Selleks tuleb pildile püüda kõikvõimalikke keskkonnasäästlikke pühadenippe ning jagada neid sotsiaalmeedias. 

Negavati projektijuht Kadi Mitt selgitab, et rahuliku jõuluajaga kaasneb paratamatult iga-aastane tarbimistrall, kuid Negavatt kutsub tänavu sellelt karussellilt maha astuma ning ressursisäästlikult pühi pidama. „Ootame säästlikult veedetud pühadeajast pilte, olgu selleks siis isetehtud kingitused, kodumaisest toorainest pühadesöök, second hand peokleit või mõni muu lahe idee. Laadides pildid Facebooki või Instagrami ning lisades #negavatt, loosime kõikide pildisaatjate vahel 3. jaanuaril 2017 välja ühe õnneliku, kelle saadame koos sõbraga Tõnis Niinemetsa power-up comedy’le „Homme on täna!“ Vaba Lava teatrikeskuses“, räägib Mitt konkursi olemusest. „Oma pilte on oodatud postitama nii väikesed kui ka suured keskkonnasõbrad olenemata vanusest ja elukohast."

Tudengite energia- ja ressursisäästukonkurss Negavatt alustab veebruaris juba oma neljandat hooaega. Konkursile saavad tudengid esitada ideid ajavahemikul 3. veebruar - 3. märts 2017. Seejärel valitakse laekunud ideede hulgast välja kuni 12 parimat, mis saavad edasi konkursi teise etappi. Neist parimaid premeeritakse kuni 10 000 euroga, et teha oma ideed teoks. Konkursi kohta leiab täpsemalt infot Negavati kodulehelt ning lisaküsimustega saab pöörduda projektijuhi Kadi Mitti poole aadressil kadi.mitt@kik.ee.

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist.

Allikas: KIKi pressiteade. 

Samal teemal:

• Parim Negavati meeskond ketrab Tartu Ülikoolis karpe
• Negavati superfinaal toimub 24. mail Rakvere Targas Majas

Valikus on kaks teemat: 

- Kas rändest võib saada Eesti eelis? 

- Innovatsioonid, mis päästavad maailma

Esseekonkursist osalemiseks tuleb kõigepealt elektrooniliselt registreeruda ning saata essee hiljemalt 27. jaanuariks 2017 eesti keeles .doc või .odt formaadis aadressile maailmaharidus@mondo.org.ee. Essee pikkus on 9000–10 000 tähemärki. Konkursile esitatud tööle palume mitte märkida nime ega kontaktandmeid, essee autori nimi tuleb märkida saadetava faili pealkirjaks. Rohkem infot leiab siit. 

Esseid hindava žürii koosseis:

Johanna Helin (MTÜ Mondo), Mai Mikkelsaar (MTÜ Mondo), Reigo Ginter (Eesti Välisministeerium), Piret Järvela (Tallinna Lilleküla Gümnaasium), Madli Ross (UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon), Margit Saal (esseekonkurss 2015 võitja).

Esseekonkursi võitja sõidab aprillis 2017 õppereisile Ghanasse, kus saab võimaluse külastada Ghana koole ning tutvuda MTÜ Mondo koostööpartnerite tööga Põhja-Ghanas Kongo küla kogukonnas.

Teine ja kolmas koht premeeritakse raamatute ja õiglase kaubanduse meenetega. Parimad tööd avaldatakse maailmakool.ee veebilehel.

Esseekonkurssi ning õppereisi toetab Eesti Välisministeerium arengukoostööks ette nähtud vahenditest.

Fotol on eelmise aasta esseekonkursi võitja Margit Saal proovimas korvipunumist Kongo küla ühistuliste juhendamisel.

Allikas ja foto: MTÜ Mondo.

Samal teemal:

• Arengukoostöö teadlikkuse päev ehk miks peaks võõraid vaeseid aitama?
• MTÜ Mondo pakub kahele tegusale eksperdile vabatahtlikku tööd Aafrikas

Meeskonnad peavad uurima loomade ja inimeste vahelisi erinevaid suhtlusvõimalusi – leidma ühiseid jooni ning kokkupuutekohti. Oluline on märgata ka murekohti, mille parandamiseks peavad õpilased välja pakkuma uusi ning innovaatilisi lahendusi. 

FIRST LEGO League Eesti programmijuhi Heilo Altini sõnul on sel aastal märgatavat huvi üles näidanud hulk uusi juhendajaid, kes tulevad esmakordselt oma meeskonnaga võistlema. „Samuti tulevad paljud kogenenud FIRST LEGO League juhendajad meeskondadega, kes on kasvanud välja algkooli robootika põlvkonnast,“ räägib Altin.

Starship Technologies asutaja Ahti Heinla sõnul annab FIRST LEGO League võistlusel osalemine õpilasele juurde olulisi oskusi – meeskonnatöö, probleemide lahendamine, projekti koostamine, mida tööandjad oma töötajates otsivad. „See võistlus on suurepärane võimalus õpilastel kohtuda teiste noortega, kellel on elus sarnased huvid ning eesmärgid,“ näeb Heinla võistlust positiivse kokkupuutepunktina.

2017. aastal osalevad neljas poolfinaalis kokku 111 meeskonda. Esmakordselt toimub Tallinnas kaks poolfinaali, et kõik meeskonnad saaksid võistlustest ikka osa võtta. Poolfinaalid toimuvad järgmistel kuupäevadel:

14.01 Tartu AHHAA Teaduskeskus, 10.00-17.30

21.01 ja 22.01 Tallinna I ja II poolfinaal, Laagri kool, 10.00-17.30

28.01 Jõhvi Spordikeskus, 10.00-17.30

36 parimat meeskonda pääsevad edasi finaalturniirile, mis toimub 11.-12. märtsil Tartus. 

FIRST LEGO League programmi viib Eestis läbi MTÜ Robootika koostöös Tartu Ülikooliga. 

Rohkem infot võistluse kohta leiate siit. 

FIRST LEGO League on maailma suurim robootika ja tehnikaalane võistlus noortele vanuses 9-16. Võistluse eesmärk on tõsta noorte huvi teaduse, tehnika ja inseneeria vastu ning arendada eluks vajalikke oskusi nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, meeskonnatöö, loovus ja enesekindlus. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Ozobotid sumisesid Robotexil lastega võidu
• Kuld, hõbe ja pronks II
• Koolielu teemaveerand: 3000 last robootika töötubades

Doktoritöö „Praktikate püsivus. Multidistsiplinaarne uurimus küttide ja korilaste matustest Eestis, ajavahemikul 6500-2600 eKr” eest pälvis Mari Tõrv peapreemia ning 3600 eurot auhinnaraha. Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemia „Lootustandvate sähvatuste eest” rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe astmes läks Mari Kalmale konkursitöö „Süüria pagulaste mõju peamiste Euroopa Liidu sihtriikide majandustele” eest. 
   
Peapreemia pälvinud doktoritöö keskmes on hilismesoliitikumi ja neoliitikumi küttide ja korilaste matmispraktikad ning esmased identiteedid Eestis. Kesksete küsimustena uuris töö autorküttide ja korilaste käitumismustreid kogukonnaliikmete surma korral ja seda, kellele said osaks arheoloogiliselt nähtavad matmispraktikad. Analüüs põhineb arheoloogilistel inimsäilmetel ja neile konteksti loova varasema kaevamismaterjali taaslugemisel. Hindaja sõnul on töö üks tugevamaid külgi humanitaar- ja loodusteaduslike meetodite integreerimine ühtseks teadustööks, samuti materjali ladus ja väga põhjalik esitlusviis. Hindaja väitel balansseeribki arheoloogia tänapäeval väga palju humanitaar- ja loodusteaduste vahel ning autor on selle väga hästi oma töös ära kasutanud. 

„Uuritud küttide-korilaste luud tõendavad, et tegu on meie geneetiliste esivanematega. Seega oleme üks vähestest rahvastest Euroopas, kes on ühes paigas elanud juba aastatuhandeid,“ rõhutas noor teadlane tööd tutvustades põnevat fakti.

Tänavusele konkursile laekus 32 ülikoolist 496 teadustööd. Pooled esitatud uurimistöödest saadeti Tartu ülikoolist.  Kõige tihedam oli konkurents ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas, kuhu esitati 238 teadustööd. 

Konkursi töid hindas tunnustatud teadlasi ning Eesti teadusagentuuri ja Haridus- ja teadusministeeriumi esindajaid ühendav 17 liikmeline komisjon. Oma hinnangu andsid ka 190 komisjonivälist sõltumatut retsensenti.

Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on väärtustada üliõpilaste teadustööd ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma tööga väljapaistvaid tulemusi. Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on pikkade traditsioonidega üritus, mida korraldatakse juba alates 1991. aastast. Tänavu täitus 25 konkursiaasta. Esimestel aastatel korraldas konkurssi Haridus- ja Teadusministeerium, 2005.a võttis korraldamise üle Sihtasutus Archimedes ja alates 2012. aastast korraldab konkurssi Eesti Teadusagentuur.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Graafik: enim viidatud Tartu Ülikooli teadlased ja valdkonnad
• Tartu Ülikool on Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis viiendal kohal

Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2016 või e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (aadressil haridus- ja teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu”).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:
 1) keeleteo nimetus,
 2) keeleteo tegija/tegijad ja tema/nende kontaktandmed, töörühma puhul juhi ja liikmete nimed ning juhi kontaktandmed,
 3) keeleteo kirjeldus seostatuna konkursi eesmärgiga (500-1000 tähemärki),
 4) esitaja nimi, e-postiaadress ja/või telefoninumber.

Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse välja avaliku hääletusega veebruaris. Laureaadid selguvad märtsis.

Keeleteoauhinna statuut ja senised laureaadid

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva
• Aasta keeletegu on e-keelenõu

Loo ja fotode autor on pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz. 

Eesti Informaatikaõpetajate Selts ja Eesti Tööõpetajate Selts kuulutasid septembris välja 3D- omaloomingukonkursi kõigile Eesti koolidele, milles kutsuti üles õpilasi valmistama jõuluehteid CNC freespingi, 3D-printeri, 3D-pliiatsi või tikkimismasina abil. Konkursil osales 19 kooli ja kokku esitati peaaegu 100 tööd. Kõige enam võistlustöid laekus Voore Põhikoolist - pea iga kolmas võistlustöö oli nende kooli 10-15aastaste õpilaste meisterdatud. Kõige omanäolisemad ehted olid aga tehtud tikkimismasinaga. Ka žürii sai suureks üllatuseks teada, et läänlased riputatavad kuuse otsa kalu, mitte lumehelbeid.

Mektorysse hakkasid ehted laekuma detsembri alguses. Karin Käär, TTÜ Mektory tehnoloogiakooli eestvedaja sõnul on need tema elu parimad jõulud, sest iga päev tuuakse kingitusi ning igas karbis ja pakis on üha uhkemad ning põnevamad teosed. Kiiremad pakid Eesti teisest otsast jõudsid kohale päevaga ja teised tulid ikka väga pika ringiga. 

Siit ka järgmisteks konkurssideks soovitus: ära jäta asjade saatmist viimasele minutile, sest kunagi ei tea, millises postkontoris lõpuks pakk oma järge ootab. 3D-konkursile kohaselt oli õppetunniks ka see, et printimist ei saa jätta viimasele hetkele, sest siis võib veeta öötunde või kogu nädalavahetuse hoopis koolis asjadele viimast lihvi andes. 

Konkursi toetajad valisid välja oma lemmikud ja siin need on:

Eesti 2.0 valis oma lemmikuks Lasnamäe Vene Gümnaasiumi õpilaste tööd ja auhinnaks on kutse osaleda Eesti 2.0 suvelaagris. Samuti saavad osalejad T-särgid. 

TTÜ ja TTÜ Mektory Tehnoloogiakool valis välja Põltsamaa Ühisgümnaasumi, kes on oodatud Mektorysse kuni 18 õpilasega töötubades osalema.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus valis välja Voore Põhikooli, Järva-Jaani Gümnaasiumi ja Aravete Keskkooli, kes saavad valida ProgeTiigri programmist endale sobiva töötoa, mida tullakse teie kooli läbi viima. Koolitusse kaasatakse nii õpilasi kui õpetajaid. 

3DC.io valis välja kolm kooli, kellele tullakse samamoodi 3D-teemalist töötuba läbi viima ja StartUp mõtteviisist õpilastele pajatama. Auhinnad saavad Tallinna Ühisgümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium ja Haljala Gümnaasium.

Tartu Kunstikool valis välja Pärnu Vanalinna Põhikooli, keda üllatatakse Tartu Kunstikooli õpilaste poolt loodud rahvamustritega kaunistatud puhvidega ehk torusallidega.

Eesti Tööõpetajate Selts tunnustab julge pealehakkamise eest: CNC kategoorias Ristiku Põhikooli (auhinnaks akutrell), tikkimise kategoorias Lauka Põhikool (triikraud) ja Salme Põhikool (tikkimismasina tarvikud) ja 3D- printimise kategoorias Tallinna Pae Gümnaasiumi (3D-printeri tooraine). 

Tallinna Haridusameti piirkonnaauhinnad jagunesid aga järgmiselt: individuaalsed auhinnad 3D-pliiatsi näol saavad Richard Lebrecht Gustav Adolfi Gümnaasiumist, meeskond Oliver Järg, Kenneth Rohtlaan, Richard Vachtel Pelgulinna Gümnaasiumist, Vera Tolmatšova Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist. Kooliauhinnad saavad Tallinna Ühisgümnaasium, Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Gustav Adolfi Gümnaasium, auhinnaks 3D-printeri tooraine.

Võitjate esindajatega (õpetajad) võetakse ühendust. Soovime palju õnne! 

Mektory jõulupuul olevate ehete hulgast saavad oma lemmiku valida kõik maja külastajad. Jõulude ajal üllatatakse publiku lemmikut lisa-üllatusauhinnaga TTÜ Mektory tehnoloogiakooli poolt. Jääme ootama!

Lõpetuseks täname kõiki osalejaid! Teie ehted säravad ning rõõmustavad külalisi Mektory saalis jõulupuul kuni 7. jaanuarini ja õpetaja käest saate ka osalustunnistuse.

Info ja pildid leiad: https://www.facebook.com/groups/3dprinterid/

3D-jõuluehted ruulivad!

Samal teemal:

• Nutivahendi kasutamise reeglid tagavad hea tunni
• Kuld, hõbe ja pronks
• Algas 3D-jõuluehete konkurss õpilastele

Investeeringud info-ja kommunikatsioonitehnoloogiasse ning selle erialade õpetamisse on tavaliselt mahukad ning väga kallid, sestap on võimalus toetusmeetme kaudu oma headele ja uuenduslikele ideedele rahastust taotleda teretulnud.

Toetust saavad taotleda kõik Eesti kõrgkoolid, kokku on 2017. aastal kavas arendusprojekte toetada poole miljoni euroga. Eesmärk on anda rahatuge ideedele, mis aitavad uuendada IKT-kõrgharidust või tugevdavad teistes valdkondades erialaspetsiifilist IKT-õpet.

BFM uuendas videotehnikat ja tarkvara

Hea näide on tuua 2015/2016. aasta taotlusvoorust. Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut (BFM) viib ellu projekti loominguliste õppekavade arendamiseks IKT-investeeringute abil. See võimaldab koolil oluliselt nüüdisajastada õppetööks vajalikku tehnikat ja tarkvara. „Sisustame BFM-is kolm videomontaaži töökohta uute arvutite ja professionaalsete videomonitoridega ning oleme juba uuendanud õppetöös kasutusel olevat audiovisuaalset tarkvara,” loetles BFM-i tehnika- ja tootmiskeskuse tehnikadirektor Tarmo Rajaleid. „Ühele tööjaamale sai juurde hangitud ka Wacom Cintiqi digitaalne joonistuslaud, mida üliõpilased on juba kasutanud näiteks filmide kadreeringute joonistamiseks. Lisaks meil senini kasutusel olnud Apple Final Cut Pro ja Avid Media Composeri montaažitarkvarale saavad üliõpilased nüüd kasutada Adobe Premiere Prod, After Effectsi, Photoshopi ja teisi Adobe Creative Cloudi programme. Uuendatud Avid Media Composerit, Avid ProToolsi ja Adobe Creative Cloudi tarkvara kasutavad meie instituudi üliõpilased oma tööde tegemiseks iga päev.”

Kuna BFM-is on riist- ja tarkvara arendatud järjest mitmel aastal, siis on uue tehnikaga harjutud üsna valutult. „Hea, kui üliõpilased saavad oma töödes katsetada mitmesuguseid lahendusi. Samuti avardab see õppejõudude võimalusi eri töövõtteid ja tehnikaid tunnis demonstreerida. Nüüd on oluline saavutatud tehnilist taset hoida ning pidevalt uuendada,” ütles Rajaleid.

Kust tuleb raha?

Kel vähegi aimu filmi- ja reklaamitegemisest, see teab, kui kallis on tehnika ja kui kiiresti see vananeb. Kui teadustegevuseks on kõrgkoolidel rohkem võimalusi projekte kirjutada ja raha taotleda, siis filmitegemine teadustöö hulka ei liigitu. Ehk siis: kust tuleb raha?

„Jah, filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni erialade õpetamiseks vajaliku riist- ja tarkvara süsteemset uuendamist peale HITSA Eestis keegi teine ei toeta. Vajalik lisaraha tuleb leida õppetöö eelarvest,” ütles Tarmo Rajaleid. „BFM-i jaoks oli tegemist strateegiliselt olulise arendusprojektiga, mis võtab arvesse möödunud aasta septembris Tallinna ülikoolis toimunud struktuurireformi. Selle tagajärjel suurenes instituudis üliõpilaste arv, samuti tekkisid lisanõudmised kooli IT-võimalustele. Tööturu vajadustest lähtuvalt on oluline, et instituudis toimuks õppetöö pidevalt uuendatud riist- ja tarkvara kasutades. See tagab, et koolis omandatud oskused on sünkroonis tööturul kasutatava tehnika ja lahendustega. Kui teha koolis järeleandmisi näiteks tarkvara uuendamises ja kasutada viis aastat vana tarkvara, on kooli lõpetajatel reaalse eluga tööturul raske kohaneda."

Toetust said 33 projekti

„Kõik projektid on eesmärgiga moel või teisel nüüdisajastada Eesti kõrgkoolides õpetatavaid õppekavasid ning tõsta nende kvaliteeti,” ütles HITSA IT-hariduse arenduskeskuse projektijuht Kristi Ainen.

Kõrgemate IKT-oskuste arendamiseks kõrghariduses said 2015/16. aasta taotlusvoorus toetust 14 projekti (kokku 377 360 eurot), kvaliteedi tõstmiseks IKT-kõrghariduse erialade õppekavadel 12 projekti (kokku 375 000 eurot), IKT-kõrghariduse tugevdamiseks rahvusvaheliste suve- ja talvekoolide kaudu seitse projekti (kokku 80 000 eurot).

IT-akadeemia programmis toetatakse eelkõige mahukaid ja strateegiliste eesmärkidega IKT-projekte. Seega enamikul eelmise taotlusvooru projektidel käivad tegevused alles täie hooga ning kestavad kuni 2017. aasta keskpaigani.

Uuest, käimasolevast taotlusvoorust

2017. aasta voorus saab arendusprojektidele toetust taotleda kahes kategoorias. Esimeses kategoorias saavad taotlusi esitada IKT-kõrghariduse õppekavasid õpetavad kõrgkoolid, et arendada IKT-kõrghariduse õppekvaliteeti, tõsta rahvusvahelist konkurentsivõimet ning edendada ettevõtete ja kõrgkoolide koostööd. Teises kategoorias on oodatud osalema kõik kõrgkoolid, eesmärk on anda tõuge professionaalsel tasemel valdkondlike IKT-oskuste õpetamiseks ja rakendamiseks kõikidel erialadel.

„Eelkõige peab projekti tulemus olema jätkusuutlik ning seotud mõne õppekava arendamisega, seega peaksid kasusaajad lõppkokkuvõttes olema tudengid,” rõhutas Kristi Ainen. „Mida selgem, konkreetsem ja läbimõeldum on projekt ning selle tegevused, seda suurem on võimalus toetust saada. Soositud on aktiivsete koostöökohtade loomine ettevõtetega, samuti teiste kõrgkoolidega. Väldime dubleerimist: kui on teada, et mõnes kõrgkoolis taotlusele sarnane lahendus juba toimib, siis eelistab ekspertkogu teisi projekte ning soovitab teha koostööd nendega, kellel juba võimalused ja teadmus olemas.”

2017. aasta taotlusvooru kohta saab lähemalt lugeda HITSA kodulehelt.

Artikkel ilmus  Õpetajate Lehe veebis 14. detsembril. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kõrgkoolide IKT arendusprojekte on kavas toetada poole miljoni euroga
• Skype ja HITSA viivad Eesti noored mainekatesse välisülikoolidesse

"See tulemus näitab, et Eestis õpetatakse loodusteaduseid väga kõrgel tasemel. Loodetavasti motiveerivad rahvusvaheliselt tasandilt toodud medalid õpilasi veelgi süsteemsemalt loodusteadusi õppima, et saavutatud taset hoida ja ka edasi liikuda," märkis TÜ teaduskooli teaduse populariseerimise peaspetsialist Marek Järvik.

13. rahvusvaheline loodusteaduste olümpiaad (IJSO) toimus tänavu Indoneesias Bali saarel. Võistlusel purustati senine osalejate rekord, kui võistlustulle astus 276 õpilast 48 riigist.

Eestit esindasid mainekal võistlusel hõbemedali teeninud Kaarel Kivisalu (Tallinna Reaalkool), pronksmedalid rinda saanud Hanna-Riia Allas (Tartu Veeriku Kool), Konstantin Dukatš ja Daniil Vaino (Narva Keeltelütseum) ning Anni Joamets (Tallinna Prantsuse Lütseum) ja napilt medalita jäänud Andreas Simson (Tallinna Inglise Kolledž).

Esikoha ja parima teoreetilise töö auhinna saavutas Taiwani võistleja, ka riikide arvestuses läks võit Taiwani delegatsioonile. Eksperimentaalvooru esikoht läks seekord jagamisele Brasiilia, Hiina ja Venemaa võistkondade vahel.

Juhendajatena saatsid Eesti õpilasi TÜ vanemteadur Darja Lavõgina, ELO žürii liige Ülle Kikas ja TÜ doktorant Andres Ainelo.

Rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil saavad osaleda kuni viieteistaastased õpilased. Kahes teoreetilises võistlusvoorus lahendatakse individuaalselt ülesandeid nii füüsika, keemia kui ka bioloogia valdkonnast ning lisaks toimub võistkondlik eksperimentaalvoor, kus seekord uuriti muskaatpähkli ehitust ja eraldati sellest eeterlikku õli.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab TÜ teaduskool.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil
• Eestile Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadilt kuld ja kaks hõbemedalit

Kolmandale kohale tuli Vladislav Kuzmin Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest.

„Võit oli väga üllatav ja ma ei osanud elusees seda oodata. Võistlusülesanne oli suhtelisel keerukas ja oleks pidanud rohkem harjutama,“ kommenteeris võitu Jaanus Mitt, kes õpib Tartu Kutsehariduskeskuses teisel kursusel.

Jaanus otsustas edasiõppimisvalikut tehes üldehituse kasuks, sest talle on see ala lapsest peale meeldinud. „Olen pärast tänast oma valikuga eriti rahul. Siit tuleb ainult ülesmäge minna,“ nentis Jaanus ning lisas, et Nooreks Meistriks peab nüüd kõvasti harjutama hakkama.

Võistlusülesanne lähtus äsja Göteborgis toimunud EuroSkills’i võistlustööst – eesmärgiks oli kümne tunniga laduda gooti avadega seinafragment ning vuukida seina fassaadiosa.

„Tänavune võistlusülesanne oli minu nelja kohtunikuks olemise aasta kõige keerukam, sest oli vaja teha väga palju telliskivilõikeid. Ilmselt seetõttu ei saanud ka ükski võistlustöö valmis,“ kommenteeris võistlust kohtunik ja Anmeri OÜ esindaja Priit Alas.

„Küll aga on võistlejate töö kvaliteet ja töösse suhtumine võrreldes eelmiste aastatega märkimisväärselt tõusnud. Noored peaksid kindlasti arendama kiirust ja hindama oma liigutuste optimaalsust,“ lisas Alas.

„Jaanusele tõi võidu töö kvaliteet – kivide korrektsed väljalõiked, täpne mõõt ja töö puhtus. Lisaks järgis ta kõiki tööohutusnõudeid,“ sõnas kohtunik ja Wienerberger AS esindaja Tõnu Pari.

Kutsemeistrivõistlustel osalemine on nii Alase kui ka Pari arvates iga noore meistri jaoks võrratu kogemus ja tööandjate silmis pluss. „Ma leian, et võistlustel osalejaid võiks tunnustada sedavõrd, et kaasõpilastelgi tekiks tahe ja õhin tulevikus enda oskused ja teadmised kutsemeistrivõistlustel proovile panna,“ märkis Pari.

Võistluse kuus paremat õpilast, kes saavad võimaluse võistelda kutsemeistrivõistlusel Noor Meister 4.-5. mail 2017, on järgmised:
1) Jaanus Mitt, Tartu Kutsehariduskeskus
2) Leho Neemsalu, Rakvere Ametikool
3) Vladislav Kuzmin, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (Narva õppekoht)
4) Märt Moorbach, Haapsalu Kutsehariduskeskus
5) Taavi Tuimann, Järvamaa Kutsehariduskeskus
6) Nikita Jurov, Tallinna Ehituskool

Müürseppade kutsemeistrivõistlus Jõulukellu toimus tänavu 12. korda ning võistlusest võttis osa kümme kutseõppurit Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest (Sillamäe ja Narva õppekoht), Haapsalu Kutsehariduskeskusest, Kehtna  Kutsehariduskeskusest, Võrumaa Kutsehariduskeskusest, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Rakvere Ametikoolist, Viljandi Kutseõppekeskusest, Tallinna Ehituskoolist ja Tartu Kutsehariduskeskusest.

Müürseppade kutsemeistrivõistluse üks tulihingeline algataja oli kooli kutseõpetaja Jüri Sammul. Aastast 2008 kannab võistlus tema nime.

Võistlust korraldasid SA Innove ja Viljandi Kutseõppekeskus ning võistluse läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Wienerberger AS ning Saint-Gobain Ehitustooted AS – Weber.

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Eesti parim noor müürsepp tuleb Viljandist
• Tänavustele kutsemeistrivõistlustele paneb punkti noorte müürseppade mõõduvõtt Jõulukellul

Aasta noortevaldkonna koolitajaks Deniss Jeršov. Lisaks anti kätte aasta tudengiblogija, parimate kutseõppurite blogide, praktikalugude ja fotode ning aasta parima haridusvideo, -disaini ja -nutiteo tunnustused.

Aasta parim blogija valiti noorte seast, kes on avaldanud oma Erasmuse õpiperioodi lugusid Delfi “Tudengiblogis”.

Lisaks tunnustati veel kutseõppureid, kes on kirjutanud silmapaistvad õpirände praktikalood, jäädvustanud muljetavaldavaimad fotod ning kajastanud oma tegemisi ajaveebides ehk blogides. Kutseõppurite konkursile saadeti kokku üle 300 töö. Täpsemalt laekus 173 fotot, 22 blogi, 48 praktikalugu ja 67 esseed.
Kategooriates “Aasta video hariduses”, “Aasta disain hariduses” ja “Aasta nutitegu hariduses” esitati kokku 28 tööd, millest tihedaim konkurents oli videode seas.

“Kuldõun 2016” tunnustusõhtu parimad:

AASTA ÕPIRÄNDURID

Aasta õpirändur 2016 – Aaro Hazak (Tallinna Tehnikaülikool)
Aasta õpirändur 2016 – Markus Pärn (Tartu Kutsehariduskeskus)

AASTA ÕPIRÄNDE EDENDAJA

Aasta õpirände edendaja 2016 – Andrei Atškasov (Tartu Kutsehariduskeskus)

PARIM TUDENGIBLOGIJA 2015

Erik Toomemägi ja Egon Hermanson (Eesti Maaülikool) – artiklitesari Delfi Tudengiblogis

KUTSEÕPPURITE PRAKTIKAFOTOD

I koht – Päär-Joonap Keedus (Tallinna Ehituskool)
II koht – Mairi Heinmann (Tartu Kutsehariduskeskus)
III koht – Maret Võrno (Järvamaa Kutsehariduskeskus)
Facebooki lemmik – Kadri Kõomägi (Räpina Aianduskool)

KUTSEÕPPURITE PRAKTIKABLOGID

I koht – Margus Teska (Tartu Kunstikool) – praktikablogi
I koht – Erika Kolk ja Sirli Metsamäe (Haapsalu Kutsehariduskeskus) – praktikablogi
III koht – Anne Nõlvak (Tallinna Teeninduskool) – praktikablogi

KUTSEÕPPURITE PRAKTIKALOOD

I koht – Kadri Kalle (Tartu Kutsehariduskeskus) – praktikalugu
II koht – Liane Mäesalu (Räpina Aianduskool) – praktikalugu
III koht – Sander Raudauk (Kehtna Kutsehariduskeskus) – praktikalugu

ESSEEKONKURSS HARIDUSTÖÖTAJATELE

I koht üldharidusvaldkonnas – Pavel Alonov (Tallinna Pae Gümnaasium) – essee
I koht kutseharidusvaldkonnas – Maria Jürisson (Luua Metsanduskool) – essee
I koht täiskasvanuhariduses – Svetlana Smirnova (OÜ Vestifex) – essee

AASTA VIDEO HARIDUSES

I koht – Võhma Kool – Õpetajate päevale pühendatud tervitusklipp “Ära mine närvi”
II koht – Tallinna Ülikool – Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi reklaamvideo
III koht – Tallinna Tehnikaülikool – TTÜ sisseastumiskampaania fookuserialasid tutvustav videokampaania
III koht – Kuressaare Ametikool – Vallikraavi Veeralli 2016 videokampaania
III koht – Eesti Maaülikool – Videokampaania „Saa, kelleks tahad. Jää iseendaks“

AASTA NUTITEGU HARIDUSES

I koht – Tartu Ülikool – TÜ populaarteaduslik Instagrami konto ehk “Teadlaste instagram”
II koht – Uuemõisa Lasteaed-Algkool – Interaktiivne orienteerumismäng “Lobisev mõis”
III koht – Haapsalu Kutsehariduskeskus – Arvutikoolituste sari „Kogukonnas õppimine“
Tunnustuspreemia – Rahvusarhiiv – “Seiklused arhiivis”

AASTA DISAIN HARIDUSES

I koht – Tallinna Ülikool – Tallinna Ülikooli virtuaaltuur
II koht Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor – Sisseastumiskampaania “Vastuvõtt 2016”
III koht – Tallinna Tehnikaülikool – TTÜ ajakirja Mente et Manu uus kontseptsioon

NOORTEVALDKONNA AASTA TUNNUSTUSED

Aasta koolitaja – Deniss Jeršov
Aasta uustulnuk- Noortegrupp Laulasmaa projektipojad
Parim noorte kaasaja – Noortegrupp Jõhvi Noortekas
Parim puuetega noorte kaasaja – Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus
Parim rahvusvahelise noorsootöö projekt koolis – Sillamäe Vanalinna Kool
Aasta uuendaja (strateegilise koostöö projekt) – Estonian UNESCO Youth Association
Parim rahvusvaheline noortealgatus – Sillamäe Huvi- ja Noortekeskus ULEI
Parim kodanikuaktiivsuse edendaja – MTÜ SpeakNow
Suurim vabatahtlike sõber – MTÜ Noortevahetuse Arengu Ühing EstYES

Allikas: SA Archimedes

Samal teemal:

• Selgusid aasta õpirände edendajad ja hariduse Kuldõunad
• Algab haridusasutuste disaini-, video- ja nutiteo konkurss “Kuldõun 2015″