„Pillimänguoskus avab lastele täiesti uue imelise maailma ja seetõttu on uute pillide soetamine tõeliselt hea kingitus kõigile lastele ja noortele. Ühegi Eesti lapse pilliõpe ei peaks jääma pilli puuduse taha pidama,“ rääkis EV100 juhtrühma liige Tiit Pruuli. Tänavu toetab Riigikantselei pillide soetamist 330 000 euroga. Toetust saavad taotleda asutused, kes pakuvad muusikalist huviõpet: muusikakoolid, huvikoolid, kultuuri- ja noortekeskused, orkestrid. Samuti saavad toetust taotleda lasteaiad ning muusikaringide läbiviimiseks ka üldhariduskoolid. Pilliostu rahastatakse kuni 80% pilli hinnast, taotleja omafinantseeringu suurus on vähemalt 20%. Täpsemat infot projekti tingimuste ning taotluse esitamise kohta saab siit.   

Tegemist on järjekorras juba kolmanda taotlusvooruga, üks voor toimub veel 2018. aastal. Tänaseks on toetatud tuhande pilli soetamist, nende seas on uusi pille saanud ka Värska Muusikakool. Värska lastel on võrreldes varasemaga juures kaks viiulit ja kaks akordionit, seal hulgas digitaalne akordion. „Viiulid said enda kasutusse Mari ja Joosep, kes rõõmustasid uute pillide hea kõlakvaliteedi üle,“ ütles muusikakooli direktor Tiina Kadarpik. Tänu uudsele kõlale ja erinevatele heliefektidele on lastes erilist huvi tekitanud digitaalne akordion. „Meie akordioniõpetaja lisab digitaalse pilli rütme ja erinevaid tämbreid ansamblite koosseisu ja õpilased on andnud tagasisidet, et digitaalse akordioni lõõtsa liigutades ei väsi nii kiiresti kui naturaalpilli puhul,“ lisas Kadarpik. 

Lisaks taotlusvoorus osalemisele on kõik pillisoovijad teretulnud endast märku andma  pill.hooandja.ee keskkonnas. Tegemist on ühisrahastusplatvormiga, kus kõik head annetajad saavad oma panuse anda. Kõigile, kes pill.hooandja.ee keskkonnas koguvad oma projektile vähemalt 75% eesmärgistatud summast, garanteeritakse puudujääva summa eraldamine "Igal lapsel oma pill" eelarvest.

Ühiskingituse eestvedajad on Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Eesti Sümfooniaorkestrite Liit ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond. 

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Tulemas on Eesti rahva ja riigi senise ajaloo kõige ümmargusem ja suursugusem tähtpäev. Sünnipäeva tähistatakse 2017. aasta aprillist 2020. aasta veebruarini. Lähem info ettevalmistuste kohta on leitav veebilehelt ev100.ee. 

Allikas: EV100 korraldustoimkonna info. Foto: erakogu.

Samal teemal:

• Uuring: noorte huvitegevuse kättesaadavust pärsivad transpordiolud ja juhendajate nappus
• Huvikoolid saavad riigilt toetust
• DJ-d õpetavad HITSA tehnoloogiapäeval muusikat miksima

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2016. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 28 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel.

Tänavused kandidaadid on (esitamise järjekorras):
„Eesti kohanimeraamat“ 
Raamat „Eesti keele hääldus“ 
Eesti Keele Instituudi keeleklipid 
Klassikaraadio saade „Folgialbum“ 
Eesti keele hea kasutuse ja kirjanduse (eriti luule) propageerimine kaasaegsetes meediakanalites (Twitter, Facebook); Säutsupääsukese kalambuurid 
Eesti muuseumihariduse sõnastiku „Sõnastaja“ koostamine 
Lõiminguprojektid multikultuursetele lastele eestikeelses klassis/koolis 
Elisa Raamatu iselugeja loomine ja kasutuselevõtt 
Inimõiguste maailmakonverents eesti keeles 
„Kihnu sõnaraamat“ 
„Hiiu keele raamand“ 
Konkurss „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“ 
„Mitmekeelne õppekeskkond – võimaluste paljus: 17 aastat keelekümblust“ 
Veebisõnastik „Alamsaksa laensõnad eesti keeles“ 
Mulgi aabits 
Est-Rus Space 
Abhaasia eestlastele eesti keele õpe 
Eesti viipekeelse lavastuse „Müür“ etendused 
Pimedate punktkirjas menüüd pubides Ristiisa, Big Ben ja Pahad Poisid 
Muukeelse lapse integreerimine eestikeelsesse õpi- ja elukeskkonda: Virtsu näide 
Keelekohvik telekanalis ETV+ 
„Mänguline eesti keel“ õpilastele 
E-õpik „Praktiline eesti keel“ I ja II osa 
Keeletoimetaja kutsestandard 
Saatesari „Keelesaade“ Vikerraadios 
Raamat „Eesti tunded. Sõnaportreed“ 
Ilusa eesti keele kasutamine, hoidmine ja propageerimine Eesti Raadios 
Haridus- ja teadusministri määrus õpikute retsenseerimise kohta 

Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2016 kui e-posti aadressil keeletegu@hm.ee.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Tänavused laureaadid tehakse teatavaks 17. märtsil Vändra Gümnaasiumis.

Vt ka varasemaid laureaate ja auhinna statuuti.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva
• Aasta keeletegu on e-keelenõu

Osalemissoovi registreerimise tähtaeg on 1. märts. 
Festivalile pääseb osalema 20 projekti, mis valitakse välja 15. märtsiks. Valitutele antakse e-posti teel teada ja nimekiri pannakse ka festivali kodulehele.
Info ja registreerumine siin. 

Registreerumisvormi kaudu on vaja esitada kuni 1-leheküljeline projekti lühikirjeldus, mis sisaldab projekti/katse eesmärki ja seda, millistele küsimustele või probleemidele lahendust otsitakse, töö käiku ehk protsessi kirjeldust ning tulemusi ja järeldusi/kokkuvõtet tehtust.
Registreerumisvormis sisestatakse ka töö autori ja tema juhendaja andmed.

Kui projektide ja/või festivali teemal küsimusi tekib, siis võtke kindlasti ühendust tel 730 0335, 520 3270, e-posti aadressil margit.lehis(ät)etag.ee.

Osalema valitud õpilased tutvustavad oma töid mõlemal festivalipäeval (27.04 kell 10-17.30, 28.04 kell 10-13). 

Algkooliõpilaste teadusprojektid on seni olnud väga mitmekesised ja nähtud on klassikalisi uurimistöid, ajaloo ainetel koostatud legoinstallatsiooni ja palju muud väga põnevat.  2015. aastal osalenud algklassiprojektide tutvustusi näeb: https://youtu.be/gNA-1fNvE5M 

Sellisel suurel õpilasteaduse üritusel uurimis- või katseprojekti avalikkusele tutvustamine annab õpilastele hea kogemuse ja võimaldab saada oma tööle ka külastajatelt tagasisidet. Lisaks saab ammutada positiivset inspiratsiooni parimatest õpilaste teadustööde konkursile esitatud uurimistöödest ja vestelda nende autoritega. 

Festivalil ootavad külastajaid teadusteatrite etendused, teaduse tutvustajate väljapanekud, vanemate klasside uurimistööde stendiettekanded, mille autoritelt otse kohapeal töö kohta pärida saab, eakaaslaste projektid ja mitmetes töötubades osalemise võimalus - suur majatäis põnevaid teadusega seotud tegevusi. 2016. aasta festivali tutvustavat videot näeb siit: 

Klassiga festivali külastamiseks on koostatud vaatluslehed, mis aitavad õppekäiku eesmärgipärasemaks ja süsteemsemaks muuta. Lehed on samuti leitavad festivali veebilehelt.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Baltikumi suurim teadusfestival otsib kaaskorraldajaid
• Tänavu toimub läbi aegade suurim Teadlaste Öö festival

Innove elukestva õppe keskuse juhataja Maarja Parve sõnul on koolitused, mida taotlusvoorust rahastatakse õpetajatele väga vajalikud, sest „Kaasava hariduse“ valdkonna täiendusõppe läbinud pedagoogid oskavad edaspidi paremini arvestada õppurite eripära ja kohandada õpet vastavalt. „Ohutuse“ valdkonna õpe aga tutvustab õpetajatele, kuidas aine edasiandmise kaudu arendada õppijates teadlikkust turvalisusest ja väärtustada ohutust. „Pedagoogide täiendusõpe peab toetama ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppetöös kasutamise oskuste tõusu, eneseanalüüsioskuse ja uurimispädevuse kasvu ning õpilaste üldpädevuste kujundamise kasvu,“ rõhutab Parve.

Projektitaotlusi on Innovesse oodatud esitama kõrgkoolid ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle õppekavad vastavad haridus- ja teadusministri määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard" nõuetele.

Välja on võimalik jagada kuni 150 000 eurot toetusraha, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 127 500 eurot ja riiklik kaasfinantseering 22 500 eurot. Ühele projektile antav toetus on kuni 8 000 eurot.

Taotlusvooru tutvustav infopäev huvilistele toimub 16. veebruaril Tallinnas.

Täiendavat infot taotlusvooru kohta leiab ja infopäevadele saab registreeruda Innove kodulehel: www.innove.ee/struktuuritoetused/opetajad

Taotlusvooru viib läbi SA Innove struktuuritoetuste agentuuri elukestva õppe keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Õpetajate Ühenduste Koostöökoda pakkus õpetajatele koolitust muutunud õpikäsitusest
• Toetust saab taotleda koolide ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks

Konkursi eesmärk on täiendada majandusvaldkonna artiklite hulka ja muuta majanduskeele mõistevara kättesaadavaks eestikeelses Vikipeedias. Iga uus artikkel on oluline panus eesti keele tulevikku – Vikipeediasse talletatud oskussõnavara ja üldinfo on hästi leitavad nii tavakasutajate kui ka keeletehnoloogiliste vahendite jaoks. Kvaliteetne eestikeelne Vikipeedia on vajalik meid ümbritsevas e-keskkonnas ja seda kasutatakse üha enam olulise informatsiooniallikana. 

„Eriti oluline on Vikipeedia noorte hinnangute kujundamisel – kui internetiotsingule ei leita eestikeelset vastet, siis võib see mõjutada noorte seisukohti emakeele tähtsuse osas,” põhjendas Vikipeedia arendamise vajadust TÜ õppeprorektor Mart Noorma. 

Digihariduse konkursist saavad osa võtta kõik soovijad. Osalemiseks on vaja registreeruda Vikipeedia kasutajaks, leida sobiv teema või artikkel ning asuda kirjutama. Konkursi lehel on välja toodud soovituslik artikliloend.

Hindamiskomisjoni liikmed on järgmised Tartu ülikooli ja Swedbanki esindajad: Helje Kaldaru, emeriitdotsent (TÜ majandusteaduskond); Riina Reinsalu, keeletoimetamise õppejõud (TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut); Ivo Kruusamägi, vikipedist (TÜ); Kaur Orgusaar, karjäärikoordinaator (Swedbank); Tõnu Mertsina, peaökonomist (Swedbank); Art Lestberg, Head of Corporate Sales Business Area (Swedbank).

Hindamiskomisjon selgitab välja parimad artiklikirjutajad, keda premeeritakse auhinnaga. Arvesse võetakse nii artiklite kvaliteeti kui ka teema keerukust ja olulisust. Rahalised preemiad paneb välja Swedbank.

„Digihariduse konkurss on esimene etapp laiemast kampaaniast katta kõik teemavaldkonnad põhjalike ja kvaliteetsete artiklitega,“ sõnas komisjoni liige Ivo Kruusamägi. „Eriliselt hea meel on tõsta esile Swedbanki tuge eesti keele ja kultuuri väärtustamisel,“ kommenteeris konkursi ideed Tartu ülikooli rektor Volli Kalm.

Täpsem info konkursil osalemise kohta on leitav siit .  

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ süvendab koostööd Swedbankiga

„Selleaastane Negavatt võtab koos oma toetajatega fookusesse laiemalt vee- ja toiduga seotud teemad,“ tutvustab konkurssi KIKi juhatuse liige Veiko Kaufmann. „Näiteks kohvi, mida ülikoolides laialdaselt tarbitakse. Aga loomulikult on oodatud ideed ükskõik millisest valdkonnast. Lõppude lõpuks on head ideed kõik need, mis mõtetest kaugemale jõuavad ja just Negavatt pakub võimaluse turvalises keskkonnas neid mõtteid läbi proovida ning muuta need käega katsutavaks.“

Negavati peasponsori Pauligi Coffee Estonia Baltikumi turundusjuhi Berit Branti sõnul pakub kohv ressursisäästuks mitmeid ideid – kohvipuru, kohvipaks, kohvimasinad, kohvitopsid, -kaaned, segamispulgad, uudne kohvivalmistusviis või järjekorrad kohvikutes – võimalusi on  mitmeid.  „Soovimegi kaasa aidata noorte teadlikkuse tõstmisele ning anda neile võimalus muutuste elluviimiseks,“ põhjendab Brant Negevatiga kaasalöömise mõtet.  

Konkursil võivad osaleda ka kõrgkoolide ülesed koostööprojektid ehk tudengid saavad oma meeskonda vabalt kaasata ka sõpru, kes õpivad teistes ülikoolides. Ideid võivad esitada ka kutsekoolide noored.
Pärast ideede esitamise tähtaega, 3. märtsil valitakse laekunud ideede hulgast välja kuni 12 parimat, mis saavad edasi konkursi teise etappi. Negavati auhinnafond on 45 000 eurot. Negavati võitjad selguvad 24. mai finaalüritusel.

Eelmise hooaja Negavati projektid on tänaseks oma ideede elluviimisega lõpusirgel. Näiteks on TTÜ Tartu Kolledži klassiruumis nutikas ruumipõhine sensorite abil juhitav ventilatsioonisüsteem. Lahenduse lõi projektimeeskond Smartvent, kes on pärast Negavatti veel edukalt osalenud konkurssidel Climate-KIC ja Prototron ning planeerivad nüüd oma leiutatud lahendust ka laiemale ringkonnale pakkuda.

Ideede esitamisega seotud info leiab Negavati kodulehelt www.negavatt.ee ning lisaküsimustega saab pöörduda projektijuht Kadi Miti poole: kadi.mitt@kik.ee või 524 2602.

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist.

Allikas: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Samal teemal:

• Negavatt tõmbab pühadetarbimisele pidurit
• Parim Negavati meeskond ketrab Tartu Ülikoolis karpe

Esseekonkursi eesmärk on suunata noori vahetult enne Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva mõtisklema Eesti loo, loota oleku ning lootuse peale. Ürituse patroon on Tõnis Mägi.

Esseekonkurss on suunatud 16-19aastastele noortele nii kodu- kui välismaal. Oodatud on lennukad väge täis esseed, milles on teretulnud nii vaimurikas huumor kui ka edasiviiv kriitika! Hindamine on anonüümne ning žürii esimeheks on Priit Hõbemägi.

Kirjutamise tähtaeg on 19. märts 2017.

Põhjalikum info:

• www.eestiloost.ee
• https://www.facebook.com/eestiloost/
• https://www.youtube.com/watch?v=fXHEjAhpmgw

Samal teemal:

• Kirjuta ennast Ghanasse - esseekonkurss gümnaasiumiõpilastele
• Kodanikupäeva esseekonkurss „Eesti Vabariigi 100. sünnipäev – kas olen külaline või sünnipäevalaps?“

Peaauhinnad: aasta muuseumihariduse edendaja Hullu Teadlase II teaduskonverentsi „Muld kui kuld“ eest, aasta koguhoidja kategoorias valgesse saali loodud ülikooli kingituste avafondi „Kingitud hobuse suhu ei vaadata“ eest, turunduse MuuSa leidliku turundusprojekti eest ja ka aasta muinsuskaitsja muuseumis kategoorias TÜ kultuurivara projekti juhtimise eest. 

„Tartu ülikooli muuseumina oleme väga rõõmsad ja uhked, et hariduskategooria tihedas konkurentsis oma tegevusega silma paistsime ja tunnustuse pälvisime,“ rõõmustab ülikooli muuseumi direktori kohusetäitja Mairo Rääsk. Hullu Teadlase konverents „Muld kui kuld“ keskendus keskkonnateemadele. Konverentsiga seotud uurimustöös osales 330 õpilast üle Eesti. 

Eesti muuseumide aastaauhindade jagamisel oli ülikooli muuseum nomineeritud koguni seitsmes kategoorias. Tartu Ülikooli loodusmuuseumi aasta alguses avatud uus püsinäitus „Maa. Elu. Lugu“ nomineeriti Muuseumiroti auhinnale, mis antakse parimale uuele või renoveeritud muuseumile või uuendatud püsiekspositsioonile. 

2016. aastal jõudis Tartu Ülikooli muuseumi erinevaid väljapanekuid, õppeprogramme, ekskursioone ja üritusi külastama ligi 80 000 inimest. Kokku külastas 2016. aastal Tartu Ülikooli muuseumi erinevaid haridusprogramme üle 10 000 õpilase, kes said teadmisi rahvaste rändamisest, vanast Egiptusest, astronoomiast, vulkaanidest, Tartus tehtud teadusavatusest ja paljust muust. 

Tartu Ülikooli kingituste põhjal loodud avafond valge saali rõdul rõõmustab muuseumi külalisi alates maikuust. „Kuna toomkirikus toimunud remonditööde tõttu muutus ühe varasema kogude ruumi otstarve, siis otsustasime rajada teiste kaasaegsete muuseumide eeskujul esemete ümberpaigutamiseks avafondi. On suurepärane, et muuseumi alustala – koguhoidja - auhinna sellel aastal just meie muuseum pälvis,“ kommenteerib Rääsk. 

„Meie jaoks oli juba superüllatus ning suur õnnestumine see, et meie muuseumil õnnestus aastaauhindade konkursil sedavõrd edukalt muuseumtöö erinevates valdkondades silma paista. Lisaks muuseumihariduse ja koguhoidja auhindadele on meil põhjust uhked olla ka näitusetegevuse, teaduse, muinsuskaitse, ürituste ja turunduse kategooriates pälvitud nominatsioonide üle, sest konkurents kõigis nendes valdkondades on väga kõrgetasemeline,“ lisab ta.

Tartu Ülikooli muuseum ootab kõiki huvilisi ajaloolises toomkirikus Toomemäel, Tartu tähetornis ja ülikooli peahoones asuvas kunstimuuseumis. Kõikide väljapanekute puhul on ka käesoleval aastal oodata põnevaid uuendusi, vahvaid sündmusi ning harivaid programme.

Vaata lisa: www.muuseum.ut.ee

Allikas ja foto: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Muuseumide ühine infopäev õpetajatele läks edukalt
• Tartu ülikooli muuseumid pälvisid rekordarvu muuseumide aastaauhindade nominatsioone

Osalema tulevad ka välisvõistlejad Vantaast ja Peterburist.

Meistrivõistluste korraldamine ühildub 2017. aasta kui oskuste aasta temaatikaga – eesmärgiks on tõmmata noorte tähelepanu kutseharidusele ja väärtustada Eesti ühiskonnas oskusi, sh kutseoskusi, samuti meisterlikkust ja elukestvat õpet. Oskuste aasta idee kutsus ellu Haridus- ja Teadusministeerium ning teema-aastat juhib SA Innove koostöös kutseõppeasutuste, Eesti Tööandjate Keskliidu ja mitmete teiste koostööpartneritega, kelle tegevus on seotud oskuste ja meisterlikkuse väärtustamisega.
 

Üksikasjaliku võistluspäeva kava saab alla laadida siit: 

Allikas: Tallinna Teeninduskooli info.

Samal teemal:

Ametikoolis algavad uued tasuta täienduskoolitused

Valmivad kutseõppeasutuste virtuaaltuurid

Oskuste aasta algas inspireeriva hommikuga Tallinna Teeninduskoolis

Taotluskeskkond suletakse 1. märtsi südaööl vastu 2. märtsi!

2017. a konkursi preemiafond parimate autorite tunnustamiseks on kokku 8100 eurot ja kategooriad koos preemiasummadega on järgmised:

- publitseeritud/aprobeeritud doktoritöö (Heino Liimetsa nimeline preemia): I preemia 1400 eurot ja II preemia 1000 eurot
- võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel: I preemia 1100 eurot ja II preemia 800 eurot
- magistritöö: I preemia 1100 eurot ja II preemia 800 eurot
- didaktilis-rakenduslik töö või õpik (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat): I preemia 1100 eurot ja II preemia 800 eurot

Tutvu konkursil osalemise tingimustega ja tööde esitamise korraga!

Tööde esitamise tähtaeg on igal aastal 1. märtsil.  Konkursile saab töid esitada kokku kuues kategoorias, millest osade puhul toimub konkurss igal aastal ja teiste puhul üle aasta:

- eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel (esitamine üle aasta)
- võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel
- publitseeritud/aprobeeritud doktoritöö (Heino Liimetsa nimeline preemia; esitamine üle aasta)
- magistritöö
- populaarteaduslik töö (esitamine üle aasta)
- didaktilis-rakenduslik töö või õpik (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised    juhendmaterjalid ja õpetajaraamat)

Konkursi tulemused tehakse igal kevadel teatavaks ja parimatel autoritel on võimalus oma töid tutvustada kasvatusteaduste konverentsil, mis toob kokku hariduse ja koolielu päevakajalistel teemadel arutlema õpetajad, koolijuhid, üliõpilased, kasvatusteadlased ja haridusametnikud. Seni on konverentsidel kõneldud kasvatusteaduste evalveerimisest, väljapaistvusest ühiskonnas, haridusasutuste võrgustumisest ja koostööst jms. Konverents toimub vaheldumisi Tallinnas ja Tartus. Järgmine konverents toimub 2017. a aprillis Tallinnas. Eelmise, 2016. aasta konverentsi ettekannetega saad tutvuda siin!

Allikas: Eesti Teadusagentuuri koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Parimad kasvatusteadlased 2016 on selgunud!
• „Võrgustuv õppimine – ei ole üksi ükski kool“ - kasvatusteaduste konverents Tartus