„Praktika on väljaõppe üks osa, kus koolis antud teoreetilised teadmised proovitakse päriselus järgi. Konkursi eesmärk on tunnustada ja tõsta esile neid, kes jäävad praktika ajal oma pealehakkamisega tööandjatele silma. Tänaseks on mitmed konkursi varasemate aastate võitjad tööl samas organisatsioonis ja juhendavad ise uusi praktikane,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson. „Edukas praktika on selline, kus tööandja juhendab ja aitab, ent ka praktikant ise mõtleb avatult kaasa,“ lisas Entson. „Julgustan kõiki organisatsioone praktikavõimalusi pakkuma, praktikante märkama ja neid konkursile esitama,“ sõnas ta. 

Tööandjad on oodatud esitama konkursile praktikante, kes on nende juures praktika läbinud käesoleval õppeaastal (1. september  2019 – 31. august 2020). Iga tööandja saab konkursile esitada kuni neli kandidaati, igas kategoorias ühe. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 30. september 2020.

Kandidaadi esitamiseks tuleb täita Eesti Tööandjate Keskliidu kodulehel asuv ankeet. Eriti oluline on põhjalik kirjeldus, mille poolest praktikant silma paistis. Võitjad selguvad hindamiskomisjoni otsuse tulemusena, internetihääletusega valitakse ka publiku lemmik. Ankeete oodatakse meiliaadressile employers@employers.ee ning võitjad kuulutatakse välja oktoobris 2020.

Eesti Tööandjate Keskliit korraldab konkurssi juba viiendat aastat koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteametiga. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Eelmisel aastal esitati konkursile 45 kandidaati.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliidu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal:

• Kutsume üles tunnustama täiskasvanud õppijaid
• Algab parimate praktikakohtade konkurss

Selleaastane Balti informaatikaolümpiaad oli oma veerandsajandi pikkuse ajaloo jooksul kõige nukram, sest nii võistlus ise kui ka kogu muu tegevus toimusid interneti vahendusel. Seetõttu jäi ära ka ürituse parim osa – suhtlus teiste riikide võistlejate ja korraldajatega.

Korraldajamaa oli seekord Läti. Olümpiaadil osales 65 võistlejat 11 riigist: kutsututena Läänemere-äärsed riigid ja Põhjamaad ning külalisena Ukraina. Eesti noorte programmeerijate au kaitsesid Andres Alumets Pärnu Koidula Gümnaasiumist, Daniil Vaino Narva Pähklimäe Gümnaasiumist, Marko Tsengov Tallinna Reaalkoolist, Jaagup Tamme ja Oliver Tennisberg Hugo Treffneri Gümnaasiumist ning Siim Pender Tallinna 21. Koolist.

Informaatikaolümpiaadil lahendatakse kahe päeva jooksul kuus ülesannet, millest igaüks annab kuni 100 punkti. Eesti võistkonna juhendaja Targo Tennisbergi sõnul olid selleaastased ülesanded parajad pähklid. „Raske öelda, kas asi oli selles, et tavapärast rahvusvahelise žürii diskussiooni oli sel aastal vähem, või milleski muus, aga ülesannete komplekt oli seniste olümpiaadide keerukaim,“ rääkis Tennisberg.

Kui harilikult saab mõni võistleja ka maksimaalsed 600 punkti, siis seekord oli Rootsi üldvõitja Fredrik Ekholmi skoor vaid 364 punkti. Üks ülesanne oli nii raske, et jäi sootuks lahendamata ja andis võistlejatele null punkti. Arvutiteaduse ülesandeid oli tavapäratult vähe, rohkem tuli keskenduda arvuteooriale ja geomeetriale. Võistlejate mustandipaberitel oli tavalisest märksa rohkem võrrandeid ning jooniseid. Riikide mitteametlikus kokkuvõttes sobis see kõige rohkem Ukraina võistkonnale, kes sai kollektiivselt enim punkte.

Eesti parimana tegi väga hea etteaste Marko Tsengov, kellele see oli esimene rahvusvaheline võistlus. Ta kogus 226 punkti, mis andis hõbemedali. Oliver Tennisberg ja Andres Alumets said kumbki pronksmedali. 

2021. aasta Balti informaatikaolümpiaad leiab aset Saksamaal ja loodetavasti kehtivad siis taas tavapärased tingimused.

Eesti võistkonna osalemist Balti informaatikaolümpiaadil koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool ning rahastas Haridus-ja Teadusministeerium.

Allikas: TÜ koduleht

Samal teemal: 

• "Võrgustik võrgutab": gümnasistid esitlevad oma informaatika arendusprojekte
• Eesti koolide IT-õpe viiakse uuele tasemele

• Mis on sinu jaoks Läänemeres juures tähtis? 
• Mis sulle Läänemere juures meeldib? 
• Kas sul on Läänemere ääres oma kindel koht? 
• …?

Pildista ja saada oma Läänemerega seotud foto konkursile e-posti aadressil healaps@healaps.ee enne 31. augustit! 

Esikoha võitja saab auhinnaks kinkekaardi ja õngekomplekti Prisma Peremarketilt. 
Teise ja kolmanda koha võitjatele on auhinnaks õngekomplekt! 
Eriauhinnaks Viking Line’i kinkekaardid! 

Lisainfo Hea Lapse suvenumbrist!

Allikas: Ajakirja Hea Laps FB-lehekülg. Foto: Photo by Marcel L. on Unsplash 

Samal teemal:

• Teadusagentuur kutsub õpilasi leiutajate konkursile
• Algab rahvusvaheline konkurss "Ventspils IT Challenge"

„Ootame konkursile osalema kõiki tublisid mullu või sel aastal teadustöö kirjutanuid. Tänaseks juba pika traditsiooniga konkurss on ellu kutsutud selleks, et väärtustada teadustööd üliõpilaste seas ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Hea meel on tõdeda, et juba teist aastat on jagatavate eripreemiate hulk suurem kui varasematel konkurssidel,“ ütles teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik. 

Preemiafond on sel aastal üle 77 000 euro. Riiklikud preemiad antakse välja neljas valdkondlikus kategoorias:

·         rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd;

·         magistriõppe üliõpilaste teadustööd;

·         doktoriõppe üliõpilaste teadustööd;

·         kaks valdkondade ja tasemete ülest peapreemiat.

Lisaks riiklikele preemiatele antakse välja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi ja riigiõiguse sihtkapitali, Sotsiaalministeeriumi, Välisministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse eripreemiad.

Eesti Teadusagentuur korraldab üliõpilaste teadustööde konkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tänavu juba 29. korda.

Allikas: ETAGi pressiteade

Sel aastal juba 13. korda toimuv konkurss julgustab õpilasi loovalt mõtlema ja lahendusi leidma. Nii näiteks olid eelmisel aastal konkursile esitatud tööde hulgas: riidepuu, millega laps saab hakkama igas olukorras; korgiga hapukoorepakk; lastele ohutu kurgiviilutaja; lastele turvaliseks kasutamiseks mõeldud mäesuuskade hooldamise kandi raud; sularaha desifintseerimiseks ja valeraha tuvastamiseks mõeldud rahapesumasin; lahendused, kuidas taimekasvatuse abil vabaneda pikkadel kosmosereisidel tekkivast tolmust; elektrooniline tunniplaan koolis kasutatavate mobiilsete tundide jaoks. 

Eelmisel leiutajate konkursil osalenud ja sel kevadel Lümanda Põhikooli 9. klassi lõpetanud Gert Lonks ütles, et teda ajendas leiutama tema enda elus tekkinud probleem, millele ta soovis lahenduse leida. Gert leiutas ja ka ehitas valmis seadme Fasty, mis aitab kodus kasutatavaid seadmeid sisse lülitada täpselt sellistel kellaaegadel ja kuupäevadel, nagu ise soovime. „Lisaks sellele, et võitsin konkursil eripreemia, sain lahendatud oma probleemi ja täiendasin enda elektroonika-alaseid teadmisi. Samuti tõestasin ka endale ja teistele, et suudan midagi luua, olla innovaatiline ja leidlik ning saan hakkama asjadega, millesse keegi ei uskunud. Kui suudan midagi sellist teha nii noorelt, siis kümne aasta pärast saadan kindlasti korda midagi veel paremat,“ ütles Gert.  Ta innustab leiutamisega tegelema ka teisi õpilasi, öeldes, et see ei pea alati tähendama millegi täiesti uue ja maailmas enneolematu loomist, vaid vahel hoopis mõne olemasoleva leiutise täiustamist. 

Konkursi auhinnafond on 25 950 eurot. Preemiaid ja auhindu jagub nii õpilastele alates eelkoolist kuni 12. klassini kui ka juhendajatele ja parimale koolile. 

Vanema vanuserühma tööde hulgast valitakse Eesti esindaja maailma suurimal õpilaste teadus- ja inseneeriakonkursil ISEF (International Science and Engineering Fair) Ameerika Ühendriikides.

Konkursi tulemused avalikustatakse ja auhinnad antakse üle detsembris.

Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Põhjalikuma info konkursi tingimuste, tööde esitamise ja nõuete kohta leiab konkursi kodulehelt www.etag.ee/leiutajad.

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Photo by Louis Reed on Unsplash

Samal teemal:

• Eesti 42 parimat õpilasleiutajat saavad auhinnad
• Noored leiutajad ragistasid suvekoolis ajusid

Vahva konkursi korraldas Daily koolisööklad, kes soovis kuni 2-minutilisi videoklippe oma ideest. 
 
Konkursist võttis osa ka Pärnu Rääma Põhikool. 4. klassi neiud Brenna Gribuškina, Andra-Liis Sibul, Martha Rehe, Eleri Altmets võitsid oma tööga auhinnalise I koha. Parimale võistlustööle oli auhinnaks õppereis PROTO avastustehasesse, mille tublid neiud ka tulevikus lunastavad!
 
Jagame allpool nende mõnda lennukat ideed.
Magustoiduks võiks olla jäätis ning soolaseks toiduks pitsa. 
Toidu võiks tuua kõikidesse klassidesse. 
Hea oleks valida mitme erineva toidu vahel. 
 
Tore, et noortel on võimalusi jagada oma põnevaid mõtteid koolitoidust tulevikus, sest kui kõht on täis, siis on ka meeleolu hea! 

Allikas: Rääma Põhikooli info. Foto: Photo by Joseph Gonzalez on Unsplash
 

Igal aastal on konkurss pühendatud konkreetsele teemale. Selle aasta konkursiga tähistatakse Ventspilsi Teadus– ja Innovatsioonikeskuse avamist ja esile on tõstetud loodusteadused, tehnoloogia, inseneriteadused ja matemaatika (STEM). 

OSALEMA ON OODATUD EESTI KOOLIDE 4.-12. KLASSIDE ÕPILASED

Iga grupi ülesanded on seotud ühe STEM valdkonnaga. 

Teadus: A grupp (1.-3. klass), osalevad vaid Läti õpilased.
Tehnoloogiad: B grupp (4.-6. klass), Läti, Leedu, Eesti ja Soome õpilased.
Inseneriteadused: C grupp (7. -9. klass) Läti, Leedu, Eesti ja Soome õpilased.
Matemaatika: D grupp (10.-12. klass) Läti, Leedu, Eesti ja Soome õpilased.

Konkursi eelvoor toimub 2. septembrist kuni 14. oktoobrini, kus osavõtjad peavad lahendama konkursi korraldajate poolt esitatud ülesanded. Konkursi finaalvoor toimub 11. novembrist kuni 13. novembrini. Konkursi finaalvooru pääsevad 64 parimat võistkonda. Iga alagrupi võitjate vahel läheb jagamisele 12 000 euro suurune auhinnafond. Finaalvoorus tunnustatakse nii õpetajaid kui ka õpilasi.

Konkursi finaalvoor toimub esialgsete plaanide kohaselt Ventspilsis, kuid COVID–19 pandeemiast tingitud ebastabiilse olukorra tõttu on välja töötatud ka alternatiivvariant. Kui finaalvooru ajal kehtib reisi- ja kogunemiskeeld, siis viiakse finaal läbi virtuaalselt.

“Ventspils IT Challenge” raames toimub mitmed lisavõistuvõtmisi ja aktiivsed osavõtjad (nii õpilased kui ka õpetajad) võivad võita väärtuslikke lisaauhindu.

Konkursi partnerid on HITSA, Network of innovative informal education for youth (INPUT), MTÜ Nuti-Võlur, IT Haridusfond - Start(IT), Prezi, Infogram, Overly, Accenture Latvia, Läti Informatsiooni- ja Kommunikatsioonitehnoloogia assotsiatsioon (LIKTA), “ALL DIGITAL”, Läti informaatikaolümpiaad, eTwinning, Ventspilsi linnaduuma (linnavolikogu), Ventspilsi Kõrgkool, Ventspilsi Digikeskus, Ventspilsi Tehnikum, Ventspilsi Loomemaja ja Ventspilsi Haridusvalitsus.

Lisainfo: http://ventspilsitc.com/

Samal teemal:

• Konkurss “Ventspils IT callenge 2019” ootab osalema õpilasi Lätist, Leedust, Eestist ja Soomest

Aron Sisaski sõnul oli võistluse käik väga huvitav, kuna RangeForce võimaldab IT ja turvalisuse eest vastutavatel meeskondadel vastata rünnetele realistlikes tingimustes, mis aitab treenida ja testida oma oskuseid. “Olen ka varem sellel võistlusel osalenud ning konkurents on igal aastal väga tihe, kuna Eestis huvi küberkaitse vastu üha suureneb. Nii et kokkuvõttes olen väga rahul ja kindlasti tahan ka järgmisel aastal osa võtta,” lisas Sisask.

Võistluste keskne teema oli kaitsta väljamõeldud maineka idufirma infotaristut küberrünnete eest. Selle jaoks tuli paigata ja uuendada erinevaid taristus olevaid teenuseid ja süsteeme. Lisaks oli üks nende populaarsetest rakendustest kaaperdatud ning üle võetud server tuli tagasi võita. Infotaristu koosnes meiliserverist, populaarsest sisuhaldussüsteemist, andmebaasiserverist ja ettevõtte rakendusserverist. Kurikaelte tõrjumise kõrval tuli hoolitseda selle eest, et kõik teenused oleks kättesaadavad ja kasutuskõlblikud. 

Loe lähemalt TalTechi kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal: 

• Eestile tuli USA veebipõhiselt kübervõistlustelt Magic TCF topeltvõit
• KüberOlümpia on Euroopas tunnustatud küberhariduse projekt

Haritud IT-spetsialistidest on suur puudus ning koostöös HITSA IT Akadeemia programmiga soovib Microsoft kui IT valdkonna üks suurimaid tööandjaid aidata kaasa uue põlvkonna IT-spetsialistide koolitamisele.

Microsoft’i välisõpingute magistristipendium on mõeldud ühe andeka magistrandi välisõpingute toetamiseks väljaspool Eestit loodus- ja täppisteaduste valdkonnas või interdistsiplinaarselt eeldusel, et üks kõrgharidusastmetest läbitakse infotehnoloogia valdkonnas. IKT valdkonna tuleviku suundasid teades soovitab Microsoft välisõpingutel valida õppimiseks Machine Learning, Big Data, Artificial Intelligence, Cloud Computing, Edge Computing, Quantum Computing valdkondadega seotud õppesuuna. Samas ei ole eelnimetatud suuna valik kohustuslik ning seda ei peeta stipendiumi jagamisel eelistuseks ega eelduseks. 

Stipendium on ette nähtud välisülikoolis õppemaksu tasumiseks või õpingutega seotud kulude katmiseks 2020/2021 õppeaastal. Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi kodanikud või alalise elamisloaga isikud, kellel on täidetud magistriõppesse astumise eeldused.  

Stipendiumi taotluse esitamise tähtaeg on 15. juuni 2020. Lisainfot saab HITSA kodulehelt. Stipendiumi taotlemise dokumendid esitatakse HITSA konkursiveebis.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi ning konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ja valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus. 

Kvaliteedimärke antakse e-kursustele alates 2008. aastast. Seekord esitati 42 taotlust e-kursusele kvaliteedimärgi saamiseks, esitajaid oli nii üldharidus- kui kõrgkoolidest. Eriolukorra tõttu toimus esmakordselt kogu hindamisprotsess veebipõhiselt. Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati 34 kursust.

Tallinna Ülikooli prorektor Priit Reiska sõnas tervituskõnes, et Eesti e-Ülikoolis (Eesti kõrgkoolide konsortsium, mille tööd juhib HITSA), teevad kõrgkoolid head sisulist koostööd. Kvaliteedimärk e-kursustele on üks näide sellest. „Ilma e-õppeta oleks meie elu vaesem ja haridus jääks suures osas andmata. E-kursuseid, mida luuakse, ka tagasisidestatakse. Tunnustusüritus on selles kontekstis väga oluline,“ sõnas Reiska. 

Siinkohal kolme kvaliteedimärgi pälvinud e-kursuse lühitutvustused. 

Eesti Maaülikooli kursus „Infootsingud ja andmebaaside kasutamine“, autorid Karin Naruskov, Raili Zuba, Karmen Kalk. Õppijate tagasiside: väga vajalik kursus, sobib ideaalselt e-õppeks. 

Kursus on mõeldud Maaülikooli tudengitele, see on 100% veebipõhine, vabaainena toimub sügisel ja kevadel, kursusel on 7 moodulit ning see toimub Moodle´is. 

Ühe eripärana tõi Karin Naruskov tutvustuses välja, et ekraanil on kohe sisenedes üleval näha  e-kursusel edenemise riba. See on kasulik nii tudengile kui õppejõule, sest näitab, millised tööd on juba tehtud, millised tegemata. 

Kursuse õpijuhises on näidatud kursuse eesmärk, õpiväljundid, vajalikud eelteadmised ja teemad, mis tuleb kursuse jooksul läbida. Välja on toodud iseseisvad tööd ja tähtajad, millal mis moodul toimub. Kursuse õppematerjalid on H5P vahend (keskkond, kus saab luua õppematerjale), raamat ja tund. Tunnis on tekst kombineeritud videoga. Ülesanded on esitatud materjali sees (automaatne tagasiside), testid eraldi (automaatne tagasiside). Raamatu puhul tuleb teksti lugeda raamatust, ülesande täitmiseks on allalaetavad töölehed. Veel ühe eripärana tõi Karin Naruskov selle kususe puhul välja tagasiside videod. Nimelt kõike kirja panna, kust ja kuidas mingit infot otsida, läheks pikaks, videos näidatakse ülesande lahendamise käik infootsingul. 

Kadrin Meremäe Eesti Maaülikoolist tutvustas oma e-kursust „Hügieeninõuded ja personali hügieen ilu- ja isikuteeninduses“.

Tegu on Maaülikooli avatud ülikooli esimene täiendõppe e-kursus, mis valmis sügisel 2018 ja on HITSA Moodle´i keskkonnas. Praeguseks on kursuse läbinud ligi 100 õppijat. 

See täiendusõppe e-kursus ilu- ja isikuteenuse spetsialistidele hügieenialaste teadmiste omandamiseks. Hindajad tõid välja, et kursusel on õppija jaoks selge struktuur ja õppemetoodika on detailideni läbi mõeldud. Õppijate motivatsiooni aitab hoida paras tempokus ja huvitavad õppematerajalid. 

Suurimaks väljakutseks e-kursuse loomisel pidas Kadrin Meremäe laia sihtrühma. „Täiskasvanud õppijad, kes ei saa olla 24/7 arvuti taga, kellel võib puududa kogemus e-kursusel õppimisest. Pidasin oluliseks, et teaduspõhine informatsioon oleks antud edasi õppijasõbralikul moel; kursus peab olema tehniliselt kasutajasõbralik; et oleks põhjalik õpijuhis ja kursuse sõnastik; paindlik ajakava,“ iseloomustas Meremäe kvaliteedimärgi saanud e-kursust.

E-kursusel „Hügieeninõuded ja personali hügieen ilu- ja isikuteeninduses“ on  hea värvilahendus, ühtne stiil. Kursusel on kolm moodulit: esmalt mooduli lühikirjeldus, siis lühike õpijuhis, siis õppematerjal, küsimuste-vastuste foorum ja võimalus osaleda koostööringis. 

E-kursuse õppematerjalid on interaktiivsed. Tekstid on paraja pikkusega, oluline info on esile tõstetud. Selgitavad videod, joonised, toetavad animatsioonid aitavad õppijat. Kadrin Meremäe tõi esile ka  positiivse õhkkonna loominse kursusel, toimiva ja efektiivse tagasiside olemasolu ja selle et õppijad saavad anda tagasisidet õpetajale. „Et e-kursus oleks efektiivne, peab e-keskkond olema õppija- ja kasutajasõbralik. E-kursusel toimub õppijate toetamine õppeprotsessis.“

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi MOOC „Ravimitest maakeeli“ pälvis samuti kvaliteedimärgi. Kususe autorid on Janne Sepp, Ain Raal, Karin Kogermann, Kersti Teder ja Daisy Volmer.

Hindajad tõid esile, et tegu on lihtsa struktuuriga ja huvitava tehnilise lahendusega täiendusõppe kursusega, mis annab hea ülevaate ravimite ajaloost, nende koostisest ja manustamise põhimõtetest. 

Kursuse eesmärk on jagada laiemalt tõenduspõhist infot ravimite kohta; suurendada ühiskonna teadlikkust ravimitest ja farmaatsia erialast, et inimesed oskaksid ja julgeksid ravimite kohta apteekritelt nõu küsida. MOOC tundus koostajatele parima tehnilise lahendusena. 

„Ravimitest maakeeli“ on kuuenädalane kursus, kus igas moodulis on kõigepealt teema tutvustus, teemat sissejuhatav videoklipp, siis illustreeritud tekstimaterjal, enesetest ja kontrolltest. 

Janne Sepp märkis, et 2. märtsist 12. aprillini toimus planeeritud MOOC, muutusi ei olnud vaja teha, ainult foorumis lisandusid SARS-COV2 ravimite väljatöötamise küsimused. „Enamik kursuse läbinutest soovitab seda ka teistele. Ravimite kasutamine tundub elementaarne, kuid tegelikult on nii palju, mida me peaksime teadma,“ sõnas Sepp. 

Kõik kvaliteedimärgi saanud e-kursused leiab siit: https://www.hitsa.ee/uudised-1/e-kursuse-kvaliteedimargi-saajad-on-selgunud 

Tunnustusseminar on järelevaadatav: 

Samal teemal:

• Aasta e-kursuse tiitli pälvis kursus Läänemeremaade ajaloost