• Uued mudelid aitavad õpetajail hädavajalikke digipädevusi õpetada

Kokku toimub viis ainevaldkonna koolitust: lasteaia- ja klassiõpetajatele; eesti keele ja kirjanduse, võõrkeelte ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele; matemaatikaõpetajatele; loodusainete ja inimeseõpetuse õpetajatele; kunsti-, tehnoloogia ja kehalise kasvatuse õpetajatele. Kõik koolitused on veebipõhised. Läbitakse viis põhilist digipädevust: teabe haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ehk oskus digivahenditega uusi asju luua, internetiturvalisus ja probleemilahendamise oskus. Kõike seda omandatakse väga praktilisel moel, sest koolituse keskmes on õpilugu, mille iga õpetaja loob ja klassis ning ka distantsõppes õpilastega läbi katsetab. 

Õpilugu on koolituse A ja O

Mis on õpilugu? „See on komplekt tegevusi, mis keskendub vajalike oskuste saavutamisele ja teemade õpetamisele,“ ütles „Digivõtme“ üks koolitajatest, Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild. „Õpiloo puhul on aktiivne pool õppija. Õpetaja teeb eeltöö, planeerib tegevused, eesmärgid, vahendid. Õppija, enamasti koos grupiga, hakkab ülesandeid lahendama, midagi looma. Õpilugu on nagu raamistik kindla teema ja oskuste omandamiseks.“ 

Meeri Sild meenutas "Digivõtme" esimest koolitustsüklit, kus õpilugu valmis lõpuks igal osalejal, aga alguses oli veidi arusaamatust, miks koolitajad esimese asjana täpset õpiloo teemat ootavad. Aga nii kuidas kursus edasi liikus, said väikestest juppidest õpiloo osad ja lõpuks keskenduti tervikule: mõnusad õpilood, mida õpetajad said oma õpilastega läbi teha. „Kõiki teemasid muidugi õpetajad klassis ei proovinud. Näiteks oma lingikogu loomine, see oligi mõeldud ainult õpetajatele endale. Aga just need osad, kus tuli midagi luua: multimeediat, koostöödokumenti, harjutust, seda proovisid klassis läbi teha.“ 

Veebrurai lõpus toimunud veebiseminaril tutvstas Meeri Sild õpilugu aineõpetaja tööriistana ning koolitusprogrammi "Digivõti". Vaata veebiseminari siit!

Õpilugu lõimib õppeaineid

Meeri Sild pani koos õpetaja Sirje Nootrega näitena kokku õpiloo „Rongisõit mööda Eestit“. Õpiloos on lõimitud võimalikult palju õppeaineid. „Eesti keel, võõrkeel, muusika, ajalugu, geograafia, robootika, matemaatika – aineõpetajad saavad kasutada õppijatele sobivat osa, ja õpilugu sobib igasse kooliastmesse. Õpilane saab võimalikult palju erinevaid oskusi, aga natuke nagu mängides. Alguses on õpilooga palju tööd, aga pärast on materjal aastate kaupa varnast võtta, seda saab muuta, täiendada ja ka osade kaupa kasutada.“

Kuidas võrrandsüsteemi lahendamine vastupandamatuks muuta 

Digivõtme koolitaja ja Türi Põhikooli matemaatikaõpetaja Laine Aluoja tegi „Digivõtme“ pilootkoolituse 2019 sügisel kaasa õppijana. „Püüdsin luua tervikliku õpiloo, kus saaks kasutada kõike kursuse jooksul läbitut. Mina kui õpetaja rakendasin oma oskused, et õpilased saaksid õpiloo jooksul kätte vajalikud teadmised. Õpilugu oli „Võrrandsüsteemi lahendamine“. Ei kõla väga ahvatlevalt, aga head digitaalsed vahendid selle õppimiseks on olemas,“ sõnas Laine Aluoja ja rõhutas, et kõik õpiloo etapid tegi ta 8. klassis noortega läbi. „Õpilased ise tutvuvad teemaga; leiavad eesmärgi, miks on vaja seda õppida; ise õpivad digivahendeid kasutades; ise loovad kontrollmaterjali; koostavad esitluse, kuidas nad teemat õppisid ja mida saavutasid. Kõikide tegevuste jaoks koostasin juhendid.“

Kas lapsed omandavad materjali paremini, kui see antakse õpiloona? Aluoja arvab, et see jääb neile paremini meelde. Lisaks aitavad digikeskkonnad nagu GeoGebra aega kokku hoida, tahvlile ei ole vaja jooniseid käsitsi kribada.  „Paberil kulub võrrandsüsteemi lahendamiseks graafilisel teel väga palju aega. Kui tahan, et õpilane hoomaks, millal võrrandsüsteemil on üks lahend, millal kaks, millal lõpmatu hulk, siis GeoGebra programmi kasutades saab ta kiire ülevaate."

Õpiloo leiab Laine Aluoja õppematerjalide leheküljelt ja see on aineõpetajatele vabalt kasutamiseks. 

Koos on kergem

Aste Põhikoolist Saaremaalt osales „Digivõtme“ koolitusel hulk õpetajaid. Nii sai üksteist toetada ja ka abi oli vajadusel lähedalt võtta, aga õpiloo esitas lõpuks ikka igaüks individuaalselt. 

Merje Tammai, Saaremaa Aste Põhikooli saksa keele õpetaja valis koolitusel õpi(digi)looks saksa keeles mööbliesemete, eessõnade ja käänamise õppimise ning kokku sobitamise loogiliseks lauseks/kirjelduseks. „Saksa keeles on sellise lause moodustamiseks vaja teada mööblieseme nimetust koos artikliga (der, die, das), eessõna tähendust (in, auf, hinter) ning daativi käänet (kus?). Eesmärk oligi need kolm teadmist üheks loogiliseks lauseks saada erinevate digivahendite abiga. Teema lõpuks koostasid õpilased ise paaristööna kontrolltöö üksteisele ning järgmises tunnis viisingi ühe töö abil kontrolltöö läbi. Siinkohal mainin kohe, et kõik õpilased said positiivse hinde.“

Õpiloos kasutatud digivahendite ja keskkondade loetelu on eeskujulik, näiteks paaride moodustamiseks www.transum.com, kontrolltöö koostamiseks ja läbiviimiseks www.jeopardylabs.com, kiire tagasiside küsimiseks, ajapiirangute kasutamiseks ja tunnikorra tagamiseks www.classroomscreen.com jpm. „Õpilastele meeldivad uued ja huvitavad digikeskkonnad, ka tagasidest oli seda hea lugeda. Digimaterjale ei tohi olla ühes tunnis liiga palju, liiga tihti, liiga rasked. iPad on tore, aga ainult teatud ajaks ja teatud ülesanneteks. Me täiskasvanutena arvame, et kui õpilased on palju oma telefonis, siis saavad ka tunnis ülesannetega erinevates keskkondades ja äppides lihtsa kergusega hakkama, aga nii see paraku ei ole,“ sõnas Merje Tammai. 

100% veebipõhine koolitus

100% veebipõhine koolitus on korralik väljakutse nii õppijatele kui koolitajatele. Meeri Sild sõnas, et eks alguses mõni arvas, et saadakse vähemalt korra ümber arvuti kokku ka ja õpitakse koos. „Videojuhendid, videoloengud tulid mõnelegi üllatusena. Aga nad hindasid seda, et sai oma õppimise aega ise sättida, sõitmiste peale aega ei kulunud. Koolituse tempo on meil rahulik. Soovitus on, et iga nädal teemad ikka läbi teha, kui ülesanded kuhjuvad, siis läheb raskeks.“

Merje Tammais veebipõhised koolitused kõhklusi ei tekita, sest kogemusi on. „Tõsi, algusest lõpuni veebis ei olnud ma varem küll ühtegi pikka koolitust läbinud, aga saksa keele õpetajatele korraldab Goethe Instituut pidevalt veebikoolitusi, kus 90% tööst teiste riikide õpetajatega toimub veebis.

See kindlasti aitas, et koos olid ühe valdkonna õpetajad, sest nii oli võimalus ainepõhiselt konsulteerida ja mured-rõõmud ka sarnased. Jälgisin meie kooli teiste õpetajate kulgemist koolitusel ja sain aru, et näiteks matemaatikutel või kehakultuurlastel olidki veidi erinevad nõudmised, ülesanded ja lahendused, mis on ka loomulik, kui ma räägime digimaterjalidest ainetunnis.“ 

Kas julgustaksite õpetajaid „Digivõtme“koolitustel osalema? „Materjali ja infot on koolitusel palju. Mina olin juba varem ka suur digikeskkondade kasutaja, aga ikkagi tundus ühel hetkel kõike liiga palju. Ei jõudnud süveneda nii hästi, kui tahtsin. Samas sain aru, et võtan enda jaoks ainult olulist kaasa ja ei muretse ülearu. Meie koolis on ka nüüdseks ka need õpetajad koolitusega liitunud, kes varem nimekirjast välja jäid. Ma usun, et see on paljuski tänu sellele, et kolleegidel oli siiski rohkem positiivseid kogemusi kui muresid. Enamik olid uhked, et selle koolitusega edukalt hakkama said.“

Uued koolitused on registreerumiseks avatud

Aprillis tuleb taas „Digivõti“. Kes on huvitatud, võiks juba praegu mõelda, missugust õpilugu ta teha tahaks, millise teema raames õppijate digipädevusi toetada. Võib öelda, et „Digivõti“ on koolitus, kus õpetaja õpib kõrvuti õpilastega, ehkki ükski õpilane koolitusele registreerunud ei ole. See on õpetajale hea võimalus uusi digivahendeid ja metoodikaid klassis ja ka distantsõppes turvaliselt katsetada, sest koolitajatelt ja kaasõppijatelt saab iga hetk nõu ning abi küsida ja nii lõpuks oma õpilugu suurepäraseks lihvida. Ja 100% veebipõhist koolitust pelgama ei pea, sest igal koolitusel on abiks kaks praktikust koolitajat.

Järgmised koolitused algavad: 

• Keeled ja kirjaldus, võõrkeeled, ajalugu ja ühiskonnaõpetus 6. aprillil https://koolitus.edu.ee/training/3653
• Kunsti- ja tehnoloogiaained ning kehaline kasvatus 6. aprillil https://koolitus.edu.ee/training/3654
• Loodusained ja inimeseõpetus 6. aprillil https://koolitus.edu.ee/training/3655
• Lasteaia- ja klassiõpetajale 6. aprillil https://koolitus.edu.ee/training/3652

Foto: Photo by stem.T4L on Unsplash

Samal teemal:

• HITSA uus koolitusprogramm õpetajatele „Digivõti“ alustab sügisel
• Hariduse tehnoloogiakompass: tuleviku haridus on mängustatud ja personaalne
• Koolitus andis hoogu digipädevuste lõimimisele ainekavasse

„Digivõtmes“ on viis erinevat ainevaldkonna koolitust: lasteaia- ja klassiõpetajatele; eesti keele ja kirjanduse, võõrkeelte ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele; matemaatikaõpetajatele; loodusainete ja inimeseõpetuse õpetajatele; kunsti-, tehnoloogia ja kehalise kasvatuse õpetajatele.

Kõik koolitused on veebipõhised ning lähtuvad õppijate digipädevuse mudelist. „Koolitustel läbitakse (ja omandatakse) viis põhilist digipädevust: teabe haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ehk oskus digivahenditega uusi asju luua, internetiturvalisus ja probleemilahendamise oskus. Kaks viimast on igasse koolitusse läbivalt kaasatud. Koolituse pikkus on kaheksa nädalat,“ selgitas HITSA projektijuht Triin Kaasik.

Programmi kohta loe lähemalt Koolielu artiklist siit. 

Registreerimine ja täpsem info koolituste kohta on siin. 

Foto: Unsplash, Leone Venter

Samal teemal:

• Digi ABC minu koolis
• 17 kooli parandas DigiKiirendi programmis oma digioskusi
• Ülenurme Lasteaia väikesed katsetajad

„Digivõtmes“ on viis erinevat ainevaldkonna koolitust: lasteaia- ja klassiõpetajatele; eesti keele ja kirjanduse, võõrkeelte ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele; matemaatikaõpetajatele; loodusainete ja inimeseõpetuse õpetajatele; kunsti-, tehnoloogia ja kehalise kasvatuse õpetajatele.

Kõik koolitused on veebipõhised ning lähtuvad õppijate digipädevuse mudelist. „Koolitustel läbitakse (ja omandatakse) viis põhilist digipädevust: teabe haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ehk oskus digivahenditega uusi asju luua, internetiturvalisus ja probleemilahendamise oskus. Kaks viimast on igasse koolitusse läbivalt kaasatud. Koolituse pikkus on kaheksa nädalat,“ selgitas HITSA projektijuht Triin Kaasik.

Veebipõhine koolitus võimaldab õpetajatel õppimiseks kuluvat aega planeerida. Kindlust koolituse headusest annab ka see, et HITSA-l on pikaajaline kogemus veebipõhiste koolituste korraldamisega ja kogemustega koolitajad ning seda võetakse arvesse ka Digivõtme koolitustel. Kaheksast nädalast on ajaliselt enim aega pühendatud sisuloome koolitusele. „Püüame arendada seda poolt, et digi jõuaks õpetaja kaudu õpilaseni. Mitte nii, et õpetaja oskab ja näitab õpilastele ka, et ta oskab, vaid et õpetaja oskaks õppijat toetada ning suunata digivahendeid eesmärgipäraselt ja hariduslikult kasutama ning digivahenditega looma,“ sõnas Triin Kaasik.

„Digivõti“ on mõeldud õpetajatele, kes on digioskustes kesktasemel. Ehk siis aineõpetajale, kelle arvutikasutamise oskused on rahuldavad või head ning kes kasutab digitehnoloogiat õppeprotsessis episoodiliselt. Ta kasutab digitehnoloogiat pigem esitlemiseks, õppijatelt tagasiside kogumiseks, aga loob aeg-ajalt koos õpilastega ka uut sisu. Ta on mõnikord digitehnoloogia võimaluste osas skeptiline, aga üldiselt usub, et digitehnoloogia aitab tal oma ainet paremini õpetada ja on valmis digitehnoloogiat õppeprotsessi senisest enam integreerima. Üldiselt ei karda ta ka uusi asju õppijatega katsetamast.

„Ootame alushariduse ja üldhariduse õpetajaid ja kutseharidusest üldainete õpetajaid. Ainespetsialistidest arendusmeeskonnad teevad tööd, et koolitus igati hea saaks. Piloteerimisse läheme sügisel. 2020 on koolitusprogramm valmis ja plaanis on teha 25 koolitust aasta jooksul, igas ainevaldkonnas viis koolitust. Koolituse lõpuks peab õpetajal valmima õpilugu tema enda poolt valitud teemal, see peab valmima digivahendite abil  ja õpeprotsessi osana. Õpilugu peab olema rakendatav ja koolituse jooksul katsetab õpetaja oma õpilastega õpiloo osi,“ selgitas Triin Kaasik.

Seega aineõpetajad, pange vaim valmis, uuel õppeaastal saab registreeruda „Digivõtme“ koolitustele!

Foto: Unsplash, Jason D

Samal teemal:

• Opiqu digiõpikutega õpiti mööduval kooliaastal ligi 450 koolis üle Eesti
• DigiKiirendi mõjuks hästi igale koolile