Et Eestis on käimas merekultuuri aasta, siis on tänavused küsimused ühel või teisel moel seotud mere ja veega.

Viktoriini link asub Tallinna Südalinna Kooli kodulehel www.sydalinna.edu.ee. Vastuseid saab saata 23. septembrini. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja Lenovo tahvelarvuti. Väiksemaid preemiaid ja meeneid jagavad lastele Eestis tegutsevad välisriikide saatkonnad ja kultuuriesindused. Võitjate nimed ja õiged vastused pannakse viktoriini lehele üles Euroopa keeltepäeval, 26. septembril.

Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis. 

Samal teemal:

• Innove hakkab väikelaste keeleõppes kasutama jutupliiatsiga kuulatavaid raamatuid
• Eesti keele lektorid ja õpetajad üle maailma kogunevad Tartus
• Kõrgõzstan on huvitatud Eesti keelekümbluskogemusest
• Viis võõrkeelt, mille õppimist tulusaks peetakse

Arvutijoonistuste võistlus annab osalejatele võimaluse kasutada arvutit aktiivseks loominguks ja eneseväljenduseks ning siduda omavahel eri aineid: ajalugu, loodus-, ühiskonna-, kunsti- ja arvutiõpetust.

„Sel aastal on võistlus esmakordselt pühendatud ajalooteemadele, partneriteks oma uue maja ja näituste avamiseks valmistuv Eesti Rahva Muuseum ning juba 22. korda aasta lindu valinud Eesti Ornitoloogiaühing. "Looduse kujutamine on joonistusvõistlustel osalejaid alati paelunud, seepärast on tänavuse aasta linnu ‒ rasvatihase ‒ tarvis ka omaette teema,” ütles EENeti üldosakonna juhataja Anne Märdimäe.

Võistlus toimub neljas vanuserühmas: kuni 10aastased, 11-13aastased, 14-18aastased ning vanemad kui 18aastased. Iga osaleja võib võistlusele esitada kuni viis arvutijoonistust.

Osalejad saavad valida kaheksa teema vahel:

Vaata, mida ma muuseumis nägin!
Elu ilma elektrita
Vöökirja saladus
Üks masin võidab sada sulast
Rabarahvas
Tii-tii-digitihane
Avastati vana laev
Must lagi oli meie toal

Tingimustega tutvuda ja pilte esitada saab aadressil http://joonistaja.eenet.ee.

Auhinnatud saavad nii parimate piltide autorid kui ka parimad juhendajad – eraldi premeeritakse nii neid juhendajaid, kellel on kõige rohkem juhendatud pilte, kui ka neid, kelle juhendamisel jõuab enim pilte lõppvõistlusele.

Võistlust korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse struktuuriüksus EENet koos Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti ornitoloogiaühinguga.

EENet viib arvutijoonistuste võistlusi läbi alates 2002. aastast, mil tähistati kümne aasta möödumist esimese interneti püsiühenduse käivitamisest Eestis. 14 aasta jooksul on  esitatud rohkem kui 60 000 pilti, millega saab tutvuda võistluse lehel http://joonistaja.eenet.ee.

Avapilt: 2015. aasta võistlustöö, autor on 6-aastane Ruuben Sildre. "Maailma koristamine algas siit".

Samal teemal:

• EENet tähistab 23. tegevusaastat
• Selgusid EENeti 2015. aasta arvutijoonistusvõistluse tulemused
• EENeti kalakaamera alustas uut hooaega

Info saatis Koolielule EMP mõisakoolide programmi juht Riin Alatalu.

Mõisakoolid on nautinud viimastel aastatel nii avalikkuse tähelepanu, aga ka rahalist toetust. Muinsuskaitse suunas on Euroopa majanduspiirkonna kultuuripärandi korrastamiseks mõeldud toetused ka haridusvaldkonda, sest 1919. aasta maaseadusest alates on mõisas tegutsevad koolid aidanud säilitada üht olulist osa meie pärandist. Eestis on palju mõisaid, ometi on see vähem kui pooled sellest, mis oli saja aasta eest. Väga suur osa säilinud  mõisatest on lühemat või pikemat aega olnud koolid.

Muinsuskaitse jaoks on oluline ka teadmine, et aja- ja kultuuriloolises keskkonnas on lihtsam kasvatada lastes austust eelkäijate pärandi vastu.

Et pakkuda ka teiste koolide lastele võimalus saada osa niivõrd väärikast keskkonnast, panid esialgu tosina mõisakooli õpetajad  kokku erinevad riikliku õppekavaga seotud õppepäevade programmid. Terviktekstid ja kontaktid leiab nii koolielu.ee mõisakoolide kogukonnast kui ka kodulehelt moisakoolid.ee. Programmide koostamisel arvestasid õpetajad kogemusi oma klassidega ringirändamisel, aga programmide koostamisel kaasasime ka turismieksperdi. Igal pool on võimalik korraldada toitlustamist, mõeldud on liikumiskiiruste ja erinevate võimalike vajaduste peale.

Vääna mõisakooli lapsed esinemas mõisaprogrammide lõpuüritusel Vääna koolis novembris 2015

Mõis ei paku ainest vaid kunsti- või baltisaksa ajaloo tundmaõppimiseks. Seda kinnitavad ka EMP mõisakoolide programmi raames koostatud nelja ainevaldkonna õppematerjalid, millised leiab samadest portaalidest. Siinkohal aga põgus sissejuhatus, mida toredat saate oma klassiga kogeda koolipäeval mõisakoolis.

Vodja: VAU! Koolipäev koos hobustega!

Õuesõppe päeva programm Vodja mõisakoolis viib Hobukooli, kunstiklassi, puutöökotta ja jalgpalliväljakule. Hobukool on kool, kus õpetajateks on hobused ja uskuge, neil on meile, inimestele paljutki õpetada - vaatama sügavamale enese sisse ja samuti enese ümber, nägema inimesi meie ümber teistsuguse, selgema pilguga.

Vana-Kuuste: Mõis ajaloo keerdkäikudes

Eesti Vabadussõjas väejuht Julius Kuperjanov oli Vana-Kuuste koolis õpetaja ja kool ootabki harivalt seiklema,  meeskonnatöö ja juhi oskuseid arendama kuulsusrikka väejuhiga seotud mõisapiirkonda.

Vääna: Olevik ja minevik Vääna mõisas ja pargis

Õppekäik I ja II kooliastmele pakub kultuuriloolist ajasrändamist kaasaegsete lahendustega. Ajarännak viib gooti kirjas suhtlemise ajastusse, kus osalejatel on võimalus ajaloolises kirjastiilis lugeda, kirjutada ja musitseerida. Mõisakooli pargis toimub nii looduse kui ka mõisa loo kaasahaarav avastamine. Puhkeaeg ehk vahetunnid on õues (vajadusel koolis) sisustatud mõisaajast taaselustatud tegevuste ja mängudega.

Palupera: Kaks pärlit Eesti 100 pärlikeest: Palupera mõis ja Hellenurme mõisa vesiveski Valgamaal

"Palupera parun palub palukakarvaparukat parunessile." Kui saite eelneva lause ladusalt loetud olete oodatud Palupera mõisakooli tunnuslause lugemise võistlusele. Teadust populariseeriva mõisakooli kompleksis on lisaks nii sõna-, näpu- kui tantsuosavust proovile panevaid tegevusi. Palupera mõisa läheduses ootab külastamist Hellenurme mõisa töökorras ja teie endi silme all tööle pandav väärikas eas vesiveski. Seal näete kõike viljaterast valmivat.

Lasila mõis, Kiltsi Kaardiloss, Võivere Tuuleveski ja Muuga mõis: Nelja teadlase teekond

Mõisakoolide õppeprogramm läbib Lääne-Virumaal kolme eri ilme ja looga mõisa ning ühte mõisa tuuliku. Kohad on seotud maailmas tuntud teadlaste Karl Ernst v Baeri, Adam Johan v Krusensterni, Friedrich Georg Wilhelm Struve ja Carl Timoleon v Neffi tegevustega. Teekonnal saab teadmisi nii ajaloost, teadlastest kui ka teostada erinevaid keemia ja füüsika katseid ning sooritada õppeülesandeid teistsugustes ajaloolistes keskkondades.

Puurmani: Ajaloo õppepäev Puurmani mõisas

Puurmani mõisa härrastemaja on Eesti üks uhkemaid losse, kus tegutseb mõisakool varsti juba 100 aastat. Pakume huvitavat jalutuskäiku härrastemajas ja pargis. Räägime lugu mõisnikest, arhitektuurist ja põnevatest tegemistest mõisa ajal. Otsime üles krahvi varakambri ja ronime lossitorni. Aga Puurmani mõisas moodustas Julius Kuperjanov oma partisanide pataljoni, millele on pühendatud kooli muuseumituba.

Aaretejahile Rogosi mõisa ja lähikonda

Suure-Munamäe taga on Eesti ainus kastelltüüpi mõis Rogosi, kuhu saab teha nii ühe- kui kahepäevaseid õppekäike. Rogosi mõisast pole kaugel Setomaa, Venemaa ja Läti piir. Ärge siis kohkuge, kui teiega eesti kirjakeele asemel võru keeles rääkima hakatakse või mõisas salapärast Sinist Daami kohtate.

Suure-Kõpu mõisas on Eesti ühed uhkeimad Pompei stiilis maalingud. Tänu Pompei linna väljakaevamistele läks 19. sajandil hoogu antiikkunsti avastamine ja põhjaliku õppematerjali abil saab sellega tegeleda ka Kõpus.

Pikavere on üsna Tallinna külje all asuv väike mõisakool, mille loodusrada sobib eriti hästi lasteaedadele ja algklassidele.

Raikküla mõis - suur ajalugu väikesel Eestimaal

Õppekäik põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele, käsitöö meistriklass.

Raikküla ei ole küll kool, kuid just siin on võimalik kätt suruda tänasel mõisnikul! Raikküla väärikas mõisakompleksis on peidus maailma ajaloo uurkujudega seotud lood keiser Paul I-st, Charles Darwinist, J.S. Bachist ja Otto von Bismarckist. Ise saab näiteks proovida antiikmööbli restaureerimist, ajalooliste kiviaedade ehitamist, monotüüpia tehnikas piltide valmistamist, kaisukarude meisterdamist, raamatute parandamist ja köitmist ning tsaariaegseid seltskonnamänge.

Foto: Koolielu arhiiv. Vääna mõisakool.

Samal teemal:

• Mõisakoolid ootavad õppekäikudele
• Mõisakool - väärtus omaette

Suvekooli kümnenda sünnipäeva puhul toimunud vastuvõtul tervitas osalejaid Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe. „Eesti keele õpetajad teevad laias maailmas väga olulist tööd, sest keeleoskus võimaldab lastel ja noortel tagasi pöörduda oma juurte juurde ning saada osa Eesti elust, ükskõik kus nad parasjagu viibivad,“ sõnas Lepajõe.

Keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul on tänavuse suvekooli märksõnadeks „praktikult praktikule“. Osalejad tutvustavad kolleegidele nii oma koole, kus nad õpetavad, õpetamiskogemusi kui õppematerjale. Lisaks tutvuvad õpetajad Lahemaa keele- ja kultuurimaastikuga ning saavad teadmisi õuesõppest. Suvekooli lahutamatuks osaks on tavapäraselt ka kultuuriprogramm.

Suvekooli tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu, suvekooli korraldab Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Metsaülikool keskendub infotehnoloogiale ja haridusele
• 11 riigi tudengid tulevad Pärnusse rahvusvahelise õiguse suveülikooli
• Suveülikool haarab kogu Eesti
• Stockholmis toimub üleilma eesti keele õpetajate kohtumine

 Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Taivo Raua sõnul on teadlaste järelkasvu kindlustamisel oluline muuta teadus ja inseneeria õpilaste jaoks põnevaks. „Noorte huvi õppida kõrgkoolis loodus- ja täppisteadusi ning valida hiljem teadlase või inseneri karjäär peab saama tugeva aluse juba põhikooli- ja gümnaasiumiajal,“ ütles Raud.

„Teeme+“ meetmest toetatakse noortele LTT valdkonna teadmisi ja praktilist tegevust pakkuvate ürituste sarjade ja suuremate sündmuste korraldamist. Teaduse populariseerimine peab toimuma süvitsi, süsteemselt ja sisuliselt, kaasates tegevustesse nii ülikoolid ja teadusasutused kui ettevõtjad. Oluline on tutvustada noortele loodusteaduslike teadmiste vajalikkust igapäevaelus ning karjäärivõimalusi ettevõtluses.

Toetused on mõeldud ka teadushuviringide loomiseks ja läbiviimiseks ning selleks vajaliku õppevara soetamiseks ja juhendajate koolitamiseks. Eesmärk on parandada LTT alase huvitegevuse kättesaadavust Eesti eri piirkondades. Noortele tuleb pakkuda rohkem ja süsteemselt võimalusi LTT valdkonna huvihariduses ja huvitegevuses osalemiseks, et neil oleks spordi, muusika ja kunsti kõrval võimalus arendada end ka tehnika, keskkonna või loodusteaduste vallas.

Lisaks teadushuviringidele toetatakse teaduslaagrite, -konkursside ja -seminaride ning tehnoloogiapäevade korraldamist.

„Teeme+“ avatud taotlusvooru kuulutab välja sihtasutus Archimedes.

Tegevuste kogumaksumus 2020. aastani on 1 510 276 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse osakaal on kuni 75%, riiklik kaasfinantseering kuni 10% ja taotlejate omafinantseering vähemalt 15%.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Eesti korraldab Euroopa Liidu loodusteaduste suurvõistlust
• BETT ja loodusained
• Reaalkoolis räägiti loodusainete õpetamisest meil ja mujal

Sel kevadel toimusid riigieksamid 20. korda ja kolmandat aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Eksameid sooritas  kokku 9642 eksaminandi.

2016. aasta riigieksamite keskmised tulemused kinnitasid suures osas viimase kolme aasta keskmisi. Matemaatika riigieksami tulemus on eelmiste aastatega võrreldes tõusnud ja eesti keele, eesti keele teise keelena ning võõrkeelte eksamite tulemused aastate lõikes stabiilsed.

55 eksaminandi sai vähemalt ühel eksamil 100 punkti ehk maksimumtulemuse. Mitmes aines 100 punkti sai üks õpilane Narva Kreenholmi Gümnaasiumist.

Üle 90 punkti sai sel aastal 1174 tööd, kõige rohkem matemaatikas – 605 tööd. 

Matemaatika

Matemaatika eksamiks said õpilased valida kas kitsa või laia matemaatika eksami. Kitsa eksami valis 3440 ja laia eksami 4604 noort.  Kitsa matemaatikaeksami keskmine tulemus oli sel aastal 39,9  ja laia eksami keskmine tulemus 56,3 punkti.
 
Sihtasutus Innove hariduse agentuuri juht Tanel Oppi ütles pärast esialgse eksamistatistika avaldamist, et matemaatika eksami keskmise tulemuse tõus näitab kindlalt kolm aastat toiminud riigieksamite süsteemi juurdumist: „Keskmise tulemuse tõus rõõmustab ja näitab, et ilmselt on nii varasema õppimisotsuse tegemine kitsa ja laia kursuse, kui sel aastal ka matemaatika eksami valikul, olnud teadlikum. Eksamisüsteem on stabiilne ja nii õpilased kui õpetajad on sellest lähtudes tublit tööd teinud. Täpsematest põhjustest saame kindlamalt rääkida sügisel, peale esmaste tulemuste analüüsi.“

Matemaatika riigieksami ülesannetes liigutakse aasta-aastalt lihtsalt arvutamiselt loovamat mõtlemist ning matemaatika rakendamist nõudvate ülesannete poole. Kuna eksamiülesannetel on suur mõju koolis toimuvale, siis peegeldab eksam ka ootusi koolile. 

Eesti keel

Eesti keele eksamit tegi sel aastal 6884 eksaminandi ja eksami keskmine tulemus oli 62,6 punkti. Viie aasta jooksul on tulemus  olnud stabiilne ja eelmiste aastatega sarnane. 

Missuguseks võib hinnata eesti keele tänavuste eksamitulemuste põhjal meie noorte arutlusoskust, väljendusoskust, õigekirjaoksust? Kas kirjandi puhul tuli tugevalt välja mõni lemmikteema? 

Vastab SA Innove kommunikatsioonijuht Anneli Aab: 

Eesti keele riigieksamitöö on koostatud nii, et lugemisosa tekstid toetavad kirjandi kirjutamist ja ülesanded võimaldavad keeleoskust näidata erinevate huvide ning võimetega eksaminandidel. Lugemisosa keskmine lahendatus on tavapäraselt kõrgem ning tasakaalustab kirjutamisosa madalamat lahendatust. Ühe või teise osaoskuse keskmise tulemuse kõikumine ei mõjuta aga oluliselt üldist tulemust. Positiivsena võib välja tuua selle, et 2016. aastal oli kõrge tulemuse (80 – 100 punkti) saanud õpilaste osakaal üsna suur ning 0 punkti ei saanud ükski eksaminand.

Hindajad on välja toonud, et õpilastel vajab arendamist analüüsi- ja üldistusoskus, ei osata sõnastada probleeme, refereerida teksti ega korrektselt tsiteerida. Lühikirjandi kirjutamisel tekitab raskusi arutlemine. Kirjandites domineerib kirjeldamine ja jutustamine, suur osa tekstidest on pinnapealsed. Jätkuvalt on probleemiks ka kesine õigekeelsus ning oskus mõtteid selgelt väljendada.

Sellel aastal kirjutamisosas lemmikvarianti ei kujunenud. Valiti kõiki variante. Lugemisosas valis üle 50% õpilastest ilukirjandusel põhineva variandi.
 
Omal ajal, kui eesti keele eksam muutmisele läks, olid selle üle suured vaidlused. Nüüd on eksamit uuenenud moel mitu aastat tehtud. Kas ja kuidas on see mõjutanud noorte eesti keele oskust?
 
Kaheosaline eksam võimaldab keeleoskust mõõta laiemalt ning see tähendab, et eksamitulemused kajastavad objektiivsemalt ka õpilaste keeleoskuse taset. Eesti keele riigieksam mõõdab nii funktsionaalset kirjutamis- kui ka lugemisoskust, kaudselt ka riiklikus õppekavas esitatud üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Kindlasti mõjutab eksam õppeprotsessi. Eesti keele tundides on hakatud rohkem tähelepanu pöörama funktsionaalse lugemisoskuse arendamisele. Funktsionaalne lugemisoskus on aga nüüdisajal üks võtmepädevustest.
 
Kui suurt huvi tunti võimaluse vastu oma eksamitööga apellatsiooniperioodil tutvuda? Mis eksami vastu rohkem huvi tunti?
 
Praegune kogemus näitab, et tutvuda soovitakse nii matemaatika kui eesti keele eksamitööga, pisut enam oli siiski eesti keele tööga tutvujaid. Kokku registreerus tutvuma 205 eksaminandi. Osa jäi ka tulemata, hinnanguliselt käis kohal 190 eksaminandi.

Võõrkeel

Võõrkeeleeksamina said õpilased teha inglise keele riigieksami (7586 eksaminandi) või sooritada prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelise eksami. Võrreldes eelmise aastaga suurenes eksaminandide arv prantsuse (112 eksaminadi) ja saksa keeles (210 eksaminandi), vähenes vene (283 eksaminandi) ja inglise keeles. 

Õpilased, kes saavutavad inglise keele riigieksamil 50-70% maksimaalsest tulemusest, saavad B1-keeleoskustaseme tunnistuse. Tänavu oli neid 32% eksaminandidest. 75-100% maksimaalsest tulemusest saavutanud saavad B2-keeleoskustaseme tunnistuse (edasijõudnute tase). Neid oli tänavu 37% eksaminandidest. C2-taseme ehk kõrgeima keeletaseme tunnistuse (haritud emakeelekõneleja tase) said 2% eksaminandidest. 

Eesti keel teise keelena

Eesti keele teise keelena riigieksamil osales üldhariduskoolides, kutsekoolides ja mujal kokku 2146 õpilast. Eksami keskmine tulemus 60,4 punkti on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Eksamil vähemalt 60% maksimumtulemusest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 1186 õpilast. 

Vaata riigieksamite esmaseid tulemusi SA Innove kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• 2016. a riigieksamitele on registreerunud 10 262 õpilast
• HaridusSilm lubab koole võrrelda mitmekesiste näitajate alusel
• Muutused mõjutasid riigieksameid juba tänavu

KÕIGE POPULAARSEMAD ARTIKLID ehk iga ainekuu esikolmikud on järgmised: 
Alguskuu 
Osalege eTwinningu multiprojektis „GPS-kunst“ ning veebiseminaril 
Selgus alguskuu parim õppematerjal 
Alushariduse haridustehnoloogide võrgustik  

Kunsti-, muusika- ja liikumiskuu     
Veebipõhine kunstikonkurss „Minu nimi ja grafiti“ 
Kunst muudab oma väljendusvorme, kuid loovus jääb 
Nädala äppi "Music composition" õpetab kasutama 10-aastane Ott  

Reaal- ja tehnoloogiaainete kuu     
Mitmekesine käsitöötund annab praktilised oskused ja ergutab loovust 
Tehnoloogia areng mõjutab ka käsitööõpetust  
Nädala äpp: 3D Creationist - 3D modeling on piiratud võimalustega, aga väga lihtne 

Loodusainete kuu 
Ainekuul oodatakse õpilasi seemnete idandamise projektis osalema 
Õpilased jäädvustasid seemnete eksperimendi digivahenditega 
Selgus loodusainete kuu parim õppematerjal  

Sotsiaalainete kuu
Nutiseadmete kasutamine inimeseõpetuse tundides 
Rahvusarhiivi digivaramu ootab uurijaid ja õppijaid 
Inimeseõpetuse tunnis õpitakse iseseisvalt mõtlema ja tegutsema 

Keeltekuu 
Kaheksas saksakeelne e-konkurss „e-Lernspiele zu Grimms Märchen" on alanud! 
Maslenitsa Koolielu keeltekuul 
Nädala äpp: Exam Madness 

Õppija kuu 
Aprill on LAK-õppe kuu 
8. klassi õpilased korraldasid loovtööna mängu „League of Legends“ turniiri 
Ruby – mugav ja lihtne, kuid mitte veatu 

Ainekuudel ilmunu kohta leiate täpsema info: http://koolielu.ee/ainekuud 

TOIMUS 13 VEEBISEMINARI: 
„HEV-õppematerjalid“ (Hene Binsol ja Mari Tõnisson)    
"eTwinningu multiprojekt "GPS kunst"" (Ingrid Maadvere)  
"IKT kasutusvõimalustest muusikaõpetuses" (Aet Mikli ja Ly Tammerik) 
"Facebook kui mitteformaalne õppimine" (Siret Lahemaa)   
"MOOCidest õpetajatele" (Evi Tarro)  
"Silma ja nägemise bioloogia ja füüsika" (Urmas Tokko ja Tanel Liira)  
"Seksuaalkasvatuse metoodikad 1", "Seksuaalkasvatuse metoodikad 2" (Eva Palk) 
Muide, Eva Palk teenis Inimeseõpetuse ühingu aastakoosolekul seksuaalkasvatuse metoodika veebiseminaride eest aasta teo laureaadi tiitli.   
"Veebileiud ja töövahendid võõrkeelte õppimisel ja õpetamisel" (Aimi Jõesalu) 
"Keskkonnad e-õppemängude loomiseks" (Aimi Jõesalu)  
"Õpilugu „Online-väitlus“" (Kristi Siirman, Siret Piir, Ülle Salumäe ja Ingrid Maadvere) 
"Ajaveeb lasteaia õppetöös" (Kristel Einaste-Lukk) 
„Õpiveeb“ (Diana Veskimägi) 

PIKEMAID VEEBIKURSUSI TOIMUS KA:   
Alguskuul toimus Koolielus 3-nädalane veebikursus „Nutikalt õue!“ - õpiti looma maastikumängu Loquiz keskkonnas, samuti loodi GPS-kunsti kaardi põhjal.  
Reaalainete ja tehnoloogiakuul toimus „Õpiprogrammi T-Algebra kasutamine ja nutiseadmete rakendamine matemaatika õpetamisel“.    
Enne jõule oodati huvilisi meisterdamisüritusele „Meisterdame koos!“.  

AINEMODERAATORID SOOVITASID 28 NÄDALA ÄPPI:  
Õhtujutt  
Art Lab  
Adobe Voice  
Ajatelg RWT Timeline  
Word Mover 
Pencil Sketch 
Sketchbook Express 
Guitar Tuna 
Music Composition  
Endomondo  
3D Creationist 
MyScript Calculator  
Instant Heart Rate 
GPS Fields Area Measure 
Minu loodusheli 
3D-molekulide loomine keemias WebMo-ga  
Eneseabi äpid: Ära tee! Tee nii! Deprest vabaks! Une monitor  
Lasteabi-rakendus  
Tervise äpid MediKeep ja Breast Test  
Õigekeelsussõnaraamat  
Inglise keele õppimise äpp Exam Madness 
Memrise 
Learn German with Wordpic  
Kypsis  

Põnevate äppide kohta tagasisidet veelgi – keeltekuul selgus õpetajate lemmikäpp, mida keeleõppes kasutada: Sharing is caring! Õpetajate lemmik keeleäpp on Quizlet 
 
Kutsusime üles ka õpilasi oma parimaid äppe õppimisel kirja panema. Äpivalik. 
Loosi tahtel saab HITSA meene õpilane Ranar Pügi Põlva Põhikoolist, kes peab parimaks äpiks õppimisel Kahooti. „Selle äpiga saab viktoriine koostada ja mängida teistega, see kõik käib lihtsalt, õpetaja näitab projektoriga seina peale küsimusi koos vastuste varjantidega ning telefonist vastad.“   

Tutvustati TÖÖVAHENDEID ja KESKKONDI: 
Loquiz – mängu nutikas kuues (Madli Leikop)  
Spordiäppide kasutusvõimalusi kehalises kasvatuses (Raul Rändla) 
Arvutikasutajale Alexanderi tehnikast (Aet Mikli) 
Tamme Gümnaasiumi õpilaste tagasiside Socretive’i kasutamisest bioloogiatunnis (Urmas Tokko)   
Ajateljetarkvara Tiki-Toki (Tony Tonni ja Virge Prank-Vijard)  
 
Kehalise kasvatuse ainemoderaatorid Jaanika Rändla ja Raul Rändla tootsid videoid ja juhendmaterjale harjutuste kohta, mis sobivad arvutikasutajatele: Nädala harjutus 1, harjutus 2, harjutus 3 ja harjutus 4.  

Ilmus ÕPILUGUSID:   
Raskelt saavutatud tulemus toob palju rõõmu - Eve Reisalu kogemused   
Innovaatilised õpilood – mitteformaalne õppimine 
Innovaatilised õpilood – jutustavad pildid  
Innovaatilised õpilood – mängu loomine ja luuletuste lavastamine  
Innovaatilised õpilood – 20. sajandi kunstivoolud  
Arheoloogia – (k)õige lõimitud(m) tund!?   
Kuidas tunnis filmi vaadata ning seda katkestamata õpilastele selgitusi jagada?  
Inimeseõpetuse tunnis õpitakse iseseisvalt mõtlema ja tegutsema    
Nutiseadmete kasutamine inimeseõpetuse tundides  
Õppija kuul vaatlesime uuemaid õpilugude töörühma õpilugusid: Muna õpetab kana ja kukke    

Õpilugude kohta leiate lisainfot HITSA õpilugude veebilehelt. 

VIISIME LÄBI ERINEVAID KONKURSSE JA PROJEKTE:  
Veebipõhine kunstikonkurss „Minu nimi ja GRAFITI“  
GPS-kunsti projekt  
Meisterdame koos ehk ettevalmistused jõuludeks 
Seemnete idandamise projekt  
Eesti sünnipäevale pühendatud viktoriin  
8. saksakeelne e-konkurss  
Sharing is caring! Õpetajate lemmik keeleäpp on Quizlet  
Kirjandusraal toimus 10. korda (konrkursiteade ja tulemused)   
Õpilaste kogumisvõistlus: Minu parim äpp õppimisel! 
Õppija kuu lõpetas küsitlus: Mis on õppimine?  

KUU PARIM ÕPPEMATERJAL
Parimaid ainealaseid õppematerjale valisid ainemoderaatorid välja 6 korral. Suur tänu õppematerjalide jagamise eest, Kalle Lina, Anne Rätsep, Birgy Lorenz, Urve Jõgi, Liis Reier, Pille Rahe ja Piret Lehiste!   

Suur tänu kõigile kaasamõtlejatele ja osavõtjatele! 

Koolielu ainemoderaatorid ja toimetus 

Illustreeriv foto OnMilwaukee veebilehelt​

Viborgi Katedralskole* inglise keele õpetaja Kim Boje Taanis on sellele probleemile leidnud lihtsa lahenduse. Tallinna Reaalkooli partnerkooli õpetaja tutvustas viisi, kuidas filmi katkestamata selgitusi jagada.

Veebikeskkond TodaysMeet võimaldab õpetajal luua ruumi, kus saab tekitada dialoogi, ning seda väga mugavalt lingi abil klassiga jagada. Trüki vaid küsimus ja oota vastust, jaga selgitusi ning suuna õpilaste tähelepanu vaikselt soovitud asjadele. Õpilased istuvad sülearvutite taga ning toksivad vastuseid õpetaja esitatud küsimustele, olgu see siis vaadatava filmi, kodus tehtud eeltöö või huvitava keelekasutuse kohta. Mitte kõik õpilased ei pea vestlusest aktiivselt osa võtma. Piisab, kui leidub keegi, kes küsimusele vastust teab ja seda grupiga jagab. 


Ekraanipilt filmi vaatamise käigus toimunud dialoogist. 

Külastasime tundi, kus oli vaatluse all Roddy Doyle'i romaani ”The Commitments” põhjal valminud Alan Parkeri film ”Commitments”. Õpetaja Kim on filmiga sidunud mitmeid õpitegevusi. Kuna raamat on tõlgitud ka taani keelde, on ta valmistanud õppematerjali, kus taani ja ingliskeelne tekst on esitatud paralleelselt kahes tulbas, mida on võimalik keskelt pooleks murda. See võimaldab õpilastel lugeda näiteks ingliskeelset teksti ja piiluda tõlget. Teise lõbusa ülesandena palub õpetaja Iiri-teemalist teksti lugeda kohalikku aktsenti imiteerides, juhtides tähelepanu häälduse iseärasustele.

Kim õpilastele filmi vaatamise ajal küsimusi saatmas. Tagaplaanil külalistest õpetajad Reaalkoolist. 

Kõige viimaseks filmiga seotud tegevuseks on rollimäng, kus õpilaste vahel jagatakse raamatus/filmis esinenud tegelaskujud ning nad peavad läbi mängima ja seletusi andma süžees esinenud probleemidele.

Sarnaseid tegevusi on Taani õpetaja loonud Danny Boyle'i Šoti-teemalise filmi ”Trainspotting” põhjal. Esimene eestikeelse alusteksti tõlkega film, mis siinkohal meenub, on “Forrest Gump”. Kes meist ei oleks seda õpilastele näidanud, mõeldes, kas nad ikka panid tähele seda või teist... Taani õpetaja lahendus, kuidas oma põnevaid tähelepanekuid õpilasteni viia, on selleks suurepärane (ja sobib ka mujale, mitte ainult keeletundi).

Kristi Vahenurm, Koolielu inglise keele ainemoderaator ja Tallinna Reaalkooli õpetaja 
*Viborg Katedralskole on Tallinna Reaalkooli sõpruskool Taanist 
Illustreeriv foto Youtube'ist. 

Ainemoderaatoritele meeldisid Koolielu õppematerjalide aita kuni 31. märtsini 2016 lisatud õppematerjalidest kõige enam kahe õpetaja materjalid: 

1) Pirita Majandusgümnaasiumi logopeedi Pille Rahe õppematerjal „Interaktiivsed harjutused lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilastele“.    
Tegemist on LearningApps.org keskkonnas loodud äppide kogumikuga õigekirjaoskuste arendamiseks ja süvendamiseks. Kogumiku koostamisel oli põhirõhk suunatud kaashäälikute õigekirja harjutamisele. Põhiharjutuste tüüpideks on lünkharjutused, korrektuurharjutused, sõna valik lausesse. 
Ainemoderaatorite arvates on harjutuste hulk (73) muljetavaldav. 

2) TLÜ Haapsalu Kolledži lektori Piret Lehiste lisatud erinevad inglise keele õppematerjalid: „Crossword – USA“ ja „Crossword – Australia“, „Animals“ – Learning appsis loodud ristsõnad ning piltide sobitamise mäng, „Inglise keele grammatika enesekontrolliharjutused“ – õppematerjal erinevate grammatika-teemade harjutamiseks, „Famous Brits“ – Quizlet Suurbritannia kultuuriloo kohta. 
Ainemoderaatoritele meeldis, et näiteks ristsõnades tuleb õpilastel tavapärasest rohkem nuputada ning ka veebist vastuseid otsida. 

Keeltekuud koordineerinud ainemoderaatorid 
Illustratiivse materjalina kasutatud pilte autorite õppematerjalidest

Konkursi korraldasid Nõo Reaalgümnaasium (peakorraldajad Heily Soosaar ja Kaja Kasak) ning Tartu Tamme Gümnaasium koostöös Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eduard Vilde Muuseumi ning Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega. "Kirjandusraal 2016" on ka osa Koolielu portaali ainekuude kampaaniast. 

Konkursi tulemused:
Vanemas vanuseastmes jagunesid kolm esimest kohta järgmiselt: 

I koht
Kris-Sten Saarepuu (Nõo Reaalgümnaasium; juhendaja A. Markson)
http://ristuminemaekula.weebly.com/ 

II koht
Keily-Merilyn Vilgats (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium; juhendaja Elma Künnapas)
http://tattejavilde.weebly.com/ 

III koht
Jane Soesoo, Egert Kanep, Marius Paat (Vastseliina Gümnaasium; juhendaja Annela Tohv)
Link lisandub hiljem. 

Nooremas vanuseastmes jagunesid kohad järgmiselt: 

I koht
Lisette Nau, Anna-Maria Süld (Kihelkonna Kool; juhendaja Anu Liik)
http://piimameesk6rvalteel.weebly.com/ 

II koht
Katrin Kurvits, Annemai Sepp (Kihelkonna Kool; juhendaja Anu Liik)
http://wikmanikevade.wix.com/raal

III- IV koht jagati kahe meeskonna vahel: 
Elina Liibak, Evelin Aller (Rapla Ühisgümnaasium; juhendaja Maarika Lips)
http://hingedlossivaremetes.weebly.com/ 

Kaia Jõgiste, Marianne Toots (Vastseliina Gümnaasium; juhendaja Annela Tohv)
http://kaiajogiste.wix.com/agujajussannavadaru  

Õpilaste loodud õppematerjalid lisatakse ka Koolielu portaali. 

Loe ka:
Õpilaskonkurss „Kirjandusraal 2016“ toimub kümnendat korda