Kõrgõzstan on huvitatud Eesti keelekümbluskogemusest


Avaldaja:Madli Leikop29. Aprill 2016

Eestis nädalajagu viibinud Kõrgõzstani haridusspetsialistide delegatsiooni vaimustasid kaks asja: meie õpetajate loovus ja ratsionaalsus. Eestist saadud kogemuste põhjal soovivad nad täiendada oma keelekümblusprogrammi.

Kõrgõzstanis kui mitmerahvuselises riigis on mitmekeelne ja mitmekultuuriline haridus kuulutatud prioriteediks. Umbes kaks kolmandikku elanikkonnast räägib esimese keelena kirgiisi keelt, iga seitsmes Kõrgõzstani elanik peab emakeeleks usbeki ning iga kaheksas vene keelt. Üldhariduskoolide õppekeelteks on kirgiisi, vene, usbeki ja tadžiki keel.

18.- 22. aprillini viibiski Eestis SA Innove kutsel 24-liikmeline Kõrgõzstani mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse asjatundjate delegatsioon. Visiidi käigus tutvuti Eesti keelekümblusprogrammiga: külastati Arbu ja Vindi lasteaeda, Pae Gümnaasiumi ja Narva Vanalinna Riigikooli ning osaleti keelekümblusprogrammi konverentsil „Õpime koos“ Tartu Ülikooli Narva kolledžis. Lisaks toimusid kohtumised SA Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega.

IMG_3516.JPG

Koostöö jätk tõi Eestisse

Projekti eesvedajateks on SA Innove ja Kõrgõzstani Sotsiaalse Integratsiooni Keskus. Eelmise aasta novembris toimus mitmekeelse hariduse spetsialistide koolitus Kõrgõzstanis, mis keskendus lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikate ja parimate praktikate tutvustamisele praktiliste harjutuste abil. Koolitajad olid Innove eksperdid Natalja Mjalitsina, Svetlana Belova ja Lea Orro. Tagasiside oli väga positiivne. Eelkõige rõhutati ülesannete praktilist toetust mitmekeelse õppe programmi planeerimisel, tunni ette valmistamisel ja läbiviimisel. Projekti Kõrgõzstani-poolne koordinaator Nadira Dzhusupbekova võttis tollal asja kokku nii: „Meie spetsialistid tänavad südamest Eesti asjatundjaid suurepäraste seminaride eest! Me oleme väga rahul teie ekspertide visiidiga ning loodame, et meie koostöö jätkub.“

Programm näitas keelekümbluse erinevaid tahke

SA Innove õppekava- ja metoodikakeskuse keelekümbluse peaspetsialist Einar Vära ütles, et külalistele seekord programmi kokku seades lähtuti eelkõige projekti üldeesmärgist:  toetada partnerriigi lõimitud aine- ja keeleõppe koolitajate ja nõustajate meeskondasid nende tegevuskavade koostamisel. Projekti tähtsaimaks tulemuseks on tegevuskava valmimine. „Lisaks sellele arvestasime ka Kõrgõzstani poole soove, sh soovi tutvuda keelekümbluse korraldusega nii meie lasteaedades kui ka koolides, näha edukaid praktikaid keelekümbluse vallas. Näiteks Narva Vanalinna Riigikooli valisime sellepärast, et näidata, kuidas on võimalik saavutada edu keeleõppes ka seal, kus pole vastavat keelekeskkonda (see probleem on Kõrgõzstanis aktuaalne). Teletorni haridusprogrammis osalemist pakkusime, et näidata, milliseid õppetöö korraldamise vorme väljaspool kooliseinu meil rakendatakse. Kõrgõzstani spetsialistid tegid ise läbi haridusprogrammi „Elus Universum“, mis on suunatud põhikooli õpilastele,“ selgitas Einar Värä. „Keelekümbluskonverentsil „Õpime koos“ rääkisid Kõrgõzstani esindajad nende maa kogemustest mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse valdkonnas. See oli üsna õpetlik ka Eesti asjatundjatele. Pae gümnaasiumis toimus seminar, mille käigus arutasid Kõrgõzstani eksperdid nende maa mitmekultuurilise ja mitmekeelse haridusega seonduvaid edusamme, väljakutseid ja ülesandeid. Arutelu tulemusena valmis alusmaterjal konkreetse tegevuskava koostamiseks.“

Tallinna Arbu lasteaias

Koolielu oli Kõrgõzstani delegatsiooniga koos Tallinna Arbu lasteaias. See on vene õppe- ja töökeelega lasteaed, kus keelekümblusega tegeletakse 2005. aastast. 11 rühmast kaks on keelekümblusrühmad. „Meie soov on, et kõik rühmad oleksid tulevikus keelekümblusrühmad,“ ütles lasteaia õppealajuhataja Galina Jaremtšuk. Suurim probleem on siinkohal kvalifitseeritud õpetajate puudus. Keelekümblusrühmas oleks parim, kui õpetaja emakeel on eesti keel, aga et ta valdaks vabalt ka vene keelt. Ja selliseid õpetajaid on väga raske leida. Päris alguses oli ka probleem, et lasteaia keelekümblusrühmast ei olnud lapsi kuskile edasi saata, sest koolides keekekümblust praktiliselt ei olnud. Nüüd seda muret enam ei ole.

IMG_3521.JPG

Külalised tegid lasteaiale ringi peale ja nägid ka oma silmaga, kuidas toimus eesti keele õpe. Lapsed kutsusid külalisi kaasa laulma ja mängima, ja see meeldis mõlemale poolele väga.

IMG_3525.JPG

Galina Jaremtšuk rõhutas, et ehkki nad teadisd külaliste tulekust, ei ole midagi n-ö näitamiseks ette valmistatud, käimas oli tavaline lasteaiapäev. Arbu lasteaia head tööd on tunnustatud paljude tänu- ja aukirjadega, neil on ka tähelepanuväärne rahvusvaheline projektitöö kogemus.

Tähelepanu köitev metoodika

Einar Vära kui üks projekti eestvedajatest kinnitas, et külalised tundsid huvi erinevate asjade vastu. „Nende sõnul nägid nad mitmeid huvitavaid metoodilisi ideid ja võtteid. Erilist tähelepanu pälvisid nii lasteaedades kui koolides „rääkivad seinad“ – seintele ja esemetele pandud sildid ja pildid eesti ja vene keeles (tool, laud, uks; puuviljad, loomad jms), mis aitab lastel kogu aeg sõnu silme ees hoida. Seda nad kavatsesid ka Kõrgõzstanis kasutusele võtta,“ ütles Einar Värä. „Kõrgõzstani delegatsioonil oli võimalus näha nii lasteaia tegevusi kui ka külastada koolitunde ning neid vaimustas külastatud õpetajate loovus (näiteks Pae Gümnaasiumis välja töötatud õppeainete lõimimissüsteem või Narva Vanalinna Riigikooli tunniväline tegevus, mis toetab keeleõpet). Üks asi, mis neile eriti meeldis ning mida nad mitmel korral rõhutasid, on meie ratsionaalsus.“

IMG_3523.JPG

Külaliste tagasiside

Nadira Džusupbekova, delegatsiooni juht:  „Saime kümmelda Eesti ilmaruumis, kultuuris, keeles, mis rikastas meid. Loodetavasti leidsime siin sõpru ja kaasamõtlejaid.“

Asylkan Mamatova : „Mulle väga meeldis Eesti õpetajate loovus. Eesti pedagoogide loovus on õpilaste edukuse võti ning suunanäitaja ka teiste maade õpetajatele.“

 Gulchekhra Sabitova:  „Reis Eestisse avas mulle uued keelekümbluse horisondid. Hakkame viima sisse muudatusi oma keelekümblusprogrammi lähtuvalt Eestis saadud kogemustest.“

Üldiselt iseloomustasid külalised seda reisi nii: „Kümblemine keelekümbluses.“

Projekt jätkub

Arengukoostööprojekti „Kõrgõzstani lõimitud aine- ja keeleõppe koolitajate ja nõustajate meeskonna tegevuse toetamine mitmekeelse hariduse valdkonnas“ jätkub veel kaks kuud, kuid mõlemad pooled on huvitatud koostöö jätkumisest ka hiljem. Sellest oli juttu delegatsiooni kohtumisel Haridus- ja Teadusministeeriumi üldosakonna juhataja Irene Käosaarega. 27. aprillil kohtus Innove juhatuse liige Birgit Lao-Peetersoo Kõrgõzstani suursaadiku Kubanychbek Omuralieviga, kes oli samuti väga huvitatud sellest projektist ning lubas igakülgset toetust, et koostöö jätkuks.
 
Kõrgõzstani delegatsiooni visiit toimub Eesti Vabariigi Välisministeeriumi rahastatud arengukoostööprojekti „Kõrgõzstani lõimitud aine- ja keeleõppe koolitajate ja nõustajate meeskonna tegevuse toetamine mitmekeelse hariduse valdkonnas“ raames.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal: