Konverentsi korraldab Balti Uuringute Edendamise Ühing (AABS).

Konverentsist võtab osa üle 400 Eestist, Lätist ja Leedust tulnud eksperdi alates teadlastest ja lõpetades ettevõtjatega. Konverentsi programm koosneb ligikaudu 50 akadeemilisest paneelist, ümarlauast ja töötoast ning kultuuriüritustest. Eesti poolt on panuse programmi andnud Tartu Ülikool, Sihtasutus Archimedes, Eesti Rahva Muuseum, Tallinna Ülikool ja mitmed teised.

Eestist osalevad konverentsil teiste seas Toomas Hendrik Ilves, Lauri Mälksoo, Raul Eamets, Pärtel Piirimäe, Sten Tamkivi, Birute Klaas, Linnar Viik ja Marju Lauristin. Konverentsil on aruteluringis ka Baltimaade välisministrid.

AABS (The Association for the Advancement of Baltic Studies) ehk Balti Uuringute Edendamise Ühing on 1968. aastal USAs rajatud institutsioon, mis tõstis Balti riikide uurimise tõeliselt väärtustatud ning kvaliteetseks teadusvaldkonnaks.

Hoolimata olukorrast, kus Balti riigid kaardi pealt puudusid, suutsid noorema põlve Eesti, Läti ja Leedu pagulased kirjutada Balti rahvad suure ajalooga rahvaste hulka. Need noorema põlve balti keelte, kultuuri ja ajaloo edendajad suutsid Põhja-Ameerikas teha teavitustegevustes ära suure töö, et tutvustada Baltimaade ajalugu kõigile nii Ameerika Ühendriikides kui ka laias maailmas.

Sihtasutus Archimedes viib konverentsil läbi sessiooni “E-uskujad – missioonil paremasse homsesse”, korraldab “Study Estonia” vastuvõtu Eesti, Balti ja USA ekspertidele ja toetajatele ning osaleb Stanfordi Ülikooli Balti õpingute teemalisel ümarlaual.

E-uskujate sessioonil osalevad Heli Aru-Chabilan (HITSA), Andres Ääremaa (Haridus- ja Teadusministeerium), Hanno Tomberg (SA Archimedes), Margus Pedaste (Tartu Ülikool), Linnar Viik (E-riigi Akadeemia) ning sessiooni eesistuja on Francisco Ramirez (Stanfordi Ülikool).

Loe lähemalt SA Archimedese kodulehelt!

Foto: Unsplash, Kari Shea.

Samal teemal:

• Tallinnas uuritakse Eesti võimalusi Euroopa uues teadusrahastuse programmis
• Brüsselis esitletakse Eesti digilahendusi globaalsete väljakutsete lahendamiseks

Vanem põlvkond on harjunud, et  teadmiste omandamise mõõdupuuks on hinded. Seda on nimetatud ka traditsiooniliseks hindamismeetodiks: õpetaja annab õpilasele teadmise, õpilane õpib ja järgneb teadmiste kontroll.

Kujundava hindamise põhimõte on toetada õpilase arengut tihedama tagasisidestamise kaudu kogu õppeprotsessi vältel – uue teadmise omandamine on justkui jagatud väiksemateks sammudeks, mida õpilane ja õpetaja koos jälgivad ning mille tulemusena on õpilane enne lõplikku teadmiste kontrolli või hinde saamist oma tasemest rohkem teadlik.

Loe edasi ERR Novaatorist.

Allikas: ERR Novaator

Samal teemal:

• Kujundavast hindamisest eKoolis
• Kõrgharidusseaduse eelnõu toetab õppijakesksust

Hindamismeeskonna sõnul on tegemist eeskujuliku e-kursusega: visuaalselt meeldiv, keelekasutus on hea ja sõbralik; terminoloogiat on palju, aga kursus on ka tavalugejale arusaadav. See on loogilise ülesehitusega ning asjakohaste illustratsioonidega. Kursusel on õppijate motiveerimiseks ja toetamiseks kasutatud erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Ka õppijad tõstsid esile õppejõu aktiivsust ja põhjalikkust individuaalse tagasiside andmisel foorumites.

Kadrin Meremäe ütles oma tööd tutvustades, et tema peab e-kursuseid luues silmas kindlaid põhimõtteid: kursus peab olema atraktiivne õppija jaoks, seal peavad olema interaktiivsed õppematerjalid ja asjakohased ülesanded, kursusel peab olema hea õhkkond ja õppija peab saama kiire, põhjaliku tagasiside. „E-kursus peab tõeliselt toetama tudengi õppimist,“ lausus ta. 

Ta esitas tänavusele kvaliteedikonkursile kolm e-kursust, millest kaks olid ingliskeelsed. Ingliskeelsed e-kursused on vajalikud, kuna rahvusvaheline õpe Eesti Maaülikoolis laieneb. 

Seminaril tutvustas Kadrin Meremäe tehnoloogilisi vahendeid ja veebikeskkondi, mida ta kasutab hea e-kursuse loomiseks. „Me peame tundma, kes on meie tänane õppija. Metoodikad, mis toimisid 10-15 aastat tagasi, ei pruugi täna enam töötada. Noored otsivad atraktiivseid keskkondi, liikuvaid pilte, ja kui nad sisenevad minu e-kursusele, peavad nad kohe aru saama, et see on noortele mõeldud, neil tekib huvi,“ rääkis Kadrin Meremäe. 

Tuleb jälgida, et õppematerjalid ei jääks ajale jalgu, ehk kui kaheksa aastat tagasi PDF-failid sobisid, siis täna tuleb kasutada multimeediavahendeid. Piltidega illustreeritud tekst, graafikud, liikuvad animatsioonid, õppevideod, videoloengud – need kõik on atraktiivse e-kursuse osa. Kõik materjalid e-kursuse jaoks teeb Kadrin Meremäe ise, sealhulgas ka videod alates filmimisest ja lõpetades monteerimisega. „Siis ma saan täpselt sellise tulemuse ja materjali, nagu ma tahan,“ põhjendas ta kuulajatele. 

„Mulle tohutult meeldib e-kursuse juures see, et saan kaasata iga tudengi õppeprotsessi. Loeng on pigem passiivne õpe, e-kursus on aktiivne õpe,“ sõnas Kadrin Meremäe Koolielule pärast tunnustuse kättesaamist. Kuna e-kursus on nii eesti- kui ingliskeelne, siis kas kõige muu kõrval tuli e-kursuse tegemise juures ka tõlk olla? „Põhimõtteliselt jah, aga mul oli selleks piisavalt aega. Ma jõudsin ingliskeelseks õppeks keskenduda, juba viis aastat tagasi oli teada, et selles õppeaines tuleb ka ingliskeelne kursus. Eks e-kursuse tegija peabki olema natuke kõike, mulle tohutult meeldib e-kursuseid luua ja läbi viia. Mulle meeldib, et saan iga tudengi kaasata õppeprotsessi. Kursusel on iga tudeng nagu silme all. Ma näen, kes hakkab maha jääma, saan kohe toetada ja julgustan jätkama. Mulle pakub rõõmu, kui tudeng saavutab e-kursuse õpiväljundid ja lõpetab kursuse. Õpin ja otsin iseseisvalt programme, mis aitaksid e-kursust paremini teha. Teen palju tööd selle nimel, et e-kursus oleks tudengitele huvipakkuv ja meeldiv.“

Kadrin Meremäe on e-kursuseid teinud kaheksa aastat, valminud on kuus e-kursust ja kvaliteedimärgi saamiseks on ta neid konkursile varemgi esitanud. „Nüüd olidki põhjalikult läbi töötatud e-kursused, mis ma tahtsin esitada. Ühe kursuse valmimiseks läheb umbes pool aastat. Mis ma seekord ise uut õppisin? Multimeediavahendeid kasutama, videoloenguid salvestama ja kokku monteerima,“ loetles Kadrin Meremäe. 

Aasta e-kursuse autor Kadrin Meremäe. Fotod: Triin Kaasik

E-kursuse kvaliteedimärk 2018 seminar

Samal teemal:

• Aasta e-kursuse tiitli pälvis Eesti Maaülikooli kursus „Piima ja piimatoodete kvaliteet ning ohutus“
• Selgunud on e-kursuse kvaliteedimärgi saajad

„Eesti paistab silma Euroopa Kõrgharidusruumi kokkulepitud kohustuste väga hea täitmise poolest. Täna allkirjastatud Pariisi kommünikee paneb paika järgnevate aastate eesmärgid selleks, et kõik Euroopa Kõrgharidusruumiga ühinenud riigid muudaksid oma kõrgharidussüsteemi veelgi kvaliteetsemaks, efektiivsemaks ja avatumaks,“ ütles minister Mailis Reps. Muuhulgas loob see näiteks võimalused senisest lihtsamini asuda ühe riigi lõpudiplomiga teises Euroopa riigis edasi õppima või töötama.

Teiste riikide kolleegidelt väga head vastukaja  saanud avasõnavõtus rõhutas minister, kuidas kõrgharidussüsteemide ühised põhimõtted on aidanud muuta Euroopa kõrgharidussüsteemi avatumaks ja koostööaltimaks ning suurendatud õpirännet. Reps kutsus kolleege üles toetama enda riikide kõrgharidusasutusi selleks, et Bologna protsess ja struktuursed reformid saaksid ellu viidud ning mõtlema Euroopa Kõrgharidusruumi tulevikule.

Pariisi kommünikee järgi pööravad selle allkirjastanud riigid erilist tähelepanu nn Bologna protsessi alustalade lõplikule elluviimisele – kolme-astmelise kõrgharidussüsteemi, ühtsete kvaliteedi kindlustamise põhimõtete ja kvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi rakendamisele. Pea kakskümmend aastat tagasi alanud Bologna protsess on muutnud riikide haridussüsteemid avatumaks, aidanud kaasa üliõpilaste mobiilsuse kasvule ja heade praktikate levikule. Samas ei ole kõik riigid jõudnud kõiki kokkulepitud tegevusi ellu viia, mistõttu leppisid ministrid kokku, et lähiaastatel pööratakse Bologna protsessi elluviimisele erilist tähelepanu.

Lisaks arutati kohtumisel ka Euroopa Ülikoolide Võrgustiku loomist ning mõtestati kõrghariduse rolli ja põhiväärtusi. Arutluse all oli ka juurdepääsu laiendamine kõrgharidusele ning kõrgkoolide mõju ja roll ühiskonnas.

Minister arutas kahepoolsetel kohtumistel Sloveenia haridus-, teadus- ja spordiminister Maja Makovec Brenčiči ning Hollandi kolleeg Hollandi haridus-, kultuuri- ja teadusminister Ingrid van Engelshoveniga ühist koostööd ja inglisekeelset kõrgharidusõpet. Samuti kohtus minister ka Ukraina, Läti ja Leedu kolleegidega.

Kord kolme aasta jooksul toimuval kohtumisel osales 48 Euroopa kõrgharidusruumi liikmesriigi delegatsiooni.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Minister Reps osaleb Pariisis Euroopa Kõrgharidusruumi aruteludel

„Aasta e-kursuse valik oli ütlemata raske, kuna tänavune konkurss oli tõesti tihe,“ ütles e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru juht Marge Kusmin. Aasta e-kursuse nominendid valiti välja „E-kursuse kvaliteedimärk 2018“ taotlusvooru esitatud kursuste seast. 

Aasta e-kursuse stipendiumi pälvis kursus „Piima ja piimatoodete kvaliteet ning ohutus“, mille autoriks on Eesti Maaülikooli õppejõud Kadrin Meremäe. 

Hindamismeeskonna sõnul on tegemist suurepärase kursusega, mida võib eeskujuks tuua teistelegi. See on visuaalselt meeldiv ning selle keelekasutus on hea ja sõbralik - ehkki terminoloogiat on palju, on kursus ka tavalugejale arusaadav. See on loogilise ülesehitusega ning asjakohaste illustratsioonidega ning arusaadavas teaduskeeles loodud. Kursusel on õppijate motiveerimiseks ja toetamiseks kasutatud erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Ka õppijad tõstsid esile õppejõu aktiivsust ja põhjalikkust individuaalse tagasiside andmisel foorumites. 

„Aasta e-kursus 2018“ tiitlile kandideeris veel 13 kursust: Tallinna Tehnikakõrgkooli kursus „Andme- ja tekstitöötlus“, Eesti Maaülikooli kursus „Ehitusgeodeesia alused“ (MI.0122), Tartu Ülikooli kursus „Elektroonikast puust ja punaseks“, Eesti Maaülikooli kursus „Geodeesia I“ (MI.1880), Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledži kursus „Infotehnoloogia eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid“, Eesti Maaülikooli kursus „Inimese hügieen ja tervis“, Tartu Ülikooli kursus „Kuidas võõras kultuuris ellu jääda“, Tartu Ülikooli kursus „Nüüdisaegne õpikäsitus“, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kursus „Õiguse alused“, Tartu Ülikooli kursus „Programmeerimise alused II“, Tartu Ülikooli kursus „Robootikast puust ja punaseks“, Tallinna Tehnikakõrgkooli kursus „Täiendav inglise keele õpe“. 

Ühtekokku esitati tänavu e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru 45 taotlust kutse- ja kõrgkoolidest. 
Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati 37 kursust. Kvaliteedimärke jagus üheksasse kooli. Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tartu Ülikooli tunnustati mõlemat 10 kvaliteedimärgiga. 

„Selle aasta taotlusvooru tulemustest saab öelda, et konkursil osalenud õppejõud ja õpetajad on e-õppe põhimõtted omaks võtnud,“ ütles e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru juht Marge Kusmin. „Aasta-aastalt on kvaliteedimärgi saanute protsent taotlejate hulgas kasvanud.“

Tänavused kvaliteedimärgi saajad leiab siit. 

Foto: HITSA ja Unsplash, Katrin Leinfeller.

Samal teemal:

• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt
• Selgunud on e-kursuse kvaliteedimärgi saajad

EBSi bakalaureuseõppe juht Anto Liivat ütles, et vahetusüliõpilasena välismaal õppimise kogemus on hindamatu nii tudengite kui ka tööandjate jaoks. “Iga üliõpilane peaks kasutama võimalust õppida vähemalt ühe semestri jooksul teises riigis. Kui varasemalt andis välismaal õppimine tööturul konkurentsieelise, siis nüüdseks on sellest saanud loomulik osa õppeprotsessist,” lausus Liivat.

Seetõttu on alates uuest õppeaastast EBSi õppekavadesse loodud mobiilsusaken välisülikoolis õppimiseks – selleks on ette nähtud kolmas semester, mille tudeng saab sisustada endale meelepäraste õppeainetega 60s tunnustatud ülikoolis üle maailma. „Oluline on rõhutada, et EBSi partnerülikoolides õppimine ei suurenda tudengi õpingute maksumust,“ lisas Liivat.

EBSi vilistlane ja erinevate riikide töötajaid ning ettevõtjaid ühendava ettevõtte Jobbatical asutaja ja tegevjuht Karoli Hindriks lausus, et teises riigis õppimine annab eelise nii õppijale kui ka tööandjale. “Elada teises kultuuriruumis tähendab õppida nägema asju uue nurga alt. Meie meeskonnas on inimesi kahekümnest riigist ja nende taust ning kogemused aitavad esitada organisatsioonile küsimusi ja väljakutseid, mida ühtemoodi mõtlevad sarnase taustaga inimesed teha ei saaks. Näeme oma platvormil, et ka värbajad kogu maailmas hindavad aina enam töötaja rahvusvahelist kogemust ning see loob kandidaatidele eelise,” sõnas Hindriks.

Mobiilsusaken on välismaal õppimiseks mõeldud valikõppe semester bakalaureuse taseme tudengitele, kelle partnerülikoolis omandatud ainepunktid kantakse täies mahus koduülikooli üle. EBSi üliõpilaste seas on kõige populaarsemad Bocconi ülikool Itaalias, Copenhagen Business School Taanis ja Monashi ülikool Austraalias. Eelistatud õpingute sihtriigid on ka Hispaania, Saksamaa ja Suurbritannia.

Magistritaseme tudengitel on lisaks vahetusõpingutele võimalik täiendada oma kogemusi, õppides ühe valikaine moodulina Hiinas e-kaubanduse praktikaid või Saksamaal tööstusettevõtete digitaliseerimist. Partnerülikoolis omandatud kogemustest võidavad ka tööandjad, kes võimaldavad töövõtjatel teha vahetussemestri jooksul kaugtööd ning saavad ettevõttesse seeläbi rahvusvahelise kogemusega töötajad.

Estonian Business School (EBS) on Eesti vanim eraülikool, kus õpib bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppe tasemel kokku 1500 üliõpilast, kellest kolmandik on välistudengid. Viiendik EBSis töötavatest õppejõududest on pärit teistest riikidest ja EBSi üliõpilased saavad oma teadmisi täiendamas käia 60 partnerülikoolis üle maailma.

Allikas: EBSi info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Parima õpilasfirma loojad saavad EBSis tasuta õppida
• EBS ja Ternopili ülikool allkirjastasid koostöömemorandumi

Koostöölepingu eesmärk on toetada eelkõige õendusharidust ning õe kutse väärtustamist ühiskonnas. Eesmärgi saavutamiseks arutatakse ühiselt tervishoiusüsteemi päevakajalisi teemasid, jagatakse tekkinud seisukohti ning suunatakse arenguid nii seadusloomes kui õenduspraktikas.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektori Kersti Viitkari sõnul panustatakse üheskoos õe kutseala arendamisse. „Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Eesti Õdede Liit teevad koostööd õppekavade arendamisel ja motiveeritud õppijate leidmisel,“ lisas Viitkar.  

Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus selgitas, et Eesti Õdede Liit suunab õenduse arengut koostöös Euroopa õendusorganisatsioonidega ning teeb Eestis koostööd tervishoiukõrgkoolidega, mis võimaldab nii õppe kui ka praktika samaaegset arendamist.

Koostööleping sõlmiti 17. mail Tallinnas, mil toimus Eesti Õdede Liidu konverents „Tervis on inimõigus“. Lepingule kirjutasid alla Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Ulvi Kõrgema ja Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli info. 

Samal teemal:

• Tervishoiukõrgkooli terviseteaduse magistriõppekava sai heakskiidu
• Tervishoiu Kõrgkool ühendab tervise ja IT valdkonna

Artikli autor on Riin Lisett Rei TÜ Ideelaborist. 

Tiimi CarZam idee on luua seade, mis käib auto mootori külge ning mis saab auto heli järgi aru, kui midagi on valesti. Žüriisse kuulusid TÜ arendusprorektor Erik Puura, Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse arengu peaspetsialist Siim Espenberg ja GoWorkaBiti kaasasutaja Kei Karlsson. Nende hinnangul oli tänavune tase kõrge, sest žürii ette toodi palju teaduspõhiseid ja hästi läbimõeldud ideid. Samas ütles Kei Karlsson, et kohati on keeruline meeskondi hinnata, sest nende arengujärgud on väga erinevas staadiumis. Lisaks kiitis Kei fakti, et palju oli äriidee esitlejate hulgas just arendajaid tavapäraste müügiinimeste asemel.

Auhinnaks sai võitjameeskond esitlusvõimaluse äriideevõistlusel „JA Europe Enterprise Challenge“ Riias. CarZam on läbinud ka TÜ Ideelabori STARTER Basic eelinkubatsiooni programmi. Idee autor Andres Kiik: „Tänane võit andis kindlasti tohutult motivatsiooni! Nüüd on meie järgmiseks eesmärgiks on suve lõpuks valmis saada juba esmase prototüübiga.“

Samuti anti välja eriauhindu. Meeskonnad Web Scraper ja Foodyverse said auhinnaks piletid „Latitude59“ ärikonverentsile ning õpilasfirma Cofelius piletid järgmisele „sTARTUp Day“ üritusele. Lisaks andis Tartu linn välja rahalise eripreemia, mille sai tiim PowerUp Fuel Cells.

Sel aastal toimus Kaleidoskoop juba kümnendat korda. TÜ raamatukogu taasavamise puhul korraldati nii TÜ demopäev kui ka Kaleidoskoop just vast renoveeritud raamatukogu hoones.

Kaleidoskoobi järgmine eelvoor toimub 13. detsembril 2018 ja finaalvõistlus peetakse „sTARTUp Day’l“ 24. jaanuaril 2019 Tartus. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kaleidoskoop valib taas parimaid äriideid

Tartu Ülikooli raamatukogu vanemteadur Meelis Friedenthal sõnas, et ehkki disputatsioon ja praegusaja termin väitekiri on sünonüümid, on neil suur sisuline vahe. „Enamik tolleaegseid väitekirju ei olnud kirjutatud akadeemilise kraadi saamiseks, nii nagu see meil praegu on,“ tõdes ta. Nimelt kasutati varauusaegsetes ülikoolides avalikke ja privaatdisputatsioone ühe peamise õppe- ja eksamineerimisvahendina. Need tekstid sisaldasid peale arutluse alla tulevate teeside ka dedikatsioone, pühendusluuletusi ning pöördumisi lugeja ja sõprade poole.

Varauusaja (16.–18. sajandi) ülikoolide statuutides nõuti üldiselt, et kõik avalikud disputatsioonid tuleb trükkida ja enne disputatsiooni kõigile osalejatele välja jagada. Tavaliselt jagati neid ülikooli kirikus nädal enne dispuuti. Neid tekste saadeti aga ka oma rahastajatele, sõpradele ja kolleegidele teistes ülikoolides. Seega toimisid disputatsioonid omalaadsete teadusartiklitena, aidates kaasa teadmiste levikule. 

Kuna kõik tolleaegsed väitekirjad pidid olema saanud enne kaitsmist dekaani heakskiidu, peegeldavad need väga täpselt oma ajastu intellektuaalset konsensust ja piirkonna õpetamiskliimat. Läänemere piirkond oli varauusajal intellektuaalselt, usuliselt ja poliitiliselt keeruline regioon: siin leidus vanu ülikoole, kus oli palju üliõpilasi ja professoreid, aga ka selliseid ülikoole, mis olid äsja avatud ja üsna väikese üliõpilaskonnaga. Siiski olid kõigil akadeemilistel institutsioonidel omavahel üsna elavad kontaktid. Üliõpilased õppisid sageli mitmes ülikoolis korraga ja õppeasutuste vahel liikusid ka professorid.

Tartus peetava konverentsi eesmärk on saada parem ülevaade Läänemere piirkonna akadeemilistest institutsioonidest ning mõista nende poliitilisi, usulisi ja filosoofilisi sarnasusi ja erinevusi. Peamiselt inglise keeles peetava konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli raamatukogu teaduskeskus, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž, Swedish Collegium for Advanced Study (SCAS), Pro Futura Scientia ning Helleno-Nordica.

Foto: vasakul 1635. aastal Tartus kaitstud disputatsiooni tiitelleht "Vooruse kohta". Paremal 1633. aastal Tartus kaitstud füüsika-alase väitekirja tiitelleht "Tule loomuse kohta".

Eksperdid vahetasid mõtteid tuleviku hariduse, õpetajate ja õpilaste vajaduste kohta ja visandasid Eesti ja maailma haridust aastal 2035.

„Hariduse ja teaduse tulevikuvisiooni ei saa kujundada ametnikud, vaid see peab olema kogu ühiskonna teema ning koostatud koos säravaimate õpetajate, õppijate, koolijuhtide, õpetlaste, teadlaste ja ekspertidega,“ ütles ministeeriumi kantsler Tea Varrak arengukava koostamise avaüritusel TTÜ Mektorys. „Kui praegu on hariduses aktuaalseteks märksõnadeks loovus, ettevõtlikkus, robootika ja programmeerimine, siis millised on need märksõnad sajandi esimese kolmandiku lõpus? Kas näiteks aastal 2035 on riiklikku õppekava või koolihooneid üldse vaja? Kas meie teadlane peaks rohkem uurima inimest või arendama tehnoloogiaid? Milline peaks olema ettevõtjate roll hariduse sisustamisel? Vaid õigeid küsimusi esitades ning neile vastuseid otsides kindlustame eduka tuleviku kogu Eestile.“

„Me ei soovi valmis vastuseid, vaid teistmoodi mõtlema panevaid küsimusi, raputavaid ja julgeid ideid ja lahendusi, “ kinnitas Varrak oma ettekandes.  „Samuti ei saa rääkida enam pelgalt meie hariduse edendamisest Eestis, vaid vajadusest arendada maailma, mille hulka kuulub ka Eesti. Hea arengukava ühendab inimesi, aitab langetada keerulistes ja ettearvamatutes olukordades otsuseid, võimendab meie tugevusi ja aitab investeerida õigetesse valdkondadesse,“ lisas kantsler.

OECD vanemanalüütik Tracey Burns kinnitas oma ettekandes, et haridussüsteeme mõjutavad praegu mitmed üleilmsed suundumused. „Globaliseerumine, rahvusriikide tulevik, linnastumine, perekondade muutumine, tehnoloogia areng – need on kõik teemad, mis mõjutavad kogu maailma ja koos sellega ka haridussüsteeme.  Tulevikustrateegia loomine on tähtis, et nende trendide jaoks valmis olla, aga ka selleks, et mõelda, kuidas haridus neid trende mõjutada ja leevendada saab.“
 
Mektorys toimunud haridus- ja teadusstrateegia 2020+ avaseminaril osales üle saja eksperdi erasektorist, haridus- ja teadusasutustest, riigiasutustest ja mujalt. Esindatud olid ülikoolide juhid, koolidirektorid, õpilased jne. 

Eksperdikogu jätkab tööd järgnevate aastate jooksul, selle aasta töö tulemustest antakse ülevaade detsembris toimuval visioonikonverentsil. Arengukava valmib aastaks 2020.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Jessica Ruscello.

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub kaasa rääkima Eesti keelevaldkonna arendamise üle
• Valmis noortevaldkonna arengukava selgitav e-versioon