Sel korral on konkursile oodatud erinevad digitaalsed meediumid: foto, arvutigraafika, animatsioon või video. Töid hindab muuseumi töötajatest ja kunstnikest koosnev žürii, mida juhib Tartu linnakirjanik Mika Keränen. Iga vanusegrupi parimad tööd eksponeeritakse veebinäitusel.

 Alanud Eesti Vabariigi juubeliaastal mõtleb kindlasti nii mõnigi eestimaalane sagedamini kui tavaliselt sellele, milline on see Eestimaa, mida tema teab või tunneb. Kas Eesti on tema kodu? Milline see kodu tema jaoks on?

Kodu võib olla seotud kindla füüsilise ruumiga, olgu selleks siis tuba, korter või maja, milles elatakse. Koduselt ja mugavalt võib end tunda oma hoovis ja tuttaval tänaval, kodukülas ja -linnas, kodulähedastes parkides, seenemetsades, viljapõldudel, jõe kaldal ja mere ääres. See ruum võib olla palju suurem ja avaram, hõlmates üht riiki, geograafilist piirkonda või koguni tervet planeeti. Samas võib kodutunne olla seotud hoopis meid ümbritsevate oluliste esemetega, mida võib võõrasse ruumi liikudes endaga kaasa võtta ja luua sinna oma kodu. Kindlasti leidub neidki, kes leiavad, et kodu on seotud eelkõige inimestega, kes neile olulised. Kuna kodu tähendus on igaühe jaoks nii erinev, siis võib kodu mõista ka kui vaimset ruumi või emotsiooni.

Konkursil osalemise tingimused:
 1. Osaleda võivad kõik lapsed, vanusegrupid 7–10aastased, 11–15aastased, 16–18aastased.
 2. Tehnikad: foto, fotomanipulatsioon, arvutigraafika, animatsioon, digitaalne kollaaž või video pikkusega kuni       30 sekundit. 
 3. Tööd või neile viitavad lingid saata e-posti aadressile kunstikonkurss@gmail.com. Kirjale lisada kindlasti           töö pealkiri, lapse nimi, vanus, kool, juhendaja, kontaktandmed.
 4. Viimane postitamise kuupäev on 9. aprill 2018.
 5. Žürii koosneb muuseumi töötajatest ja kunstnikest. Auhinnatakse kõigi vanusegruppide parimaid. Võitjad         kuulutatakse välja muuseumi kodulehel ja Facebook’i lehel.
 6. Paremad tööd eksponeeritakse virtuaalsel näitusel alates 23.04.2018.

Allikas: Tartu Kunstimuuseumi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kumu kutsub kunsti juurde – muuseumitunnid uutel näitustel!
• Tartmusis toimub töötuba ja perepäev

Kvaliteedimärk on tunnustus e-kursuse loojale, olles oluline ühtviisi nii õpetajale-õppejõule kui ka kursusel osalenud õppijatele. Iga-aastaseks traditsiooniks muutunud e-õpet toetava protsessi eesmärk on kaasa aidata e-kursuste kvaliteedi tõstmisele ning taseme ühtlustamisele. Alates 2008. aastast on kvaliteedimärgi pälvinud 266 e-kursust. Kvaliteedimärgi taotlemisest saavad kasu nii õpetajad, õppejõud kui ka õppijad, kelle jaoks muutub e-õpe atraktiivsemaks, õppeprotsess mitmekülgsemaks ja kvaliteetsemaks.

E-kursuse kvaliteedimärki saavad taotleda kõik haridusasutused täielikult või osaliselt veebipõhistele kursustele (sh täiendusõppekursustele ja MOOCidele), mis ei ole eelnevate taotlusvoorude tulemusel kvaliteedimärki saanud või millel on kvaliteedimärgi saamisest möödunud rohkem kui kolm aastat.

Kvaliteedimärgi taotlemiseks tuleb esitada kursuse eneseanalüüs, taotlus ning organisatsiooni retsensioon HITSA konkursiveebis. Ootame e-kursuste eneseanalüüsi tegema ja kvaliteedimärki taotlema kõiki kursuste autoreid!

E-kursuse kvaliteedimärgi taotluste esitamine on avatud 20. veebruarist 12. märtsini 2018 HITSA konkursiveebis. Täpsemat info taotlusvooru kohta loe siit.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Selgunud on e-kursuse kvaliteedimärgi saajad ning aasta e-kursus
• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu juht Kristi Ploom märkis, et õppurite ettevõtlikkuse arendamine ja ettevõtluse õpetamine on Eesti veel paremaks muutmisel võtmeküsimus. „Konkursiga soodustame õpilaste initsiatiivi ja õhutame rohkem koostööd tegema,“ ütles Ploom. „Eesti Vabariigile tehakse sellel aastal palju kingitusi. Ka konkursil osalejate teod võivad anda oma panuse ning viia tulemusteni, mis annavad põhjust rõõmustada järgmised sada aastat.“

Ettevõtlikke tegusid saab esitada konkursile kahes kategoorias: äriline tegu, mille tulemusena valmib toode või teenus ning sotsiaalne tegu, mis aitab lahendada näiteks mõnda kogukondlikku probleemi. Mõlema kategooria puhul on oluline, et tegu oleks uudne, oluline ja eluline ning pakuks leidlikke ja nutikaid lahendusi. Võistlustulle ei astu ideed, vaid teod, see tähendab, et ideed peavad olema esitamise ajaks osaliselt või täielikult ellu viidud.

Hindamine toimub kolmes vanuserühmas: 7-10-aastased, 11-15-aastased ja 16-26-aastased. Osaleda võib ka üksi, ent meeskonnatöö eest saab lisapunkte, sest suuremate tegude tegemiseks on üldjuhul vaja rohkem abikäsi ning tiimitöös tekkiv sünergia aitab lastel ja noortel tegusid paremini ellu viia. Žürii hindab teo olulisust, läbimõeldust ja teostust, uuenduslikkust ja potentsiaali tulevikus ning tegijate meeskonnatööd.

 Konkursitööde esitamise tähtaeg on 14. september.

Tööde esitamiseks tuleb täita veebivorm, lisada kuni 10 pilti või kõige rohkem 5 minuti pikkune videopilt töö käigu kohta.

Võitjad kuulutatakse välja novembris. Iga vanuserühma parimad saavad osaleda just neile korraldatud inspiratsioonipäeval oma ala tippu kuuluvate ettevõtjatega. Lisaauhindadeks on tasakaaluliikurid, muusikamängijaid, kõrvaklapid jm, kõigi finalistide vahel loositakse välja elektriroller Stigo.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Ettevõtlusõpe jõuab uuel aastal kutsekoolidesse ja rakenduskõrgkoolidesse
• Tunnustati ettevõtlusõppe edendajaid

Sel aastal oodatakse üliõpilasi, haridus- ja kasvatusteadlasi ning õpetajaid oma töid esitama järgnevates kategooriates: 

-          eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel

-          võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel 

-          magistritöö

-          populaarteaduslik töö

Kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss aitab esile tõsta ja tunnustada parimaid kasvatusteadlasi ja kasvatusteaduslikku uurimistööd laiemalt, õhutades uurimistulemuste avaldamist ja tutvustamist õpetajatele ning avalikkusele.

Esimene kasvatusteaduslike tööde konkurss toimus 1990. aastal. Konkursi üle veerandsaja aastase ajaloo jooksul on tunnustatud sadu haridusteadlasi. Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus, seda korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts, rahastajaks on Haridus- ja Teadusministeerium.

Konkursil on läbi aastate premeeritud väga erinevaid töid, mis valminud nii ülikoolides, rakenduskõrgkoolides kui ka koolides. 2017. aastal konkursil premeeritud tööd uurisid näiteks motivatsiooni rolli matemaatikateadmiste omandamisel, õpistrateegiate rolli lugemise tulemuslikkusel ning eneseregulatsiooni profiilide seoseid arvutus- ja lugemisoskustega algklassides. Tänaseks on rohkelt kasutamist leidnud koolipsühholoogide hindamisvahendite komplekt. Üks auhinnatud magistritöödest, mis kaitsti Kaitseväe Kõrgemas Õppeasutuses, käsitles automaatrelva baasõppe ainekava. 

Kasvatuskonkursi veebileht ja elektrooniline osalusvorm:  http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/kasvatusteaduslike-toode-konkurss/

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilaste teadustööde konkurss ootab töid juba kuu aja pärast
• Üliõpilaste teadustööde konkursi parimad on Kirsti Jõesalu ja Indrek Kalvet

Täna saab üllatuse, uhkuse ja tänutundega teada anda, et uurimistööde võistluse korraldamise südamesse Paidesse on saabunud ei vähem ega rohkem kui täpselt 100 tööd. 

Oma perede ajalugu uurisid 3.-6. klassi õpilased kokku üheksast maakonnast – Saare-, Järva-, Valga-, Võru-, Viru-, Pärnu-, Viljandi-, Lääne- ja Harjumaalt.

Traditsiooniline tänupäev kõikidele osalejatele ning nende juhendajatele toimub 4. juunil Paides.

Aastatepikkune kogemus näitab, et kodu-uurijate järelkasv tunneb huvi oma juurte vastu ning väärtustab eri põlvkondade vahelist sidet. Konkursile saadetud töödes kirjutavad õpilased, kui palju toredaid koosolemise hetki ja põnevaid lugusid pakkusid neile kokkusaamised ja vestlused vanemate ja vanavanematega.

Võistluse korraldajad Heli Prii, Eve Krais ja Tiina Kivimäe

Foto: erakogu

Samal teemal:

• Algab kaheksas väikeste kodu-uurijate tegevusaasta
• Parimad väikesed kodu-uurijad selgunud

Sündmuskeskuses SpaceX toimunud tseremoonial tunnustas ja tänas noortevaldkonna silmapaistvamaid tegijaid haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Meie üha nutikamaks muutuv noorsootöö paistab väljaspool Eestit väga hästi silma, kuid noorsootöötajad Eestis kahjuks palju vähem, ehkki neil on noorte toetamisel väga tähtis roll,“ ütles minister Reps. „Tunnustagem ja märgakem noorsootöötajate tööd. Oma panuse saab anda iga lapsevanem, kui ütleb näiteks järgmisel korral last huviringist või trennist koju tuues juhendajale, et hindab tema tööd. Muutus võib alata ühest sõnast, aitame sellele muutusele kaasa ja tunnustame noorsootöötajaid.”

Tänavune aasta noorsootöötaja Ivo Visak on andnud pikaajalise panuse Eesti noortemaastiku arendamisse. Tema eestvedamisel on muuhulgas märkimisväärselt kasvanud Eesti Noorteühenduste Liidu võimekus ja mõju ühiskonnas ning viidud ellu olulisi muudatusi. Lisaks on Ivo seisnud selle eest, et noori nähakse tõsiseltvõetavate ja hääleõiguslike kodanikena.

Samuti aasta noosootöötja tiitliga pärjatud Riin Luks tegeleb Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduses noorte omaalgatuste elluviimise toetamise projektiga „Nopi Üles“, mille kaudu saavad noored oma idee elluviimiseks nii üldist koolitust kui ka individuaalset nõustamist. Riin teeb tihedat koostööd erinevate osapooltega, et võimalikult paljud noored saaksid oma ideed ellu viia.

Aasta huvikooliks valitud Pernova Hariduskeskuse üheks peamiseks eesmärgiks on ühtse õpperuumi arendamine Pärnu haridusmaastikul. Hariduskeskus on ülelinnalise koostööprogrammi „Pärnu linn kui õpikeskus“ idee ja põhimõtete edasikandja, tegevuste eestvedaja ning õpikeskkonna arendaja.

Aasta noortekeskuse tiitli pälvinud Valga Avatud Noortekeskus on viimastel aastatel tugevalt panustanud noorte arengusse ja pakkunud noortele võimalusi oma ideede elluviimiseks. Lisaks panustab noortekeskus aktiivselt probleemse käitumisega noorte arengusse, toetades neid läbi mitteformaalse hariduse.

Tiitliga aasta noorteühing või -organisatsioon tunnustatud Eesti Väitlusseltsi põhitegevuseks on väitluskultuuri arendamine, noortele väitlemise kogemuse andmine ja sisukate arutelude loomine aktuaalsetel teemadel. Tänu sellele on Eesti Väitlusselts andnud tugeva panuse noortevaldkonna, kodanikuühiskonna ning kogu Eesti ühiskonna arendamisesse.

Aasta osaluskogu ja õpilasesinduse kategoorias võitjaks osutunud Koeru Keskkooli õpilasesindus paistis möödunud aastal silma eelkõige uute algatuste ja tugeva ning jätkusuutliku meeskonna poolest. Motiveeritud noored võtsid julgelt vastu uusi väljakutseid, pälvisid nii vabariiklikku tuntust kui ka koolikaaslaste ja kogukonna toetuse.

Aasta noortemalevaks valitud Paide linna töömalev on Paide Avatud Noortekeskuse korraldatav malev, mis toetab Paide eesmärke noorsootöö valdkonnas – pakkuda noortele võimalust saada töökogemust ja suhelda eakaaslastega, tekitada ja hoida tööharjumusi ning pakkuda vaba aja veetmise võimalusi.

Aasta noortelaagri tiitli pälvinud Eesti Skautide Ühingu rahvusvaheline suurlaager „Seiklusratas“ pakub iga nelja aasta järel noortele rahvusvahelist kogemust ja tutvustab skautide tegevusi üle maailma. Möödunud suvel toiminud laagrist võttis osa ligi poolsada noort, nende seas ka erivajadustega ning majanduslikes raskustes noored.

Aasta noorsootööühinguna tunnustatud Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus vastutab 154 noortekeskuse töö eest üle Eesti. Noortekeskuste katusorganisatsioonina on oma liikmeid hoitud kursis kõige noorsootöös toimuvaga, et noortekeskused oskaksid oma töös teha olulisi valikuid ja tõsta järjepidevalt töö kvaliteeti.

Aasta kohalikuks omavalitsuseks valitud Rõuge vald on pälvinud laialdaselt tuntust noorte tegevust väärtustava ja toetava omavalitsusena, olles noorsootöösse panustanud juba viimased 20 aastat. Valla soov teha koostööd noorsootöö valdkonna tegijatega on võimaldanud hoida piirkonna noored aktiivsena, motiveerituna ja kodukohta hoidvana.

Aasta toetajaks noorsootöös osutus Eesti Lastekirjanduse Keskus koos Kultuuriministeeriumiga. Eesti Lastekirjanduse Keskus viis 2017. aastal ellu Kultuuriministeeriumi algatatud sündmuste sarja Laste Vabariik, mille eesmärgiks oli tutvustada ja edendada eesti rahvuslikku kultuuri. Eesmärgi täitmiseks pakuti lastele arendavat ja loovat tegevust ning harivat ja kvaliteetset meelelahutust.

Tiitliga aasta tegu noorsootöös pärjati EV100: „Kas hundil on pojad või kutsikad?“. Möödunud aastal Eesti Vabariigi 100. aasta sünnipäeva tähistamiseks loodud üle-eestilise matkaprojekti „Kas hundil on pojad või kutsikad?“ käigus kasutati matka kui meetodit noorsootöös oluliste eesmärkide saavutamiseks.

Pikaajalise panuse eest noortevaldkonda pälvisid tunnustuse kolm noortevaldkonna tegijat: Anne Kivimäe, Ilona-Evelyn Rannala ja Tiiu Kadak.

Anne Kivimäe on olnud noortevaldkonna edendaja alates aastast 1997, mil ta alustas tööd noorsootöötajana. Anne juhtimisel loodi esimene teadaolev ametlik noortekeskus ja esimene noorte osaluskogu Eestis. Tema aastatepikkune panus Eesti noorsootöö arendamisel on taganud valdkonna jätkusuutlikkuse ning pideva arengu.

Ilona-Evelyn Rannala on ligi 15 aasta jooksul panustanud noorsootöösse nii professionaalse noorsootöötaja ja juhina, vabatahtlikuna, noorsootöö õppejõuna, noorsootöö magistriprogrammi rajajana, uurijana kui ka väliskoostöö projektide eestvedajana.

Tiiu Kadak on Eesti noorsootöö maastikul aktiivselt osalenud juba 20 aastat. Tiiu on pikaaegne aktiivne Laagrijuhtide Nõukoja liige ning on andnud suure panuse, et noortelaagrite tegevus nii Tallinnas kui ka kogu Eestis oleks süsteemne, kvaliteetne, turvaline ja arendav.

Taustainfo

Noortevaldkonnas töötab ligikaudu 5000 inimest. 
Tunnustamist väärivaid kandidaate oli võimalik esitada 12 kategoorias. 
Kokku esitati 146 kandidaati, keda hindas noortevaldkonna esindajatest ja noortest koosnev komisjon. 
Noorsootöötajate riiklik tunnustamine Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt on kujunenud traditsiooniks, tänavune tunnustussündmus oli juba kaheteistkümnes. 

Allikas ja fotod: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Euroopa noortevaldkonna juhid Tallinnas: nutikas noorsootöö digitaalses Euroopas esitab uusi väljakutseid
• Noorteühingud saavad oma tegevuseks taotleda riigieelarvelist toetust

Kolme päeva jooksul tutvuvad noored uue toote või teenuse loomisega alates probleemi märkamisest, sihtgrupi määratlemisest ja lahendusideede väljamõtlemisest kuni valmis toote ja turundamiseni. Praktiliste ülesannete käigus kogetakse, kui oluline on toote sünni juures meeskonnatöö oskus  ning missugune on selles protsessis disaineri, inseneri ja turundaja roll. Talvekooli lõpuks valmib igal meeskonnal ka oma ideest toote mudel.

Selle aasta laagri läbivaks teemaks on meditsiiniga seotud teadus ja tehnoloogia. Talvekoolis osalejad otsivad selle valdkonnaga seotud probleeme ning mõtlevad neile lahendusi.

Rakenduspõhiseid taustateadmisi käivad noored kogumas Tartu Ülikooli kliinikumi Spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus. Traditsiooniline külaskäik toimub ka öisesse Ahhaasse. Laagri õhtukülaline on TÜ Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Allik.

Talvekooli jooksul meeskonnatöödena valminud ideede mudeleid tutvustavad noored leiutajad pühapäeval, 28. jaanuaril kell 12 Tartu Kunstikooli ruumides (Eha 41) algaval esitlusel, kuhu on oodatud kõik huvilised ning osalejate pereliikmed. Õpilasi juhendavad noored insenerid, tootedisainerid ja turundusspetsialistid.
Noorte leiutajate talvekool toimub kümnendat korda, seda  korraldab Eesti Teadusagentuur ja rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Kasvatusteaduslike tööde riiklikule konkursile saab töid esitada 15. märtsini
• Õpilaste teadustööde konkurss ootab töid juba kuu aja pärast

Oodatud on must-valged originaaltööd formaadiga 210x297 mm (A4). Tööde arv on piiramatu. Iga töö tagaküljele tuleb kirjutada oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass ja aadress.

Tööd saata või tuua 1. aprilliks 2018 Tartu Variku Kooli aadressil Aianduse 4, 50110 Tartu, õpetaja Paul Kunman.

Töid ei tagastata, parematest töödest korraldatakse näitus.

Insplay ja Robomiku koostöös LEGO Educationiga otsivad STEM-valdkonna õpetajaid, kellel on salajane valem, mis aitab LEGO klotside abil innustada uudishimulikke noori. Kui arvad, et sinul või mõnel su tuttaval on selline valem, võta osa konkursist LEGO Education Teacher Award ja võida reis USA-sse Bostonisse (juunis 2018).

LEGO Education Teacher Award on mõeldud alg-, põhi- ja keskkooliõpetajate tunnustamiseks. Osalemiseks näita vaid, kuidas oled LEGO klotside abil õppetööd täiustanud. Mida loovam, uudsem ja innustavam on lähenemine, seda parem! 

Eesti konkurssi korraldavad Insplay ja Robomiku koostöös LEGO Educationiga. Vaata lisainfot www.teacheraward.ee ja saada avaldus hiljemalt 30. aprilliks 2018. Vaata ka täpsemat infot Insplay kodulehelt!

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• Robootikanädalavahetus Laagri koolis
• Uued haridusrobotid InO-Bot ja SPRK+

Idee puhul võib tegu olla nii toote kui ka teenusega, mis aitab säästa ressursse või tõsta teadlikkust. Seda nii kodus, koolis, linnakeskkonnas või kogu maailmas.

KIKi juhataja Veiko Kaufmanni sõnul õpetab Negavatt professionaalide juhendamisel paberil olevast ideest välja kasvatama reaalse toote, teenuse või kampaania. „Negavati konkursi kaasabil on mitmed julged ja nutikad lahendused meie elukeskkonda paremaks muutnud. Suurelt mõtlemine on see, mis Negavatil edu toob," ütles ta.

Viiendal juubelihooajal ootab Negavatt ressursisäästlikke ideid kõikidelt 18-30-aastastelt noortelt. 

„Varasema nelja aasta praktika põhjal näeme, et praeguses avatud ja muutuvas maailmas mõtlevad noored laiemalt kui igapäevane koolielu. Samuti suheldakse erinevas vanuses ja valdkondades tegutsevate inimestega. Seepärast ootamegi sellel aastal konkursile ideid kõikidelt 18-30aastastelt. Ka ei pea esitatav idee enam olema seotud konkreetse kõrgkooliga," selgitab muutusi Negavati projektijuht Kadi Mitt.

Laekunud projektide hulgast välja viisteist parimat, mis saavad edasi konkursi järgmisesse etappi. Edasipääsenuid ootab 17.-18. märtsil ees seminar, kus koolitaja Mart Kikase ja mentorite käe all ideed juba reaalsemaks vormitakse. Seitse nutikamat ja läbimõeldumat ideed pääsevad aga Negavati superfinaali 31. mail, kus selgitatakse välja parimatest parimad. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks.

Eelmise hooaja Negavati projektid on tänaseks oma ideede realiseerimisega lõpusirgel. Näiteks on võtmehoidjaks kokkuvolditavaid ja korduvkasutatavaid poekotte tegev Poko oma toodet edasi disaininud ja müüb neid oma kodulehel. Taaskasutatud materjalidest biolagunevat toidupakendit arendav Boxit on valmis saanud prototüübi ning loonud esimesed kontaktid toidukohtadega pakendite kasutamiseks. Mõlemad projektid pääsesid ka üleeuroopalise konkursi ClimateLauncpad Eesti finaali ning Poko Ajujahi saja parema hulka.

Ideede esitamisega seotud info leiab Negavati kodulehelt ja Facebooki lehelt. Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa ressursse.

Allikas: KIKi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Parim Negavati meeskond teeb põhust nõusid
• Homme selguvad Negavati neljanda hooaja võitjad