Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse tehnoloogiapäeval 23. aprillil Tallinnas Kultuurikatlas juhendavad elektroonilise muusika huvilisi Tallinna Ülikooli tudengid Karl Henri Rebane ja Frank Hendrikson ehk 2DJ-d.

Karl Henri ja Frank nimetavad end elektroonilises muusikas julgelt iseõppinuteks, seda nii infotehnoloogia kasutuse kui muusika loomise poole pealt. Frank ütleb, et ta ei saanud gümnaasiumis poistekoorigi sisse. „Muusikaga oli mul täiesti null-seis. Aga kui saad põhitõed kätte, kuidas tuleb muusikat miksida, siis tekib endal juba huvi ja silmad lähevad särama.“

2DJ-d Telliskivi Loomelinnaku loomingulises õhkkonnas. 

Karl Henri elus oli ja on tähtsal kohal sport, ja (elektroonilise) muusika juurde jõudis ta samuti spordi kaudu. „Olime noortekoondisega  jalgpallivõistlusel, ööbisime hotellis. Ja seal kostus kuskilt üks hästi hea ja huvitav house lugu. Tekkis kohe huvi, et kuidas see lugu valmis ja võiks midagi lahedat sellest miksida. Kodus mul endal head arvutit ei olnud, võtsin ema läptopi, laadisin demo alla, ja hakkasin proovima. Lõpuks läksin nii hasarti, et unetuid öid ikka kogunes.“

Nii see muusika miksimine käib. Vasakul Karl Henri, paremal Frank HITSA nutiklassis loo sündi demonstreerimas. 

Elektroonilise muusikaga, täpsemalt muusika loomisega (miksimise ja esitamisega) on Karl Henri tegelenud viis aastat, Frank kaks aastat. Koos moodustavad nad ühenduse 2DJ-d, kus Henrik tegutseb pigem produtsendina ja Frank pigem DJ-na. Pigem sellepärast, et sama palju kui koos, tegutsevad nad ka iseseisvalt.

„Oleme kaks noort tegusat kutti. Tutvusime ka muusikaga seoses,“ ütleb Frank. „Karl Henri näitab arvutis, kuidas muusikat tehakse, mina ei ole seda veel ära õppinud. Mina võtan internetist need lood, mis mulle sobivad, ja miksin kokku, mitte ei tee ise. Mõlemad näitame pärast, kuidas elektroonilist muusikat esitatakse. Ühes Tallinna ööklubis on mul igal neljapäeval oma üritus, mängin seal rahvale. Kui alustasin, siis mind pandi otse ööklubisse diskoripulti, ei osanud siis midagi. Aga üks inimene uskus minusse, sellest juba piisas, kõik läks hästi.“

„Mina olen rohkem produtsent, kes teeb muusika enne valmis. Ma olen see, kelle lugu klubides mängitakse. Ise ei ole nii palju DJ olnud,“ ütleb Karl Henri.  „Ma pole muusikat õppinud, olen ise ennast õpetanud. Peres on meil muusikahuvilisi küll, kes mõnd instrumenti mängivad. Ise olen spordiga rohkem tegelenud, muusika tuli kõrvalepõikena.“

Muusikat saab teha mitut moodi. Miks valisite just arvuti ja elektroonilise muusika? “Arvuti on kõige lihtsam, saad noote sättida täpselt nii nagu tahad ja kohe erinevaid sounde proovida. Neid on muidugi hästi palju, tuhandeid,“ selgitab Karl Henri. „Arvutiprogrammis on channelid ehk kanalid, igasse saad panna erineva heli (pilli). Saad kõike koos proovida või ka iga kanalit eraldi kuulata. Päris elus oleks natuke raske hakata kõiki pille ükshaaval läbi proovima.“
 
„Arvuti on kiirem ka,“ arvab Frank. „Kui paberil muudad noote, läheb ju proovimisega rohkem aega. Minul on kõik lood arvutis – ühendan nii vinüülimängijad kui ka mikseri helikaarti, kust jookseb USB juhe arvutisse. Arvutist panen loo käima ja vinüülimängijaga, mis loeb digitaalset vinüülplaati, miksin loo eelnevaga siis kokku.“

Arvutiekraanilt avaneb selline vaade, kui miksimise programm avatud.

Teie ülikooliõpingud ei ole muusikaga seotud, Frank õpib 2. kursusel psühholoogiat ja Karl Henri 1. kursusel rekreatsioonikorraldust.  Miks te muusikat oma erialaks ei valinud? 

Karl Henri: Rekreatsioonikorraldus tundus erialana väga huvitav ja on ka muusikaga kohati seotud, näiteks ürituste korraldamine – muusikafestivalid jne. Kindlat muusikasuunda ei otsustanud veel valida, aga eks näis, mis tulevik toob.

Frank: Muusikaga tegelen pigem ikka hobi korras, saan hariduse kätte, siis vaatab edasi. Sa võid Eestis ju kõva tegija olla, aga sellega ennast ära ei elata.

Karl Henri: Elektroonilise muusika esiletõus on olnud vägagi silmapaistev, palju on tulnud uusi artiste, raske on esile pääseda. Erinevaid stiile tekib kogu aeg juurde. Näiteks troopiline house, olen ka ise hakanud seda rohkem tegema. Kätt võivad muusikamiksimises kõik proovida. Aga et midagi tõeliselt head välja tuleks, on vaja ikka kaua õppida ja harjutada.

Kultuurikatlas on noormehed 23. aprillil kohal hommikust õhtuni: näitavad, kuidas tehakse elektroonilist muusikat ja lasevad huvilistel ka harjutada. Õpetatakse, mis on miksimise põhitõed, mis tehnikat kasutatakse, missuguseid algteadmisi on vaja loo alustamiseks. Vajalik tehnika on kohapeal olemas. Ja muidugi demonstreerivad 2DJ-d, kuidas üks õige house-muusika kõlab. Tantsida võib ka.

HITSA tehnoloogiapäeval osaleb üle 30 Eesti ettevõtja ja organisatsiooni ning tegemist leidub nii lastele kui vanematele. Näiteks saab teha endast 3D-mudeli, luua hologrammi ja panna selle peopesal tantsima, panna end proovile Rakett 69 katsetes, droone lennutada jpm. Tehnoloogiapäev kestab kell 10.30-17.00 ja on tasuta. Päeva juhib Jüri Muttika, kontserdi annab Karl-Erik Taukar. Sündmuse raames toimub ka HITSA õpilaskonkursi „Maailmariik Eesti“ finaal. Vaata lähemalt https://www.facebook.com/events/1547191298913391/.

Fotod: Egert Anslan, Madli Leikop.

Samal teemal:

• Baltimaade talendikonkurss „ZZ Talendid” kutsub osalema andekaid Eesti noori
• HITSA tehnoloogiapäeval saab innovatsiooni käega katsuda