TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ootab kevadisel koolivaheajal, 22.-25. märtsil gümnaasiumiõpilasi nii muusika, teatrikunsti visuaaltehnoloogia, tantsukunsti kui ka käsitöö eelõppe kursustele.

Noore Muusiku Kool 22.-24. märts 2017

Oodatud on kõik vähemalt 16-aastased noored, kes mängivad pilli ja kaaluvad võimalikku edasiõppimist muusika vallas.

Noore Muusiku Kool pakub ainulaadset võimalust arendada oma muusikaalaseid oskusi, avardada teadmisi ning musitseerida koos teiste noorte muusikutega.

Lisainfo: www.kultuur.ut.ee/nooremuusikukool

Noore Meistri Kool 3.-25. märts 2017

Oodatud on kõik vähemalt 16-aastased noored, kellele pakub huvi käsitöö ja looming.

Kursuse eesmärk on anda esmaseid teadmisi ja oskusi käsitööga seotud erialadest: tekstiilist, ehitusest ja metallitööst. Tutvustada noortele ettevõtete tootejääkide taaskasutuse võimalusi.

Lisainfo: www.kultuur.ut.ee/noore-meistri-kool

Teatrikunsti visuaaltehnoloogia kõrghariduse eelõppe kursus 23.-24. märts 2017

Oodatud on teatrikunsti visuaaltehnoloogia eriala huvilised.

Kursusel antakse ettekujutus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna teatrikunsti visuaaltehnoloogia eriala sisust ja valmistatakse ette tulevasi sisseastujaid.

Lisainfo: www.kultuur.ut.ee/taiendusope/tantsukunsti-teatrikunsti-visuaaltehnoloogia-eeloppe-kursus

Tantsukunsti kõrghariduse eelõppe kursus 23.-24. märts 2017

Oodatud on tantsukunsti eriala huvilised.

Kursusel antakse ettekujutus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna tantsukunsti eriala sisust ja valmistatakse ette tulevasi sisseastujaid.

Lisainfo: www.kultuur.ut.ee/taiendusope/tantsukunsti-teatrikunsti-visuaaltehnoloogia-eeloppe-kursus

Samuti toimub 23. märtsil TÜ VKAs avatud uste päev

Lisainfo: www.kultuur.ut.ee/akadeemiast/avatud-uste-paev-tu-viljandi-kultuuriakadeemias-23-martsil-2017

Miljon+ on kollektiivne ettevõtmine, millega soovitakse eestikeelse Vikipeedia tekstimahtu suurendada miljoni artiklini ja luua sel viisil kõigile eestlastele vajalik mahukas entsüklopeedia. Vikipeedia ehk vaba entsüklopeedia on enim kasutatav üldinfoallikas, millel on entsüklopeediline vabatahtlike koostajate loodud sisu. Kuigi vajadus hea ja tervikliku eestikeelse entsüklopeedia järele on suur, on praegune keskkond sisult alles poolik ja vajab edasist arendamist.

Eestikeelses Vikipeedias on täna 155 000 artiklit ja suure osa sellest sisust on loonud kõigest mõnikümmend inimest. Selleks, et viia vikiartiklite arv üle miljoni, kutsuvad Tartu Ülikool ja MTÜ Wikimedia Eesti kõiki aktiivseid inimesi veebientsüklopeediasse artikleid juurde looma ja olemasolevaid täiendama. Edasi aidata soovitakse ka võrukeelset Vikipeediat, mis loodetakse projekti käigus viia praeguselt 5400 artiklilt 10 000-ni.

Tartu Ülikooli eesti keele lektori Sirli Zuppingu sõnul on oluline, et kõik ühiskonnaliikmed e-ühiskonna arengusse panustaksid: „Miljon+ on mõneti nagu „Teeme ära!“ kampaania veebiversioon, kus korrastatakse eestikeelset teavet. Kõik Eesti ülikoolid võiksid eesmärgiks seada, et iga tudeng koostaks oma õpingute jooksul vähemalt ühe vikiartikli. See oleks otsene panus ühiskonda ning toetaks väga selgelt eesti teaduskeele püsimist ja edasist arengut.“ 

Projekti ühe algataja, TÜ õppeprorektor Mart Noorma sõnul on Miljon+ suurepärane ettevõtmine kogu Eesti ühiskonna kaasamiseks ning vaba veebientsüklopeedia täiendamiseks. „Eriti oluline on Vikipeedia noorte hinnangute kujundamisel – kui Google’i otsingule ei leita eestikeelset vastet ja lahendusi pakub vaid ingliskeelne Wikipedia, siis mõjutab see noorte seisukohti emakeele tähtsuse osas,“ rääkis Noorma eestikeelse entsüklopeedia olulisusest. „Ülikoolidesse on koondunud mitme eriala oskussõnavara ja mahukas teadmusbaas, mida saab tudengite, õppejõudude ja teadlaste vahendusel Vikipeediasse jagada. Samuti on ettevõtetesse, ühingutesse, asutustesse ja koolidesse kogunenud väärtuslikku erialast ja koduloolist teavet, mida tasub veebientsüklopeediasse lisada,“ kutsub Noorma kõiki projekti panustama. 

Miljon+ on panus eesti keele tulevikku ja kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Ühe esimese algatusena on projekti raames käivitatud 1. juunini kestev digihariduse konkurss, et innustada tagant majandusvaldkonna artiklite parandamist. Projekti tegevustes löövad praegu kaasa nii Eesti Maaülikool, Swedbank kui ka Haridus- ja Teadusministeerium, aga panustama on oodatud ka kõik teised, kes tunnetavad end vastutavana eesti keele säilimise eest.

Programmi kodulehekülg on leitav aadressilt www.miljonpluss.ut.ee.

Samal teemal:

• Vikipeedia kutsub taas tõlketalgutele
• Algas digihariduse konkurss parimate majandusalaste Vikipeedia artiklite leidmiseks

SAISis avaldust esitades lisatakse avaldusele isikuandmed ning varasemate õpingute ja hinnete/riigieksamite andmed riiklikest registritest automaatselt. Enda haridusandmeid saad vajadusel kontrollida riigiportaalist.

SAISiga on tänaseks liitunud 25 kooli:

• Eesti Kunstiakadeemia,
• Eesti Lennuakadeemia,
• Eesti Maaülikool,
• Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia,
• Estonian Business School,
• Euroakadeemia,
• Hiiumaa Ametikool,
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus,
• Jõhvi Gümnaasium,
• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused,
• Luua Metsanduskool,
• Lääne-Viru Rakenduskõrgkool,
• Rakvere Ametikool,
• Sisekaitseakadeemia,
• Tallinna Majanduskool,
• Tallinna Tehnikakõrgkool,
• Tallinna Tehnikaülikool,
• Tallinna Tervishoiukõrgkool,
• Tallinna Ülikool,
• Tartu Kunstikool,
• Tartu Kõrgem Kunstikool,
• Tartu Tervishoiukõrgkool,
• Tartu Ülikool,
• Valgamaa Kutseõppekeskus,
• Võrumaa Kutsehariduskeskus.

Uusi koole lisandub igal aastal.

Lisainfo: www.id.ee

Tähelepanu kõrgkoolidesse/kutsekoolidesse kandideerijad! Kui Sul on plaan kandideerida, vaata ID-kaardi (mobiili-ID) olemasolu ja sertifikaatide kehtivused üle juba täna!

Samal teemal:

• Eesti on haridusandmete kasutamisel maailmale eeskujuks
• Haridusasutused võtavad õppijaid vastu uue sisseastumise infosüsteemiga

Eesti keele omapärale tähelepanu juhtimiseks korraldas riik aastate eest võistluse, kus iga Eesti inimene võis pakkuda välja lauseid, mis on eesti keelele kõige iseloomulikumad ja huvitavama kõlaga. Lõpuks valis keelevaldkonna tippasjatundjatest koosnev nõukogu sadadest esitatud lausetest välja kümme. Meenutagem neid.

Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal.
Kuula, kulla külanaine - kuuled külla tulnud vaime.
Ämber läks ümber.
Üle oja mäele, läbi oru jõele.
Kalli ema hella soojust jagub üle mitme põlve.
Küll küllale liiga ei tee.
Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää.
Millal maksan memme vaeva.
Ema tuli koju.
Pöidlad pihku, pöialpoisid!

Nende muhedate lausete kõlades kutsun kõiki Eesti inimesi tähistama täna emakeelepäeva. Üks võimalus selleks on läbida ka väike teadmiste kontroll, võttes osa traditsioonilisest e-etteütlusest Vikerraadio vahendusel.

Soovin ilusat emakeelepäeva kõigile eesti keele rääkijatele, aga ka õppijatele, nii Eestis kui võõrsil.

Allikas: HTM. 

Samal teemal:

• Õige kirjapilt selgunud, rekordosavõtjatega e-etteütluse võitis Laura Valli
• Eesti keele õpetajad maailma eri paikadest kohtusid Brüsselis
• Raamatukogutund "Eriline tavaline emakeel"

„Õigus igaühele” on kasulik lugemine kõigile, kellel huvi õiguse ja õigusteaduse vastu. Raamatu iga peatükk on varustatud ka viidetega olulisemale eestikeelsele kirjandusele ja võõrkeelsetele allikatele, et inimestel, kellel tekib konkreetse teema vastu sügavam huvi, oleks võimalik iseseisvalt lisamaterjali hankida. Arvestades tänapäeval tavalist rahvusvahelist suhtlemist ja võõrkeelse kirjanduse kasutamist, on lisana toodud õigussõnastike loetelu, kust huviline võib leida õigusterminite vasteid inglise, ladina, prantsuse, saksa, soome ja vene keeles.

„Idee sellise raamatu koostamiseks sündis soovist teha midagi laiemale huviliste ringile. Tegemist ei ole kindlasti ei käsiraamatu ega juhendiga oma äri alustamiseks, vaid põhitõdesid pakkuva kogumikuga,” rääkis raamatu koostaja Jaan Sootak. 

„Õigus igaühele” sobib hästi lugemisvaraks ka neile, kes plaanivad kõrgkoolis juuraga edasi tegeleda. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• MTÜ Lastekaitse Liit: lapsel on õigus olla ära kuulatud!
• Tartu Ülikooli pürgijaid huvitab enim õigusteadus

Juba mõni aeg tagasi kolis uudiskiri uude veebikodusse, Koolielu haridusportaali. Valdkond on sama ja eesmärk üks – tuua haridustöötajateni uued trendid digihariduses, jagada inspireerivaid edulugusid ning pakkuda õpetajatele värskeid ideid, mida ka enda tundides kasutada.

Edaspidi saabki iga õpetaja, haridustehnoloog ja koolijuht end digimaailma uudiste ning uute töövahenditega kursis hoida Koolielu vahendusel. Lisaks artiklitele ja videojuhenditele pakume lugejatele võimalust ka ise portaali tegemisse kaasa lüüa – igal registreerunud kasutajal on võimalus üles riputada nii haridusuudiseid kui ka töö- ja koolituskuulutusi haridustöötajatele.

Eelmiste e-õppe uudiskirjade artiklid on jätkuvalt kättesaadavad aadressil koolielu.ee/uudiskiri.

Rääkisime Valgamaa Kutseõppekeskuse IT-juhi ning haridustehnoloogi Eva Tšepurko ja võidumeeskonnaga Digi Passist ning digist kutsehariduses.

Samsung Digi Passi koolitusprogrammi raames koostasid noored oma portfoolio, kus jagasid teistega oma kogemusi, õpitud rakendusi, koostasid ka ise juhendmaterjali. Õppisid oma ideid ellu viima, paberist prototüübini, mõned isegi päris rakenduseni. „Mis mulle eriti meeldis, on see, et nad õppisid koostööd!“ rõõmustab Eva Tšepurko. „Üksinda saab kiiremini, aga koos jõuad kaugemale, mida meie kooli meeskond ongi tõestanud!“

Miks otsustasite osa võtta programmist Digi Pass?

Eva Tšepurko: Olen varem sarnasest projektist osa võtnud (üldhariduskoolide Samsung Digipööre). Mäletan neid emotsioone ja kogemusi. Tallinna Ülikooli ja Mart Laanpere koolitusprogrammid on tavalised sellised, et sa ei saa valmis lahenduspaketti, sa saad nõustamist, aga tegutsema ja leiutama pead ise. Kui sarnane programm kutsekoolidele välja kuulutati, siis kohe levitasin uudist, rääkisin noortega personaalselt ja innustasin ikka taotlusi kirjutama. Noorte sõnul motiveeris neid osalema digipassi olemasolu, mis on tõestus alguses iseendale ja siis juba tööandjale, et sul on need vajalikud digioskused ja kompetentsid olemas.
 
Mis olid noortele kõige olulisemad õppetunnid?

Paulina Sugrova, „Nutikate logistikute“ juht: Minu jaoks oli Samsung Digi Passi koolitusel kõige õpetlikum meeskonnatöö. See koolitus õpetas mind kuulama ja kaasama ka teisi liikmeid. Õppeprotsessi käigus sain aru, kui tähtis on meie elus meeskonnatöö. Ja mida rohkem on erinevaid arvamusi, seda parem. Arendasin oma digipädevusi ja teadmisi, mida kindlasti edaspidi vaja läheb. Panin tähele, et kasvas ka minu sihikindlus ja julgus, et edaspidi mingeid huvitavaid ülesandeid ette võtta. Peale telesaadet saime kinnitust väga paljudelt ettevõttetelt, et meie idee oli väga vajalik ja mitte ainult laotöötajate jaoks. Ehk unistada tasub ning oma unistusi püüdma minna!

Tanel Aavistu: Üks olulisemaid õppetunde, ma arvan, et kõigi jaoks, oli tähtaegadest kinni pidamine. See tuleb samuti välja ka logistika valdkonnas. Kui ei pea tähtaegadest kinni, oled kaotanud kliendi või veel hullem, jäänud kahjumisse.

Karen Kljopov: Kõik koolitustunnid olid olulised. Igas tunnis saime teada midagi uut või proovisime teistmoodi lahendust ning kindlasti õppisin juurde palju uusi rakendusi.

Digi Passi võidumeeskond Valga Kutseõppekeskusest. Foto: Samsung Digi Pass

Kuidas ja kui palju kasutatakse Valga Kutseõppekeskuse erialade õpetamisel IKT-d? Kas lisaks Digi Passile on ka teisi projekte ja programme, kus Valga Kutseõppekeskuse noored osalevad?

Eva Tšepurko: Osalesime suvel MTÜ Eesti 2.0 Bitcoin seadmete taotlusvooru projektis. Meid valiti pilootkooliks ning kuu jooksul koolitas meie õpilasi maailma tuntuim bitcoiner ja Stanfordi ülikooli õppejõud  Balaji S. Srinivasan. Kaevandasime krüptoraha ja tegime oma esimesed blochain rakendused.  Osaleme ka Erasmus+ projektis „Teaching in the Digital age“, mille raames toimub õpetajate õpiränne. Õpetajad saavad oma digioskusi ka välismaal täiendada ning Eestisse tagasi tulles jagada oma kolleegidega.

Koolipere püüab kasutada aktiivselt IT-d näiteks autotehnikute erialadel. Üks näide on see, et vastuvõtueksam on veebipõhine. Köögiklassides ja suurköögi seintel on tahvelarvutid ja hääljuhtimise võimalus - isegi kui näpud on rasvased, saab kokk vajalikku rakendust või retsepti ikka otsida.

Püüame olla ka paberivaba kool, õpilased esitavad kõik taotlused ikka läbi infosüsteemi. Ka praktikapäevik on digitaalne. Koos õpilastega arendame erialaseid Learning Apps’i  rakendusi ja meie digiõpikut. Tahvelarvutite ja innovatsiooni klassi broneerimislehed on igal nädalal igatahes aktiivsed. Aga on ka arenguruumi, alati saab paremini ja rohkem!

Kui hästi on varustatud kooli digitaristu?

Eva Tšepurko: Valgamaa Kutseõppekeskuses on 2016. aasta septembrist avatud värske innovatsiooni klass, koolis on kolm mobiilset tahvelarvutite klassi: Windows, Android kui ka iPadi oma. Jaanuarist on meie digikooliperel perelisa, soetasime kaasaegse drooni DJI Phantom 4, varasemalt on ka HITSA toel soetatud 3D-printer. Tänu Samsung Digi Pass projektile on koolis nüüd ka virtuaalreaalsuse komplekt, mis koosneb Samsung Gear Vr prillidest ja 360-kraadisest kaamerast. Tulemas on IT buss, ehk meie buss ekskursioonide jaoks, mis on varustatud LCD monitoridega, mikrofoniga ja wifiga ning tahvelarvutite kasutamise võimalustega, et juhul kui ekskursioonile läheme, siis ei ole vaja õppetööd ära jätta, vaid saame bussis sõidu ajal jätkata.

Kuid peamine „taristu“ on motiveeritud koolipere, kes on õppinud neid vidinaid kasutama ning õppeprotsessi kaasama. Kõikidele ei ole see lihtne, kuid vähemalt rangelt vastu olijad ei ole.

Kas ja miks on oluline ka mitte IT-d õppivatel noortel arendada digipädevusi? Kuivõrd avardab see õpilaste jaoks võimalusi töömaastikul?

Eva Tšepurko: Tihti võib meediast lugeda, et tööturul vajatakse IT haridusega inimesi. SA Kutsekoja OSKA uuringud näitavad, et IKT-sektoril on IT spetsialiste piisavalt, kuid teistes sektorites (metsandust ja puidutööstust, majutus, toitlustuses jne) on IT inimeste nappus. Paljusid ameteid või erialasid, mida tänapäeva tööturul nõutakse ja mis vajalikud on, polnud veel kümne või isegi viie aasta eest olemaski. Muutunud maailm toob kaasa muutused tööturul. Digitehnoloogia, mis varem mängis toetavat või meelelahutavat rolli, on nüüd saanud vahendiks, mis mõtestab ümber meie igapäevaelu ja seejärel ka õpetamisviisi. Tuleviku töökohad nõuavad meilt teistsugust lähenemist oskustele. Seetõttu on sellised koolitusprogrammid ja ettevõtmised kutsehariduses väga vajalikud!

Noortele mõeldud programmi on töötanud välja Samsung Electronics Baltics koostöös Tallinna Ülikooli ja Noorteühenduste Liiduga. Lisainfo Samsung Digi Passi kohta leiab siit: http://samsungdigipass.ee/.

Autor: Laura Vetik, e-Õppe Uudiskirja toimetaja

TÜ raamatukogu on korraldanud infopädevusalaseid kursusi üliõpilastele juba kümme aastat, aga vajadus infootsinguoskuste järele on aastatega üha kasvanud. Nii otsustaski raamatukogu luua veebikursuse, mis on avatud kõikidele ja mille saab läbida igaüks, kellel juurdepääs arvutile ja internetile. 

„Info otsimine ei ole ju tingimata seotud akadeemilise uurimustööga,“ selgitas MOOC-i projektijuht, erialainfotalituse referent Kadi Kass. „Me kõik otsime iga päev internetist infot ja teeme seda enamasti nii, et trükime otsingusõna Google’sse. See on muidugi üks võimalus, aga tegelikult on nii palju muid alternatiive, kuidas hoopis kiiremini jõuda vajaliku infoni.“  

Ühe „Infopädevuse“ kursuse sihtgrupina näeb TÜ raamatukogu kindlasti gümnasiste ja õpetajaid. Gümnaasiumis koostatakse juba üsna põhjalikke uurimustöid ja oskus infot otsida muutub hädavajalikuks. Õpetajad peaks aga oskama õpilasi juhendada, millised on ühe või teise töö puhul kasulikud infoallikad ja kuidas neid kasutada.  

Infopädevuse veebikursus on mõeldud algajale infootsijale ning kursus on koostatud nii, et süstemaatilise infootsingu oskuste omandamine oleks igaühele jõukohane. Kursus on jaotatud neljaks teemaks. «Kursusel on eri teemasid tutvustavad õppevideod, lugemismaterjalid ning enesetestid, mida võib läbida iseõppijana, aja- ning kontrollipingeta ja kodust või töölaua tagant lahkumata,» selgitas Kass avatud kursuse ülesehitust. 

Need, kes soovivad võimalust küsida abi oma otsinguteks ja saada TÜ digitaalse tunnistuse, on oodatud registreeruma veebipõhisele kursusele TÜ Moodle'i keskkonnas ning sooritama ka kohustuslikud testid. Registreerumine on avatud 22. märtsini.

Link „Infopädevuse“ e-kursusele ja registreerimisele: http://www.ut.ee/et/mooc/infopadevus.

MOOC on avatud juurdepääsuga veebikursus, mida läbima on oodatud kõik soovijad. See on kõikidele tasuta ja osalejad saavad kursuse läbida nendele sobival ajal. 

Lisainfo: 

Vilve Seiler
Infopädevuse koordinaator
TÜ raamatukogu
vilve.seiler@ut.ee
737 5729

Kadi Kass
Erialainfotalituse referent
TÜ raamatukogu
kadi.kass@ut.ee
737 5729

Samal teemal:

• Võistlus „Infootsing internetist 2015“
• Esimesed Euroopa mitmekeelsed MOOCid alustavad!
• Tartu Ülikoolis tehakse õppijatele puust ja punaselt selgeks elektroonika alused

Kümnendat korda toimunud Viru Welder on oma haaret laiendanud ja saavutanud tuntuse terves Läänemere piirkonnas. Välisvõistlejatena olid kutsutud osalema ametikoolid Lätist, Leedust ja Venemaalt. 

Kokku võttis võistlusest osa 10 meeskonda, esindatud olid seitse Eesti ametikooli ja külalised Lätist, Leedust ja Venemaalt. Eestist võistlesid Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Viljandi Kutseõppekeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse meeskonnad. Kokku osales võistlusel 19 võistlejat. 

Kokkuvõttes saavutas Viru Welder 2017 parima keevitaja tiitli Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilane Hendrik Ehastu. II ja III koha saavutasid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilased Aleksandr Ait Jõhvi õppekohast ja Dmitri Kolesnikov Narva õppekohast. Parimaks meeskonnaks tunnistati tulemuste põhjal Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.

Võistlust hindas kohtunike meeskond koosseisus Rein Pikner – Tallinna Tööstushariduskeskuse mehhaanika valdkonna juhtõpetaja, Andrei Tšekatovski – Alas-Kuul AS, Roman Šinkarjov – Remeksi Keskus AS ja peakohtunik Svetlana Aleksejeva – Stako Diler OÜ kvaliteedi kontrolli juht.

Kutsehariduskeskuse direktori Hannes Metsa sõnul on ühest küljest võistluse eesmärgiks leida Eesti parim keevitaja-õpilane, kuid samas võrrelda nii õpilaste kui juhendajate taset, võtta üksteiselt eeskuju ja kokkuvõttes arendada seeläbi keevituse eriala terviklikult.

“Kutsevõistlustel osalejad on rivaalid ainult sel hetkel, kui kuulutatakse välja tulemused. Kogu võistluspäev oli kõigile osalejatele suurepäraseks võimaluseks õppida ja areneda,” ütles Mets. “Viru Welder kannab pikki traditsioone ja on hinnatud nii Eestis kui välismaal kõrge taseme ja professionaalsuse tõttu.”

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi, Narva ja Sillamäe õppekohad tegutsesid võistlusel esimest korda ühtse meeskonnana, tõstes oma maakonna taset veelgi kõrgemale.

Keevitusõpilaste võistlust Viru Welder 2017 toetasid auhindadega Fortaco Estonia OÜ, Enefit Solutions, Tööriistamarket, Mecro- Stokker, Alas-Kuul AS – Tööstuse Teenindus, Spetselektroodi AS, Elme Messer Gaas, Büroomaailm.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas õpib 22 õppekavarühmas meistriks üle 2800 erinevas vanuses õppija.

Allikas ja fotod: kutsehariduskeskuse pressiteade. 

Testi täitmine võtab aega 1,5 tundi, seda saab vajadusel teha ka mitmes osas. Testi tehes annate olulise panuse Eesti inimeste oskuste arendamisse.

Oskused ja nende kasutamine on kasvava tähtsusega nii iga üksiku inimese kui riigi kui terviku seisukohalt. Aina keerukamaks muutuv maailm nõuab häid oskusi, kuna paljud lihtsamad tööd kaovad.Tähtis on nii oskuste tase kui ka nende järjepidev kasutamine. Rakenduseta seisvate oskuste eest palka ei maksta ja need kipuvad kaduma. Seda peavad arvestama nii tööandjad kui töötajad. Et oma oskusi rakendada ja arendada, on oluline teada oma tugevusi ja nõrkusi. Online-test „Haridus ja oskused“ annab selleks võimaluse. Testi lõplik versioon valmib 2018. aasta alguseks.  

Kuna testi katsetamisel on oluline, et seda teeksid erineva taustaga inimesed, siis tuleb huvilistel veebilehel https://htm.skoor.ee/ vastata mõnele küsimusele, mille järel saate oma isikliku sisenemiskoodi. Edasi saate minna juba testi täitma. Testi saab täita kuni mai lõpuni. Testi täitmine on vabatahtlik.

Kõigi osalejatele vahel loositakse välja üle 100 auhinna, sh tahvelarvuti ja 10 nutitelefoni, millega soovitakse teid tänada aja eest, mida olete panustanud testi tegemisse. 

Test on välja töötatud OECD (Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooni) algatusel ja seda kasutatakse praegu seitsmes riigis, veel viies riigis on arendus pooleli. Testi aluseks olevas rahvusvahelises täiskasvanute oskuste uuringus PIAAC osaleb aga ligi 40 riiki.

PIAAC uuringust saime teada, et sarnaselt Eesti õpilaste tulemustega on ka Eesti täiskasvanute lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus OECD keskmisest kõrgemad. Küll aga vajab arendamist meie probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas.

Kui teil on küsimusi testi kohta või huvi selle aluseks oleva rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC kohta, siis täiendava info leiab lehelt www.hm.ee/piaac. Lisaküsimuste või probleemide korral pöörduge palun piaac@hm.ee.

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv.