Tervisekonverentsi korraldab Descartes’i kool, kes käesoleval kevadel tähistab oma 25 tegevusaastat tervist edendava koolina.  

„Iga noor peaks lisaks teadmistele saama koolist kaasa positiivse ellusuhtumise ning oskuse hoida enda vaimset ja füüsilist tervist,“ sõnas kooli tervisekomisjoni juht Kaja Kivisikk.

Üritusel räägitakse unetervisest, õpilaste sportlikust aktiivsusest ja arvuti mõjust inimese tervisele.

Konverentsil näeb ja kuuleb Kene Vernikut Hea Une Keskusest, Maarja Kalmat TÜ Liikumislaborist ning Descartes’i kooli, Kristjan Jaak Petersoni ja Tamme gümnaasiumi õpilasesinejaid. Ürituse teise poole sisustavad praktilise suunitlusega töötoad.

Igast koolist on oodatud kuni 6 õpilast (7.-9. klass) ja 1-2 õpetajat.

Igal osalejal palub kool eelnevalt registreeruda hiljemalt 29. märtsiks lingil http://lingid.ee7tdk-tervisekonverents ja valida endale osalemiseks kaks töötuba.

Tervisekonverents toimub Tartu Descartes’i Koolis, Anne 65.

Päevakava ja esinejatega saab tutvuda kooli kodulehel www.tdk.ee.

Tervisekonverentsi toetavad Tartu LV haridusosakond, Tartumaa tervisetuba ja A. Le Coq.

Info edastas Kadri Lill, Descartes’i kooli huvijuht.

Samal teemal:

• Descartes`i kool avas helkurpuu
• Prantsuse koor tegutseb rõõmu najal

Artikli ja fotode autor on Descartes´i kooli huvi- ja arendusjuht Kadri Lill. 

Seadsime endile eesmärgiks riputada sinna vähemalt 100 helkurit. Nii talitades kingime Eestile 100 päästetud inimelu. Kõige aktiivsemalt reageerisid üleskutsele 1.a klassi õpilased, kes kogusid 103 helkurit. Kokku kogusime 387 helkurit. Aitäh, koolipere ja SA Archimedes!

Üleskutse algataja Kaja Kivisikk ütles, et sai idee möödunud aastasest helkuraiast, mille avamisele tulid Annelinna koolide ja lasteaedade esindused. „Sel korral seadsime eesmärgiks just oma kooli õpilaste turvalisuse," lisas ta.

Helkurpuu toimib nii, et kõik, kellel on kodus kasutult seisvaid helkureid, saavad oma helkurid puu külge riputada, ja kõik, kellel on helkurit vaja, saavad selle puult endale võtta.

Õpilasesinduse liikmed kontrollivad juba kolmandat hommikut järjest helkuri kandmist ja on tublimaid premeerinud pisikese kommiga. Teavitustööl on olnud tulemusi. Samas ideaalini, et kõik lapsed „helgivad“, on veel pikk tee käia. Reedel selgitame välja kõige „helkivama” klassikollektiivi -  klassi, kus kõik õpilased on endale helkuri külge riputanud. 

Kas sinul on helkur? Hooli endast, kanna helkurit! Helkur on odavaim elukindlustus!

Samal teemal:

• Prantsuse koor tegutseb rõõmu najal
• Descartes'i kooli suvepäevad ühendavad keeleõppe ja puhkuse

Kõige arvukam on aga vaieldamatult juba kümme aastat tegutsenud prantsuse koor, mis kõigil kooli kontsertidel 50-pealisena üles astub.

4.-6. klassi õpilastele mõeldud prantsuse kooris osalemine on täiesti vabatahtlik ja isegi viisi pidamine ei ole koori pääsemiseks määrav. „Laulame rõõmu pärast! Et kõik oleks õnnelikud,“ rääkis prantsuse keele õpetaja ja koori eestvedaja Lilia Miilaste.

„Ma armastan muusikat ja kõigile lastele esinemisvõimaluse andmine teeb mulle endale nii palju rõõmu,“ sõnas ta ja lisas, et õpilastele on tunnis laulmine vahelduseks ja samas mõjub hääldamisele hästi.

Kooriproovid toimuvad vahetundidel, et lastele mitte lisakohustust tekitada. Ka laulude õppimisele lähenetakse loominguliselt. „Näiteks õppisime Champs-Élysées'd, siis jagasin salmid õpilaste vahel ära, et osad õppisid ühe ja teised teise, et liiga palju pinget ei oleks,“ selgitas Miilaste.

Ideed õpitavateks lauludeks jõuavad Miilasteni erinevaid teid pidi. Peale seda, kui ta eelmisel suvel Nizzas koos lastega terrorirünnaku keskmesse sattus, õpetas ta koorile laulu „La paix sur terre“ („Rahu maa peal“). Kui tunnis õpiti Prantsuse revolutsiooni, siis lauldi muusikali „Hüljatud“ laule ja Eurovisiooni ajal prantsuse eurolaule.

Lisaks kooli traditsioonilistele pere-, jõulu- ja aastapäevakontsertidele on koor käinud esinemas ka näiteks vaimse tervise hooldekeskuses ja Prantsuse Instituudi korraldatud frankofooniapäeval.

Loo saatis Koolielule Descartes'i kooli kommunikatsioonijuht Marii Kangur. 

Samal teemal:

• Descartes'i Kooli suvepäevad ühendavad keeleõppe ja puhkuse
• Tartu Descartes'i Kool luges kokku Tartu kooliõpetajate sammud

Suvepäevadel osalenud Loviisa Koltšin ütles, et suvepäevad tähendavad puhkamist ja ajaveetmist sõprade ning prantsuse keelega.

Juba viiendat aastat suvepäevi korraldanud õpetaja Lilia Miilaste ütles, et mõte algas soovist pakkuda lastele turvalist ja tuttavat, kuid ometi teistsuguses keskkonnas puhkamise võimalust. „Meie eesmärk on ühendada mõnus olemine ja väike õpe,“ rääkis ta.

Natuke keeletunde

Suvepäevade keeletunnid toimuvad päeva esimeses pooles – kella 10st 13ni. Õpilased on jaotatud kahte rühma, ühte õpetab Miilaste ise, teist Signe Annsoo. „Kahes rühmas tegutsedes on iga õpilase jaoks rohkem aega,“ selgitas Miilaste ja lisas, et eelkõige on rõhk suulisel eneseväljendusel.

„Suvepäevadel kordame õppeaasta jooksul õpitut. Uut materjali me ei võta, sest õpilased peavad ikka puhkama ka,“ ütles Miilaste. 4. klassid tegelesid perekonna ja sellega seonduvate teemadega, 5. klassid lugesid Charles Perrault' muinasjutte „Punamütsike“, „Sinihabe“ ja „Saabastega kass“ ning etendasid neid. 6. klassid koostasid vabalt valitud teemal ajalehe või ajakirja.

Õpilased kinnitasid, et õppimine läheb lõbusalt ja kolmetunnised sessioonid mööduvad ootamatult kiiresti.

Pärastlõunad ja õhtud on suvepäevadel alati olnud erinevate rohkem ja vähem prantslaslike tegevuste päralt: omal kohal olid nii prantsuse köögist pärit roogade valmistamine, ratsutamine, juustude maitsmine, mõisaroosi õmblemine kui ka näiteks Pähnamäe talu, Värska veekeskuse ja Kreutzwaldi muuseumi külastamine. Sel korral vedas isegi nii, et laagri ajal toimus mõisas Prantsusmaa-teemaline barokk-jazz kontsert, kus muusikud esitasid katkendeid Prantsuse helilooja Claude Bollingi kahest süidist flöödile ja klaverile.

Linnakärast eemal

Päevakavas olulisel kohal olid ka hommikujooks koos võimlemisega, lugematud ujumised ja paadisõidud mõisa juures olevas järves, prantsuskeelsete filmide vaatamine, prantsuskeelsete laulude laulmine ja lihtsalt mõnusa aja ning koha nautimine.

Epp Maria Orglaan kiitis võimalust olla looduses ja head õhkkonda. „Siin laagris ei tülitseta kunagi ja kui väike probleem ka tekib, saab see alati hea lahenduse,“ kiitis ka Lisett-Marleen Pihlik. Liina-Lisandra Vatman rääkis, et väga põnev on õhtuti peitust mängides mõisa peidukohti ja pööningut avastada.

Kuigi osalenud õpilased ütlesid, et sooviksid võib-olla tihedamini poodi külastada ja õhtuti kauem üleval olla, siis avaldasid nad siiski lootust, et nad ka järgmistel aastatel suvepäevadele minna saavad, ja arvasid, et suvepäevad võiksid tulevikus kauem kesta. „Need viis päeva tegid mu tuju väga heaks ja need jäävad mulle igaveseks meelde,“ sõnas Jaanika Helmik.

Loo ja fotode autor on Tartu Descartes'i Kooli kommunikatsioonijuht Marii Kangur. 

Samal teemal:

• Tartu Descartes'i Kool luges kokku Tartu kooliõpetajate sammud
• Ühtse perena tegutsev Descartes'i kool väärtustab igat õpilast

Esmaspäeval, 15. mail vahetavad õpetajad ja teised koolitöötajad kogemusi. Kohtumispaigaks on Tartu Descartes'i Kool (Anne 65).

Kogemusseminari teemaks on õuetunnid. Descartes'i kooli õpetajad Kaja Kivisikk, Pirgit Palm, Svea Kaio ja Kaja Haljasmets näitavad kolme tundi erinevates kooliastmetes. Kogemusseminarile tulevad osalema koolitöötajad kõikjalt Eestist: lisaks Tartule ka Antslast, Palalt, Rõugest, Võrust, Nõost ja Tallinnast.

Headest ideedest pakatav päev algab kell 10, kui avatakse Tartu Hansa Kooli (Anne 63) ja Tartu Descartes'i Kooli (Anne 65) ühine spordiväljak-ronimislinnak.

Descartes'i Kooli direktor Jaan Reinson ütles, et selline linnak annab juurde palju uusi võimalusi lastes liikumisharjumuse kujundamiseks. „Seda saab kasutada nii õppetöö läbiviimiseks kui ka vaba aja sisutamiseks peale kooli,“ märkis ta.

Spordiväljaku rajamine läks maksma 119 000 eurot, riigieelarvest finantseeriti töid 90 000 euroga ja Tartu linna eelarvest 30 000 euroga.

Aprilli lõpus kutsus Descartes'i kool teisi koole üles oma samme lugema. Väljakutse võtsid vastu TÜ liikumislabor, Tartu Kesklinna Kool, Tartu Katoliku Kool, Tartu Kroonuaia Kool, Tartu Kivilinna Kool ja Tartu Kunstikool. Kuidas sammulugemine läks, saab teada ronimislinnaku avamisel.

15. mai ajakava:

10:00 -10:20 – Ronimislinnaku avamine ja sammulugemise konkursi kokkuvõtted.

10:20 – 7.a klassi õuetund (geograafia ja inimeseõpetus, õpetaja Kaja Haljasmets)

11:15 – 3.a klassi ja 4.a klassi õuetunnid (3.a – matemaatika, õpetaja Kaja Kivisikk, 4.a – loodusõpetus ja matemaatika, õpetajad Svea Kaio ja Pirgit Palm)

Orienteeruvalt 12:00 – algab kogemusseminar (ruumis 110)

Allikas: Descartes'i Kooli info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Ühtse perena tegutsev Descartes'i kool väärtustab igat õpilast
• Tartu Descartes'i Kool kutsub kõiki kooliperesid samme lugema

Loo autor on Descartes'i kooli kommunikatsioonijuht Marii Kangur. 

Kooli vilistlane ja praegune matemaatikaõpetaja Pirgit Palm ütles, et kooli iseloomustab tolerantsus ja hea sisekliima. Pikaaegne geograafiaõpetaja Kaja Haljasmets nimetas õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid üheks suureks pereks. „Tööle tulles tean, et nende inimestega saab arvestada, nende peale saab loota ja samas tahan ka ise alati abiks olla,“ selgitas Palm.

Algklasside õpetaja Kaja Kivisikk ütles, et eriti hea pildi kooli asukohast õpetajate südames näitavad augustikuu õhtud. „Siis istuvad õpetajad koolimajas kaugelt üle tööaja. Õpetajad valmistuvad uueks õppeaastaks. Hiljem mööda koolimaja ringi kõndides paistab igast klassiruumist vastu uue õppeaasta ootus,“ kirjeldas ta.

Vilistlane ja praegune kehalise kasvatuse õpetaja Martin Vändra on ka oma lapsed Descartes'i kooli õppima toonud. „Siinsed inimesed teevad olemise mõnusaks ja turvaliseks,“ selgitas ta.

Õpilased hindavad väikseid klasse

9. klassi õpilane ja õpilasomavalitsuse juht Gerda Pihle ütles, et kooli teevad eriliseks sõbralik õhkkond ja palju erinevaid võimalusi nii tunnisiseseks kui -väliseks tegevuseks – näiteks tõi ta prantsuse keelega seonduvad üritused, spordinädala ja laulukonkursi. „Meie koolis on sõbralikud õpetajad ja pisikesed klassid, mis võimaldavad õpilaste vahel soojemaid suhteid,“ rääkis ta ja lisas, et talle meeldib kooli lihtsus ning see, et ka õpilastele antakse võimalus tegutseda.

7. klassi õpilane ja õpilasomavalitsuse liige Elisabet Ostrovski peab kooli eripäraks pühendumist tervislikele eluviisidele ja õpilaste heaolule. Teda rõõmustab, et õpilased saavad omavahel hästi läbi ja üheskoos võetakse osa ka näiteks prantsuse keele päevast ja esinetakse kooli traditsioonilistel kontsertidel.

Kooli vilistlane ja praegu Tartu Tamme gümnaasiumi 10. klassis õppiv Helis Truu pidas suureks plussiks klasside väiksust, kuid kõige erilisemaks nimetas ta võimalust õppida prantsuse keelt. „Prantsuse keel on väga ilus keel ja olen igati rahul, et olen seda õppinud. Paljud pelgavad selle õpet, ilmselt seetõttu, et see on teistmoodi, aga erinevus just rikastabki,“ sõnas ta.

Truu kiitis ka remonditud keldrikorrust, kus on uhiuued tööõpetuse ruumid, treeningsaal ja isegi bändiruum, ja mõne aasta eest valmis saanud kokandusklassi. „Köök on nii moderne, et seal on lausa lust süüa valmistada,“ ütles ta.

Truu hindab kõrgelt ka kooli traditsioonilisi üritusi, millest lemmikuks nimetas ta kooli sünnipäevapidusid. „Minu jaoks teevad need kontserdid väga eriliseks õpetajad, kes ka ise laulavad ja isegi tantsivad,“ rääkis ta.

Arenemisruumi on tüdrukute sõnul ka: rõivistud vajaksid uuenduskuuri ja paaristundide kasutuselevõtt võiks kergendada koolikotte, ka sooviksid nad, et õpetajatel oleks veelgi rohkem tahtmist ja energiat õpilastega koos avastada ja õppida.

Iga laps on oluline

Palm ütles, et Descartes'i koolis tehakse kõike südamega – rõõmustatakse, kurvastatakse ja töötatakse – ja iga lapse jaoks püütakse leida lahendus, nii on see alati olnud. „Meil on suurepärane tugisüsteem, õpetajad tegelevad peale tunde õpilastega. Sellist asja ei ole, et öeldaks, et sinust ei saa asja,“ kirjeldas ta, “õpetajad töötavad kogu aasta selle nimel, et õpilastel ei tekiks probleeme klassi või põhikooli lõpetamisega.“

Vändra ütles, et põhiline, mis tema õpilastele õpetab, on lihtne mõte: ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Haljasmets lisas, et koolist antakse kaasa universaalseid väärtusi: üksteise mõistmist, arvestamist, austamist, oma pere väärtustamist, aja planeerimist, suhtumist oma kohustustesse ja õigete valikute tegemist. „Minu arust on kooli suurim väärtus see, et me õpime ja õpetame iseseisvalt mõtlema, otsuseid langetama,“ märkis Kivisikk.

35-aastane kool on õpetajate sõnul noores keskeas – pole enam poisikene, et mõtlematult iga uue tuulega tegutsema tormata, samas on pisut keeruline leppida nende muutustega, mida selline iga kaasa toob, ja tahaks mõnikord ikka isepäine olla, vajadusel ka eksida, et ikka paremat otsida ja leida. „Mõnes mõttes on juba kujunenud teatav rahu ja kindel suund, aga samas on kool avatud uuendustele ja väljakutsetele,“ resümeerisid Palm ja Haljasmets.

Samal teemal:

• Tartu Descartes'i Kool võõrustas külalisi Prantsusmaalt
• 35. aastapäeva tähistav Tartu Descartes'i Kool käib ajaga kaasas, kuid hindab ka traditsioone

Esmaspäeval, 24. aprillil külastasid prantsuse õpilased käsitöö ja inglise keele tunde ning said proovida traditsioonilist köievedu. Õpetajad kohtusid kolleegidega ja arutati ühise projekti küsimusi. Teisipäeval, 25. aprillil avastasid prantslased linna ja külastasid linnavalitsust ning Ahhaa teaduskeskust.

Descartes'i kooli prantsuse keele õpetajate Evelin Ranna ja Signe Annsoo sõnul pakub koostöö partnerkooliga suurepärast keelepraktikat ja teise kultuuri tundmaõppimise võimalust. Õpilased naudivad eakaaslastega suhtlemist ning korraga arenevad nii inglise kui prantsuse keele oskus.

Tartu Descartes'i Kool ja Collège le Bastion alustasid koostööd 2013. aasta sügisel, samal ajal sai alguse ka ühine blogi (https://14anseneurope.wixsite.com/carcatartu), mis eelmisel suvel võitis Prantsusmaal koolinoortele suunatud blogivõistluse ja viis nii eestlased kui prantslased preemiareisile Barcelonasse.

Allikas: Tartu Descartes´i Kooli info. 

Samal teemal:

• Tartu Descartes'i Kool kutsub kõiki kooliperesid samme lugema
• 35. aastapäeva tähistav Tartu Descartes'i Kool käib ajaga kaasas, kuid hindab ka traditsioone

Info saatis Koolielule Descartes'i Kooli kommunikatsioonijuht Marii Kangur. 

Avasammud tehakse esmaspäeval, 24. aprillil kell 9. Kokkuvõtete aeg on esmaspäeval, 15. mail Liikuma Kutsuva Kooli VUNK kogemusseminaril.

Koolis on õhus ka teised terviseteemad: kõik huvilised saavad koolis arstikabinetis oma tervisenäitajaid (sh veresuhkru tase) kontrollida ning oma taaselustamise oskusi proovile panna. Kuni 28. aprillini saavad nii õpetajad kui õpilased osaleda suhkruteemalises võistlusmängus. See on Socrative keskkonda üles laaditud küsimustik, millele saavad õpilased ja õpetajad vastata.

Aktiivselt jätkame ka mais: 3. mail on plaanis rattapäev, 11. mail osaleme orienteerumisel ning kutsume ka teisi koole endiga koos aktiivselt liikuma. 15. mail korraldame VUNK-i kogemusseminar ja sel päeval avame pidulikult ka oma „ronimislinnaku“. Põnevust jagub! Aktiivsust ja liikumist igasse päeva!

Samal teemal:

• 35. aastapäeva tähistav Tartu Descartes'i Kool käib ajaga kaasas, kuid hindab ka traditsioone
• Tartu koolilapsed käisid Nizzas prantsuse keelt õppimas

Loo ja foto saatis Koolielule kooli kommunikatsioonijuht Marii Kangur. 

Kooli direktor Jaan Reinson ja õppealajuhataja Piret Paatsi ütlesid, et hoolimata aastatest on kool igavesti noor, sest iga aasta toob uued õpilased ja see hoiab ka õpetajad nooruslikud. „Meie kool on alati olnud tegutsemistahteline ja loominguline, sellest on välja kasvanud tugevad traditsioonid,“ sõnas Reinson.

Paatsi lisas, et samas on oluline kooli arenemine koos ajaga. „Kool peab ikka vaatama ettepoole. Traditsioonid ja uuendused peavad olema tasakaalus. Usun, et meil on need asjad päris hästi paigas,“ ütles ta.

Prantsuse keel muudab koolielu värvikamaks

Tartu Descartes'i Kooli üheks eripäraks on see, et prantsuse keelt õpitakse alates 4. klassist. Prantsuse keele õpetamist on peetud nii kooli edasiviivaks jõuks kui ka komistuskiviks. Ühest küljest sellist võimalust Eestis palju ei ole, teisalt peljatakse keele õppimist raskeks.

Descartes'i kooli elurütm on aga selline, et prantsuse keele õppimine käib läbi mängu – koolis tegutseb prantsuse keele koor, üle kümne aasta astusid õpilased prantsuse keele konkursil lavale näidenditega, sel kooliaastal sai alguse prantsuskeelsete kultuuridega seotud töötubade päev ja igal aastal kohtuvad õpilased eakaaslastega Prantsusmaal asuvast Carcassone'i koolist.

Suure kogemustepagasiga algklasside õpetaja Kaja Kivisikk ütles, et paljud Descartes'i kooli vilistlased on just tänu prantsuse keele oskusele elus väga palju saavutanud. „See kultuuriline ja keeleline pagas, mille õpilased siit saavad on hindamatu väärtusega. Minu arust on kooli suurim väärtus see, et me õpime ja õpetame iseseisvalt mõtlema, otsuseid langetama,“ sõnas ta.

Muutuv maailm toob järjest uusi väljakutseid

Kivisikk nentis, et 35 aastat on ühe kooli jaoks paras noorukiiga – pole enam poisikesed, et mõtlematult tegutsema tormata, aga samas on mõnikord on soov isepäine olla – kui vaja, siis ka eksida. „Kõik selleks, et ikka paremat otsida ja leida,“ ütles ta.

Kooli direktori Jaan Reinsoni sõnul on nii Descartes'i kui kõigi teiste koolide suur väljakutse kogu inimkonna ees see, kuidas tulla toime järjest kiiremini muutuvas maailmas.

„Kool on ja peab ka tulevikus olema koht, mis kätkeb endas kindlustunnet tänase ja homse suhtes, kus kehtivad teatud reeglid, mis ei muutu üleöö. Seetõttu ei saa ka kool minna kaasa iga uuendusega. Peame valima ja olema kindlad, et uuenduse elluviimisel muutub midagi paremaks. Kooli puudutab see eelkõige tehnoloogia ülikiire arenguga kaasaskäimisel,“ mõtiskles ta ja lisas, et üheks väljakutseks on ka lähiajal eesseisev võõrkeelte õpetamise süsteemi reformimine, et tagada ka teistele võõrkeeltele koht ja eluõigus inglise keele kõrval.

Kontsert-etendus toob lavale nii õpilased kui õpetajad

Muutuste üle mõtiskleb ka kooli 35. aastpäevaks loodud kontsert-etendus „Kool muutuvas ajas“, kus astuvad lavale nii koorid, iluvõimlejad, etlejad kui õpetajate ansambel. Vaatajateni tuuakse kolm vaatust erinevatest aegadest – 15. keskkoolist, Descartes'i lütseumist ja Descartes'i koolist.

Ajastute erinevustele saab kaasa elada kooli (Anne 65, Tartu) aulas reedel, 21. aprillil algusega kell 17.00 ja laupäeval, 22. aprillil algusega kell 16.00. Laupäeval jätkub õhtupoolik vilistlaste kokkutulekuga. Täpsem info leitav kooli kodulehelt www.tdk.ee või Facebookist.

Samal teemal:

• Tartu koolilapsed käisid Nizzas prantsuse keelt õppimas
• Annelinnas avati koolide ja lasteaedade koostöös helkuraed

Loo autor on TDK kommunikatsioonispetsialist Marii Kangur. 

Kõneldi meie kooli tegutsemispõhimõtetest erinevate kultuuri- ja keeletaustaga õpilaste õpetamisel, kuid ka teistel hariduselu teemadel. 

Väikese kokkuvõtte kooli tegutsemispõhimõtetest erinevate kultuuri- ja keeletaustaga õpilaste õpetamisel tegid direktor Jaan Reinson ja sotsiaalpedagoog Iiri Saar.

Sotsiaalpedagoog Iiri Saar ütles, et eesti keele õpetamisel lähenetakse õpilasele vastavalt tema taustale. Näiteks kodus vene keelt kõnelevast perest pärit õpilasele sobib hästi keelekümblus, kuna tal on Eestis elades juba teatav eesti keele taustasüsteem olemas, aga täitsa teisest kultuuri- ja keeleruumist tulnutele korraldatakse 10 tundi eesti keele eratunde nädalas, et neid tasapisi keelega tuttavaks teha. Samas osalevad nemadki koos klassiga tundides, et näiteks muusika-, kunsti-, kehalise kasvatuse ja käsitöö/tööõpetuse tundides ühistegevuse kaudu kohaneda ja keelt praktiseerida. Iiri Saar lisas, et veel on vara meetodite tulemuslikkusest rääkida, aga kool annab omalt poolt igal juhul parima.

Seejärel said diplomaadid küsimusi küsida. Uuriti erinevaid teemasid: kus koolitatakse Eestis õpetajaid? kuidas erineb eesti keele õpetamine esimese ja teise keelena? kas eestist erineva emakeelega laste õpitulemused on erinevad? kuidas õpetatakse neid lapsi, kelle emakeelt õpetaja ei oska? miks koolivõrku korrastatakse?

Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert Pille Põiklik kõneles keelte õpetamise strateegiatest Eestis. Näiteks rääkis ta sellest, et keeleõppega püütakse alustada juba lasteaias.

Külastuse lõpetas ringkäik koolis ja ühine lõunasöök koolisööklas. Hispaania suursaadik Fernando García Casas ja Rootsi suursaadik Anders Ljunggren ütlesid, et kool avaldas neile sügavalt muljet. "Plaanid on väga ambitsioonikad," sõnas hispaanlane. Rootslane aga avaldas lootust, et teistest kultuuriruumidest pärit õpilastega seotud tegevusplaanid toimivad hästi. "Kui ka õpilased saavad igal päeval sellist toitu, on nad õnnega koos," märkis Ljunggren.

Samal teemal:

• Prantsuse partnerkooliga ühise blogi pidamine viis tartlased Barcelonasse
• Tartu Descartes'i Kool teeb aktiivset koostööd lasteaedadega