Võrreldes möödunud aastaga oli külastajaid lisandunud tuhande ringis ning kahekordistunud oli ka osalevate tööandjate ning organisatsioonide arv. „Meie suureks rõõmuks oli rohkem nii eesti kui vene noori ja muidugi tööandjaid, mis toob kaasa suurema mitmekesisuse ja võimalusterohked väljavaated kõigile,“ selgitas Tallinna Spordi- ja Noorsooameti noorsootöö osakonna vanemspetsialist Triin Bõstrov. „Oleme juba mõnda aega soovinud luua platvormi, mis tooks eesti- ja venekeelsed noored kokku ning „Suveks tööle 2017“ messiga õnnestus meil see integreerumine luua,“ oli Bõstrov rahul.

Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjääriüksuse juht Liis Mäeots sõnas, et järgmisel aastal on taaskord vaja liikuda veelgi suurematesse ruumidesse ja teha kõik endast olenev, et tööandjaid oleks varasemast rohkem, sest noorte huvi suvel töötamise vastu on ääretult suur ning nad soovivad praktilisi töökogemusi omandada, seda juba 12-13aastaselt. „Pool tundi enne ürituse algust oli messile sissepääsemist ootamas üle 500 noore, mitmeil neist ettevalmistatud CV näpus,“ selgitab Mäeots ja lisab, et tuldi ka lausa klasside kaupa koos õpetajatega. „Nii lapsevanema kui ka kooli toetus on esimese töökogemuse omandamisel oluline ning oli suur rõõm näha messile tulnud noori oma vanema(te) või õpetajaga.

Nii korraldajad kui tööandjad leidsid, et lihtsalt messiala läbi jalutama tulnud noori praktiliselt polnud – kohale oli tuldud kindla eesmärgiga leida huviäratav tööpakkumine, kandideerida ja/või osaleda töötubades, et end tööelu teemadel veel täiendada. Kõigil järjestikul kolmel aastal messil osalenud Sihtasutuse Õpilasmalev juhatuse assistent Kristiina Herkül sõnas, et malevlaste seas läbiviidud küsitluski näitas messi kui noorte jaoks olulist info ja kontakti leidmise kohta. „Uute, noorte malevlaste seas oli üllatavalt palju neid, kes on malevasse jõudnud just messi kaudu,“ ütles Herkül.

Kristiina Herkül ja messil tänavu esmakordselt osalenud Eesti Boost mahlabaaride tegevjuht Triin Krull kinnitasid mõlemad, et alaealistele töökogemust pakkuvaid tööandjaid võiks tuleval aastal olla veelgi enam. „Kõik noored on meiega ühel või teisel moel seotud ja panustades nende arengusse, tuleb see kuhjaga tagasi,“ rääkis Krull ja soovis tööandjatele rohkem julgust noorte tööle võtmisel. Herkül lisas ka, et vajalik on leida endas see missioonitunne ja soov panustada: „Meie eesmärgiks malevas on nende paari-kolme nädala vältel toetavas ja lõbusas keskkonnas harjutada noori töörutiiniga ja ise hakkama saamisega, sest just see seisab neil ees pärast kooli.“

Allikas: SA Innove

Foto: Gert Nõgu

Samal teemal:

• Rakveres toimub oskuste aasta Lääne-Virumaa inspiratsiooniüritus
• Rajaleidja hakkab esimesena Eestis pakkuma karjääri- ja õppenõustamist live-chat’is

„Meie eelmiste aastate tordilaatade vastu on suur huvi olnud ning seetõttu oleme suurendanud tortide kogust, mida kondiitrieriala õppijad valmistavad,“ rääkis ametikooli turismiteenuste õppesuuna juhtõpetaja Ülle Tamsalu. „Kõik tordid on ainulaadsed. Müügi teeb eriliseks see, et müüvad tordimeistrid ise. Nii on ka suurepärane võimalus uurida otse tordimeistritelt salajasi retsepte ja nippe.“

Tordilaat algab kell 11.30 ametikooli linna õppekompleksi kohvikus aadressil Kohtu 22/Vallimaa 5a.

Tortide hind jääb vahemikku 6-12 eurot. Lisaks saavad soovijad osta kondiitrieriala õppijate valmistatud küpsiseid. Õpilasi juhendab õpetaja Tiiu Tamsalu.

Kuressaare Ametikoolis õpib üheaastasel kondiitri eriala õppekaval 20 täiskasvanud õppijat. Õppetöö viiakse läbi tsükliõppes. Õppijad tulevad kooli kord kuus kolmapäevast laupäevani kestvaks õppetsükliks.

Fotogalerii 2016. aasta tordilaadast

Allikas ja foto: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Ametikooli õpilased võitsid Riias kokandusvõistlusel medaleid
• Ametikoolis algavad uued tasuta täienduskoolitused

„Siiani on sarnased masintõlke rakendused kasutanud statistilisi meetodeid, mis tõlgivad fraaside kaupa ning tihti ei sobitu lõpptulemus konkreetsesse konteksti. Neurovõrkudel töötav tõlge annab võimaluse rohkem ja rikkalikumat infot töödelda ning selle tulemusena on ka rakenduse väljund kvaliteetsem,“ rääkis keeletehnoloogia õppetooli juhataja dotsent Mark Fišel.

Mark Fišel lisas, et praktikas Google´i automaattõlke teenus juba kasutab sarnast lahendust, kuid hetkel on see kättesaadav vaid 15 keelepaari jaoks – peamiselt inglise keelest teistesse keeltesse tõlkides. „Eestikeelset tõlget teeb Google Translate endiselt statistiliste meetoditega, mis tähendab seda, et meie rakendusel on suurem tõenäosus anda kvaliteetsemat tõlketulemust,“ sõnas Fišel.  

Masintõlke tööriist tuleb puhtautomaatsel kujul kasutusse ka 19.-20.04 toimuval keeletehnoloogia konverentsil, kus koostöös TTÜ kõnetehnoloogia ja foneetika laboriga tuvastatakse kõnet ja tõlgitakse see reaalajas eesti keelest ingliskeelseteks subtiitriteks. Praktiline koostöö analoogsete tehisnärvivõrkudel põhinevate tõlkelahenduste arendamiseks on ka tõlkebürooga Grata. Dotsent Mark Fišel selgitas, et tõlkebüroo jaoks valmivate neurotõlkesüsteemide rakenduslik eesmärk on tõlgete järeltoimetamise võrdlemine otsast lõpuni inimese poolt tõlgitud tekstidega, mis võimaldab teadlastel hinnata masintõlke efektiivsust ja kvaliteeti.  

Tööriist on kättesaadav aadressilt http://neurotolge.ee/ ning kasutajatel on võimalik ka ise selle kvaliteedi tagamisele kaasa aidata. Nimelt pakub rakendus alternatiivseid tõlkeid teenustest Google Translate ja Tilde masintõlge ning kasutaja saab märkida, milline tema jaoks kõige parem tundub. Tulevikus lisandub tõenäoliselt võimalus tõlkida eesti keelest lisaks inglise keelele ka läti, vene ja soome keelde. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Keelekonverentsi töötoas toimub masintõlkimise häkaton
• Tartu Ülikool viis eesti keele masintõlke tehnoloogia ärimaailma

Eesti Noorsootöö Keskuse direktori Edgar Schlümmeri sõnul on oluline rõhutada seda, mida osatakse ja teatakse, mitte kuskohast ja mis formaadis seda õpitakse. „Nii Euroopas kui Eestis on pikemat aega räägitud mitteformaalse õppe, sh noorsootöö arvestamise vajadusest nii formaalhariduses kui tööturul. On tõestatud, et mitteformaalne õpe annab inimesele 21. sajandi oskuseid. Nüüd püüamegi tuvastada, mida peame kõigi haridusala, tööturu ja noorsootöö osapooltega edasi tegema, et õpitu ja kogetu arvestamine oleks ka praktikas tasemel,“ selgitas ta teema aktuaalsust. 

Kogumik koosneb kuuest peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate mullu noorte eluolus toimunud muudatustest, järgnevad artiklid keskenduvad mitte- ja informaalse õppega seotud teemade analüüsimisele. Teine peatükk käsitleb arvestamist teoreetilises võtmes ning toob esile nii mitteformaalse õppe rahvusvahelised standardid kui Eesti võimalikud arengusuunad. Kolmas, neljas, viies ja kuues peatükk tuginevad Eestis läbi viidud uurimustele ning analüüsivad mitte- ja informaalse õppe erinevaid tahke.

Noorteseire aastaraamatu koostasid Tallinna Ülikooli teadlased Airi-Alina Allaste, Liisa Martma, Raili Nugin, Reelika Pirk,  Marti Taru, Peeter Vihma ja Tartu Ülikoolist Mai Beilmann.

Kui esitluskonverentsi esimeses pooles tutvustatakse Noorteseire aastaraamatut, siis sellele järgneb arutelu laudades. Konverentsi lõpetab ettevõtjate, haridustöötajate ja noorte esindajate paneelarutelu teemal “Miks ja kuidas arvestada mitte- ja informaalset õppimist tööelus?”.

Konverentsi kava ja paneeldiskussioonis osalejad leiabTallinna Ülikooli koduleheküljelt. Konverentsi korraldab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste Instituut koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 

Allikas: TLÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Riik parandab lisatoetusega noorte huvihariduse- ja tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust
• Põltsamaal arutletakse Eesti teadushuvihariduse kvaliteedi ja arengusuundade üle
• Täna toimunud „Robotlahing“ tõestas, et IKT-huviring sobib kõigile

Täienduskoolituste keskkond https://koolitus.hitsa.ee/ koondab suure osa Eesti õpetajatele suunatud täienduskoolitustest ja on heaks tööriistaks koolijuhile oma töötajate professionaalse arengu jälgimiseks ja planeerimiseks. Juht näeb, millistele täienduskoolitustele on asutuse töötajad registreerunud või millised koolitused on nad lõpetanud. Samuti teavitatakse juhti, kui töötaja kavatseb koolitusest loobuda ning see võib kaasa tuua arve esitamise tööandjale.

Töötajate koolitustel osalemisega seotud teated saadetakse alates aprilli algusest üks kord päevas automaatselt edasi haridusasutuse juhi e-postile, juhul kui juhil on selles keskkonnas kasutajakonto loodud. Kui kasutajatunnust loodud ei ole, palume haridusasutuse juhil oma töötajate täienduskoolitusinfo nägemiseks luua ID-kaardiga kasutajakonto https://koolitus.hitsa.ee ning anda loodud kontost teada e-postiaadressile tkis@hitsa.ee, misjärel kasutajale lisatakse vastavad õigused.

Kasutajate tagasiside ja märkused on süsteemi arenduste tellijale alati oodatud. Ühistellijateks on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Sihtasutus Innove ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:

Ave Rand
IT projektijuht
ave.rand@hitsa.ee

Seminar korraldatakse Erasmus+ programmi koostööprojektide partnerite leidmiseks.

Seminarile oodatakse osalejaid erinevatest haridusvaldkonna asutustest kui ka näiteks kohalikest omavalitsustest, ettevõtetest, kultuuri- ja noortetööga tegelevatest organisatsioonidest.

28. aprillini ootab SA Archimedes nende Eesti haridusasutuste ja organisatsioonide taotlusi, kel plaan osaleda Erasmus+ rahvusvahelises koostöös.

Täpsemat infot taotlemise kohta leiab SA Archimedese kodulehelt.

Kontaktseminar annab lisaks digipädevuste mõistete tutvustamisele võimaluse tutvuda kolleegidega eri riikidest ning töötada ühiste projektiideede kallal. Eesmärk on alustada Erasmus+ strateegilise koostöö projektide ettevalmistamisega 2018. aasta taotlusvooruks.

Lisaks on seminari oluline eesmärk toetada koostööd ja uute ideede sündi eri valdkondade ja asutuste vahel, rikastades sel moel hariduselu uute vajalike algatustega ja nutikate IKT-lahendustega. 

Loe pikemalt SA Archimedese kodulehelt!

Allikas: SA Archimedese koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Stipendiumiprogramm elavdas Eesti ja Norra hariduskoostööd
• Haridus- ja koolitusprogrammil „Erasmus+“ oli rekordarv osalejaid

eTwinningu koolitaja ja ekspert Meeri Sild annab ülevaate tänavuse Euroopa projektikonkursi võiduprojektidest. Martna kooli õpetaja ja eTwinningu Eesti projektivõistluse eelmise aasta üks võitjatest Kairi Mustjatse räägib oma kogemusest eTwinningus. Veebiseminaril peatutakse ka sellel, missugused on suurepärase õpiprojekti kvaliteedinäitajad. Türi Põhikooli õpetaja Laine Aluoja näitab praktiliselt, kuidas seda projekti võistlusele esitades esile tuua.

Registreeru veebiseminarile siin>> 

Samal teemal:

• eTwinningu 2016. aasta parim projekt aitas noortel enesehinnangut tõsta
• Projektõpe aitab lõimida erialaõpingud nii keeleõppe kui ka infotehnoloogiaga
• eTwinningu projektivõistlusel tunnustatakse silmapaistvaid projekte

Artikkel ilmus 13. aprilli Õpetajate Lehes. Autor: Koolielu haridusportaali toimetaja Madli Leikop

eTwinningu projektid on juba oma olemuselt kaasamise musternäidised. Need õpetavad lastele koostööoskust, tolerantsust, avardavad silmaringi, õpetavad mõistma maailma ja kultuuride mitmekesisust, rahvuste eripärasid; õpetavad aru saama ka sellest, et õpilastel on erinevad võimed ja võimalused, ja et seda tuleb aktsepteerida. Kui see ei ole kaasamine, siis mis veel on?

eTwinningu eksperdi, Tartu Hiie kooli haridustehnoloogi ja informaatikaõpetaja Mari Tõnissoni töös on kaasamine koolielu tavapärane osa. Selles koolis saavad kuulmis- ja kõnepuudega lapsed põhihariduse ning kuulmispuudega koolieelikuid valmistatakse kooliks ette. Siin on palju panustatud sellesse, et keegi ei jääks kõrvale, et kõik saaksid piisavalt tähelepanu, osaleda tegevuses ja kogeda edu.”

Käib töö Norra projekti kallal, juhendajaks Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog Mari Tõnisson. Foto: erakogu

On sul tulnud lastele selgitada, mis on kaasamine?

Mari Tõnisson: Kaasamine kerkib esile eriti siis, kui hakkad korraldama grupitööd. Kuni lased lapsel midagi personaalselt teha, toimetab igaüks oma tempos. Nagu hakkad tegema grupitööd, on keegi kohe kellegi arvates liiga aeglane või ei oska piisavalt hästi käituda jne. Ühekordsest selgitusest üldjuhul ei piisa. Et keegi lühikese jutu peale oma senist arvamust muudaks, on palju nõutud. Kiire lahendus õpilaste gruppidesse jaotamisel on nn sunniviisiline variant, kus valiku teeb ära näiteks veebipõhine loosiratas.

Kui rääkida kaasamisest kodanikukasvatuse ja ühiskondlikus võtmes, siis puudutan teemat väga sageli. Minu metoodiliseks võtteks on minu endaga juhtunud lugude rääkimine. Loo lõpu lasen õpilastel välja pakkuda. Seejärel suunan neid arutlema nende ja minu variantide üle. Näide jutustatud loo algusest: „Umbes aastal 1979 seisin noore tüdrukuna ühes Eesti väikelinna poes järjekorras ja minu ees seisis pikkade juustega mustanahaline naine …” Me oleksime võinud kulutada toona selle loo arutelule terve tunni.

Kas eTwinningu projektis toimub kaasamine teisiti kui koolitunnis?

eTwinning on internetipõhine. Kuna see on õpilastele tuttav ja meeldiv keskkond, siis on kaasamine internetis üsna hõlbus. Kaasamine on veelgi lihtsam, kui lasta õpilastel endil (vähemalt osaliselt) valida, mis teemal ja mis riigiga projekti teeme, ja anda võimalus projekti eesmärgid ning tulem paika panna.

Ka eTwinningus tehakse grupitöö ja ilmnevad grupitööle omased probleemid, kuid need lahenevad oluliselt lihtsamalt, sest on aega reageerida, asja kohta uurida ja arutada enne, kui ennast väljendad. Suur eelis on rahvusvaheliste gruppide moodustamine, kus õpilased algul üksteist ei tunne ja oma erisuste kohta järk-järgult teada saavad. eTwinningu projektid on suurepärane kaasamise võimalus ka seetõttu, et meie riigis tuleb eri kultuuridest pärit inimestega kokkupuuteid ette väga harva.

Üks asi on kaasata oma õpilasi, keda tead ja tunned. Aga kui kaasata tuleb projektipartnereid, näiteks Türgist, kas siis tuleb arvestada kultuurilise eripäraga, temperamendi erinevustega?

Türklased kaasavad ennast suurepäraselt ise. Oluliselt keerulisem on minu üle kümneaastase eTwinningu kogemuse põhjal kaasata heaoluriikide õpilasi ja õpetajaid. Türgi koolid on väga motiveeritud eTwinningus osalema. Selle riigi projektipartneritega ei ole minul kunagi probleeme olnud, nad on positiivsed ja löövad agaralt kaasa.

Meie koolilaste arvamus ja suhtumine teistesse kultuuridesse ei erine oluliselt meie täiskasvanute arvamusest ja suhtumisest. Sellega, mis puudutab suhtumist eri rahvustesse, kultuuridesse, on palju tööd teha. Takistus on kindlasti see, et nii meie õpilaste kui ka õpetajate kogemused selle koha pealt on kesised ja harimist vajavad nii õpetajad kui ka lapsevanemad. Lapsed on tavaliselt väga elevil, kui teeme koostööd mõne kooliga riigist, mida nad eriti ei tunne. Või siis arvavad, et tegu on Eestiga sarnase riigiga. Nii hakkame eTwinningu keskkonnas üksteisega tutvuma ja pilte jagama. Siis aga selgub, et inimeste nahavärv, hooned, loodus, toit on üsna teistsugused. Lapsed lähevad selle peale enamasti elevile, aga neil ei ole tavaliselt eelarvamusi. Lapsed ei jää ükskõikseks, ükskõiksuse kasvatame endale ise selga, kui ei tea, kuidas ühte või teise olukorda, nähtusesse, inimesse suhtuda. Laps on oma väljendustes siiras, ta ei varja oma arvamust ja üldjuhul on see positiivne ning kui ei ole, on meie töö selgitada.

On sul ka praegu mõni eTwinningu projekt käsil?

Praegu on mul käsil projekt ühe Norra kooli 15–16-aastaste õpilaste ja meie kooli 14–15-aastaste õpilaste vahel. Jõulude eel osalesime 3. klassi õpilastega jõulukaartide ja heade soovide vahetamise projektis. Lisaks osalen juba aastaid projektis, mis toimib nagu erivajadustega õpilaste õpetajate üleeuroopaline kogukond, kus on sadu liikmeid ja kus vahetame materjale, teadmisi ning kogemusi.

Norra partneritega projekti sisu on, et oleme üksteisele õpetajad ja õpime üksteiselt, projekti nimi on „E-flipping”. Norra õpilased õpetavad Eesti õpilastele video vahendusel viit tegevust ja meie õpilased omakorda neile viit. Seejärel tuleb proovida partneri õpetatut järele teha ja selle sooritamine üles filmida. Kui Norra õpilaste esimesed videod TwinSpace’i üles said ja üks neist oli tants, arvasid meie õpilased, et seda nad järele teha ei suuda. Aga suutsid küll. Samas oli Norra õpilastel tükk tegemist, et meie õpilaste õpetatud lihtsat visuaalse programmeerimise ülesannet täita. Praegu ootame huviga, kuidas nad eesti keele õppetunniga hakkama saavad. Partnerkool Norrast on tavakool ja nad teavad, et meie oleme erikool. Projekt on olnud õpetlik mõlemale poolele.

Kõlab nagu kaasamise muster­näidis …

Jah, kui mõelda, et riikidena on Eesti ja Norra üldjoontes üsna sarnased. Minu õpilased olid projekti algul arvamusel, et Norra, see on rikkus ja mugavus ning sealsed õpilased eriti pingutama ei pea. Norra õpilased arvasid meist, et Eesti on vaene, mahajäänud maa, kus elatakse vaat et kiviajas. Oleme nüüd vastastikku näidanud, et päris nii see pole.

Kaasamise teema sisaldub tugevalt ka meie heade soovide vahetamise projektis, mida tegime koos kuulmispuudega laste kooliga Kesk-Türgist. Head soovid andsid lapsed üksteisele edasi video vahendusel igaüks oma maa viipekeeles ja ka paberist kaardil, mis saadeti postiga. Projekti pildigalerii ja oma õpilaste emotsioonide järgi otsustades olid mõlema kooli lapsed väga motiveeritud projektis kaasa lööma eelkõige huvist näha ja teada saada, mis meis on sarnast ja mis erinevat.

Oled eTwinningu mentor ja ekspert. Kuidas eTwinningul sinu arvates Eestis praegu läheb?

Mina näen, et seis on väga stabiilne. Igal aastal luuakse Eesti koolides ja lasteaedades hulk eTwinningu projekte, on uusi programmiga liitujaid koole, kes tööd alles alustavad, on vanu tegijaid, kelle jaoks rahvusvaheline projektitöö on koolielu loomulik osa. eTwinning on stabiilses seisus ka sellepärast, et õpetajad on hakanud aina enam projektõpet rakendama oma igapäevatöös. Ja kes projektõppe metoodika kasutusele võtab, see varem või hiljem ka eTwinninguni jõuab. On ka vastupidiseid variante – kes käib eTwinningu koolitusel ja näeb, et selline õppevorm on olemas, hakkab seda kasutama mujalgi kui eTwinningus.

Kas probleemid HEV-õpilastega on riigiti sarnased?

Riigiti võrrelda ei saa, sest eri riikides on HEV-laste hariduspoliitika väga erinev. On riike, kus HEV-õpilasi õpetatakse senini eraldi koolides, suures osas Euroopas on nad juba aastaid kaasatud tavaõppesse. Üleeuroopalises HEV-õpilaste õpetajate projektis ei räägi me probleemidest, vaid pigem võimalustest, kuidas HEV-lapsi kaasata, ja üks suurepärane võimalus on eTwinning.

Eestis HEV-laste kaasamine tavakooli alles areneb. Viimasel ajal olen oma erikooli õpilastega osalenud just sellistes eTwinningu projektides, kus meie parteri(te)ks on tavakoolid. Võimalik, et varem natuke pelgasime, kas meie õpilased saavad hakkama ja on võrdväärsed partnerid. Aga on küll, ja eTwinningu kaudu, veebipõhiselt, on kõik väga loomulik olnud, areng on toimunud iseenesest.

Samal teemal:

• Osale eTwinningu veebimängus ja võida auhindu!
• eTwinningu mentorid kutsuvad õpetajaid osalema multiprojektides

Kolmanda kursuse kokaõpilane Erika Eding loositi kaheliikmelisse võistkonda Konstantins Mihejevs’ga võistlused korraldanud Riia Turismi- ja Loomemajanduse Tehnikakoolist (Rīgas Tūrisma un radošās industrijas tehnikums).

„Meie koostöö sujus ülihästi. Kuigi minu paariline inglise keelt hästi ei rääkinud, mõistsime üksteist väga hästi, olime üksteise tööga köögis pidevalt kursis ja  saime väga hästi hakkama,“ rääkis Erika pärast võistlust.

Võistlusel tuli valmistada eelroog, mille kohustuslikeks komponentideks olid mozzarella, tomat ja leib. Teise roana tuli valmistada magustoit, mis pidi sisaldama toorjuustu, vahukoort ja astelpajumarju. Tööle köögis eelnes test, kus tuli vastata küsimustele juustude päritolu, toidutehnoloogiate ning säilitusviiside kohta.

„Köögis, kus me töötasime, oli puudujääke. Pidime kasutama kõik ühte ahju ja seega ka sama temperatuuri“ märkis Erika. „Võistluse üldine korraldus oli samas sujuv ja kiire.“

Teise kursuse õpilane Hälena Kikerist võistles koos Monika Spiridonaga, kes õpib Läti Kandava maamajandustehnikumis (Kandavas Lauksaimniecības tehnikums) neljandal kursusel. Koos saavutati kolmas koht.

Ametikooli turismiteenuste juhtõpetaja Ülle Tamsalu sõnul kutsusid Riia kooli õpetajad ametikooli esindust nende võistlusest osa võtma märtsis kokavõistlusel "Kokakunst Kuressaares" käies. „See oli hea võimalus meie õpilastel toime tulla võõras keskkonnas ja panna ennast ka keeleliselt proovile.  Nagu tulemustest näha oli see õige otsus. Suured tänud ka tublidele juhendajatele Irina Arhipova ja Halliki Välile.“

Kokku võistles 30 õpilast Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Poolast ja Itaaliast, kes loositi 15 võistkonda.

Kuressaare Ametikoolil on pikaaegsed traditsioonid kokavõistlustel osalemisel ja nende korraldamisel. Igal aastal osalevad ametikooli kokaõpilased Euroopa Hotelli- ja Turismikoolide Assotsiatsiooni AEHT võistlustel. Tänavused AEHT võistlused korraldatakse novembris Belgias Ostendis.

Pildid võistlusest ja valminud roogadest ametikooli fotogaleriis: http://foto.ametikool.ee/2017/Kokav%C3%B5istlus%20More%20Than%20Cheese%2012.04.17/

Allikas: Kuressaare Ametikool

Samal teemal:

• Õppematerjal - Kokandus
• Rajaleidja hakkab esimesena Eestis pakkuma karjääri- ja õppenõustamist live-chat’is

Konverentsi eesmärgiks on tutvustada ja teada anda parimatest praktikast sotsiaalpedagoogilises töös.

Konverentsile on oodatud sotsiaalpedagoogid ning haridus- ja sotsiaalvallas töötavad spetsialistid, õpetajad, õppejõud, üliõpilased ja kõik teemast huvitatud.

Konverents toimub 5. mail 2017.a. algusega kell 11.00 Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis aadressil Salme 1a, Tartu.

Konverents on külastajatele tasuta.

Rohkem infot ja registreerumine konverentsile: http://www.ht.ut.ee/et/sotsiaalpedagoogide-teaduskonverents

Samal teemal:

• Sotsiaalpedagoog: oluline on oskus kaasata ja soov olukordi mõista
• SA Innove aitab koolidel ja lasteaedadel üle Eesti leida tugispetsialiste
• Eripedagoogid märkavad ka väikeseid edusamme