17.–27. märts, eTwinningu veebikoolitus „Inglise keele uudsel viisil õpetamine“

Koolitusel tutvustatakse uusi strateegiaid ja meetodeid inglise keele õpetamiseks, kus keeli õpitakse rääkima ja mõistma reaalsetes suhtlusolukordades ning õppimisprotsessi juhtiv jõud on motivatsioon.

Lähemalt räägitakse CLIL meetodist (võõrkeel  integreerituna  teiste õppeainetega). Koolitaja on Marina Screpanti. Koolitusele on oodatud kõigi kooliastmete inglise keele õpetajad.

17.–29. märts, veebikoolitus teemal „eTwinningu ja KA1 projektide lõimimine“

Koolitusel esitletakse häid praktikanäiteid, kus eTwinningut on lõimitud KA1-projektidesse, kasutades eTwinning Live’i tööriistu ja TwinSpace’i. Koolitaja on Nataša Ljubić Klemše.

Registreerimine mõlemale koolitusele alates 10. märtsist 2017 eTwinning portaali (www.etwinning.net) kaudu. Registreerimiseks peab õpetajal olema eTwinningus loodud konto ning koolituse info leiab kas eTwinning Live avalehelt või kutsealane arengu rubriigist.

„Inglise keele uudsel viisil õpetamine“ otselink

„eTwinningu ja KA1 projektide lõimimine“ otselink 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• eTwinningu väljaanne "Digitaalsete kodanike kasvatamine" on saadaval 26 keeles
• Projektõpe aitab lõimida erialaõpingud nii keeleõppe kui ka infotehnoloogiaga
• eTwinning Live – loo oma professionaalne võrgustik

Meil kõigil on erinevad huvid, mis motiveerivad meid õppima ning avastama. Loomulikult ei saagi sellises süsteemis oodata, et kõik kõigega tegeleksid, eriti abstraktsete valdkondadega. Siiski on tunda, et matemaatika ja füüsika puhul on peale huvi puudumise eemaletõukavaks jõuks ka tugev hirm nende poolt esitatavate katsumuste ees.

Selle hirmu leevendamiseks on paras tuua paralleele teiste, vähem kardetud tegevustega, nagu muusika mängimine, kunsti loomine või reisimine. Kuula ühe minuti loengut ERRi portaalis Novaator!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Füüsika õppevara Koolielu ainevaramus
• Uudne veebileksikon soovib muuta füüsika õppimise lihtsamaks
• Tartu Ülikool avab Ida-Euroopa moodsaima füüsikahoone

Kokkuvõtte tegi algatsue "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz. 

Targalt Internetis olemise kuu kokkuvõte: algatuses osales sellel kuul 234 asutust (rekord!), kellest uusi tegijaid oli 19. Digitaalse ohutuse kohta käivaid postitusi tehti 68, Õpiveebi kohta 7.

Kõige enam postitasid: Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium 23 korda, Põlva Gümnaasium 13, Antsla Gümnaasium 11, Pärnu Mai kool 11, Tallinna Kristiine Gümnaasium 10. Olete meile ikka ja jälle eeskujuks oma usinuses ja avatuses!

Auhinnad:
* Telia Eesti peauhinna (akupangad) võitsid Tallinna Lasteaed Kirsike, Jelena Kontse; Rakke Kool, Kati Kirsipuu; Kalli-Kalli Lasteaed, Liis Viin; Käina Kool, Urve Pärnamaa; Rannu Kool, Merle-Kairit Toom. 
* Õpiveebi aastase Premiumi kasutuse võitis Tallinna Kristiine Gümnaasium, Anne-Ly Sarapuu.
* Targalt Internetis koolitused võitsid Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (esindaja Olga Pilate), Pärnu Mai Kool (esindajad T. Vendel/Tiiu Kallas), Pangapealse Lasteaed (esindaja Eva Lank). 
* Tallinna Ülikooli Digiturbe Labori ingliskeelse kaardimängu võitis Räpina Aianduskool, Katrin Uurman. Et teised väga ei kurvastaks, siis siit on kättesaadav mäng ka veebist: http://dsg.onu.ee/
Palju õnne!

Märtsikuus on teemaks nutiloovus (kunstist programmeerimiseni). 
Ootame kõiki asutusi suunama õpilasi tegutsema digiloome valdkonnas - looge digipilte, uusi maailmu, programme, mänge, katsetage programeerimise õppimise keskkondi. Õpetajatelt tahame seekord teada, mis on teie jaoks digiõpetamine ja kuidas kolleegid ära digistada. Oodatud on ikka ka tavalised digikasutust populariseerivad tegevused ja lahendused, mida teistel on huvitav ja põnev lugeda kui ka endale kasutusse võtta.

Auhinnad: 
*Telia Eesti paneb välja 5 selfistikki, et meie nutiseadmetega tehtavate piltide vaated avarduksid - vaata maailma kui lind või pildista kui konn ja jälle on elu põnevam!
*Haridus- ja Teadusministeerium paneb aga loosi auhinna (3 akupanka) õpetajate mõtisklustele teemal: digiõpetamine. Võite kirjutada loo enda mõtetest või teha intervjuu kolleegiga ja lisada pildi (üldandmed: teie nimi, kool, õppeaine, staaž. Küsimused: kuidas digi on aidanud teie tööd paremaks muuta; kuidas digi kolleegilt kolleegile teie asutuses nakkab). 
*Eriauhind tuleb seekord Eesti 2.0 tegijatelt loosimiseks nende asutuste vahel, kes on oma postitustes katsetanud Cody.ee keskkonda. Loosis on Cody innovaatikakoolitus. #Cody.ee
*Ikka on aktiivne Õpiveebi pakkumine: too näide kasutusest ja kasuta ka #õpiveeb ning võida aastane Premium.

Juhend osalemiseks

Samal teemal:

• "Nutitund igasse kooli" veebruaris - digiturvalisus
• "Nutitund igasse kooli!" ootab näiteid kooli-kodu koostööst digivaldkonnas

Kokku laekus jaanuaris ideekorje kaudu 275 teemat Paidesse ning nii Kagu-Eesti kui ka Hiiumaa (eel)arvamusfestivali jaoks mõlemale umbes 40 aruteluideed. 

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul on praegusel tormilisel ajal üsna ootuspärane, et tajutakse vajadust küsida taas põhimõttelisi küsimusi. „Ajastumärk on seegi, et sageli küsiti väärtuste kohta eelarvamuste kaudu, mistõttu on sel aastal kavas ka eelarvamuste aruteluala,“ ütles Karulin. „Kuna tänavu on laste ja noorte kultuuri aasta, puudutavad väga paljud teemad lapsi ja noori: nende tervist ning kohustusi ja võimalusi nii hariduses kui ka tööturul. Lisaks jagub esimest korda regionaalarengu alale arutelusid mõlema festivalipäeva jagu, sest paistab, et käimasolev haldusreform on tõstatanud rohkem küsimusi kui pakkunud vastuseid.“

Festivali toimkonna liikmed hindasid saadetud ideid neljas kategoorias: arutelu eesmärgi argumenteeritus, teemapüstituse selgus ja põhjendus, aruteluvormi sobivus eesmärgi täitmiseks ja osalejate mitmekesisus. Arvamusfestival keskendub tänavu veelgi enam arutelude kvaliteedile ning seetõttu oli ka ideede hindamine seekord rangem. Festivali meeskond pakub ka mitmekülgsemat tuge arutelualade ettevalmistajatele.  

Täpsem Paide arvamusfestivali aruteluprogramm avalikustatakse juunikuus.

Hiiumaa (eel)arvamusfestivali üks korraldajatest Maria Ruubas on tänulik kõigile idee saatjatele, kes aitasid kaasa, et seal esimest korda toimuv festival oleks võimalikult sisukas ja põnev. "On hea meel näha, et ürituse vastu on suur huvi. Laekunud ideede hulk ületas meie ootusi," ütles Ruubas ja lisas, et oli nii ootuspäraseid ka kui üllatavaid teemapüstitusi. “Näiteks teema, kuidas panna pidu, mille arutelu peaks keskenduma rahvapidude formaadile ja kogukonnatundele laiemalt.” 

Kagu-Eesti (eel)arvamusfestivali korraldaja Ott Rätsep ütleb, et ideekorje põhjal tundub, et eelarvamusfestival tuleb tänavu aruteluderohkem kui mullu. “Ka meie ideekorjest peegeldus ühe aktuaalse teemana kogukondade ootused seoses haldusreformiga. Teiseks suureks teemaks regionaalarengu kõrvale tõusis keskkond,” kommenteeris Rätsep. 

Arvamusfestival on isetekkeline, kogu ühiskonda kaasav ja vaba õhustikuga kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arutelukultuuri ja kodanikuharidust. Tänavune festival toimub viiendat korda 11.–12. augustil ikka Paides. Hiiumaa (eel)arvamusfestival leiab aset 10. juunil Suursadamas ja Kagu-Eesti oma 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis.

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Avatud Eesti Fond ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes, Eesti Koostöö Kogu ja CV-Online. 

Allikas: Arvamusfestivali pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Arvamusfestivali aeg
• Arvamusfestival: kuidas valmistuda ja mida oodata?

1.03 avatakse näitus „Rooma mündid ja Eesti“, mille raames eksponeeritakse ja tutvustatakse Eesti üht viimase aja olulisimat ja põnevaimat aardeleidu, mis koosneb 51 Rooma mündist, neljast sõrmusest, käevõrude katketest ja pronksrõngast. 

„Kuigi 2015.aastal Varudi-Vanakülast avastatud aare oli segamini küntud ligi 3 m2  suurusele alale, õnnestus arheoloogiliste päästekaevamiste käigus leid siiski tervikuna kätte saada. Tänu sellele on olnud võimalik täpsustada väga mitmeid seni oletusliku iseloomuga või lausa spekulatiivseid väiteid. Materjaliteadlaste analüüsidest selgus näiteks, et Rooma münte kasutati siinmail mitte rahana, vaid hoopis uute, kohalike ehete valmistamiseks,“ kommenteerib näituse kuraator Mauri Kiudsoo. 

Näitus jääb Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avatuks 31. maini ning toob märtsikuus kaasa ka Antiigiakadeemia, kus on neljal nädalal võimalik osa saada põnevatest loengutest. 

1.märtsi loeng keskendubki näitusetemaatikale ning kuraator Mauri Kiudsoo kõneleb Eesti suurimast Rooma rauaaegsest peitleiust. 

8. märtsil on huvilised oodatud osa saama teadur Ester Orase ettekandest „Kavastu pronkslamp – loodusteaduslike uuringutega põneva muinasaegse looni“, mille käigus saab 20. sajandi alguses leitud lambi päritolu, rännutee ja võimalik tähendus lahti seletatud. 

15.märtsil esineb arheoloog Risto P. Koovit, kes kutsub osalejaid väikesele ekskursioonile sellesse aega ja ruumi, kust pärinevad näituse „Rooma mündid ja Eesti“ staareksponaadid ehk 51 rooma münti. 

21.märtsil on aga kõik oodatud kuulama Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu ettekannet teemal „Hannibali marss ajalukku“, mis käsitleb süvenenult II Puunia sõja käigus Hannibali juhtimisel toimunud retke, kus 65 000 meest ja 37 sõjaelevanti ületasid Alpid ning jõudsid Po jõe orgu, kus purustasid mitmes lahingus Rooma armee. 

Kõik Antiigiakadeemia loengud algavad kell 17.15 ning neis saab osaleda muuseumipiletiga. Tartu Ülikooli töötajatele ja tudengitele on muuseumikülastus tasuta. 

Erakordselt on TÜ kunstimuuseum märtsikuus avatud ka ühel laupäeval – 4. märtsil kell 11-16 – et pakkuda paremat võimalust tutvuda näitusega ning ka hiljuti avatud muumiakambriga. 

Allikas: TÜ kunstimuuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli muuseum kutsub Teadlaste Ööl avastama ulmelisi paiku ja oma fantaasia piire
• Koolivaheajal tähetorni ja kunstimuuseumisse!

Kutsehariduskeskuse kolme õppekoha (Jõhvi, Sillamäe ja Narva) peale oli kokku 269 lõpetajat, neist 13 astuvad meistriellu kiitusega. 

Kooli direktori Hannes Metsa sõnul on iga lõpuaktus eriline, kuid asjaolu, et esimest korda toimusid need kooli kolmes õppekohas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse nime all, lisas sündmustele täiendavat kaalu.

“Sel ja möödunud nädalal toimunud aktused lähevad Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ajalukku – Jõhvis, Narvas ja Sillamäel said õpilased ühe kooli lõputunnistuse,” ütles Mets. “Lähetasime enne Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tööturule 269 haritud ja heade kutseoskustega meistrit, kellest enamik omandasid esimese, kuid suur osa ka uue eriala või täiendasid olemasolevat jätkuõppes. Kutsehariduskeskus on elukestva õppe vahetu tõestus ja mul on väga hea meel, meil õppisid nii säravad ja edasipüüdlikud isiksused. Tunneme uhkust, et väga paljud lõpetajad sooritasid edukalt erialaliidu kutsekvalifikatsioonieksami.“

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekohas oli 67 lõpetajat viiel erialal: juuksur (14, eesti õppekeel), keemiaprotsesside operaator (5), mäetööline (10), automaatik (9), kokk (21) ja kokk (8, eesti õppekeel). 

Narva õppekohas sai lõputunnistuse 126 lõpetajat üheksal erialal: autotehnik (16), mehhatroonik põhihariduse baasil (13), kokk (26), mehhatroonik keskhariduse baasil (8), müürsepp (10), kondiiter (14), veokorraldaja (20), sõidukite pindade hooldaja/rehvitehnik (7), rõivaõmblemine (osaoskus soojendusvoodriga toodete õmblemine) (12).

Sillamäe õppekohas oli 76 lõpetajat neljal erialal: kokk (24), laotöötaja (18), keemiaprotsesside operaator kutseõpe põhihariduse baasil (22), keemiaprotsesside operaator kutseõpe keskhariduse baasil (12).

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas õpib 22 õppekavarühmas meistriks ligi 2800 erinevas vanuses õppija. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2016. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner.

Rohkem informatsiooni õppimisvõimalustest Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses leiab kooli koduleheküljelt www.ivkhk.ee

Allikas ja fotod: kutsehariduskeskuse pressiteade. 

Leidub ka hulk toredaid seoseid – “Eesti on väike, mina olen väike. Eesti on lahke, mina olen lahke. Eesti on töökas, mina olen töökas."
  
Kõige erilisemaks peavad lapsed eesti keelt, kodu ja peret, Eestimaa ilu ja metsarohkust. Eestis elavad toredad, sõbralikud, naljakad, erinevad ja erilised inimesed, meil on neli aastaaega ja ei ole looduskatastroofe. Erilised inimesed on laste arvates Arvo Pärt ja Kelly Sildaru. “Eesti on ainulaadne riik, sest me kasvatasime endale ise süüa ja ehitasime maju” ja “Eestis on öö siis, kui teisel pool maakera on päev”. Laste konkurentsitu lemmikkoht Eestis on  kodu oma voodi, kolme padja ja paksu tekiga.
  
Enamiku laste meelest Eestis midagi väga imelikku ei ole, kuid palju nimetatakse imelikuna meie kliimat, Eesti väiksust ja naispresidenti. Muret tuntakse inimeste kiirustamise, imelike vanasõnade ja Eestist lahkumise üle, puudust aga kõrgetest mägedest ja kaelkirjakutest loomaaias. “Imelik on see, et kui Eesti rahval on mingi probleem, siis ei tegeleta sellega kohe, vaid jäetakse see kõrvale ja alles siis, kui probleem on lahendatud, küsivad kõik, kes sellega tegelema pidid, miks te meie abi ei küsinud." 
  
Eestlane on laste meelest tore, heatahtlik, sõbralik ja tark, ka töökas, ilus ja viisakas ning sööb kõike ja sülti ning on Eesti ilmadega harjunud. “Eestlased on tagasihoidlikud, kuid see ei käi kõigi kohta. On väga palju julgeid ja aktiivseid inimesi, kes võtavad sõna. Eestlased on töörahvas ja paljudele meeldib maal elada.” “Kui neid kiidetakse, siis nad häbenevad oh-mis-te-nüüd...”
 
7-12-aastaste laste ülemaailmses küsitluses „Mina ka!“ osales üle 4000 lapse Eestist Tonga saareni. Tähelepanu all olid nende mõtted Eesti, koolielu, vaba aja ja kultuuriliste eelistuste kohta. Küsitluse tulemused aitavad luua tänapäeva Eesti laste portreesid ning on inspireerivaks materjaliks uue Eesti lastest kõneleva trükise koostamisel. Vabariigi aastapäeva eel tehtud väljanopped küsitluste tulemustest annavad aimu, mida laps Eesti puhul oluliseks ja eriliseks peab.
  
Küsitlusele vastajate vahel loositakse auhinnad 1. märtsil. Auhinnad on välja pannud Eesti Rahva Muuseum, Eesti Meremuuseum, Tervishoiumuuseum, Pillezoo,  kino Sõprus, ajakiri Täheke ning Haridus- ja Teadusministeerium.
  
Laste ja noorte kultuuriaasta “Mina ka!” eesmärk on väärtustada last ja noort kui kultuuriloojat ja publikut. Teema-aasta on ellu kutsunud kultuuriministeerium ning seda viib läbi Eesti Lastekirjanduse Keskus. Teema-aastast inspireeritud trükise annab välja Eesti Instituut.

Allikas ja foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus. 

Samal teemal:

• Naerul näoga Nõlvakule
• MTÜ Lastekaitse Liit: lapsel on õigus olla ära kuulatud!
• VII väikeste kodu-uurijate võistlus kutsub osalema

Kallid eestimaalased, austatud hariduse andjad ja igas vanuses õppijad!

Meie Eestimaa iseseisvuse ja tema rahva isemõtlemise üks kõige olulisem vundament on Eesti kool ning haridus.

Seetõttu kiikasime aastapäeva puhul ministeeriumi riiulitele, kuhu on ajaga kogunenud väga häid mõtteid meie koolilastelt. Tahangi haridus- ja teadusministrina soovida meile kõigile õnne just nende suu läbi, kelle heaks me iga päev töötame.

Üheksa aastat tagasi korraldasime visioonikonkursi ja küsisime tollastelt õpilastelt, milline võiks olla Eesti oma sajanda sünnipäeva eel. Seda on kohane meenutada meie viimasel kahekohalisel hällipäeval.

Keskmist vanuserühma esindanud ja tollal Tartu Mart Reiniku Koolis õppinud Kaur kirjutas, et aastate pärast tunnevad kõik meie inimesed uhkust oma maa, keele ja kultuuri üle. Ta uskus, et haridus voolib meist intelligentsed ja korralikud inimesed. „Igaüks saab öelda, et Eestimaa on maailma ilusaim maa,“ leidis Kaur.
Nooremas vanuserühmas osalenud Viiratsi Algkooli tüdruk Liis kirjutas siira luuletuse: „Eestimaa on kaunis väike riik, siin jaanipäeval liigub kiik, siin valitseb rahu, sest kaklejaid siia ei mahu!“

Seda kõike ma meie riigi sünnipäevaks soovingi. Kaurilt laenan mõtte, et tunneksime uhkust oma hariduse ja ilusa Eestimaa üle, Liisi sooviga ühinen samuti – liikugu kiik ja valitsegu rahu meie kõigi südames.

Soovin meile kõigile kaunist pidupäeva! Elagu Eestimaa!

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Tartu ülikool tähistab täna Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kontsertaktusega
• EV99 Tehnikaülikoolis: aastapäevakõne Maarja Kruusmaalt ning uute dekaanide ametissepühitsemine

Talgud kestavad 21. aprillini ning peaauhinnaks on Euroopa Komisjoni esindus Eestis välja pannud 1000-eurose reisitšeki sõiduks vabalt valitud sihtkohta.

Talgute käigus tõlgitakse artikleid, mis on võõrkeelsetes vikipeediates juba olemas ning sobivad kasutamiseks kesk- või kõrgkoolide õppematerjalina või on lihtsalt üldhariva sisuga.

„Eestikeelne Vikipeedia saab tänavu 15-aastaseks ning sellest on saanud meie igapäevane töö- ja abivahend, mille vajalikkuses ei kahtle enam keegi. Suurem osa maailmas leiduvast ja toimuvast talletatakse Vikipeedias aga esmalt mõnes muus kui eesti keeles. Tõlketalgud on hea viis teha need teadmised kättesaadavaks ka eesti keeles lugevatele, mõtlevatele ja rääkivatele inimestele,“ ütles talgute üks korraldajatest, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõustaja Jana Laurend.

Tõlketalgud korraldavad Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tallinna Ülikooli Kirjastus ning MTÜ Wikimedia Eesti. Lisaks peaauhinnale kingitakse tublimatele talgulistele raamatupoe kinkekaarte ja teaduskirjandust Tallinna Ülikooli Kirjastuselt. Wikimedia Eesti annab lisaks traditsioonilisele uue kaastöölise auhinnale sellel aastal välja eriauhinna naistega seotud artiklite kategoorias, et julgustada naisajaloo laiemat käsitlemist Vikipeedias.

Tõlketalgute žüriisse kuuluvad Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi filosoofia lektor Andres Luure, Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi kirjaliku tõlke lektor Marju Taukar, endine Tartu Ülikooli inglise filoloogia ja kirjaliku tõlke lektor Ilmar Anvelt, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõustaja Jana Laurend ning MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Teele Vaalma.

1. märtsil kell 17.00 toimub Tallinnas Euroopa Liidu Majas (Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt) tõlketalgutest osavõtjatele avalik õpituba.

Talgutel saavad osaleda kõik soovijad. Vajalik on registreerimine Vikipeedia kasutajaks. Tõlketöö toimub kuni 21. aprillini 2017, auhinnad antakse üle juunis Euroopa Liidu Majas toimuval tõlketalgute pidulikul lõpetamisel. Juhised registreerumiseks ja tõlkimiseks on kirjas tõlketalgute lehel Vikipeedias:

https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Tõlketalgud_2017

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Algas digihariduse konkurss parimate majandusalaste Vikipeedia artiklite leidmiseks
• Auhinnati parimatest parimaid teaduse populariseerijad
• Selgusid aasta parimad teadusfotod

Kümnendat korda toimuv Viru Welder on oma haaret laiendanud, olles saavutanud tuntuse terves Läänemere piirkonnas. Välisvõistlejatena on kutsutud osalema ametikoolid Lätist, Leedust ja Venemaalt.

Kutsehariduskeskuse direktori Hannes Metsa sõnul on ühest küljest võistluse eesmärgiks leida Eesti parim keevitaja-õpilane, kuid samas võrrelda nii õpilaste kui juhendajate taset, võtta üksteiselt eeskuju ja kokkuvõttes arendada seeläbi keevituse eriala terviklikult.

“Kutsevõistlustel osalejad on rivaalid ainult sel hetkel, kui kuulutatakse välja tulemused. Kogu võistluspäev on kõigile osalejatele suurepäraseks võimaluseks õppida ja arenda,” ütles Mets. “Viru Welder kannab pikki traditsioone ja on hinnatud nii Eestis kui välismaal kõrge taseme ja professionaalsuse tõttu.”

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi, Narva ja Sillamäe õppekohad tegutsevad võistlusel esimest korda ühtse meeskonnana, tõstes oma maakonna taset veelgi kõrgemale.

Lisaks Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusele on Eestist on oma osalusest teatanud veel Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Viljandi Ühendatud Kutsekool ja Rakvere Ametikool.

Keevitusõpilaste võistlust Viru Welder 2017 toetavad Remeksi Keskus AS, Roba (Diamant Grupp OÜ), Spetselektroodi AS, Stokker, Bauhof, Büroomaailm, Elme Messer, Tööriistamarket ja paljud teised.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas õpib 22 õppekavarühmas meistriks üle 2800 erinevas vanuses õppija.

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade. 

Samal teemal:

• IT-valdkonna kutsemeistrivõistluste võitjad õpivad Tartus ja Viljandis
• Algavad noorte logistikute ja puhastusteenindajate kutsevõistlused