Seminari viib läbi Henry Jakobson, isablogi „A mida Henry teeb?“ autor.

Tänases postitamise ja jagamise maailmas kerkivad esile teemad, mille peale lapsevanamana mõtlema peame. Seekordsel veebiseminaril arutatakse, kas ja millist infot enda pere kohta sotsiaalmeedias jagada ning millised on sellega seotud ohud ja tagajärjed. Henry räägib oma kogemusest blogipidajana, kes avaldab iganädalaselt infot ja pilte oma pere tegemiste kohta.

Veebiseminar toimub projekti Targalt Internetis raames tähistamaks turvalise interneti päeva.

Veebiseminaril osalemiseks palume eelnevalt registreerida siin.

Osalema on oodatud lapsevanemad ja ka kõik teised huvilised.

Veebiseminaril osalemiseks on vajalikud kõrvaklapid või kõlarid ning laua- või sülearvuti. Veebiseminari korraldamiseks kasutame Adobe Connect’i, mille videojuhendi leiate siit.

Samal teemal:

• Veebiseminar tutvustab õpetajatele rahvusvahelisi koostöövõimalusi
• Sügisest jätkab taas projekt „Targalt internetis“
• Selgusid Eesti koolide kõige nutikamad netis

Osalema tulevad ka välisvõistlejad Vantaast ja Peterburist.

Meistrivõistluste korraldamine ühildub 2017. aasta kui oskuste aasta temaatikaga – eesmärgiks on tõmmata noorte tähelepanu kutseharidusele ja väärtustada Eesti ühiskonnas oskusi, sh kutseoskusi, samuti meisterlikkust ja elukestvat õpet. Oskuste aasta idee kutsus ellu Haridus- ja Teadusministeerium ning teema-aastat juhib SA Innove koostöös kutseõppeasutuste, Eesti Tööandjate Keskliidu ja mitmete teiste koostööpartneritega, kelle tegevus on seotud oskuste ja meisterlikkuse väärtustamisega.
 

Üksikasjaliku võistluspäeva kava saab alla laadida siit: 

Allikas: Tallinna Teeninduskooli info.

Samal teemal:

Ametikoolis algavad uued tasuta täienduskoolitused

Valmivad kutseõppeasutuste virtuaaltuurid

Oskuste aasta algas inspireeriva hommikuga Tallinna Teeninduskoolis

Peamised kolm lähteriiki on endiselt Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania, samas kui Hispaania, Saksamaa ja Ühendkuningriik võtavad vastu suurima osa programmi „Erasmus +“ osalejatest. Osalejate tagasiside kinnitab, et programmi „Erasmus +“ kaudu välismaal veedetud aeg on kasulik: 94% vastanutest on seisukohal, et nende oskused on paranenud ja 80% arvab, et programmis osalemisest on abi tööturul. Igale kolmandale üliõpilasele, kes käis programmi „Erasmus +“ vahendusel välismaal praktikal, tegi praktikaasutus tööpakkumise.

Praegu Euroopa Komisjonis töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav asepresident Jyrki Katainen osales ka ise tudengina Erasmuse programmis ning õppis Ühendkuningriigis Leicesteri ülikoolis. "Julgustan ka tänaseid tudengeid ja eelkõige õpetajaid, koolitajaid, noorsootöötajaid ning kutsehariduses ja -õppes osalejaid kasutama võimalusi, mida neile pakub programm „Erasmus+“," soovitas asepresident Katainen.

Hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsicsi sõnul aitab Erasmus+ arendada eluks vajalikke oskusi, sealhulgas sotsiaalse ja kultuuridevahelise suhtlusega seotud oskusi. "Inimeste ühendamise ja nendevahelise koostöö toetamise kaudu annab programm noortele vahendid parema ühiskonna ülesehitamiseks. Just sellist solidaarsust vajab Euroopa praegu rohkem kui kunagi varem,“ tõdes volinik.

Aastatel 2014–2020 on „Erasmus +“ eelarve 14,7 miljardit eurot ning selle kaudu toetatakse enam kui 4 miljoni inimese õpinguid, koolitusi, töökogemuse hankimist ja vabatahtlikku tööd välismaal. Ühtlasi aitab programm lahendada praeguseid ühiskondlikke probleeme seoses näiteks põgenike ja sisserändajate integreerimisega. Näiteks on laiendatud programmi veebipõhist keeletuge Online Linguistic Support, et pakkuda selle kaudu järgmise kolme aasta jooksul keeleõppe võimalust 100 000 põgenikule.

Tänase aruande avaldamine langeb kokku Erasmuse programmi 30. aastapäeva tähistava kampaania algusega. 2017. aastal korraldatakse kogu Euroopas palju üritusi programmi 30. aastapäeva tähistamiseks. Juunis toimub Euroopa Parlamendis Erasmuse programmi aastapäeva tähistamise põhiüritus.

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Veebiseminar tutvustab õpetajatele rahvusvahelisi koostöövõimalusi
• Sihtasutus Archimedes tutvustab esmakordselt Eesti kõrgharidust Lõuna-Ameerikas
• Erasmus+ toetab Eesti hariduse rahvusvahelist koostööd 10 miljoni euroga

Kas Sind huvitab kirjutamine? Tule Tallinna Keskraamatukogu kirjutamise klubisse!

Kolmapäeval, 15. veebruaril kell 17.00 toimub Tallinna Keskraamatukogu rõdusaalis (Estonia pst 8) noortele suunatud kirjutamise klubi kolmas kohtumine.

Kord kuus kohtuva kirjutamise klubi eesmärgiks on tutvustada noortele alates 14. eluaastast erinevaid tekstiloome võimalusi ning sellega seotud elukutseid. Igal kohtumisel annavad tekstiloomega seotud spetsialistid noortele teadmisi ja praktilisi oskusi teemadel nagu näiteks kompositsioon, toimetamine või kirjastamine. Klubi annab noortele võimaluse erinevate loominguliste võtete katsetamiseks ning pakub toetavat keskkonda oma senise loomingu esitamiseks ja tagasiside saamiseks. Lisaks tutvustab klubi noortele edasiõppimis- ja karjäärivõimalusi kirjutamise valdkonnas.

Klubi läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lisainfo ja registreerimine kuni 14.02.2017 e-posti aadressil laste@tln.lib.ee ja telefonil 683 0914.

„Vaid kolm õppekava on sellised, mida me oleme varem ka pakkunud,“ rääkis ametikooli koolitusjuht Ade Sepp.

Täiskasvanud saavad end tööalaselt täiendada disaini, fotograafia, käsitöö, turunduse, raamatupidamise, tööõiguse, turismiarenduse, kokanduse, keeleõppe ja hooldustöö vallas. 

Esmakordselt on kogu ametikoolide poolt läbi viidav riiklik täiskasvanute tööalase täienduskoolituse tellimus (TTK RKT) esitatud terveks aastaks. Varem tellis riik Euroopa Sotsiaalfondi poolt finantseeritavaid koolitusi poolaasta kaupa. 

„Koolituste täpsed kuupäevad saavad paika lähinädalatel,“ märkis Sepp. „Registreerimine ametikooli veebilehel on juba avatud. Samas tahame turismi- ja toitlustusvaldkonna koolitused läbi viia kevadpoolaastal enne turismihooaja algust.“

Koolituste pikkus varieerub 24 tunnist 120 tunnini. Õpperühma suurus on enamasti 12 õppijat.

Esimesena alustab erivajadusega inimese tugiisiku koolitus 20. veebruaril. See on ainus koolitus, mida viiakse läbi kaks korda: nii esimesel kui ka teisel poolaastal.

Koolituste loetelus on:

·         Erivajadusega inimese tuguiisiku koolitus (40h)

·         Hügieenikoolitus iluteenindajale (40h)

·         Kriisitöö alused (50h)

·         Kutsealase inglise keele kursus hotellitöötajatele (40h)

·         Kutsealase inglise keele kursus toitlustusettevõtete töötajatele (40h)

·         Käsitöötoodete ja teenuste turundus (120h)

·         Lepingulised suhted väikeettevõttes (50h)

·         Raamatupidamine alustavale ettevõtjale (60h)

·         Soome keele kursus majutus- ja toitlustusettevõttele (60h)

·         Toiduturismi võimalused Saaremaal (50h)

·         Toodete ja teenuste pildistamine, fotode töötlemine (30h)

·         Turismitoote turundus (20h)

·         Täienduskoolitus kokkadele - furšettlaua suupisted (32h)

·         Täienduskoolitus kokkadele -toitude kaunistamine ja serveerimine (24h)

·         Täienduskoolitus kontoritöötajatele -trükiste kujundamine ja küljendus (60h)

·         Väikeettevõtte veebilehe loomine ja haldamine (50h)

Lisainfo koolituste kohta: http://ametikool.ee/koolitused/tasuta-koolitused

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade.

Samal teemal:

• Valmivad kutseõppeasutuste virtuaaltuurid
• Kuressaare Ametikoolis saab õppima asuda viiel tsükliõppe erialal

Taotluskeskkond suletakse 1. märtsi südaööl vastu 2. märtsi!

2017. a konkursi preemiafond parimate autorite tunnustamiseks on kokku 8100 eurot ja kategooriad koos preemiasummadega on järgmised:

- publitseeritud/aprobeeritud doktoritöö (Heino Liimetsa nimeline preemia): I preemia 1400 eurot ja II preemia 1000 eurot
- võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel: I preemia 1100 eurot ja II preemia 800 eurot
- magistritöö: I preemia 1100 eurot ja II preemia 800 eurot
- didaktilis-rakenduslik töö või õpik (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat): I preemia 1100 eurot ja II preemia 800 eurot

Tutvu konkursil osalemise tingimustega ja tööde esitamise korraga!

Tööde esitamise tähtaeg on igal aastal 1. märtsil.  Konkursile saab töid esitada kokku kuues kategoorias, millest osade puhul toimub konkurss igal aastal ja teiste puhul üle aasta:

- eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel (esitamine üle aasta)
- võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel
- publitseeritud/aprobeeritud doktoritöö (Heino Liimetsa nimeline preemia; esitamine üle aasta)
- magistritöö
- populaarteaduslik töö (esitamine üle aasta)
- didaktilis-rakenduslik töö või õpik (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised    juhendmaterjalid ja õpetajaraamat)

Konkursi tulemused tehakse igal kevadel teatavaks ja parimatel autoritel on võimalus oma töid tutvustada kasvatusteaduste konverentsil, mis toob kokku hariduse ja koolielu päevakajalistel teemadel arutlema õpetajad, koolijuhid, üliõpilased, kasvatusteadlased ja haridusametnikud. Seni on konverentsidel kõneldud kasvatusteaduste evalveerimisest, väljapaistvusest ühiskonnas, haridusasutuste võrgustumisest ja koostööst jms. Konverents toimub vaheldumisi Tallinnas ja Tartus. Järgmine konverents toimub 2017. a aprillis Tallinnas. Eelmise, 2016. aasta konverentsi ettekannetega saad tutvuda siin!

Allikas: Eesti Teadusagentuuri koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Parimad kasvatusteadlased 2016 on selgunud!
• „Võrgustuv õppimine – ei ole üksi ükski kool“ - kasvatusteaduste konverents Tartus

Loodusmuuseumi kodulehel http://www.natmuseum.ut.ee/et/kuu-objekt ja teistes virtuaalkanalites esitletakse 2017. aasta jooksul haruldaste museaalide 3D virtuaalseid mudeleid. Kokku esitletakse kuuobjektina 12 museaali loodusmuuseumi kogudest koos ajaloolise ülevaatega. „Virtuaalnäitus annab vaatajale väga hea arusaamise, kuidas teadus on läbi ajaloo nii loonud kui ka mõjutanud kultuuripärandit," selgitab näituse erilisust loodusmuuseumi näituste ja loodushariduse osakonna juhataja Reet Mägi. 

Jaanuarikuu objektiks on geoloogiakogudest pärit trilobiit. Eesti suurim terviklik trilobiit leiti Kohtla kaevandusest ja kingiti ülikoolile 1927. aastal. Trilobiidid olid Ordoviitsiumi- ja Siluri-aegse merekeskkonna lülijalgsed. Mereelustiku arenedes surid nad Vanaaegkonna lõpuks välja.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum asutati 1802. aastal ülikooli Naturalienkabinett’ina ning on tänaseks kujunenud Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaeda ühendavaks teadus- ja hariduskeskuseks.

Projekti toetab Eesti Kultuurkapital. 

Allikas: TÜ loodusmuuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Muuseumide ühine infopäev õpetajatele läks edukalt
• Tartu ülikooli muuseumid pälvisid rekordarvu muuseumide aastaauhindade nominatsioone

Tekst ja fotod: projektijuht-dramaturg Iiris Viirpalu, Cabaret Rhizome

„Olümpiaad“ esietendub käesoleva aasta mais ning etendused on planeeritud tulevasse teatri- ja koolihooaega.

Lavastusprojektis “Olümpiaad” uuritakse nüüdisaegseid digiõppevorme ja mängulist pedagoogikat etenduskunsti kontekstis ja spetsiifilises, multimeedia võimalustega teatriruumis. Protsessis keskendutakse mängudramaturgiale, arvestades sihtrühma vanust, pedagoogilist kasu ja uuenduslikke etendusformaate. Lavastus seab fookusesse koostöövormid ja kollektiivse probleemilahenduse mehhanismid, pöörates tähelepanu ka võistlusmomendi tekitamisele.

Oluline ongi koostöö moment – ülesannete lahendamine nõuab kõigi mängijate koostegutsemist. Noored saavad etenduse käigus õppida koos tegutsema ning otsida vastuseid viktoriinitüüpi ülesannetele. Ülesanded panevad proovile koolis ja mitteformaalses õppes omandatud teadmised ning kaasavad interaktiivselt kõik kohalolijad. Lavastuse süžee keskendub tehisintellekti ja inimliku probleemilahenduse võrdlusele, püstitades küsimuse ka inimestele omastest oskustest ning õpetaja rolli võimalikust ümberkujunemisest seoses tehiintellekti tulekuga.

"Otsuse anatoomia" mängulaud. Gabriela Liivamägi foto

Oluline on sealjuures etenduslikkuse ja lavastuse aspekt: lavastus kaasab etendaja ja lavastuslikud võtted, mis on publiku osaluse ja kaasamise aluseks. Tegu on nüüdisaegseid multimeedia ja digilahendusi rakendava osalusteatri lavastusega, mis erineb tavapärasest mängust, kuna selle keskmes on elav esitus, mis toob osalised kokku reaalsesse aegruumi, loob fiktsionaalse maailma teatrisaali ning kätkeb reaalajas tegelase ja publiku vahelist suhtlust. Tegu on mäng-mängus võttega, kus lugu areneb kahel tasandil: mängusisesel (etapid, ülesanded, laudkonnad) ja lavastusesisesel (dramaturgia,narratiivi ülesehitus, tegutsemisstruktuur). Lavastuse sihtrühm on noored vanuses 14-18 aastat.

Foto: Kristjan Mõru

Lavastuse töörühma kuuluvad: lavastajad Loore Martma ja Johannes Veski (Cabaret Rhizome), uue meedia disainer Karina Koorsgaard Jensen (Taani), projektijuht-dramaturg Iiris Viirpalu (Cabaret Rhizome), näitleja Joonas Parve (Cabaret Rhizome). Tehnilised lahendused ja virtuaalse stsenograafia loovad Karina Koorsgaard Jensen, Johannes Veski ja Mart Männik.

www.cabaretrhizome.ee

Samal teemal:

• ITL andis Aasta Teo tiitli projektile "Netis sündinud"
• Noortelavastus „Netis sündinud“ nüüd veebis kättesaadav
• Kaheksa ideed innovatsiooni arendamiseks klassis
• Mäng mängus, mis soodustab õppimist

Oodatud on must-valged originaaltööd formaadiga 210x297 mm (A4). Tööde arv on piiramatu. Iga töö tagaküljele tuleb kirjutada oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass ja aadress.

Tööd saata või tuua 1. aprilliks 2017 Tartu Variku Kooli aadressil Aianduse 4, 50110 Tartu, õpetaja Paul Kunman.

Töid ei tagastata, parematest töödest korraldatakse näitus.

Parimatele auhinnad!

Võistlust toetab Tartu linna kultuuriosakond

Lugupidamisega

Eele Kants, Tartu Variku Kooli huvijuht

eele.kants@variku.tartu.ee

HITSA Nutiklassi eesmärk on tutvustada haridustöötajatele innovaatilisi õpetamismeetodeid  kaasaegsete tehnoloogiliste seadmete abil. Nutiklass on loodud European Schoolneti Future Classroom Lab põhimõtteid järgides. Nutiklassis toimuvad koolitused, seminarid, õppepäevad.

Future Classroom Lab veebiseminaride kaudu saab tutvuda teiste liikmesriikide tegemiste ja kogemustega digivõimaluste rakendamisel tuleviku klassiruumis.

Seminaride ajakava (veebruar-märts) leiab siit. 

Registreeruda saab siin. 

Foto: Koolielu arhiiv. Õpetajate koolituspäev HITSA nutiklassis. 

Samal teemal:

• Avati HITSA nutiklass, kus saab tutvuda tuleviku klassiruumiga
• HITSA nutiklass kutsub sünnipäevale!
• Kaheksa ideed innovastiooni arendamiseks klassis
• HITSA nutiklassis saab katsetada uusi andmekogujaid