Arutame, kuidas rakendada nutikoolimaja õppeprotsessi ja tänapäevase õpikäsituse teenistusse. Tutvume nutikate lahendustega lasteaiast kutsekoolini, samuti asjade interneti võimalustega. Uurime ka ühe kooli lugu õppehoone renoveerimisel - millisest tegevusest algab koolipere jaoks õppehoone renoveerimine ja kes on sellesse kaasatud. Seminari teises pooles toimub paneeldiskussioon, kus koolijuht, IT-juht, haridustehnoloog ja vallavanem arutavad nutikoolimaja praktiliste kogemuste üle. Päeva modereerib tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas.

Vaata kava siit >>>

Vaata otseülekannet, mis algab kell 10.00 HITSA kodulehelt >>>

Soovitame otseülekannet jälgida Mozilla või Google Chrome'i veebibrauserit kasutades.

Üheks tulisemaks teemaks kujunes see, kas noor peab valima eriala ja töökoha ühiskonna vajadustest lähtudes või oma huvi ja hingerahu silmas pidades. Teise teemana kõlas sõnavõttudes kutsehariduse roll ja see, et kõrgharidus ei ole ainus võimalus tööturul hästi hakkama saada. 

Kutsekoja OSKA programmi uuringud analüüsivad Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust lähema 10 aasta jooksul. Praeguseks on analüüsitud näiteks IKT-valdkonna, metsanduse- ja puidutööstuse, metalli- ja masinatööstuse, sotsiaaltöö jpt tööjõuvajadust. OSKA uuringute järgi napib tööjõudu eriti tehnilistel erialadel. 

Muutuste tuules

OSKA arendusjuht Tiia Randma käsitles avaettekandes peamisi pudelikaelasid tööturu ja haridussüsteemi vahel. „Pidevate muutuste sees elades me lõpuks enam muutuseid ei märka, aga me oleme uue tööstusrevolutsiooni lävel,“ sõnas Randma, pidades silmas tehnoloogia kiiret arengut, ajalukku kaduvaid ameteid ning töökohti, mille olemasolust täna veel aimugi ei ole. Ta tõi näiteks Uberi rakenduse, mis algul oli lihtsalt üks äpp, aga mis täna annab 633 linnas üle maailma tööd inimestele, kes igapäevaselt autojuhid ei ole. Või siis pilvetehnoloogiate insenerid, sotsiaalmeediaga seotud ametikohad, youtuberid – aastat kümme tagasi tundus see kõik ulmena. Noorte eriala- ja töökohavalikuid mõjutab nende nutikesksus; teadmine, et info on alati ühe kliki kaugusel; õpingute katkestamine; soov proovida paljusid asju; nn tööampsude võimalus ehk mitu rauda on korraga tules. Mida peab sellises olukorras tegema tööandja? „Seda ei ole võimalik lahendada käskude ja keeldudega ega kiiresti. Töötegijate vähesuse leevendus on tehnoloogia areng, samas vastandub tehnoloogiliselt keerukamaks muutuv maailm noorte valikute ja võimetega. Mida me muutma peaksime, kas rööpalaiust (tööandjaid) või ronge (noori)?“ küsis esineja, inspireerituna konverentsi toimumiskohast, Balti jaama renoveeritud hoonest.

Prognoosida tuleb

Miks on vaja tööjõudu ja oskusi prognoosida – sellest arutelust võtsid osa Yngve Rosenblad OSKA programmi juurest, Reelika Leetma Töötukassast ja Merit Luik Tartu Tamme Gümnaasiumist. 

Yngve Rosenblad sõnas, et ehkki tööjõuprognoosid 100% ei täitu, saab nende abil jälgida trende ja tulevikuks paremini valmistuda. Ta tõi näiteid Soome, Rootsi, Iirimaa, Taani põhimõtetest tööjõuprognooside tegemisel ja tulemuste kasutamisest.  Näiteks Iirimaal tugineb prognoos tugevalt statistikale (töötuse määr, koolilõpetajate arv, palgad jms). Andmebaasi kasutatakse immigratsiooniotsuste tegemiseks: millise haridustasemega ja ametiga inimesi võiks riiki kergemini sisse lasta. Teiseks kus suunas muuta inimeste õppimisvalikuid, aga see suunamine on väga pehme. 

Reelika Leetma tutvustas Töötukassa koolituste ja OSKA uuringu seoseid, täiendus- ja ümberõppeprogrammi „Tööta ja õpi“.

Karjääriõpetaja vaatenurk

Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja ja karjäärinõustamise spetsialist Merit Luik tõi kuulajateni õpetaja mured ja rõõmud karjääriõppe planeerimisel. Kõlasid konverentsilgi ju mõtted, et karjääriõpetus peaks olema üldhariduskoolis süsteemne ja algama palju varem kui põhikooli lõpus või gümnaasiumis. „Info töömaailma kohta on õpetaja kirstunael – seda on raske leida, see on kiiresti muutuv ja raske õppetöösse rakendada. Tervikpildi saamine tööturul toimuvast nõuab aega ja eelteadmisi, aga karjääriõpetaja teeb reeglina tööd põhiaine kõrvalt,“ sõnas Merit Luik. Ta kiitis OSKA materjale, just valdkondlikke raamatuid, kus on erineva ülevaatlikkusastmega analüüsid. Neid saab kasutada näitliku materjalina tunnis, rühmatööks, individuaalse ülesande andmiseks. Veel rõhutas ta, et õpilane valib selle eriala, millest ta midagi teab, tundmatu on hirmutav. Ka selles suhtes on karjääriõpetus koolis väga oluline.

Tuline paneeldiskussioon

Paneeldiskussioonis arutlesid ettevõtja Jaak Nigul, Eesti Õpilasliidu esindaja Marcus Ehasoo, Rajaleidja karjäärinõustaja Anna Gramberg  ja TTÜ õppeprorektor Hendrik Voll selle üle, kas tahame sihtjaama jõuda või teeme lihtsalt lõbusõitu ehk ühiskonna vajadus versus noorte karjäärivalikud. 

„Noored arvavad, et neil on ainult õigused, õigus valida huvitav töö ja hea palk, aga kuhu jäävad kohustused? Kes need õigused kinni maksab?“ küsis Jaak Nigul ning leidis, et sellest olukorrast päästab sund – kohustus töötada õpitud erialal. Ja ülikoolid peaksid üle vaatama erialade vastuvõtunumbrid, seda koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Hendrik Voll sõnas, et me peame tutvustama neid erialasid, mis on teenimatult ebapopulaarsed, näitama nende erialade võluvamaid külgi. IT-erialad ei olnud veel mõni aasta tagasi samuti nii popid kui praegu, see on süsteemse ja teadliku tegutsemise tagajärg: räägi, propageeri, tutvusta ja räägi veelkord. „Küte on kütkestav, jahutus on jalustrabav,“ tõi ta piltliku näite, kuidas võiks insenerivaldkonnast rääkida ja suhtuda. 

Õpilaste esindaja juhtis Marcus Ehasoo tähelepanu sellele, et ei peaks noori suunama ainult kõrgkooliõppesse, kutseharidus on ka valik, ja hea valik. 

Karjäärinõustaja Anna Gramberg pani kuulajatele samuti südamele, et noore inimese maailmapilt on alles kujunemas, ta võibki valesid valikuid teha. „Ei ole õige öelda, et noored ei taha tööd teha. Tahavad küll, aga miks ta läheb seda tööd tegema Austraaliasse, seda peame endalt küsima,“ sõnas Gramberg. 

Päeva teises pooles arutleti selle üle, kaua veel saab tööandja töötajat valida; mõtiskleti, kuidas viia paremini kokku noorte karjäärivalikud ja ühiskonna vajadused; kuidas sobitada töötajate ootusi ja tööandjate võimalusi. Päeva juhtinud Indrek Maripuu tegi lõpus kõigile ettepaneku, et häid ideid kogunes palju, aga ellu viia ei saa neid ei kohe ega kiiresti. Küll saab igaüks alustada väikesest muutusest iseendas.

Foto: Ian Baldwin, Unsplash.

Samal teemal:

• Täna toimub Ida-Virumaa noorte karjäärikonverents "Julgelt tulevikku"
• Uuring: keemia- ja plastitööstuses jääb puudu nii inseneridest kui oskustöötajatest
• Kooliuksed lõplikult enam ei sulgu

Eraldi tunnustuse pälvivad meeskondliku pronksmedali võitnud maastikuehituse võistlejad Mairold Mänd ja Erik Rüütel. 

„Eesti kutseharidusele on esimene WorldSkillsi medal märgilise tähtsusega sündmus ja ülimalt suur tunnustus. Olen uhke nende noorte üle, kes on pühendanud end sellele, et olla oma erialal maailma parimate seas,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Tänuüritusega avaldatakse tunnustust seitsme noore kutseõppuri sihikindlale tööle ning tänatakse Eesti kutsemeistrivõistluste pere liikmeid, kes panustasid võistlejate ettevalmistamisse.

Pidulik tänuüritus algusega kl 16.30 toimub hotellis Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn.

44. kutseoskuste maailmameistrivõistlused WorldSkills toimusid 15.-18. oktoobril Araabia Ühendemiraatide pealinnas Abu Dhabis. Eestit esindas võistlustel seitse noort meistrit viiel võistlusalal: maastikuehituses, restoraniteeninduses, ehitusviimistluses, plaatimises ja mehhatroonikas. 

Kokku osales võistlustel 1251 noort 58 riigist ning maailma parimad noored meistrid selgitati välja 51 alal. WorldSkillsi külastas 125 000 pealtvaatajat. Järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 2019. aastal Kaasanis Venemaal.

Alates 2006. aastast koordineerib noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis SA Innove, valmistades ühtlasi noori ette rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks EuroSkills ja WorldSkills. Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Samal teemal:

• Uuring: kutsehariduse vilistlased on õpingutega rahul
• Uue hoo saab kutseõppe kaasaegse ja kvaliteetse digitaalse õppevara väljatöötamine

2018. aasta talveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid juhtimisest, teatriteadusest, religioonist, kultuuride erinevusest, psühholoogiast, spordist, isikuandmete kaitsest, ajajuhtimisest, reklaammaterjalide kujundamisest jpm.

Valik talveülikooli kursustest:

TARTU

18.–19.01 Teatri tähendus ja mõju: „Praktiline Eesti ajalugu", Anneli Saro
1.02 Isikliku- ja tööelu dilemmad - karjääriplaneerimine muutuvas Eestis, Signe Reppo
1.02 Eesti lapse esimesed 100 sõna, Astra Schults
5.02 Psühholoogilise esmaabi kursus, Angela Jakobson
8.–9.02 Juhi tööriistad tiimis varjul oleva potentsiaali avamiseks, Kaupo Saue, Kulno Türk

TALLINN

26.01 Praktiline motiveerimine: Laste ja noorsportlaste motivatsiooni kujundamine, Aave Hannus
1.02 Isikuandmete kaitse töösuhetes, Karin Sein, Gaabriel Tavits
9.02 Probleemne käitumine või oskuste puudumine? Oskuste õppe meetod, Angela Jakobson
16.02 Jooksukool: valmistumine jooksuvõistlusteks, Harry Lemberg

PÄRNU

25.01 Ajajuhtimine argipäevaks, Liina Puusepp
1.–2.02 Praktiline nõustamisoskus ja stressiennetus õpetaja töös, Liina Puusepp
2.02 Ürituse paketi koostamine ja kalkulatsioon, Liis Juust
7.02 Kliendikäitumisele tuginev teenuste arendamine ja loomine, Anne Roosipõld
10.02 Turundusmaterjalide kujundamine veebipõhiselt, Maarja Pajusalu

VILJANDI

13.01–5.05 Hiiu kandle valmistamine ja sissejuhatus mängutehnikasse, Janne Suits, Indrek Roosi
16. ja 30.01 Selge ja veenev slaidiesitlus, Katri Smitt

Kõik talveülikooli kursused aadressil http://www.ut.ee/talveulikool

OSKA uuringute järgi napib iseäranis tehnilistel erialadel tööjõudu - inseneri ja tehniku erialadele sisseastujate arvud on drastiliselt vähenenud, kuid tulevikus on järjest enam töökohti, mis just tehnilist väljaõpet eeldavad.

OSKA konverents TÖÖTURG-HARIDUS toimub sel neljapäeval, 30. novembril algusega kell 10.00 Balti jaama ootepaviljonis, Tallinnas.

Vaata lähemalt siit.

Allikas: Postimees.ee

29. novembril toimunud koostööseminari esimene pool oli töine, teine pool pidulik: Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tunnustuskonkursil kuulutati välja laureaadid viies kategoorias. Auhinnad andsid üle haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Seminari pidulikum pool

Aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis Võru Gümnaasium, mille direktor Karmo Kurvits ning huvi- ja projektijuht Andri Tallo on lisaks uue kooli edukale käivitamisele suutnud seal silmapaistvalt juurutada õpilasfirmade programmi. Nende tegevus on mõjutanud ettevõtlusõpet kogu Võrumaal – maakonnas on ühe elaniku kohta enim õpilasfirmasid. Kahe esimese õppeaastaga on tulemuslikult juhendatud 25 õpilasfirmat ja sel õppeaastal on loomisel juba 15 uut firmat, kaasa teeb üle poole 11. klassi õpilastest. 

Aasta ettevõtluse õpetaja tiitli pälvis Pärnu Vanalinna Põhikooli huvijuht Marje Vaan, kes on loonud koolis süsteemi õpilaste ettevõtlikkuse arendamiseks ja ettevõtlusõppe juurutamiseks. Ta teeb koostööd erinevate partneritega väljapool kooli ja nõustab kolleege ettevõtlusõppe lõimimisel ainetundidesse. Tema eestvedamisel on algatatud majandusõppe tunnid, toimuvad karjääriõpetuse tunnid, õpilaste minifirma huviring ja omavalmistatud toodete laadad. 

Aasta ettevõtlusõppe mentor on Kuldar Leis, kes on juhtinud mitut firmat, praegu tegutseb ettevõtluskonsultandina ja on seotud erinevate ettevõtetega. Kuldar Leisi muljetavaldav kogemustepagas on teinud temast aktiivse asjaosalise ettevõtlusõppe tegevustes, näiteks on ta osalenud mitu aastat äriideede arendamise programmi STARTER raames nii tudengitiimide mentorina kui võistluse hindamiskomisjoni töös. 

Aasta ettevõtlik õppur on Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpilane Marten Soeson, keda kirjeldatakse kui märkimisväärselt head õpilast, noort ettevõtjat, edukat ja järjekindlat sportlast, ettevõtlikku abiturienti ja vastutustundlikku kodanikku. Talle pakuvad huvi ettevõtlusalased tegevused koolis ja linnas ning ta osaleb meeleldi erinevatel konkurssidel. TÜ teaduskooli kursused ettevõtlus- ja majandusõpetuse alal andsid talle head teadmised, kätt proovis ta alustuseks õpilasfirmas ja sealt edasi juba oma ettevõttes. 

Foto: HTM

Ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks valiti Katrin Kivisild SA Innovest. Katrin juhib ettevõtlusõppe programmi tegevussuunda, mis tegeleb ettevõtlusõppe laiendamisega üldharidus- ja kutsekoolidesse. Ta on andnud tähelepanuväärse panuse sellesse, et 14 kutsekooli asusid sellel õppeaastal ettevõtlusõppe mooduleid piloteerima. 

Seminari töisem pool

Marge Täks Tartu Ülikoolist ja Kristi Ploom Haridus- ja Teadusministeeriumist andsid päeva alustuseks ülevaate, mis on ja milliseid võimalusi pakub ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu.

Ettevõtlusõppe programmi algatas 2016. aastal Haridus- ja Teadusministeerium, programm kestab kaks aastat. Eesmärk on edendada ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel ning süvendada ettevõtlikku mõtteviisi. Ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks kaasatakse õppeprotsessi ettevõtjaid ning pakutakse nii praegustele kui tulevastele ettevõtjatele-mentoritele-õpetajatele täiendõpet. Tähelepanu keskmes on loomulikult noor, kes saab osaleda ettevõtlusalastes projektides-programmides ning leida eneseteostusvõimalusi ja kasulikke kontakte. Marge Täks ja Kristi Ploom rõhutasid programmi tegevuste süsteemsust ja üheskoos tegutsemist, mõeldud ei ole üksnes ettevõtlusõpetajatele. Ja mõeldud on kõigile vanuseastmetele, ettevõtlikkust tuleb õpetada algklassidest kuni tudengiteni välja, lihtsalt igale eale tuleb pakkuda sobivaid teemasid ja metoodikaid. 

Huvitavad olid kuulata nelja ettevõtja kogemused koostööst kooliga ja õppetundide läbiviimisest ettevõttes. 

Õppepäevad talus

Meremäe Kooli ja Rikka Ivvani talu koostöös sündinud „Taluõppe päevi“ tutvustas Meremäe Kooli õpetaja Sigre Andreson. Õpetajana oli ta tihti mõelnud, miks väike maakool pakub lastele nii vähe teistmoodi õppimise kogemust, kuigi võimalused – loodus, ettevõtlikud talud, kohalik kultuur ja ajalugu – on käe-jala juures. Nii sündiski mõte viia tunde läbi Rikka Ivvani talus, mille perenaine ta ise on ja kus nende pere elab-töötab-tegutseb. Meremäe Koolis õpib 33 last, nii et kogu kooliga korraga väljasõitu teha ei ole probleem, aga talus käisid esmaspäeviti algklassid ja neljapäeviti 5.-9. klassid koos aineõpetajatega. Matemaatika, eesti keele, ajaloo, bioloogia, kehalise kasvatuse – kõik-kõik õppeained saab siduda talueluga. Näiteks arvutada välja, kui palju toorainet on vaja kilo sõira valmistamiseks; uurida otseallikatest, kuidas talus vanasti elati; sööta lambatallesid või uurida, mis metsas kasvab. 

Tunnid müügisaalis

Sõbralt Sõbrale kaupluse ja Rakvere Põhikooli koostöö lugu tutvustasid kuulajatele Evelin Rikma, Rakvere Põhikooli huvijuht,  ja Meelis Kibuspuu, uuskasutusega tegeleva sotsiaalse ettevõtte Sõbralt Sõbrale juht. 

Evelin Rikma sõnul oli see hea juhus, mis nende õpilased aasta tagasi Sõbralt Sõbrale Rakvere kauplusesse õppima viis. Kõigepealt tegid poes vabatahtlikena tööd õpetajad, ja sealt tekkiski mõte – miks mitte siin ka tunde teha? Kauplusepere tuli mõttega kaasa. 9. klassi ühiskonna- ja kunstiõpetuse lõimitud ainetund toimuski juba poes, teema: sotsiaalne ettevõtlus ja kauba väljapaneku kujundamine. Koolivaheaegadel toimuvad poesaalis pusle-võistlused, mida algusest lõpuni organiseerivad noored ise. Idee tuli sellest, et poes on väga palju pusle-komplekte, mis kohe kaubaks ei lähe, ja neid on hea teistmoodi kasutada. 

Meelis Kibuspuu sõnas, et nad sellise koostööga väga rahul, ehkki kaupluse töötajatele tähendab see kord-paar kuus lisakoormust. Oluline on noortele teadvustada, mis on sotsiaalne ettevõtlus ja miks tuleks eelistada taaskasutust. 

Oma kogemustest rääkisid veel ettevõtja, ettevõtluskonsultant, ettevõtlusmentor Kuldar Leis ning Võrumaa Kutsehariduskeskuse ja ettevõtete koostöös sündinud puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse TSENTER esindaja Kaarel Kaarna. Kuldar Leisi esinemisest jäi kõlama, et isegi kui noore äriidee tundub õpetajale-mentorile nõrk, kesine või selle elluviimine suisa mõeldamatu, siis tuleb noort ikkagi innustada ja toetada. Noor õpib oma vigadest, aga kui idee kohe maha laita, siis pole lootustki ettevõtjaks kasvada. 

Artikli koostamisel on kasutatud HTMi pressiteadet laureaatide tunnustamise kohta. 

Samal teemal:

• Silmapaistev ettevõtlusõpe tõi Tallinna 21. Koolile Euroopa tunnustuse
• Esita kandidaat aasta parima ettevõtluse õpetaja, ettevõtliku õppuri, ettevõtlusõppe edendaja või mentori tiitlile

ProgeTiigri programmi eesmärk on toetada tehnoloogilise kirjaoskuse arendamist, lõimides need oskused õppetöösse eri ainevaldkondandes aga ka tõsta noorte huvi, oskusi ning kaasatust tehnoloogia valdkonnas. ProgeTiigri programmijuhi ülesandeks on välja töötada ja viia ellu programmi tegevusi ning arendada koostööd programmi partneritega.

„Kristi Rahn on ProgeTiigri programmiga olnud seotud juba aastaid, nii õpetaja kui ka koolitajana,“ ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. „Lisaks on tal pikaaegne õpetajatöö kogemus üldhariduskoolist ning teda on 2014. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud aasta klassiõpetaja tiitliga.“

Kristi Rahn on varasemalt töötanud klassiõpetajana Kristiine Lasteaed-Algkoolis ja Gustav Adolfi Gümnaasiumis, juhtinud Gustav Adolfi Gümnaasiumi Koolituskeskust ning olnud Gustav Adolfi Gümnaasiumi algõpetuse õppetooli juhataja. ProgeTiigri programmis on Kristi Rahn osalenud töörühma liikme, koolitaja ning õppematerjalide väljatöötajana alates 2012. aastast.

Samal teemal:

• Selgunud on ProgeTiigri seadmete taotlusvooru tulemused
• Kas sinus on peidus ProgeTiigrit?

Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo sõnul annavad uuringu tulemused  piisavalt põhjust rahuloluks, kuid mööda ei tohi vaadata ka neist valdkondadest, kus koolidel on arenguruumi. „Kutseõppe sihtrühm on väga mitmekesine ja iga õppija vajadustele sobiva õppekorralduse võimaldamine võib vahel olla keeruline. Töökohapõhise õppe ja mittestatsionaarse õppe võimaluste üha laiem pakkumine võimaldab õppes osaleda ka neil, kes peavad seda tegema töö- või perekohustuste kõrvalt," sõnas Põllo.

Põllo rõhutas ka praktika suurt osatähtsust kutseõppes: „Kuigi kutseõppe vilistlased on praktikavõimalustega märksa rohkem rahul kui kõrghariduse vilistlased, on vaja jätkata praktikajuhendajate koolitamist ja tihedat koostööd tööandjatega, et praktika kvaliteeti veelgi parandada.“

Rahulolu eriala ja kutsekooli valikuga on suur kõikide valdkondade lõpetajate seas. Kõige enam on õpingutega rahul tervise ja heaolu valdkonna vilistlased (94% on rahul) ning rahuloluskaala teises otsas on viieteistkümne protsendipunkti võrra väiksema tulemusega IKT-valdkonna lõpetajad (79% on rahul). IKT-valdkonna vilistlastest veerand valiks mõne teise eriala samas koolis. 

Õpingute ja oma tööalaste perspektiividega on vähem rahul ka venekeelsete õppekavade lõpetajad.

Uuringu eesmärk oli anda ülevaade lõpetanute õpingutega seotud taustast, lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ning hinnangutest kutseõppeasutuste õppetöö kvaliteedile ja omandatud pädevustele.

Uuringu tellis Haridus- ja Teadusministeeriumi ja koostas Ernst & Young Baltic AS. Veebipõhine ankeetküsitlus viidi läbi 2015. ja 2016. aastal Eestis kutseõppe lõpetanud vilistlaste seas. Küsitlusele vastas 1062 vilistlast.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolileu arhiiv.

Samal teemal:

• Uue hoo saab kutseõppe kaasaegse ja kvaliteetse digitaalse õppevara väljatöötamine
• Algasid rahuloluküsitlused kutsekoolides ja kutseõpet andvates rakenduskõrgkoolides

Robotexi kaaskorraldajad on Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Vabariik 100.

Kolme päeva jooksul saavad Robotexi külastajad osa robotivõistlusest, tehnoloogianäitusest, konverentsist ja töötubadest. 

"Ootame sellel aastal Robotexile ligi 1600 robotit, mis on pea poole rohkem eelmisel aastal osalenud robotitest. Nii kiire kasv seab kindlasti ka suuri väljakutseid korraldajatele, samas näitab, et Robotex on omanäoline ja unikaalne üritus terves maailmas. Meil on väga hea meel võõrustada osalejaid 26st erinevast riigist. Külalisi tuleb pea igalt kontinendilt. See on suurepärane võimalus tähistada Eesti 100ndat sünnipäeva nii uhkete külaliste seltsis," kommenteerib Robotexi tegevjuht Ave Laas.

Tartu Ülikooli robootika spetsialist Heilo Altini sõnul võiksid noored senisest enam robootikaga tegeleda. “Robootika on valdkond, kus õpilased õpivad tulevikuoskuseid, mida ükski teine õppeaine ei suuda nii kompaktselt edasi anda. Robootika, see on treening ülakorruse musklile. Näiteks rakendavad õpilased teadmisi matemaatikast, arvutades roboti ratta ringjoone pikkuse kaudu läbitud teepikkusi. Tiimitöö käigus arendatakse meeskonnatöö- ja sotsiaalseid oskuseid. Robootikaga tegelevad õpilased on need, kellest saavad tulevikus võtmeisikud!"

Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika professor ja teadusajakirjanike sõber aastal 2017 Maarja Kruusmaa kinnitab, et robotid on kiiresti saamas meie igapäevase elu osaks. „Meil on vaja üha enam häid insenere, kes oskaksid sellist tehnoloogiat arendada ning nutikalt enda kasuks tööle panna, kuid samas ka oskust laiemalt mõtestada, kuidas robotite areng muudab ühiskonda tervikuna ning kuidas selleks kõige paremini valmistuda,“ kinnitab Robotexi üks asutajatest professor Maarja Kruusmaa.

Robotexi Tehnoloogianäitus, mida saab külastada kõigil kolmel päeval,  on ainulaadne võimalus tutvuda uusimate tehnoloogiliste lahendustega robootika-, tööstuse- ja IT-valdkonnast. Näitusele tuleb üle 70 põneva eksponaadi, mida oma käega proovida või katsetada.

24.-25. novembril toimub teist korda ka Robotexi Tehnoloogiakonverents. Tänavusel konverentsil arutavad robootika ja tehnoloogia tulevikutrendide üle mitmed põnevad kodumaised ja rahvusvahelised kõnelejad.

Seoses ürituse kasvuga ning vältimatu eelarvelise muudatusega on Robotexi meeskond otsustanud kohapeal kehtestada üritusele pileti. Kõik külastajad, kes registreeruvad enne 24. novembrit Robotexi üritusele Eventbrite keskkonnas ning näitavad kohapeal kassas ette sealt saadud PDF pileti (kas paberil või nutitelefonis) saavad tasuta ligipääsu! Pilet tuleb kohapeal osta nendel külalistel, kes varasemalt Eventbrite’ist tasuta piletit ei ole lunastanud. Piletihind kohapeal on 2€ laps (0-2 aastased lapsed tasuta) ning 5€ täiskasvanu.

•  Robotexi koduleht: http://robotex.ee

Allikas: Robotex

Samal teemal:

• Tasuta Robotexi pileti saamiseks registreeru Eventbrite’is enne 24. novembrit!
• Uued haridusrobotid InO-Bot ja SPRK+

Õpilased jagunevad kaheksasse töötuppa, kus saadakse ülevaade ühest erialast ja osaletakse praktilistes tegevustes. Ametikooli koostööpartneriks on Saaremaa Rajaleidja keskus, kelle karjäärinõustajad viisid eelnevalt üldhariduskoolides läbi testid, et leida õpilaste huvidele ja soovidele vastav töötuba. Oskuste Päeva partneriks on ka Saaremaa Ettevõtjate Liit, igas töötoas tutvustavad noortele eriala ja valdkonda kohalike ettevõtte esindajad.

„Oskuste Päeva eesmärgiks on aidata läbi põhjalikuma erialatutvustuse õpilastel karjäärivalikuid teha,“ rääkis projektijuht Anneli Viherpuu-Berens. „Kasu on mitmepoolne: paremini informeeritud noored teevad teadlikumaid valikuid. Oleme ametikoolis kogenud, et sellised noored on motiveeritumad ja ei lange nii kergesti koolist välja.“

Oskuste Päeva toetab Euroopa Sotsiaalfond läbi programmi PRÕM. Projekti sihtrühmaks on Saare maakonna 7.-9. klasside õpilased.

Töötubadeks on kokk, väikelaevaehitaja, ehitaja, tarkvaraarendaja, juuksur, kujundaja, autotehnik ja restoraniteenindaja.

Euroopa kutseoskuste nädal on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on muuta kvaliteetseid oskusi ja tööturul väljavaateid pakkuv kutseharidus ja -koolitus ligitõmbavamaks. Selle kestel korraldavad osalevad riigid üle kogu Euroopa nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil sündmusi. Euroopa kutseoskuste nädal toimus esimest korda 2016. aastal.

Allikas: Kuressaare Ametikool

Samal teemal:

• Oskuste aasta inspiratsiooniüritusel Narvas esineb noortele riigikogulane Martin Repinski
• Aasta õppija 2017 on Tarmo Tuuling