoni ettepaneku üks eesmärke on suurendada toetusesaajate arvu. Eelarve kahekordistamine võimaldab ajavahemikus 2021–2027 toetada kuni 12 miljonit inimest, s.o kolm korda rohkem kui praegusel rahastamisperioodil. Toetusesaajate hulka kuuluvad kooliõpilased, üliõpilased, praktikandid, õpetajad, koolitajad, noorsootöötajad, treenerid, kutsekoolide õpilased ja täiskasvanuharidusega tegelev personal, sealhulgas need, kes osalevad algatuses ErasmusPro.

Samuti soovitakse jõuda erineva sotsiaalse päritoluga inimesteni, luua tugevamad suhted ülejäänud maailmaga, edendada tulevikku suunatud ainevaldkondi, nagu taastuvenergia, kliimamuutused, keskkonnatehnoloogia, tehisintellekt ja disain, ning tugevdada Euroopa identiteeti reisikogemuse abil, andes noortele võimaluse avastada Euroopa kultuuripärandit ja mitmekesisust.

Programmist „Loov Euroopa“ toetatakse Euroopa kultuuri-, loome- ja audiovisuaalvaldkonda. Tibor Navracsicsi sõnul on kultuur alati olnud Euroopa idee keskmes. „Just see ühendab inimesi. Kultuuri- ja loomevaldkonnad annavad olulise panuse ka majandusse ja ühiskonna arengusse ning aitavad meil sõlmida tugevaid rahvusvahelisi suhteid. Meie kultuurilised eesmärgid on väga kõrged ning „Loova Euroopa“ programm aitab meil neid teoks teha,“ märkis volinik.

„Digikeskkond tähendab suuri muutusi meie kultuuris ning see on toonud Euroopa kultuuri- ja loomeinimestele kaasa nii probleeme kui ka uusi võimalusi. Soovime, et Euroopa autorid, loojad ja tootjad saaksid uutest digitaalsetest võimalustest nii palju kasu kui võimalik,“ lisas digitaalse ühtse turu eest vastutav komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Komisjoni ettepanek ELi kultuuri- ja loomevaldkondade toetamiseks on jagatud kolme suuna vahel, milleks on meedia (ELi filmitööstus ja muud audiovisuaalvaldkonnad), kultuur ja valdkonnaülene tegevus:

1,081 miljardi euroga rahastatakse audiovisuaalprojekte ning tugevdatakse Euroopa audiovisuaalvaldkonna konkurentsivõimet. Jätkatakse senist toetust Euroopa filmide, telesaadete ja videomängude tootmisele, levitamisele ja reklaamile. Eelolevatel aastatel investeeritakse rohkem Euroopa teoste rahvusvahelisse reklaami ja levisse ning innovaatiliste jutustamisviiside ja virtuaalreaalsuse arendamisse. Luuakse ELi filmide veebikataloog, et parandada Euroopa päritolu teoste juurdepääsetavust ja nähtavust. 

609 miljonit eurot on mõeldud Euroopa kultuuri- ja loomevaldkonna toetuseks. Luuakse koostööprojekte, võrgustikke ja platvorme, et tuua kokku andekaid loomeinimesi kogu Euroopast ning hõlbustada nende piiriülest koostööd. 

Kultuuri- ja meediavaldkonna ülese loometegevuse raames eraldatakse 160 miljonit eurot väikeettevõtetele ja muudele kultuuri- ja loomevaldkonna organisatsioonidele. Neid vahendeid kasutatakse muu hulgas selleks, et soodustada kultuuripoliitilist koostööd üle kogu ELi ja arendada vaba, mitmekülgset ja paljususel põhinevat meediakeskkonda ning toetada kvaliteetajakirjandust ja meediapädevust.

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Mailis Reps: Euroopa Liidu uus eelarveperiood loob rohkem võimalusi hariduse, teaduse ja noorsootöö võidukäiguks

Doktoritöö eestikeelse resümee konkursil võivad osaleda kõigi Eestis kaitstud doktoriväitekirjade autorid. Eesti terministipendiumile võivad kandideerida kõik üliõpilased, õppejõud ja teadustöötajad, kelle töö on seotud eestikeelse terminoloogia arendamisega.
  
Doktoritöö eestikeelse resümee konkursi eesmärk on soodustada eestikeelset terminiloomet, eri valdkondade eesti teaduskeele arendamist ning tunnustada noori teadlasi ja õppureid, kes oma teadustöö eestikeelses resümees loovad, kasutavad ja levitavad eestikeelset terminoloogiat.
  
Preemiale saavad kandideerida kõigi Eestis kaitstud doktoriväitekirjade autorid. Resümeede hindamisel tunnustatakse neid teadustöö autorid, kes tööle lisatud eestikeelses resümees järgivad eesti teaduskeele traditsioone ja kasutavad valdkonna eestikeelset terminoloogiat, sh terminikomisjonide poolt soovitatud terminoloogiat.
  
Eesti terministipendiumi konkursi eesmärk on soodustada eestikeelset terminiloomet ning tunnustada ja väärtustada õppejõudude, teadustöötajate ja üliõpilaste terminoloogiaalast tööd.
  
 Stipendiumile saavad kandideerida kõigi avalik-õiguslike kõrgkoolide, rakenduskõrgkoolide ja kutsekoolide üliõpilased, õppejõud ja teadustöötajad, kelle õppe- või uurimisvaldkond on seotud eestikeelse terminoloogia ja selle arendamisega või kes arendavad eesti terminoloogiat oma mis tahes eriala doktoritöö osana.
  
 Mõlema konkursi taotlusi saab esitada 15. septembrini, võitjad tehakse teatavaks oktoobris 2018.
  
 Lisainfo: www.terminoloogia.ee

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta e-kursuse tiitli pälvis Eesti Maaülikooli kursus „Piima ja piimatoodete kvaliteet ning ohutus“
• Kõrgharidusseaduse eelnõu toetab õppijakesksust