Üheskoos tutvuda  haridust mõjutavate tehnoloogiatrendidega - mängustamine ja personaliseeritud õpe ning kuidas neid eTwinningu projektidesse kaasata. Seminari jooksul leiab iga osaleja endale ka rahvusvahelise projektipartneri ning loob oma projekti.

Seminarile ootame eTwinninguga tuttavaid õpetajaid, kel on kogemust projektide läbiviimisel ning kes õpetavad õpilasi vanuses 9 kuni 14 eluaastat. Kandideerida saab kuni 10. jaanuarini 2020 siin: bit.ly/34gxnne.

Foto: Marvin Meyer, Unsplash

Samal teemal:

• Selgunud on Euroopa kvaliteedimärgi 2019 saanud eTwinningu projektid
• eTwinningu kogemus Taani lasteaedadest
• eTwinningu multiprojektid tulevad taas!

Loo ja fotod saatis Koolielule Põlva Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Aimi Jõesalu.

Põlva Gümnaasiumi esindasid Maarja-Lill Mahlakas, Kris-Ly Kannik, Taavi Ilves, Isabel Brigita Rebane, Lemme Liin. Õpilasi juhendasid-saatsid saksa keele õpetaja Aimi ja juhiabi Epp.

Projektikohtumise teema oli turism. Just teema tegigi meie projektinädala väga eriliseks: kõikidel päevadel püüdis pilku Etna vulkaan (saabumisel bussiga Taorminasse sõites “turtsus” vulkaanist ka tuleleeke ja –sädemeid). Lisaks Catania ja Taormina vaatamisväärsustega tutvumisele külastasime kahte hotelli ja maaelu-turismitalu  S. Margherita Sitsiilias. 

Rahvusvahelistele õpilasgruppidele olid igaks külaskäiguks jagatud ülesanded, mille põhjal valmisid erinevatel turismiga seotud teemadel kokkuvõtted-esitlused. Kahel koolipäeval toimusidki pidulik avamine, iga maa õpilaste esituses oma koolide tutvustused ja esitlused iga osalejariigi ja kodulinna  turismi kohta, töötoad, õpetajate töökoosolekud ja elamusterohke lõpuüritus. Osalejate võõrkeelte oskused olid väga erinevad, mistõttu olid esitlused nii saksa kui inglise keeles ja sekka ka itaaliakeelseid sõnu.

Aga ettevõtmisi saatis algusest lõpuni itaallaste lõbus laul ja tants. Avaüritusel tantsisid kõik itaalia lõbusat tantsu kaasa, ka koolis õppivad puuetega õpilased.

Tänu suurepärastele Erasmus+ projektidele on õpilastel võimalus peredes elades näha-tunda omal nahal kultuuride erinevust. Erinevate kultuuridega tutvumine on ka meie projekti üks osa. Eks meie ja itaalialiku elustiili vahel on päris suuri erinevusi, mis jäävad meid kummitama veel kauaks ajaks. Lummama jäävad itaallaste toitude valmistamise ja pakkumise kultuur, mis kätkeb endas sajandite pärandit.

Õpilaste muljed 

Mulle meeldis väga ööbimine ja majutus peredes, sest seeläbi oli võimalik näha teist kultuuri nii nagu turismireisil olles kindlasti näha ei oleks saanud. Projektis osales ka inimesi, kelle emakeeleks oli saksa keel või kelle peres räägitakse saksa keelt. Nii oli väga hea  enda saksa keelt praktiseerida nendega rääkides või neid kuulates. Sain ka palju uusi sõpru ja mul on võimalik ka edaspidi palju saksa või siis inglise keeles rääkida nendega. Nägime palju Sitsiiliat, toredaid inimesi ja saime maitsta huvitavaid toite. 
Negatiivsemaks pooleks oli see, et plaan muutus pidevalt ja tihti juhtus, et itaallastest võõrustajad ei edastanud õiget infot. (Lille)

Mulle meeldis väga, et oli nii palju õpilasi erinevatest riikidest. See tegi selle projekti väga eriliseks. Meeldis, et iga päev oli eriline. Saime külastada erinevaid kohti ja räägiti nii saksa kui ka inglise keeles, mis oli huvitav. Meeldis, et olid rahvusvahelised grupid, sest tänu sellele sai arendada oma keelelisi oskusi ning pärast seda olid ettekanne. Vahva oli, et saime ööbida peredes. Tänu sellele sain Itaalia kultuurist palju teada ja tunnetada omal nahal meie kultuuride erinevust. Sain süüa palju erinevaid Itaalia toite, mis olid päris teistsugused Eesti omadest. Kahju oli sellest, et tihti jõudis info väga hilja meieni, aga üldiselt oli kõik kokku väga hea kogemus. (Isabel Brigita)

Väga meeldis perega koos ajaviitmine, seejuures sai õppida rohkem Itaalia kultuuri kohta. Samuti sain õpetada neile eesti keelt ja jutustada meie kultuuri kohta. Töötubades sai praktiseerida keeli: nii saksa, inglise kui hispaania keelt. Saime korralikult tutvuda Taormina ajalooga ja külastada vaatamisväärsusi. Sain juurde uusi sõpru ja tutvusi, kellega hakkan suhtlema ka edaspidi. (Lemme)

Muljed olid head. Kõige parem oli host-perega aega veeta. Perega rääkimisel suuri takistusi ei tulnud. Laupäeva õhtul ja pühapäeval sain hosti saatmisel linnaga tutvuda, aga samas tundus, et mind tutvustati hoopis linnale, kuna jäin oma pikkusega lühikeste itaallaste seas silma. Järgnevatel päevadel sain koolis praktiseerida saksa, inglise ja natuke ka itaalia keelt. Toit ja inimesed olid teistsugused, aga head. Sain külastada Taorminat, Milazzot ja Cataniat. Kõige rohkem segas teadmatus, mis pidi ja kas pidi kuna juhtuma. Ise niimoodi elada oleks imelik. (Taavi)

Minule õppereis Sitsiiliasse väga meeldis. See andis võimaluse kohtuda paljude erinevate inimestega, näha imelist loodust, praktiseerida erinevaid keeli  ja kogeda elu ehtsas Itaalia perekonnas. Mulle meeldis, et projekt toimus mitmete erinevate riikidega, see andis võimaluse tutvuda omakorda erinevate kultuuridega ja saada tutvusi erinevatest riikidest, kellest nüüdseks on saanud minu head sõbrad. Sellised projektid on väga olulised, kuna see paneb end väljuma mugavustsoonist, nägema asju teise nurga alt ning ka väärtustama oma kodumaad rohkem. (Kris-Ly) 

Projektijuhtidel Aimil ja Epul on taas hing rahul ja rõõmus ja uhke, et järjekordne projektikohtumine nii eriliste elamustega läbitud! Ja on palju elamusi-mälestusi, mida meenutada ja mille üle mõtiskleda. Kasvõi iga inimese väärtustamist, kuna õpetaja Fara tutvustas meile isiklikult kõiki oma õpilasi, sealhulgas ka teistest erinevaid. Taaskasutust võis märgata, näiteks olid väga paljudes raudteejaamades hoopis plastpudelitest jõulupuud ja -inglid; väärtustati igat valmistatud toitu jne. 

Samal teemal:

• Valga Gümnaasiumi õpetajad Hispaania koolis töövarjudeks
• Archimedese õpirände sügiskampaania keskendub väljakutsetele

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) nutiklassis toimunud rahvusvahelisel presentatsioonil esitleti CEPS-i ja Grow with Google koostöös loodud uut elukestva digiõppe valmisoleku indeksit, mis annab ülevaate, kuidas erinevate Euroopa riikide elanikud oma oskusi digitehnoloogia abil täiendavad. CEPSi koostatud uuringus mõõdeti õpitulemusi, digitaalset infrastruktuuri ja poliitikaid ning inimeste suhtumist digiõppesse 27 ELi riigis. Alustades sellest, kuidas on elukestvas õppes võimalik läbi veebikursuste õppida programmeerimist ja lõpetades sellega, kuidas kasutatakse mängulisi digitehnoloogiaid koolitundides. 

Edetabeli kolme esimest kohta hoiavad Eesti, Holland ja Soome. Kõigis kolmes riigis on raporti järgi tugev valitsuspoliitika, mis julgustab digiõpet ja digitaallahenduste kasutamist, ning nende elanikel on kõrge arvutikirjaoskus.

“Eriti just Eesti on digitaalse juurdepääsu kaudu leevendanud halduskoormust, näiteks maksude deklareerimisel ja valimistel hääletamisel. Eesti kui selle aasta indeksi absoluutse võitja näide kinnitab ka, et väga sihikindlad poliitilised meetmed, isegi nii väikeses riigis, võivad kaasa tuua olulised muutused. Kuigi see väike Balti riik võib ülejäänud Euroopale paljutki õpetada, on isegi Euroopa liidril kasvuruumi,” seisab CEPS-i rahvusvahelises pressiteates.  

HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan: “Eestis on eri tasanditel üsna hästi mõistetud, kui suuri muutusi tehnoloogia üha kiirenev areng kaasa toob. Kool ja hariduspoliitika peavad muutuma, kuid leida tuleb mõistlik tempo muutuste elluviimisel, et see toimuks mõtestatult. Esitletav raport on toonud meile sõnumi, et poliitilisel tasandil on Eestis valmisolek muutusteks olemas, nüüd tuleb koos leida vastused, kuidas täpselt me sel muutuste teel edasi liigume.”

HITSA nutiklassis esitles raportit Zachary Kilhoffer mõttekojast CEPS

Madalaimate tulemustega riikide hulka kuuluvad Belgia (21. koht), Poola (22. koht), Tšehhi (23. koht), Rumeenia (24. koht), Kreeka (25. koht), Itaalia (26. koht) ja Saksamaa (27. koht). CEPS-i raporti hinnangul viitavad need tulemused valitsuste piiratud poliitikatele digitaalse kirjaoskuse edendamisel ja digitaalressurssidele juurdepääsu keerukusele neis riikides. Saksamaad on kritiseeritud alainvesteeringute pärast digitaalsesse infrastruktuuri, madalate internetiühenduse kiiruste ja lairibaühenduse puudumise tõttu kogu riigi territooriumil.

CEPSi direktor Daniel Gros: „Digitaalne haridus on meie tulevik. Selle indeksi tulemused peaksid olema äratuseks riikidele, kellel on oht sellest suundumusest maha jääda. Mille poolest on Itaalia ja Saksamaa sarnased? Mõlemad on tugevad nn vanas tööstuses (töötlevas tööstuses) ja mõlemad on nõrgad digiõppe alal. Nende juhid peaksid õppima oma väledamatelt ja tulevikku vaatavatelt väikestelt ELi partneritelt.“ 

Grow with Google direktor Katerina Havrlant: „Me tahame, et kõik eurooplased mõistaksid tehnoloogiat ja saaksid sellest kasu. Kõikehõlmav digiõppe strateegia on selle ambitsiooni alustala. See raport näitab, kuidas erinevad riigid saavad üksteiselt õppida ja kuidas ettevõtted ja valitsused saavad teha koostöö digivalmiduses Euroopa ülesehitamiseks.“ 

Raporti leiab siit

1983. aastal Brüsselis asutatud Euroopa Poliitikauuringute Keskus on juhtiv mõttekoda, millel on ulatuslik partnerinstituutide võrk kogu maailmas. Ainsa Brüsselis asuva mõttekojana kõiki Euroopa poliitikavaldkondi hõlmav CEPS pakub mõttevahetusi, teadmisi ja potentsiaalseid lahendusi ELi poliitika kujundamisel. www.ceps.eu  

Elukestva digiõppe valmiduse indeks (Index of Readiness for Digital Lifelong Learning – IRDLL) on CEPS-i (Euroopa poliitikauuringute keskus) ja ettevõtte Grow with Google koostöö tulemus. Seda projekti rahastas Google, kes tagas ka esialgsed rakendusandmeid ja abi indeksitulemuste atraktiivsel ja arusaadaval esitamisel. Uuringud viisid CEPS-i teadlased ja CEPS-i valitud riiklikud eksperdid läbi sõltumatult. CEPS kannab täielikku vastutust projekti metoodika ja tulemuste eest. 

Samal teemal:

• Koolitus andis hoogu digipädevuste lõimimisele ainekavasse
• ProgeTiigri õpilasüritusel osales ligi 15 000 õpilast

Loo autor on Pille Olesk, Valga Gümnaasiumi karjääri -ja projektijuht

Projekti raames on planeeritud haridustöötajate õpiränne kahe õppeaasta jooksul kahte erinevasse Hispaania kooli. Projektijuhiks on Valga Gümnaasiumi majandusõpetaja Birgit Tuulemets.

Esimene õpiränne viis õpetajad Birgit Tuulemetsa (majandusõpetaja), Pille Oleski (karjääri- ja projektijuht) ja Gerta Visteri (kunstiõpetaja) Granada maakonda Purullena linnas asuvasse IES Ribera del Fardes kooli. Külastatava kooli eripäraks võib pidada erinevate kultuuride (hispaanlased ja mustlased) lõimumise ja koostoime. Lisaks on kool varasemalt läbi viinud mitmeid edukaid rahvusvahelisi projekte Valga Gümnaasiumiga sarnastes valdkondades. 

Päevaraamatu märkmed

Pille Olesk: „Kui me Hispaaniasse maandusime võttis meid vastu jahe ja vihmane ilm. Soe ja mõnus suvi oli just lõppenud. Samas pani külm ilm meid ka teistmoodi pilguga vaatama koolihooneid, kus kütet ei olnud ja õpetajad ning õpilased istusid vapralt jopedes. Sama jahe oli hotellitubadeski. Jaheda ilma kompenseerisid sõbralikud Andaluusia piirkonna inimesed. Saime nende tervituskombe kohaselt nädala jooksul sadu põsemusisid. Kohalikud inglise keelt eriti ei valda, aga kehakeeles sai kõik tarvilik siiski öeldud.
Kuna meie ööbimispaik asus Granada linnas, siis saime igal hommikul nautida 45-minutilist autosõitu kooli läbi maalilise udulooriga kaetud mägimaastiku. Näiteks edasi tagasi kooli sõites läksid ikka ja jälle kõrvad lukku, kui ületasime 1380-meetrist mäge.“

Birgit Tuulemets: „Projekt on oluline Valga Gümnaasiumile, kuna projektist saadud kogemused ja praktika on aluseks kooli õppekavas tehtavatele muudatustele just majandussuuna ja humanitaarsuuna osas. Euroopa-suunalisele koolide vahelisele koostööle suunatud projekt suurendab projektis osalevate õpetajate teadlikkust kultuurilistest erisustest. Lisaks aitavad õpirändes saadud kogemused praktiliselt kogeda, kuidas erinevate kultuuridega koolikeskkonnas toimub õppetöö ja tähtsamate otsuste tegemine. Oluliseks osaks võib pidada just edulugude ja ebaõnnestumiste jagamist ning kuidas toimub koostöö erinevate partnerorganisatsioonide vahel. 

Saadud kogemuse toomine oma koolikeskkonda annab tänasele Valga Gümnaasiumi õpetajale väärtuslikke teadmisi ja oskusi ning loob paremaid võimalusi õpilastele eneseteostuseks nii kultuurivaldkonnas kui ka loomemajanduslikes valdkondades.“

Nädal töövarjuna Purullena koolis

Gerta Vister: „Eesti maitsete tutvustamiseks katsime õpetajate toas laua. Loomulikult oli seal verivorst, hapukapsas, must leib ja kilu. Andaluusia õpetaja jaoks ei olnud meie laud ja laualt tulev aroom ahvatlev. Meie üllatuseks sai kõige rohkem kiidusõnu sinep. Malagas läks täide ka minu üks unistus kunstiõpetajana – sain uurida Pisacco kodulinna ja muuseumi.“

Pille Olesk: „Nädala märksõnadeks olid hispaaniakeelsete tundide vaatlused ja õpetajate töömeetodite jälgimine. Huvitav kogemus oli kuulata ajalootundi, kus räägiti paralleelselt inglise ja hispaania keeles ning tundi viis läbi kaks erinevat keelt valdavat õpetajat. Tuleb tunnistada, et raske oli hispaaniakeelsetes tundides istuda ja märkmeid teha, kibelesime ise soovist  tundi juhtima asuda, mitte sellepärast, et me kuidagi oleksime tublimad, vaid olime Eestis olles ette valmistanud tunde nii Eesti kultuurist, kunstiõpetusest kui ettevõtlusest. Kuna projekti eesmärk oli siiski Hispaania kolleegide töö jälgimine tundides ja parimate praktikate korje, siis pidasid Hispaania partnerid projekti eesmärgist punktuaalselt kinni. Tuleb tunnistada, et kohalike täpsus ja suurepäraselt ettevalmistatud vastuvõtmine pani meid mitmeid kordi imestama ja ümber muutma oma eelarvamusi hispaanlastest kui mañana-kultuuri ehk tänased toimetused viska homse varna viljelejatest inimestest.” 

Gerta Vister: „Kunstiõpetuse tunnis õnnestus mul õpilastele õpetada, kuidas valmistada meie lipuvärvides võtmehoidjaid.  4. klassi õppurid (15–16aastased) said kärmelt nipi kätte ja olid uue näpuosavusega väga rahul, samas said nad meiega ka inglise keelt praktiseerida. Ühes loovustunnis saime ka meie käed külge panna ja saime omale mälestuseks lehvikud maalida”.

Birgit Tuulemets: „Väga põnevaks osutus ka vanema astme õppurite väljasõit Guadixi linna, kus külastasime koos õpilastega Andaluusia Innovatsiooni- ja Arenduskeskust. Keskuses tehti meile põnev ülevaade organisatsiooni tegevustest ning koostööst erinevate haridusasutustega ja projektidest, mida on läbi viidud. Andaluusia Innovatsiooni- ja Arenduskeskuses kuuldud jutust selgus, et ka Hispaania valitsus on hakanud suuresti toetama õpilaste ettevõtlikkuse tõstmist nii keskkooli tasemel kui ka teistel haridustasemetel.” 

Pille Olesk: „Meid inspireeris „Museumholics“ projekt, mis tegi koostööd kohalike muuseumitega. Ka meie õpetajad on mitmeid aastaid teinud tihedat koostööd Valga muuseumitega. Eelmisel aastal viisime läbi koolis ajarännaku 100 aasta tagusesse koolipäeva. Seda kogemust saime jagada oma uutele kolleegidele. Muidugi meil pole vastu panna mägedes paiknevate kääbikute küladega võrreldavaid koobaskülasid (piirkonnas umbes 20 000 koobasmajakest) ja muuseume. Külastades kodumuuseume tõdesime, et sarnased vanad tarbeesemed ja tööriistad olid ka meie esivanemate kasutuses.  

Punkte kogudes suurde linna tööle 

Huvitavaks aspektiks võiks pidada seda, et suurlinnas asuvasse kooli saab õpetaja tööle kindlate punktisummade alusel. Õpetajaks saades alustab õpetaja õpetamist niinimetatud maakoolis ja sealt liigub edasi linnakooli. Iga tegevus, mida õpetaja lisaks õpetamisele teeb, annab punkte, näiteks kirjutab pedagoogilisi artikleid, kirjutab ja viib läbi projekte jne. Punkte saab ka selle eest, kui kaua on õpetaja olnud ühes koolis tööl. 

Ka direktoriks saamine eeldab õpetajaks olemist minimaalselt viis aastat. Kui õpetaja tunneb, et ta sooviks saada direktoriks, siis läbib ta vastavad kursused, esitab oma plaani kooli edasisest arengust ja tegevustest direktorina. Selline lähenemine annab direktorile teadmisi kooli toimimisest, õpetajate igapäeva tegemistest ning mõistmise, kuidas õpetamine antud koolis toimib. Kohalikud õpetajad kiitsid antud süsteemi väga. Ka IES Ribera del Fardes kooli direktor Cecilia Díaz Marín oli varasemalt koolis olnud ainult inglise keele õpetaja. Tänasel päeval juhib ta mitmeid rahvusvahelisi projekte ja annab lisaks kooli juhtimisele ka inglise keele tunde. 

Tulevikuplaanid 

Birgit Tuulemets: „Kuna IES Ribera del Fardes kool on väga tubli projektikool, kellel on pikaaegne ning edukas rahvusvaheline kogemus Erasmus+ projektidega, siis saime õppida parimatelt. Hispaaniast lahkusime uue projektiideega, kuhu on kaasatud ka Valga Gümnaasiumi õpilased ja IES Ribera del Fardes’e kooli õpilased. Häid projektipartnereid tuleb hoida.”

Esimene õpetajate õpiränne kauges Hispaania Granada piirkonnas möödus kiiresti. Valga Gümnaasiumi õpetajad pakkisid kohvrisse töövarjukogemuse, koostöötahte ja palju uusi lennukaid ideid Valga Gümnaasiumi õppekava tarbeks, nagu praktilised koostööd kohalike ettevõtetega, muuseumiga ja Valgamaa Arenguagentuuriga. Saadud kogemusi jagavad töövarjuks olnud õpetajad ka oma kolleegidega. 

Sõbralik ja armas IES Ribera del Fardese koolipere eesotsas direktori Cecilia Diaz Mariniga saadab peatselt oma kaks õpetajat vastu meile töövarjuks. Kevadel viib lennuk taas õpetajad Hispaaniasse seekord Hispaania Valga linna, kus koolil on juba mõned sõpruskoolid ees ootamas.

Õpirände projekt on rahastatud EL Erasmus+ programmist.

Samal teemal:

• Kagu-Eesti riigigümnaasiumite olümpiaadideks valmistujate OMG-laager startis taas

• Eesti gümnasistide võistkond tuli rahvusvahelises konkurentsis esikohale

„Tippkohtumine saab olema erakordselt põnev, sest ühise laua taha tulevad kokku maailma haridusministrid, eksperdid, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ning ettevõtjad lahkama haridusvaldkonna kitsaskohti ja otsima lahendusi,“ sõnas kohtumist juhtiv haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Kahe päeva jooksul loodame leida võimalusi, kuidas teha infoajastu andmeterohkes keskkonnas nutikaid haridusotsuseid tuleviku heaks,“ lisas Reps. „Niivõrd kõrgetasemeline haridusvaldkonna kohtumine toimub Eestis esimest korda. See annab taaskord tunnistust, et nii meie hiljutised suurepärased PISA tulemused, „Education Nationi“ algatus kui end õigustanud hariduspoliitilised valikud pakuvad maailmas huvi ning meie teadmistest soovitakse osa saada,“ sõnas Reps.

Kohal on PISA testide idee autor ning OECD haridusvaldkonna juht Andreas Schleicher. Lisaks osalevad USA National Center on Education and the Economy praegune president Anthony Mackay ja emeriitpresident Marc Tucker ning Kataloonia ülikooli erinõunik ja endine Euroopa Komisjoni hariduse peadirektor Xavier Prats Monne. Kohtumisel osalevad haridusministrid, valdkonna tippeksperdid ning ettevõtete juhid Lätist, Soomest, Šveitsist, Tšehhist, Leedust, Sloveeniast, Rootsist, Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Mehhikost, Uus-Meremaalt, Hispaaniast ja Ühendkuningriigist.

Neljandat korda toimuvat tippkohtumist korraldatakse koos Euroopa Komisjoni ja OECD-ga.

Allikas: HTMi pressiteade

Projektis EODOPEN osalevad 15 raamatukogu 11-st Euroopa Liidu riigist. Selle eesmärk on digiteerida nelja aasta jooksul 15 000 teost, mis on välja antud 20. ja 21. sajandil ning mille kättesaadavus on seni olnud autoriõiguse tõttu piiratud. Pärast digiteerimist tehakse teosed projektipartnerite digitaalsete raamatukogude ja projekti käigus loodud ühise portaali kaudu kõigile kättesaadavaks.

„EODOPEN-i üks oluline eesmärk on jõuda kindlate sihtrühmadeni, kes vajavad seoses oma töö või õppimisega mitmesuguseid digiteeritud materjale,“ ütles Tartu Ülikooli raamatukogu arendusdirektor Liisi Lembinen. „Nende soovid ja vajadused määravad ära, millised teosed digiteeritakse. Seega ootame, et kõik, kes õppimisel, tööl või uurimistöö tegemisel vajavad digiteeritud materjale, annaksid aktiivselt tagasisidet selle kohta, millised teosed võiksid järgmise nelja aasta jooksul digitaalsel kujul nendeni jõuda,“ lisas ta.

"Rahvusraamatukogul on hea meel taaskord kolleegidega Euroopa erinevatest raamatukogudest koostööd teha. See ainult tugevdab meie sidet ning võimaldab jagada teadmisi ühise väljakutse – milleks autoriõiguste keerukas olukord kahtlemata on – lahendamisel," kommenteeris rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.

Raamatute digiteerimise ettepanekuid oodatakse ka õpetajatelt ning ajaloo eri tahkude uurimisega tegelevatelt inimestelt ja ühendustelt. Juba uuel aastal korraldavad Tartu Ülikooli raamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu arutelusid huvirühmade kaasamiseks ja nende vajaduste väljaselgitamiseks. Kõik digiteeritud materjalid muutuvad kättesaadavaks nii arvuti- kui ka mobiiliversioonis, samuti Braille kirjas, et neid saaksid lugeda ka vaegnägijad.

EODOPEN (eBooks-On-Demand-Network Opening Publications for European Netizens) on nelja-aastane projekt, mida rahastab koos raamatukogudega Euroopa Komisjon kultuuriprogrammi „Loov Euroopa“ raames. Projekti eesmärk on kindlate sihtrühmade soovide põhjal digiteerida 15 000 teost, mis on välja antud 20. ja 21. sajandil. Projekti partnerriigid on Austria, Eesti, Leedu, Poola, Portugal, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Projekti kogumaksumus on ligikaudu neli miljonit eurot.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogus valmis e-raamat I Riigikogu liikmetest
• Mänguasjamuuseum andis juubeliaastal välja lasteraamatu lumekruupidest

Raporti autorid kasutasid riikide digiõppevalmiduse hindamisel kolme kriteeriumit:

- digitaalses õppes osalemise ulatus ja tulemused,
- digiõppe institutsioonid ja poliitikad,
- riikide pakutavad digiõppevõimalused. 

Suurima panuse selleks, et Eesti tulemused kokkuvõttes kõige paremaks osutusid, andsid meie innovaatilised programmid digivaldkonnas, eriti mis puudutab haridussüsteemi ja digitaalset infrastruktuuri. 

HITSAs toimuval esitlusel tutvustavad CEPSi esindajad uuringu metodoloogiat ning arutlevad raporti tulemuste üle. 

Lisainfo:
Eva Toome
kommunikatsioonijuht
eva.toome@hitsa.ee

Samal teemal:

• Uuring: noored suhtuvad autoriõigustesse netis vägagi kergekäeliselt
• Noorte teadlikkus digitaalse maailma riskidest on ohtlikult madal
• 17 kooli parandas DigiKiirendi programmis oma digioskusi

„Erasmus+ projekti tegevuste raames soovisime teada, mida kutsekoolide õpetajad ja teised töötajad arvavad rahvusvahelistumisest ja oma rollist selles,“ rääkis Ave Paaskivi Kuressaare Ametikoolist. „Ma ise olen väga seda usku, et kvaliteetset haridust ei saa tagada ilma olemata rahvusvaheline. Mul on hea meel, et küsitlus näitab, et mul on palju mõttekaaslasi.“

94% küsitlusele vastajaist leidsid, et rahvusvahelistumine on nende õppeasutustes tähtis. Küsitlus viidi läbi Eestis, Soomes, Itaalias, Hollandis ja Hispaanias. Kokku vastas online-küsitlusele 740 inimest.

Erasmus+ programmi poolt kaasrahastatud projekti „From a Rookie to an Expert“ (Kollanokast eksperdiks) eesmärgiks on motiveerida rohkem kutseõppeasutuste personali osalema rahvusvahelistumises nii oma koolis kui ka välisriikides. Kaheaastase projekti käigus luuakse töötajate rahvusvahelistumise karjäärimudel. Samuti luuakse õppematerjalid arendamaks sellealaseid oskusi ja kompetentse. Kuressaare Ametikool on üks projekti partneritest.

64% vastajaist märkis, et neil on olnud tööalaseid välislähetusi praeguses koolis töötades. 38% on lähetusi korraldanud kas endale, teistele töötajatele või õpilastele.

„Kuna 75% vastajaist ütles, et nad soovivad rahvusvahelistes tegevustes kaasa lüüa, siis tunneme oma projektipartneritega, et oleme õigel teel,“ rääkis Paaskivi. „Tahame inspireerida ka ülejäänud 25%.“

Eestis vastas küsitlusele 185 kutseõppeasutuste töötajat.

Euroopa Komisjoni toetus käesoleva väljaande koostamisele ei tähenda väljaandes esitatud sisu kinnitamist. Väljaandes esitatud sisu peegeldab vaid autorite seisukohti. Euroopa Komisjon ei vastuta selles sisalduva teabe kasutamise eest.

Infograafik küsitlustulemustega: https://ametikool.ee/et/uudised/uuring-kutseoppeasutuste-tootajad-hindavad-rahvusvahelistumist-korgelt

Allikas: Kuressaare Ametikooli info.

Üritusel räägitakse, kuidas elukestev õpe on muutnud nii õppimise eesmärke kui ka protsessi. Konverentsi arvukates töötubades ja seminarides osaleb ligi 500 uurivat praktikut ja hariduseksperti.

Konverentsil on kolm peaesinejat. Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor Äli Leijen keskendub oma ettekandes õpetaja agentsusele kui tegutsemise kvaliteedile teatud keskkonnatingimustes. Täpsemalt arutleb Leijen selle üle, miks ja kuidas tuleks õpetajaid nende töökeskkonnas toetada. Professor Jean Murray Ida-Londoni Ülikoolist räägib praktikatel põhinevast teadustööst mineviku- ja tulevikuvaadete taustal. Kolmas peaesineja professor David Gijbels Antwerpeni Ülikoolist mõtestab praegusaegse õppimise olemust, tutvustades täpsemalt tagasiside võimalusi, mis aitaksid meil kriitiliselt ja tähendusrikkalt õppida.

Kolme päeva jooksul käsitletakse seminaridel, töötubades ja posterettekannetes õppimise ja õpetamise eri vorme ja keskkondi lasteaiast kõrgkoolini ning teemasid matemaatikast muusikani.

Konverentsi peakorraldaja Eestis on Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste, kes tunneb heameelt, et nii suur hulk õppimist südameasjaks pidavaid teadlasi ja praktikuid koguneb just Tartus. „On suur rõõm tervitada meie ülikoolilinnas ligi 500 külalist, kellega saame sügavuti arutleda tähendusliku õppimise üle. Peame lähtuma kompetentsidest, võtma aega pikaajaliste eesmärkide läbimõtlemiseks ning oskama hinnata igas olukorras peituvaid võimalusi ja takistusi. Konverents on hea algatus selleks, et Eesti haridusteadlaste tulemuslik töö oleks maailmas veelgi paremini nähtav ja meie kolleegid saaksid rohkem aimu mujal toimuvast,“ ütles Pedaste.

EAPRIL on 2009. aastal asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille siht on tuua kokku haridusvaldkonna teoreetikud ja praktikud. Selleks korraldatakse konverentse, seminare ja õppereise, toimub infovahetus teemagruppides (nt IKT hariduses, õpetajaharidus, hindamine, haridusjuhtimine jt) ning avaldatakse infokirja ja blogi.

Allikas: TÜ pressiteade.