Teemaveerandid

Lauamängupäevaku eesmärgiks oli noortele pakkuda võimalust mängida erinevaid lauamänge, selle asemel, et veeta oma aega nutiseadmetes. Osalejateks olid Pärnu Rääma Põhikooli 5. kuni 9. klassi õpilased ning
mängimisele läksid nii Uno, isemeisterdatud doomino, tähemäng punktidele,matemaatiline mäng “Paarisarvud” ning tavalised mängukaardid.

Osalenud õpilaste arvates oli lauamängupäevak lõbus, õpetlik. Samuti leiti, et lauamängud on hea vaheldus õppimisele ning selline tore üritus võiks uuesti toimuda.

“Meie kui korraldajate jaoks oli tegemist esimese sellelaadse üritusega ning õhin, mis peegeldus noorte nägudelt andis meile kindlustunde, et lauamängupäevakuid võib ka uuesti korraldada. Julgustame sellist üritust korraldama ka teisi koole,” sõnas ürituse üks korraldajatest Mart Kimmel, kes on Pärnu Rääma Põhikooli Ettevõtliku kooli koordinaator.

Teksti ja fotod saatis Pärnu Rääma Põhikooli Ettevõtliku kooli koordinaator Mart Kimmel.

Samal teemal:

• Viljandimaa külalised Pärnumaad avastamas
• Nutikas kabeturniir Pärnu Rääma Põhikoolis

Millised on Eesti õpetajate lemmiktöövahendid? Tahame teada, millist tehnoloogiat õpetajad kõige rohkem kasutad. Uuel aastal jagame tulemusi - siis saab teada, mida kasutavad teised.

Hääleta ja vasta siin: bit.ly/lemmik2019.

Foto: Photo by Vinicius Amano on Unsplash.

Samal teemal:

• Eesti õpetajad kasutavad enim Google Drive'i, Youtube'i ja Padletti
• Digikunsti konkursi võidutööd näitavad õpilaste häid oskusi
• Eesti õpetajate lemmiktöövahendid 2017

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) nutiklassis toimunud rahvusvahelisel presentatsioonil esitleti CEPS-i ja Grow with Google koostöös loodud uut elukestva digiõppe valmisoleku indeksit, mis annab ülevaate, kuidas erinevate Euroopa riikide elanikud oma oskusi digitehnoloogia abil täiendavad. CEPSi koostatud uuringus mõõdeti õpitulemusi, digitaalset infrastruktuuri ja poliitikaid ning inimeste suhtumist digiõppesse 27 ELi riigis. Alustades sellest, kuidas on elukestvas õppes võimalik läbi veebikursuste õppida programmeerimist ja lõpetades sellega, kuidas kasutatakse mängulisi digitehnoloogiaid koolitundides. 

Edetabeli kolme esimest kohta hoiavad Eesti, Holland ja Soome. Kõigis kolmes riigis on raporti järgi tugev valitsuspoliitika, mis julgustab digiõpet ja digitaallahenduste kasutamist, ning nende elanikel on kõrge arvutikirjaoskus.

“Eriti just Eesti on digitaalse juurdepääsu kaudu leevendanud halduskoormust, näiteks maksude deklareerimisel ja valimistel hääletamisel. Eesti kui selle aasta indeksi absoluutse võitja näide kinnitab ka, et väga sihikindlad poliitilised meetmed, isegi nii väikeses riigis, võivad kaasa tuua olulised muutused. Kuigi see väike Balti riik võib ülejäänud Euroopale paljutki õpetada, on isegi Euroopa liidril kasvuruumi,” seisab CEPS-i rahvusvahelises pressiteates.  

HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan: “Eestis on eri tasanditel üsna hästi mõistetud, kui suuri muutusi tehnoloogia üha kiirenev areng kaasa toob. Kool ja hariduspoliitika peavad muutuma, kuid leida tuleb mõistlik tempo muutuste elluviimisel, et see toimuks mõtestatult. Esitletav raport on toonud meile sõnumi, et poliitilisel tasandil on Eestis valmisolek muutusteks olemas, nüüd tuleb koos leida vastused, kuidas täpselt me sel muutuste teel edasi liigume.”

HITSA nutiklassis esitles raportit Zachary Kilhoffer mõttekojast CEPS

Madalaimate tulemustega riikide hulka kuuluvad Belgia (21. koht), Poola (22. koht), Tšehhi (23. koht), Rumeenia (24. koht), Kreeka (25. koht), Itaalia (26. koht) ja Saksamaa (27. koht). CEPS-i raporti hinnangul viitavad need tulemused valitsuste piiratud poliitikatele digitaalse kirjaoskuse edendamisel ja digitaalressurssidele juurdepääsu keerukusele neis riikides. Saksamaad on kritiseeritud alainvesteeringute pärast digitaalsesse infrastruktuuri, madalate internetiühenduse kiiruste ja lairibaühenduse puudumise tõttu kogu riigi territooriumil.

CEPSi direktor Daniel Gros: „Digitaalne haridus on meie tulevik. Selle indeksi tulemused peaksid olema äratuseks riikidele, kellel on oht sellest suundumusest maha jääda. Mille poolest on Itaalia ja Saksamaa sarnased? Mõlemad on tugevad nn vanas tööstuses (töötlevas tööstuses) ja mõlemad on nõrgad digiõppe alal. Nende juhid peaksid õppima oma väledamatelt ja tulevikku vaatavatelt väikestelt ELi partneritelt.“ 

Grow with Google direktor Katerina Havrlant: „Me tahame, et kõik eurooplased mõistaksid tehnoloogiat ja saaksid sellest kasu. Kõikehõlmav digiõppe strateegia on selle ambitsiooni alustala. See raport näitab, kuidas erinevad riigid saavad üksteiselt õppida ja kuidas ettevõtted ja valitsused saavad teha koostöö digivalmiduses Euroopa ülesehitamiseks.“ 

Raporti leiab siit

1983. aastal Brüsselis asutatud Euroopa Poliitikauuringute Keskus on juhtiv mõttekoda, millel on ulatuslik partnerinstituutide võrk kogu maailmas. Ainsa Brüsselis asuva mõttekojana kõiki Euroopa poliitikavaldkondi hõlmav CEPS pakub mõttevahetusi, teadmisi ja potentsiaalseid lahendusi ELi poliitika kujundamisel. www.ceps.eu  

Elukestva digiõppe valmiduse indeks (Index of Readiness for Digital Lifelong Learning – IRDLL) on CEPS-i (Euroopa poliitikauuringute keskus) ja ettevõtte Grow with Google koostöö tulemus. Seda projekti rahastas Google, kes tagas ka esialgsed rakendusandmeid ja abi indeksitulemuste atraktiivsel ja arusaadaval esitamisel. Uuringud viisid CEPS-i teadlased ja CEPS-i valitud riiklikud eksperdid läbi sõltumatult. CEPS kannab täielikku vastutust projekti metoodika ja tulemuste eest. 

Samal teemal:

• Koolitus andis hoogu digipädevuste lõimimisele ainekavasse
• ProgeTiigri õpilasüritusel osales ligi 15 000 õpilast

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada kuni 20. jaanuarini ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2019, e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu“).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:

 1) keeleteo nimetus ametlikuks kasutamiseks sobival kujul;
 2) keeleteo tegija andmed, kellele auhinda taotletakse (isiku nimi või töörühma juhi ja liikmete nimed; isiku või töörühma juhi e-posti- või postiaadress(id) ja telefoninumber või -numbrid);
 3) keeleteo kirjeldus vabas vormis (500–1000 tähemärki koos tühikutega);
 4) esitaja nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja/või e-postiaadress).

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel veebruaris.

Laureaadid kuulutatakse välja 2020. aasta märtsis emakeelepäeva paiku.

Keeleteokonkursi varasemad laureaadid. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta keeleteoks valiti Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni”
• Aasta keeleteoks valiti „Eesti kohanimeraamat“

Loo autor on Pille Olesk, Valga Gümnaasiumi karjääri -ja projektijuht

Projekti raames on planeeritud haridustöötajate õpiränne kahe õppeaasta jooksul kahte erinevasse Hispaania kooli. Projektijuhiks on Valga Gümnaasiumi majandusõpetaja Birgit Tuulemets.

Esimene õpiränne viis õpetajad Birgit Tuulemetsa (majandusõpetaja), Pille Oleski (karjääri- ja projektijuht) ja Gerta Visteri (kunstiõpetaja) Granada maakonda Purullena linnas asuvasse IES Ribera del Fardes kooli. Külastatava kooli eripäraks võib pidada erinevate kultuuride (hispaanlased ja mustlased) lõimumise ja koostoime. Lisaks on kool varasemalt läbi viinud mitmeid edukaid rahvusvahelisi projekte Valga Gümnaasiumiga sarnastes valdkondades. 

Päevaraamatu märkmed

Pille Olesk: „Kui me Hispaaniasse maandusime võttis meid vastu jahe ja vihmane ilm. Soe ja mõnus suvi oli just lõppenud. Samas pani külm ilm meid ka teistmoodi pilguga vaatama koolihooneid, kus kütet ei olnud ja õpetajad ning õpilased istusid vapralt jopedes. Sama jahe oli hotellitubadeski. Jaheda ilma kompenseerisid sõbralikud Andaluusia piirkonna inimesed. Saime nende tervituskombe kohaselt nädala jooksul sadu põsemusisid. Kohalikud inglise keelt eriti ei valda, aga kehakeeles sai kõik tarvilik siiski öeldud.
Kuna meie ööbimispaik asus Granada linnas, siis saime igal hommikul nautida 45-minutilist autosõitu kooli läbi maalilise udulooriga kaetud mägimaastiku. Näiteks edasi tagasi kooli sõites läksid ikka ja jälle kõrvad lukku, kui ületasime 1380-meetrist mäge.“

Birgit Tuulemets: „Projekt on oluline Valga Gümnaasiumile, kuna projektist saadud kogemused ja praktika on aluseks kooli õppekavas tehtavatele muudatustele just majandussuuna ja humanitaarsuuna osas. Euroopa-suunalisele koolide vahelisele koostööle suunatud projekt suurendab projektis osalevate õpetajate teadlikkust kultuurilistest erisustest. Lisaks aitavad õpirändes saadud kogemused praktiliselt kogeda, kuidas erinevate kultuuridega koolikeskkonnas toimub õppetöö ja tähtsamate otsuste tegemine. Oluliseks osaks võib pidada just edulugude ja ebaõnnestumiste jagamist ning kuidas toimub koostöö erinevate partnerorganisatsioonide vahel. 

Saadud kogemuse toomine oma koolikeskkonda annab tänasele Valga Gümnaasiumi õpetajale väärtuslikke teadmisi ja oskusi ning loob paremaid võimalusi õpilastele eneseteostuseks nii kultuurivaldkonnas kui ka loomemajanduslikes valdkondades.“

Nädal töövarjuna Purullena koolis

Gerta Vister: „Eesti maitsete tutvustamiseks katsime õpetajate toas laua. Loomulikult oli seal verivorst, hapukapsas, must leib ja kilu. Andaluusia õpetaja jaoks ei olnud meie laud ja laualt tulev aroom ahvatlev. Meie üllatuseks sai kõige rohkem kiidusõnu sinep. Malagas läks täide ka minu üks unistus kunstiõpetajana – sain uurida Pisacco kodulinna ja muuseumi.“

Pille Olesk: „Nädala märksõnadeks olid hispaaniakeelsete tundide vaatlused ja õpetajate töömeetodite jälgimine. Huvitav kogemus oli kuulata ajalootundi, kus räägiti paralleelselt inglise ja hispaania keeles ning tundi viis läbi kaks erinevat keelt valdavat õpetajat. Tuleb tunnistada, et raske oli hispaaniakeelsetes tundides istuda ja märkmeid teha, kibelesime ise soovist  tundi juhtima asuda, mitte sellepärast, et me kuidagi oleksime tublimad, vaid olime Eestis olles ette valmistanud tunde nii Eesti kultuurist, kunstiõpetusest kui ettevõtlusest. Kuna projekti eesmärk oli siiski Hispaania kolleegide töö jälgimine tundides ja parimate praktikate korje, siis pidasid Hispaania partnerid projekti eesmärgist punktuaalselt kinni. Tuleb tunnistada, et kohalike täpsus ja suurepäraselt ettevalmistatud vastuvõtmine pani meid mitmeid kordi imestama ja ümber muutma oma eelarvamusi hispaanlastest kui mañana-kultuuri ehk tänased toimetused viska homse varna viljelejatest inimestest.” 

Gerta Vister: „Kunstiõpetuse tunnis õnnestus mul õpilastele õpetada, kuidas valmistada meie lipuvärvides võtmehoidjaid.  4. klassi õppurid (15–16aastased) said kärmelt nipi kätte ja olid uue näpuosavusega väga rahul, samas said nad meiega ka inglise keelt praktiseerida. Ühes loovustunnis saime ka meie käed külge panna ja saime omale mälestuseks lehvikud maalida”.

Birgit Tuulemets: „Väga põnevaks osutus ka vanema astme õppurite väljasõit Guadixi linna, kus külastasime koos õpilastega Andaluusia Innovatsiooni- ja Arenduskeskust. Keskuses tehti meile põnev ülevaade organisatsiooni tegevustest ning koostööst erinevate haridusasutustega ja projektidest, mida on läbi viidud. Andaluusia Innovatsiooni- ja Arenduskeskuses kuuldud jutust selgus, et ka Hispaania valitsus on hakanud suuresti toetama õpilaste ettevõtlikkuse tõstmist nii keskkooli tasemel kui ka teistel haridustasemetel.” 

Pille Olesk: „Meid inspireeris „Museumholics“ projekt, mis tegi koostööd kohalike muuseumitega. Ka meie õpetajad on mitmeid aastaid teinud tihedat koostööd Valga muuseumitega. Eelmisel aastal viisime läbi koolis ajarännaku 100 aasta tagusesse koolipäeva. Seda kogemust saime jagada oma uutele kolleegidele. Muidugi meil pole vastu panna mägedes paiknevate kääbikute küladega võrreldavaid koobaskülasid (piirkonnas umbes 20 000 koobasmajakest) ja muuseume. Külastades kodumuuseume tõdesime, et sarnased vanad tarbeesemed ja tööriistad olid ka meie esivanemate kasutuses.  

Punkte kogudes suurde linna tööle 

Huvitavaks aspektiks võiks pidada seda, et suurlinnas asuvasse kooli saab õpetaja tööle kindlate punktisummade alusel. Õpetajaks saades alustab õpetaja õpetamist niinimetatud maakoolis ja sealt liigub edasi linnakooli. Iga tegevus, mida õpetaja lisaks õpetamisele teeb, annab punkte, näiteks kirjutab pedagoogilisi artikleid, kirjutab ja viib läbi projekte jne. Punkte saab ka selle eest, kui kaua on õpetaja olnud ühes koolis tööl. 

Ka direktoriks saamine eeldab õpetajaks olemist minimaalselt viis aastat. Kui õpetaja tunneb, et ta sooviks saada direktoriks, siis läbib ta vastavad kursused, esitab oma plaani kooli edasisest arengust ja tegevustest direktorina. Selline lähenemine annab direktorile teadmisi kooli toimimisest, õpetajate igapäeva tegemistest ning mõistmise, kuidas õpetamine antud koolis toimib. Kohalikud õpetajad kiitsid antud süsteemi väga. Ka IES Ribera del Fardes kooli direktor Cecilia Díaz Marín oli varasemalt koolis olnud ainult inglise keele õpetaja. Tänasel päeval juhib ta mitmeid rahvusvahelisi projekte ja annab lisaks kooli juhtimisele ka inglise keele tunde. 

Tulevikuplaanid 

Birgit Tuulemets: „Kuna IES Ribera del Fardes kool on väga tubli projektikool, kellel on pikaaegne ning edukas rahvusvaheline kogemus Erasmus+ projektidega, siis saime õppida parimatelt. Hispaaniast lahkusime uue projektiideega, kuhu on kaasatud ka Valga Gümnaasiumi õpilased ja IES Ribera del Fardes’e kooli õpilased. Häid projektipartnereid tuleb hoida.”

Esimene õpetajate õpiränne kauges Hispaania Granada piirkonnas möödus kiiresti. Valga Gümnaasiumi õpetajad pakkisid kohvrisse töövarjukogemuse, koostöötahte ja palju uusi lennukaid ideid Valga Gümnaasiumi õppekava tarbeks, nagu praktilised koostööd kohalike ettevõtetega, muuseumiga ja Valgamaa Arenguagentuuriga. Saadud kogemusi jagavad töövarjuks olnud õpetajad ka oma kolleegidega. 

Sõbralik ja armas IES Ribera del Fardese koolipere eesotsas direktori Cecilia Diaz Mariniga saadab peatselt oma kaks õpetajat vastu meile töövarjuks. Kevadel viib lennuk taas õpetajad Hispaaniasse seekord Hispaania Valga linna, kus koolil on juba mõned sõpruskoolid ees ootamas.

Õpirände projekt on rahastatud EL Erasmus+ programmist.

Samal teemal:

• Kagu-Eesti riigigümnaasiumite olümpiaadideks valmistujate OMG-laager startis taas

Ringreis Pärnumaal sai alguse Pernova Loodusmajast, kus Kaire Mertsin ja Kadri Rea tutvustasid võimalusi formaal- ja mitteformaalhariduse lõimimiseks, pöörati olulist tähelepanu loodus- ja täppisteaduste olulisusele huviringide seas ning räägiti, kuidas toimuvad Pärnu koolide külastusprogrammid Pernovasse. Lisaks sellele tutvustati Pärnu linna kui õpikeskust, kus tervikuna hingamiseks teevad koostööd nii linn, maakond, kodanikuühendused kui ka ettevõtjad.

Pärast põnevat Loodusmaja seati siht ekstreemspordikeskusesse Raba 5, kus Teele Mustallikas tutvustas, kuidas nende keskus pakub häid võimalusi Pärnu linna koolide kehalise kasvatuse tundide mitmekülgsemaks muutmiseks läbi ekstreemspordi.

Pernova Loodusmaja avastamas, foto autor Viivika Vilja

Raba 5 ekstreemspordikeskuses uudistamas, foto autor Viivika Vilja

Kui ekstreemsed hetked läbi elatud, jõuti Pärnu Rääma Põhikooli, kus Mart Kimmel, Kadri Mekk, Marika Kruk ja Elmo Joa tutvustasid, kuidas on saanud Pärnu Rääma Põhikoolist ettevõtliku pöörde läbi teinud kool. Viljandimaa külalistele tutvustati koolile olulisi üritusi, sealhulgas Pärnumaa Playback, Ettevõtlikud nutimunad ning e-viktoriin “Nutt tuleb peale”. Samm-sammult hakati jõudma õhtusesse kavasse, kus ees ootas reis Pärnu Kunstide Majja. Tiit Erm tutvustas huvikooli ja Pärnu linna põhikoolide koostööd, näiteks pilliõppes,
liikumises, draamaõppes ja kunstis.

Pärnu Rääma Põhikoolis nutiajusid kuulamas, foto autor Viivika Vilja

Pärnu Kunstide Majas kunsti nautimas, foto autor Viivika Vilja

Ringreisi teisel päeval seati esmalt sammud Audru Kooli poole, kus Peep Eenraid tutvustas, mil moel põhikool ja huvikool koos tegutsevad, pöörates tähelepanu sellele, et huviharidus on põhihariduse toetaja. Lisaks sellele toodi välja eduloona kokandusring, mille noored soovivad tulevikus suuri tegusid läbi viia. Tähtis on ka mõista, et üks ettevõtlik kool on ettevõtlik tänu aktiivsele õpilasesindusele. Ringreisi lõpetuseks jõuti kaunisse Tõstamaa Keskkooli, mis on ka tuntud kui mõisakool. Toomas Mitt rääkis, et nende kooli õpilased on suvel mõisakoolis giidideks turistidele, tublid malevlased. Peale selle osaletakse Pärandivaderite liikumises,
millega väärtustatakse kohalikku kultuuriajalooga seonduvaid objekte - Tõstamaa puhul mõisapark, hooned, mälestusmärgid.

Audru Kool huvihariduse lõimimist ammutamas, autor Viivika Vilja

Tõstamaa Keskkool, autor Viivika Vilja

Teksti saatis Pärnu Rääma Põhikooli Ettevõtliku kooli koordinaator Mart Kimmel.

Samal teemal:

• Nutikas kabeturniir Pärnu Rääma Põhikoolis 

• Eesti gümnasistide võistkond tuli rahvusvahelises konkurentsis esikohale

Projektis EODOPEN osalevad 15 raamatukogu 11-st Euroopa Liidu riigist. Selle eesmärk on digiteerida nelja aasta jooksul 15 000 teost, mis on välja antud 20. ja 21. sajandil ning mille kättesaadavus on seni olnud autoriõiguse tõttu piiratud. Pärast digiteerimist tehakse teosed projektipartnerite digitaalsete raamatukogude ja projekti käigus loodud ühise portaali kaudu kõigile kättesaadavaks.

„EODOPEN-i üks oluline eesmärk on jõuda kindlate sihtrühmadeni, kes vajavad seoses oma töö või õppimisega mitmesuguseid digiteeritud materjale,“ ütles Tartu Ülikooli raamatukogu arendusdirektor Liisi Lembinen. „Nende soovid ja vajadused määravad ära, millised teosed digiteeritakse. Seega ootame, et kõik, kes õppimisel, tööl või uurimistöö tegemisel vajavad digiteeritud materjale, annaksid aktiivselt tagasisidet selle kohta, millised teosed võiksid järgmise nelja aasta jooksul digitaalsel kujul nendeni jõuda,“ lisas ta.

"Rahvusraamatukogul on hea meel taaskord kolleegidega Euroopa erinevatest raamatukogudest koostööd teha. See ainult tugevdab meie sidet ning võimaldab jagada teadmisi ühise väljakutse – milleks autoriõiguste keerukas olukord kahtlemata on – lahendamisel," kommenteeris rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.

Raamatute digiteerimise ettepanekuid oodatakse ka õpetajatelt ning ajaloo eri tahkude uurimisega tegelevatelt inimestelt ja ühendustelt. Juba uuel aastal korraldavad Tartu Ülikooli raamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu arutelusid huvirühmade kaasamiseks ja nende vajaduste väljaselgitamiseks. Kõik digiteeritud materjalid muutuvad kättesaadavaks nii arvuti- kui ka mobiiliversioonis, samuti Braille kirjas, et neid saaksid lugeda ka vaegnägijad.

EODOPEN (eBooks-On-Demand-Network Opening Publications for European Netizens) on nelja-aastane projekt, mida rahastab koos raamatukogudega Euroopa Komisjon kultuuriprogrammi „Loov Euroopa“ raames. Projekti eesmärk on kindlate sihtrühmade soovide põhjal digiteerida 15 000 teost, mis on välja antud 20. ja 21. sajandil. Projekti partnerriigid on Austria, Eesti, Leedu, Poola, Portugal, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Projekti kogumaksumus on ligikaudu neli miljonit eurot.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogus valmis e-raamat I Riigikogu liikmetest
• Mänguasjamuuseum andis juubeliaastal välja lasteraamatu lumekruupidest

HITSA uue koolituse esimesed osalised olid Peetri Lasteaed-Põhikool, Haapsalu Linna Algkool, Vaida Põhikool, Leie Põhikool, Jüri Gümnaasium, Palivere Põhikool ja Raikküla Põhikool. 

Koolitusi sarjast „Digiajastu haridusjuht“ on HITSA juba mõnda aega pakkunud, seni kolme moodulit – muutuste juhtimine koolis, (digi)taristu arendamine ja õpetajate digipädevused. Neljas moodul ehk uus koolitus pööras tähelepanu õpilastele: kuidas kooli juhtkond ja õpetajad saavad toetada õpilaste digipädevuse arengut.

3-liikmelised meeskonnad pidid kursuse jooksul algust tegema digiainekavaga: kuidas digipädevused on aineõpetuse lisa. Lisaks tuli välja mõelda üks digipõhine õpilasüritus ja see ka teoks teha. Nutiklassis tutvustati posterettekannete abil, kuidas mõlemad õnnestusid. Kõik said tutvuda kõigi töödega ja aega oli piisavalt, et küsimusi esitada ning kogemusi vahetada. 

Peetri Lasteaed-Põhikooli meeskond otsustas korraldada jõulukaartide konkursi ja valida välja kooli jõulukaart. Eesmärk oli, et õpilane oskaks kujundada digitaalset kaarti, tööd salvestada ja saata e-kirja. “Tahtsime õpilasi panna rohkem digiloomega tegelema. Enamasti tehti tööd Canva keskkonnas. Tegime konkursi 5. klassides, meil on viis viiendat klassi. Esimesel korral oli teema lihtsalt jõulukaart, teises ringis tuli teha üks minimalistlik, üks loomadega, üks pere-jõulukaart. See pani õpilasi nägema disaini erinevaid pooli,” selgitas klassiõpetaja ja koolitusmeeskonna liige Helen Pullinen.

Palivere Põhikoolis toimus digiviktoriin 4.-6. klassile wizer.me keskkonnas. Küsimused koostasid aineõpetajad. “Eesmärk oli, et õpilased oskaksid kasutada digiseadmeid infootsinguks. Mis märksõnu kasutada, et saada vastuseid küsmustele, mida aineõpetajad olid esitanud. Viktoriiniks oli mõeldud 20 minutit, aga küsimusi sai natuke palju. Plaan on teha sarnast viktoriini perepäeval, et vanemad ka näeksid, mida lapsed teevad,” rääkis inglise keele õpetaja Anu Peetris, kes digiviktoriini postrit tuvustas.  

Jüri Gümnaasiumis toimus samuti digiviktoriin. See oli 7.-9. klassile küberturvalisuse teemadel. “Meeskonnaga mõtlesime välja küsimused ja olukorrad, millele tuli lahendus leida. Kooliaasta lõpuni toimub iga õppeperioodi lõpus üks viktoriinivoor. Kooliaasta lõpuks selgub võitja, peaauhind on töötuba Mektorys kogu klassile. Viktoriin toimub keskkonnas Quizizz,” rääkis kooli haridustehnoloog Sandra Taimre. Probleemidena tõi ta välja, et Quizizz ei osutunud parimaks valikuks, viktoriin kattus mitme teise üritusega ja reklaami oleks pidanud rohkem tegema. Positiivne on, et õpetajate ja õpilaste digioskused arenesid kindlasti. 

Haapsalu Linna Algkooli digiüritus õpilastele oli mardipäeva digimäng 3.-4. klassile, Leie Põhikoolis tehti ainepõhist digiorienteerumist, Raikküla Põhikoolis peeti isadepäeva nii, et koos tegutsesid lapsed, isad ja Lego WeDo robotid; Vaida Põhikoolis peeti QR-koodidele jahti ning õpiti nii tundma naaberriiki Lätit. 

Koolitusel osalenud tõdesid, et digiainekava koostamine oli tunduvalt keerukam ülesanne kui õpilasürituse korraldamine. Takistustena nimetati õpetajate ebaühtlaseid digioskusi, vahendite ühekülgsust, ajapuudust, suures koolis oli raskusi infovahetusega; ei olnud ülevaadet, mida tundides kasutatakse jms. Kõik koolid siiski jätkavad digipädevuste lisamist ainekavadesse. Mõned näited. 

Peetri Lasteaed-Põhikoolil on olemas informaatika ainekava 2.-3. kooliastmes. Puudu on 1. kooliaste. Digitunnid toimuvad 5. ja 7. klassis, olemas on töökavad. Suurema osa digiainekava tööst tegid kolm meeskonnaliiget, kaasati haridustehnoloog ja digiõpetuse õpetajad. Saavutused: jõulukaartide konkurss, 3D-printeri tunnid, Ventspilsi digiväljakutses osalemine kahel aastal. Takistused: kool on suur, ainult üks arvutiklass, õpetajatel vähesed digiteadmised, vähe on süle- ja tahvelarvuteid. Jätkamine: koolitused õpetajatele, lisada 1. kooliastme informaatika ainekava. 

Vaida Põhikoolis kogunesid õpetajad suve alguses kahel päeval, et kaardistada eelmise õppeaasta tegevused, monitoorida olukorda ja võimalusi uueks õppeaastaks. Takistused: õpetajate ebaühtlased digioskused, vahendite ühekülgsus, seostamine oma ainega. Plaanis: üldised digipädevuste koolitused, ainealaste digipädevuste koolitused, digiseadmete kasutamise koolitused. Õppeaasta jooksul toimub monitoorimine, õpetajate juhendamine ja julgustamine, kevadel tehakse kokkuvõtted ja lisatakse digipädevused ainekavadesse. 

"Siin koolitusel lükkasime tegevustele hoo sisse, digipädevuste lõimimine ainekavadesse on pidev protsess,“ sõnas HITSA projektijuht Piret Lehiste. 

Pilootkoolitusele pääses seitse kooli. Järgmisel aastal on koolitust „Õppijate digipädevuse arendamine“ plaanis rohkem kordi ja huvilised koolid on oodatud. Registreerimisest anname infot HITSA kodulehel ja HITSA koolituskalendris. 

Samal teemal:

• Õppijate digipädevuste arendamine
• Digi ABC minu koolis
• HITSA uus koolitusprogramm õpetajatele „Digivõti“ alustab sügisel

Emakeelepäevani kestvate keeletoimetamistalgute eesmärk on Vikipeedia artikleid keeleliselt ladusamaks muuta ja väärtustada keeletoimetaja ametit.

Keeletoimetajana saavad end proovile panna kõik. Selleks tuleb registreeruda Vikipeedia kasutajaks, panna end osalisena kirja, valida endale meeldivad ja toimetamist vajavad artiklid ning asuda toimetama.

Žürii hindab keeletoimetaja ametiülesannete täitmist, arvesse võetakse toimetatud artiklite kvaliteeti ja mahtu. Talguid korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti ning need on osa Vikipeedia edendamise projektist Miljon+.

„Talgute üks tähtsamaid märksõnu on minu meelest keeletoimetajatöö väärtustamine. Hea keeletoimetaja tööd võib võrrelda koristaja omaga: kui töö on tehtud hästi, jääb see sageli märkamata. Talgud võimaldavadki esile tõsta ja tunnustada neid inimesi, kes on andnud panuse eestikeelsete (aine)tekstide heakeelsusse,“ kommenteeris žürii liige, Kaitseväe Akadeemia terminoloog ja sõjandusterminoloogia töörühma juht Reet Hendrikson.

Talgute auhinnafond on 2500 eurot. Kokku 2000 eurot esimesele kolmele tublile talgulisele paneb välja Tartu Hansa Rotary klubi, et tõsta esile vabatahtlikke toimetajaid ning anda oma panus eesti keele arendamisse ja hoidmisse. Sel aastal esimest korda annab MTÜ Wikimedia Eesti 500-eurose eripreemia parimale uuele talgulisele ehk inimesele, kes ei ole osalenud varasematel talgutel.

Kahe aastaga on 49 inimest toimetanud talgutel 1209 Vikipeedia artiklit. Eelmisel aastal valiti parimateks keeletoimetajateks Svea Tarkin, Merily Šmidt ja Liina Kahu. Miljon+ eriauhinna sai Eve Sooneste. „Olen alles keeletoimetaja teekonna alguses, seepärast on väga vahva, et minu tööd märgati ja tunnustati,“ kommenteeris Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppe 1. kursusel õppiv Tarkin võitu ja julgustas kõiki osa võtma. „Soovitan talgutel kindlasti osaleda, kui tunned, et toimetamispisik on küljes. Talgud võimaldavad keeletoimetada mis tahes valdkonna tekste omas tempos ja pingevabalt, ühtki tähtaega ei terenda silme ees. Nii on mõnus vaikselt tekstide kallal nokitseda.“

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuuluvad Ann Siiman (žürii esimees, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Airi Männik (Eesti Keeletoimetajate Liit), Svea Tarkin (Eesti Keeletoimetajate Liit), Sirli Zupping (Haridus- ja Teadusministeerium), Helin Kask (Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut) ja Ursula Erik (MTÜ Wikimedia Eesti).

Rohkem teavet keeletoimetamistalgutel osalemise kohta leiab Vikipeediast.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Photo by Jonas Jacobsson on Unsplash 

Samal teemal:

• Keeletoimetamistalgutel oodatakse Vikipeedia artikleid toimetama