Jõhvi, Narva ja Sillamäe õppekohas meistriks õppida soovijad saavad dokumente esitada 11. augustini, vabade õppekohtade olemasolul kuni 30. augustini. Vastuvõtu vestlused toimuvad õppekohtades alates 14. augustist kahe nädala jooksul.

Kutsehariduskeskuse õppedirektori Riina Veidenbaumi sõnul on Ida-Virumaa kolme kutsekooli liitmine eelmise aasta septembris laiendanud maakonnas ametiõppe võimalusi, pakkudes kooli- või töökohapõhises õppes enam kui 60 õppekava.

“Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusel on pikaajalised kogemused töökohapõhise õppe korraldamisel. Eestis alustatakse septembris SA Innove eestvedamisel kutsekeskharidusõppes töökohapõhise õppega ja meie kool on üks esimestest, kes pakub uudset õppimisvõimalust koka eriala õppijatele,” tutvustas Veidenbaum. 

Kutsehariduskeskuse hea koostööpartner Eesti Töötukassa maksab alates 1. maist tasemeõppes osalemise toetust. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötutele inimestele, kellel puuduliku või vananenud hariduse või oskuste tõttu on keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma töökoht kaotada. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses on võimalik toetust saada IT-süsteemide nooremspetsialisti, IT-tugiisiku, automaatiku, mehhatrooniku, puitkonstruktsioonide ehitaja, sisetööde elektriku, tootmisautomaatika, metallilõikepinkidel töötaja ja arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaatori õppesse asudes. 

“Toetuse saamise tingimustega saab tutvuda töötukassa kodulehel, oma avaldus tuleb esitada töötukassas enne õpingute algust, sest kõigi tingimuste täitmise korral makstakse vaid siis toetust,” rõhutas Veidenbaum.

Vastuvõtukomisjon töötab tööpäevadel 9.30-15.30 kooli õppekohtades: Jõhvis (aadressil Kutse 13, ruumis B109), Narvas (Kreenholmi 45, ruumis L132) ja Sillamäel (Tallinna mnt 13, ruumis 1-32).

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus korraldab esmakordselt rahvusvahelise teatrifestivali
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpib viis Eesti parimat noort meistrit

Võistlusele esitati 46 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. „Võin öelda, et projektid olid paremad kui eelmistel aastatel,“ kiidab projektivõistluse žürii liige Meeri Sild. „Paranenud on projektide kvaliteet. Tavaliselt jääb puudu õpilaste refleksioonist, ka projekti käigu dokumentatsioon pole alati parim. Sellele oleme kogu aeg tähelepanu juhtinud ja sel aastal oli neid puudusi palju vähem.“

Projektikonkursi võitjad (vasakult): Piret Kelgo, Ere Tumm, Margit Laidvee.

Tänavusel võistlusel pälvis esimese koha Võru Kreutzwaldi Kooli inglise keele õpetaja Ere Tumm projektiga „My Precious Phone“ („Minu väärtuslik telefon“), mis aitab noortel paremini hinnata nutitelefoni kasulikkust ja kahjulikkust ning tuletab meelde nutitelefonide abil internetis surfamise ja sotsiaalmeedias toimetamise kirjutamata käitumisreegleid. Rahvusvahelises projektis tegid koostööd 27 Tšehhi ja Eesti õpilast vanuses 13-14 aastat ning nende õpetajad. 

Projekti käigus tutvustati õpilastele erinevaid töökeskkondi ning loodi interaktiivsed riike tutvustavad mängud, mida saab nutitelefonis mängida. Samuti jagati omavahel neid nutitelefonide äppe, mida on õppetöös ja isiklikuks otstarbeks kasutatud. Valmisid ka kirjutised “Üks päev ilma nutitelefonita”, mille põhjal pandi kokku ühine projekti e-raamat.

„Selle projekti käigus nägid õpilased, et erinevate loovülesannete lahendamiseks läheb vaja ka erinevate ainete abi,“ tõi välja projekti autor Ere Tumm. „Logo juures aitas nõuga kunstiõpetuse õpetaja, postrite ja slaidiesitluse puhul aitas inglise keele õpetaja. Suureks abiks kirjaliku väljendusoskuse arendamisel inglise keeles olid valminud loovkirjutised. Eesti õpilaste scratch-kaartide tegemist juhendas kooli haridustehnoloog.“ Meie kool saab juurde seltskonna noori inimesi, kellel on rahvusvahelise suhtlemise kogemus, paranenud esinemis-ja väljendusjulgus, nad on loomingulised ning digipädevad, lisas Tumm.

Teise koha pälvis Luunja Keskkooli saksa keele õpetaja Margit Laidvee projektiga „Active European eCitizens #eTwCitizen16“ („Aktiivsed Euroopa e-kodanikud“), mille eesmärgiks oli tõsta õpilaste enesekindlust ja vastutustunnet Euroopa kodanikena, kes tulevad toime tänapäeva virtuaalses maailmas.

Projekti käigus oli põhirõhk rühmatööl, kus moodustati rahvusvahelised grupid ning mitmeid ülesandeid lahendati oma rühmades. Mõned ülesanded olid ka riikide põhiselt, et näha erinevaid tulemusi just riikide lõikes. Projekti partneriteks olid õpilased ja õpetajad kokku kaheksast erinevast Euroopa riigist (Saksamaa, Eesti, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria, Itaalia, Ukraina ja Gruusia).

Projekt oli õppekavaga väga tihedalt seotud. Lõiming toimus eelkõige inglise keele ja arvutiõpetuse tundidega. „Arvutiõpetajaga vaatasime läbi ja jagasime omavahel ära projekti teemad ja ülesanded. Arutelud toimusid arvutitunnis emakeeles ning inglise keele tunnis võõrkeeles,“ selgitas projekti autor Margit Laidvee. Lisaks sellele organiseeriti koolis loengud internetiturvalisusest, mis oli üks osa projektist. "Minu õpilased on kindlasti teadlikumad internetiohtudest ja oskavad paremini virtuaalmaailmas käituda. Mulle kui õpetajale on see projekt näidanud, et ka tunnis vähem huvi ülesnäitavat õpilast on võimalik motiveerida,“ lisas Laidvee.

Kolmanda koha vääriliseks hinnati Loo Keskkooli saksa keele õpetaja Piret Kelgo projekt „Du und ich“ („Sina ja mina“). Tegemist on Belgia, Itaalia, Horvaatia, Poola ja Eesti III kooliastme õpilaste saksakeelse projektiga, mis keskendub huve ja hobisid käsitlevatele ühistegevustele. Selleks töötasid õpilased nii individuaalselt, paaristööna kui ka rühmatööna rahvusvahelistes rühmades. Vajaminevat sõnavara ja keeleteadmisi õpiti ainetundides ning rakendati praktiliselt projektitöös.

"Kuna need õpilased ei olnud eTwinningu projektitööga varem kokku puutunud, siis pean kõige suuremaks kasuks sellise õppetöövormi tutvustamist, samuti õpilaste praktilist rahvusvahelist ühistegevust konkreetse ülesande lahendamisel ja vahetuid kogemusi, mida õpilased projektitöö käigus said,“ ütles projekti autor Piret Kelgo.

Kümne parima projekti hulka pääsesid veel: „Maths is everywhere!“ (autor Kairi Mustjatse Martna Põhikoolist), „Health and Nature“ (autor Terje Mägi Vastseliina Gümnaasuimist), „Mesimummude tantsupidu (BeeBot robotitega)“ (autor Liia Toomas Võru Kreutzwaldi Koolist), "Around Europe in 40 days" (autor Natalja Varkki Narva Paju Koolist), „VISITOR - NÁVŠTĚVNÍK – KÜLALINE“ (autor Leila Lehtmets Kose-Uuemõisa Lasteaed-Koolist), „Breakfast in my home“ (autor Piret Strömberg Rakvere Põhikoolist), „How to Become the Best“ (autor Meili Läänemets Tartu Mart Reiniku Koolist).

Projekte hindasid eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja ning Elo Allemann. eTwinningu hindamismudeli alusel vaadeldi nii projektide pedagoogilist uuenduslikkust, õppekava lõimimist erinevates õppeainetes, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

eTwinning on rahvusvaheline koostöö programm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida ja omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. Loe lähemalt eTwinningust ja sellest, kuidas koostöövõrgustikuga liituda: http://www.etwinning.net/et/pub/index.htm.

Samal teemal:

• Ükskord tuleb auhind niikuinii!
• eTwinningu projektivõistlusel tunnustatakse silmapaistvaid projekte

Eelvooru tulemused on nüüd teada. 30 edasipääsejat on oodatud 15. juulil toimuvale põhivõistlusele IT Kolledžis. Kui tahad tulla meie küberkaitse noorte tegijatega kohtuma ja saada ka ise targaks, siis samal päeval toimub küberkaitse seminar, mis tutvustab nii kratte netis kui ka seda, kuidas hariduses on toimumas murrang digitaalse ohutuse õppimisvõimalustes. 

Info ja registreerumine 2. juulini: www.kyberolympia.ee

Küberolümpiat ja küberolümpia seminari toetavad Kaitseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Interneti SA, Tallinna Tehnikaülikool, RangeForce, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Cyberxer, Eesti Nato Ühing, Kehtna Kutsehariduskeskus, StudyITin.ee, Kaitseliidu Küberkaitse Üksus, Riigi Infosüsteemi Amet, Politsei ja Piirivalveamet,  Baltic Computer Systems, Zone, Photopoint, Telia Eesti, Digitark, Eesti Informaatikaõpetajate Selts, Doon.ee ja Clarified Security. 

TULEMUSED

Eelvooru järel kogusime kokku parimate andmed, kes jätkavad võistlust 15. juulil. Moodustus järgmine nimekiri (eesnime järgi tähestiku järjekorras):

1.  Aleksander Georg Kikas
2. Aron Sisask
3. Artur Luik
4. Daniil Vaino
5. Ephrem Getachew Demesa 
6. Ervin Oro
7. Gregor Eesmaa
8. Heino Sass
9. Jasper Rebane
10. Joonas Leemet
11. Jürgen Laks
12. Karl Robert Kristenprun
13. Kert Ojasoo
14. Kristjan Leotoots
15. Laura Ruusmann
16. Mark Vainomaa
17. Markkus Millend
18. Martin Saar
19. Martin Širokov
20. Masaki Ihara
21. Mikk-Markus Metsis
22. Nika Ptskialadze
23. Oliver Kikas
24. Oliver Udu
25. Roland Roman Puiestik
26. Taavi Eomäe
27. Tanel Peep
28. Tauri Tammaru
29. Tauri Toel
30. Wattie Keel

Soovime kõikidele edu!

Info saatis Koolielule Küberolümpia korraldustoimkonna liige Birgy Lorenz. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Küberolümpia seminar keskendub küberturvalisusele
• Üle-eestiline kübervõistlus noortele

Meeri Sild peab eTwinningu üheks populaarsuse põhjuseks projekti algatamise ja toimimise lihtsust ning turvalist töökeskkonda, mis on spetsiaalselt loodud õpilastele ja õpetajatele mõeldes.

Meeri Sild Tallinnas toimunud eTwinningu seminaril. Foto: Terje Lepp

Žürii on nüüdseks jälle hulga Eesti eTwinningu projekte läbi vaadanud. Meeri Sild, mis mulje on tänavustest töödest jäänud?

Võin öelda, et projektid olid paremad kui eelmistel aastatel. Paranenud on projektide kvaliteet. Tavaliselt jääb puudu õpilaste refleksioonist, ka projekti käigu dokumentatsioon pole alati parim. Sellele oleme kogu aeg tähelepanu juhtinud ja sel aastal oli neid puudusi palju vähem.

On sul endal hetkel mõni eTwinningu projekt käsil?

On, kahjuks mitte väga õnnestunud, sest välispartner kadus ära, Eesti partner jäi alles. See on inglise keele õppimisega seotud projekt, teeme 9. klassiga videoid, mis õpetavad keerulisemaid grammatilisi konstruktsioone. Otsustasime, et lõpetame selle projekti ikka ära, mõnikord lihtsalt juhtub, et projektipartner ei pea vastu.

Mis on sinu jaoks projektõpe? Kas see käib nii, et täna otsustad – nüüd teeme projektõpet?

Ei, nii see küll ei käi. Projektõpe vajab planeerimist. Projektõpet saab rakendada nii lühiajaliselt kui pikemaajaliselt. Projektõpe võib olla ühepäevane tegevus, aga võib kesta ka terve õppeaasta.

Meie koolis oli äsja projektõppe päev. Kõik klassid olid koolimajast väljas ja toimetasid ühe projekti raames. Üheksandad klassid käisid näiteks Nõmme linnaosas Hiiu metsas matkarajal orienteerumas ja kontrollpunktides lahendasid loodusteaduslikke ülesandeid. Kümnendad klassid tutvusid Tallinna ajalooga, nad olid ette valmistanud ettekanded vanalinnast. Viiendad klassid käisid muuseumites, olid muuseumitunnid. Täitsa on võimalik projekt niimoodi välja mõelda, et see kestab ühe päeva ja hõlmab erinevaid õppeaineid; päev, mis nõuab õpilastelt aktiivseid tegevusi.

Meie 7. klassi loovtöö on pikem projekt, kestab terve õppeaasta. Õpilased valivad õpetajate poolt väljapakutust teema, mis neid huvitab. Viis õpetajat tegelevad loovtöödega, õpilastel peab kevadeks olema tulem ette näidata. Tõstaksin tänavustest loovtöödest esile rühma, kes tegeles koolimööbli kaunistamisega. Meil on koridorides pingid, mis ei olnud just kõige ilusamad. Õpilased mõtlesid väga huvitavad, suisa mõttega mustrid välja ning spetsiaalset tehnoloogiat kasutades kaunistasid kõik pingid. Nad tegid midagi koolimaja heaks.

Kas eTwinning on projektõpe?

Kindlasti. Kõigepealt seame eesmärgid, mis oskuseid tahame õpilastes arendada; see on pikaajalisem tegevus; me töötame ühise eesmärgi nimel, millel on praktiline tulem. eTwinningu erinevus tavalisest projektõppest on see, et töö toimub üle veebi. Sa pead arvestama projektipartneriga ja ideaalis toimub üle veebi töö rahvusvahelistes rühmades, mis on üsna keeruline organiseerida, aga annab tulevikuks hea kogemuse, kuidas hakkama saada, kui silmast silma ei kohtu.

Kui suur on sinu kogemus teiste maade eTwinningu projektide hindamisega?

Umbes kuus või seitse aastat olen hinnanud ka Euroopa projekte. Rahvusvahelise võistluse töid peab hindama rahvusvaheline žürii. Eesti oma väiksuse tõttu saab ühe žürii koha, ja mulle tehti pakkumine. Küllap ka sellepärast, et olen inglise keele õpetaja ja mul on lihtsam neid projekte lugeda. Rahvusvahelises žüriis tegutsemise kogemus on olnud põnev.

Kas Eesti eTwinningu projektide ja Euroopa-tasandil eTwinningu projektide hindamine toimub samade kriteeriumite põhjal?

Jah, kasutame Eestis täpselt samu hindamiskriteeriume mis rahvusvahelises hindamises. Just sellepärast, et kui saadame Eestist head projektid edasi võistlema Euroopasse, siis võime kindlad olla, et need vastavad nõutud kriteeriumitele.

Kõigepealt jagatakse žürii kolmestesse gruppidesse, kõik erinevatest riikidest ja ei ole ka nii, et teeksid igal aastal Lätiga koostööd või Soomega, ka need vahelduvad. Siis antakse ports projekte kätte, tänavu 20, ja siis uurid ning süüvid kümne päeva jooksul. Igaüks hindab projekte individuaalselt. Kui see on tehtud, siis keskne žürii arvutab välja  projektide keskmise punktisumma ning seejärel peab iga rühm välja valima oma tööde seast kaks silmapaistvamat projekti. Mõnikord on see lihtne, sest kaks projekti eristuvad selgelt. See aasta nii lihtsalt ei läinud, meie rühmale sattusid hinnata eriliselt tugevad projektid. Päris lõpliku valiku, missugused on Euroopa parimad eTwinningu projektid, teeb keskne žürii.

Kas pikale kogemusele tuginedes võid öelda, et eTwinningus tehakse mõnes aines rohkem projekte või mõni teema on rohkem esil?

Kindlasti on alati keeled sees, aga on päris palju ka loodusteadusi. Viimastel aastatel ka ühiskonnateaduste teemasid on päris palju. Lasteaiad on hästi aktiviseerunud, lasteaialastega on õpetajatel palju tegemist. Ma ei ole küll kunagi hinnanud mitte ühtegi füüsikaprojekti. Ilmselt neid on, aga mina pole kohanud. On toredaid kunstiprojekte, on ka kehalise kasvatuse omi. Näiteks koostöös tehtud olümpiamängud – oma koolis võistlevad, tulemusi võrdlevad veebis.

Miks Eestist pole ükski eTwinningu projekt veel kõrgeimat tunnustust saanud?

Euroopasse on päris keeruline sisse trügida. Kõigepealt saame võistlusele ainult kaks tööd esitada. Eesti on küll rohkem esindatud, kui võistlusele esitab töö riik, kelle projektis Eesti on projektipartner. Sõel on rahvusvahelisel hindamisel hästi tugev. Me töötame selle nimel, et meil oleksid hea kvaliteediga projektid. Küll see auhind ükskord tuleb ka!

Meeri Sild (keskel) eTwinningu traditsioonilises suvekoolis

Kuidas on seotud kõrged kvaliteedinõuded ja see, et projekt peab kasulik olema õpilasele?

Aga nõuded töötavadki selle nimel, et projekt oleks õpilaskeskne. Et tegevused aitavad õpilasi arendada, aitavad neil suhelda. Tegevus peab toimuma tundides õppetöö ajal, see ei ole huvitegevus ega lisakoormus. eTwinning peab olema õppeainetesse integreeritud. Päris palju pööratakse tähelepanu internetiturvalisusele, arvuti mõistlikule kasutamisele, ka õpilase ja õpetaja enesereflektsioonile. Muidugi on ka fun-projekte, aga enamik on suunatud õppija arengu toetamisele.

Kuidas sellest aru saate ja võite kindlad olla, et projektis on suurema töö ära teinud ikka õpilased, mitte õpetaja?

See paistab välja! Selge on see, et õpetaja võib kirjutada ilusa jutu, aga on kohe näha, kui õpilased ei ole tööd teinud, ei ole pildi- ega videomaterjale, või kui on näha, et esitatud tööd on liiga ilusad või liiga keerulise keelega. Aga selliseid projekte on vähe, enamasti on projektidest paista õpilaste töörõõm.

Mis on sinu arvates eTwinningu populaarsuse põhjus?

See on lihtne, see on juba algselt keskse kasutajatoe pealt hästi ette valmistatud. On suur pank, kust saab ideid ammutada. Projektipartneri otsimine on õpetajatele lihtsaks tehtud. On olemas väga turvaline keskkond, kus töötada (Twinspace). On palju koolitusi ja võrgustik eTwinningu õpetajatest. Ja suur pluss on bürokraatia puudumine. Rahalistel projektidel tuleb kirjutada taotlusi ja teha aruandlust, eTwinningu puhul on õpetaja enda otsustada, kas ta tahab projektile kvaliteedimärki taotleda (siis tuleb natuke rohkem dokumentatsiooni täita) või teeb projekti lihtsalt tegemisrõõmust.

Projektõpe ja muutunud õpikäsitus?

Projektõpe on üks osa muutunud õpikäsitusest. Muutuva õpikäsituse üks põhimõte on see, et õppija võtab vastutuse ja hakkab ise oma õppetööd juhtima. Projektõppes on see kõik sees: õppija vastutab, ta saab juhiülesandeid proovida, vastutab kaasõpilaste ees. See on aktiivse õppimise väga selge meetod.

Meeri Silda intervjueeris Koolielu toimetaja Madli Leikop

Samal teemal:

• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis
• Selgunud on parimad eTwinningu projektid

Programmi käigus süvendatakse arusaama juhirollist ja kaasaegsetest juhtimisteooriatest ning arendatakse koolijuhi tööks vajalikke kriitilisi oskusi. Õpitakse, kuidas rakendada kogu koolimeeskonna, õpilaste ja vanemate potentsiaali, et kool töötaks kõigi jaoks paremini.

Programmi kandideerimise hetkeks peab olema sõlmitud tööleping ning juba töötavatel direktoritel ei tohi ametis oldud aeg ületada 12 kuud. Kandideerida saab juuli lõpuni, programm alustab käesoleva aasta augustis ja lõpeb juunis 2018. Osalema valitakse konkursi alusel kuni 18 koolijuhti.

Tegemist on kolmanda alustavate koolijuhtide arenguprogrammi lennuga. Eelmistes lendudes on arenguprogrammi läbinud kokku juba 31 koolijuhti üle Eesti.

Peedu kooli direktori Joosep Tosmini sõnul peab ta programmi väga väärtuslikuks ennekõike inimeste tõttu, kes sellega kaasa tulevad: „Nii koolitajad kui ka uued koolijuhid – neilt kõigilt on väga palju õppida praegu ja ka siis, kui programm ise on ametlikult läbi. Sellise võrgustiku tekkimine muudab antud koolituse minu jaoks jätkusuutlikuks ning lisab kindlustunnet, et ka tulevikus saan toetust oma töös.“ Samuti 2. lennus osalenud Jõgevamaa Gümnaasiumi direktori Priit Põdra hinnangul annab programm alustavale koolijuhile kindlustunde: „Enesekindlus kasvab koolitustelt saadud teadmiste ja oskuste ning kursusekaaslastega vahetatud mõtete ja kogemuste jõul.“

Alustavate koolijuhtide programm on ellu kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Seda viiakse ellu koostöös SA Innove ning Edison OÜ-ga elukestva õppe strateegia programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ raames Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfo: www.hm.ee/alustavate-koolijuhtide-arenguprogramm

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Muutunud õpikäsituse paneb iga kool enda jaoks ise kokku
• Haridus- ja Teadusministeerium ootab kandidaate koolijuhtide järelkasvuprogrammi teise lendu

TÜ korraldab sellel aastal juba kaheksateistkümnendat korda suveülikooli programmi ja ootab osalema juhte, spetsialiste, ametnikke, õpetajaid, raamatukoguhoidjaid, kultuuri- ja spordihuvilisi ning kõiki teisi õpihimulisi. Sel suvel on võimalik õppida enam kui kolmekümnel koolitusel, mis toimuvad Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis.

„Suveülikooli programmist leiavad enda jaoks põneva koolituse väga erinevate huvidega inimesed. Kursusi on motivatsiooni ja käitumise mõjutamise, loovuse, töösoorituse arendamise, nõustamisoskuste, ajajuhtimise, elumuutustega kohanemise, depressiooniga toimetuleku, ravimtaimede, õiguse jpt teemadel. Huvitavaid kursusi leiab ka kultuurivaldkonnast: kultuuride erinevused äris, kirjandus ja film, teatri mõju, mõisaarhitektuur, kudumine ning palju muud,“ tutvustas suveülikooli tänavusi võimalusi TÜ täiendusõppe programmijuht Esta Pilt. 

Osalejad saavad Tartu Ülikooli täiendusõppe läbimist tõendava dokumendi. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Kui soovid end täiendada ülikooli õppejõudude ning oma ala parimate praktikute juhendamisel, siis liitu teiste motiveeritud õppijatega Tartu Ülikooli suveülikoolis!

Registreerimine ning täpsem info suveülikooli kursuste kohta on leitav suveülikooli koduleheküljelt. 

Vaata ka: 100 sekundi video: suvi on hea aeg õppimiseks

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Suvekool tõi kokku poolsada üleilma eesti keele õpetajat
• Suveülikool haarab kogu Eesti

Uue juhatuse esimehe esmaseks ülesandeks on sügiseks koos partneritega HITSA uue strateegia paikapanek, lähtudes hiljuti avaldatud uuringutest ning rahvusvahelistest arengutest digivaldkonnas. 

Varasemalt on Heli Aru-Chabilan töötanud Haridus- ja Teadusministeeriumis nõunikuna, Välisministeeriumis erialadiplomaadina haridus- ja teadusküsimustes EV alalises esinduses OECD ja UNESCO juures, kuulunud SA Archimedes nõukogusse, samuti olnud Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS asutaja ja nõukogu liige. Lisaks on ta olnud Eesti elukestva õppe strateegia juhtkomisjoni esimees ning Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia juhtkomisjoni esimees. 

Heli Aru-Chabilan

Samal teemal:

• IKT-riigi kuvandile tuleb anda kandev sisu
• Valitsus kinnitas hariduse prioriteedid

„Juuksuri õppekava laiendab nende erialade hulka, mis meie valikust sobivad just neidudele. Loomulikult ootame juuksuriks õppima ka noormehi, võrdluseks saavad meil juba täna mitmed neiud edukalt hakkama sõiduautotehniku erialal,“ rääkis ametikooli õppejuht Anneli Kikkas. „Kokku on meil tänavu valikus üheksa põhikoolilõpetanutele mõeldud eriala, mille lõpetajad saavad ameti ja keskhariduse korraga.“

Täiskasvanud saavad sel suvel valida 18 õhtu- ja tsükliõppe eriala vahel. Esmakordselt saab tsükliõppes õppida tarkvaraarendajaks ja CNC-töötlemiskeskuse operaatoriks. Uuteks erialadeks on keraamikaesemete valmistaja, interaktiivse meedia kujundaja ja tekstiilikäsitöölise jätkuõpe.

Lihtsustatud õppes saab sisse astuda abikoka erialale. Õppetöö viiakse läbi väikegrupis. Õppeaeg on üks aasta.

Sisseastumisavaldusi võetakse vastu kuni 11. augustini. Tööpäeviti saab esitada avalduse koolis kohapeal. Kellaajast sõltumata saab e-sisseastumisavalduse esitada kooli veebilehe kaudu.

Vaata siit pilte juuksuriõpilaste sellekevadisest soengu- ja moeshowst „Kaunilt kevadesse“:
http://foto.ametikool.ee/2017/Juuksurite%20show%20kaunilt%20kevadesse2%2030.03.17/

Allikas: Kuressaare Ametikool

Samal teemal:

• Ametikool sai rahastuse 55 õpilase välispraktikaks
• Ametikool hakkab ise kolmel erialal kutsekvalifikatsiooni andma

Veebiplatvormi arendamiseks kuulutati mai lõpus välja hange, sellele eelnes põhjalik analüüs, kust ilmnes, et meie haridusasutuste veebilehed on ebaühtlased, erineva kvaliteedi ja ülesehitusega. Analüüsi tulemusena valmis haridusasutuste kodulehtede prototüüp, nõuded kavandatavale platvormile ning stiiliraamat, mis koondab juhiseid kodulehele sisu loomiseks. Analüüsitulemustega saab tutvuda projekti lehel.

Uue platvormi kasutamine lihtsustab kasutajate jaoks koolide kodulehtedelt info leidmist, kuna uuel platvormil loodavad kodulehed on sarnase ülesehituse ja infoarhitektuuriga. Samas saab iga asutus kasutada kodulehe isikupärastamiseks oma kujundust ja domeeni. Seega aitab ühtne platvormiteenus kaasa selgemate ning informatiivsemate kodulehtede loomisele, samuti hõlbustab see haridusasutuste tööd.

Kodulehe uut platvormi saavad haridusasutused esialgsete plaanide kohaselt kasutama hakata alates 1. jaanuarist 2018.

Loodava platvormiteenuse kasutamisega kaasnevat majutus- ja hooldusteenust hakkab haridusasutustele pakkuma HITSA. Kõikide lisaküsimustega palume pöörduda HITSA IT-projektijuhi Kristi Kadaja-Kollomi poole: kristi.kadaja-kollom@hitsa.ee

Samal teemal:

• Soovitused IT-teenuste korraldamiseks üldhariduskoolides
• E-teenustes võetakse kasutusele uus autentimisvahend Smart-ID

Seminari I blokk "Kratid netis" keskendub küberkuritegevusele ja selle vähendamisele, ettevõtete väljakutsetele ja võimalustele. Seminari II blokk "Karjäär ja haridus" keskendub karjäärile IT ja küberturvalisuse valdkonnas. Päeva lõpetab Küberolümpia võistluse autasustamine.

Registreerumine kuni 2. juulini või kuni kohti jagub: www.kyberolympia.ee.

Ajakava:

Seminari päevakava:

• Kogunemine 9:30-10:00
• Seminari avasõnad 10:00

10:30-13:00

Seminari I blokk "Kratid netis". Modereerib Anto Veldre, RIA

• Nett on hukas - pihtas põhjas, Peeter Marvet Zone (video)
• Küberjuhtumid Eestis, RIA
• Küberkuritegude visualiseerimine, Tiia Sõmer TTÜ
• Piiriülene kriminaalmenetlus, Anu Baum TTÜ
• Küberhügieen, Janek Gridin Cyberxer
• Tehnosotsiaalne sahkerdamine, Sten Mäses TTÜ
• Trendid Politsei vaatest digitaalses ohutuses, veebikonstaabel Maarja Punak

13:00-13:45 Lõuna

13:45-15:30

Seminari II blokk. Modereerib Andrus Padar.

• News from Australia, Matthew Sorell University of Adelaide
• OSKA raport, Ants Sild BCS
• Küberharidus üldhariduse õppekavades, Jaan Anton HTM/Birgy Lorenz Eesti Informaatikaõpetajate Selts
• Edasiõppimine ülikoolis IT ja küberi teemadel (BA, MA, DOC), Rain Ottis TTÜ
• Vabatahtlik elukestev õpe küberi valdkonnas, Kaitseliidu Küberkaitse üksus

15:30-16:00 Paneelarutelu ekspertidega: Ants Sild BCS, Jaak Anton HTM, Eesti Interneti SA, [selgumisel]

16:00 Küberhügieeni loos osalejate hulgas

16:15 European Cyber Security Challenge ülevaade, Triin Muulmann Kehtna Kutsehariduskeskus

16:30 Küberolümpia võitjate väljakuulutamine ja autasustamine

17:00 Rõõm ja pildistamine

Küberolümpiat ja Küberolümpia seminari toetavad: Kaitseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Interneti SA, Tallinna Tehnikaülikool, RangeForce, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Cyberxer, Eesti Nato Ühing, Kehtna Kutsehariduskeskus, StudyITin.ee, Kaitseliidu Küberkaitse Üksus, Riigi Infosüsteemi Amet, Politsei ja Piirivalveamet, Baltic Computer Systems, Zone, Photopoint, Digitark, Eesti Informaatikaõpetajate Selts ja Clarified Security.

Samal teemal:

• Üle-eestiline kübervõistlus noortele
• Küberolümpia võitja Jaanus Kääp jagab avalikul loengul turvavigade leidmise nõkse