Teemaveerandid

"KüberNaaskli" võistlus on 14–24aastaste küberkaitsjate tippvõistlus Eestis, kus saavad kokku parimatest parimad. Võistluse läbiviimist toetab Kaitseministeerium ja viivad ellu TalTech ning Eesti Kaitseväe Küberharjutusväljak.

Veebipõhine eelvõistlus toimub 4.-10. märtsini, millest kutsutakse edasi 50 parimat nooremas ja vanemas vanuseklassis. Põhivõistlus toimub 12.06 TalTechi IT Kolledžis, millele järgnevad toetajate olemasolul laagrid ning osalemine välisvõistlustel. Vajalikud oskused enne võistlust on tavateadmine arvuti ja interneti kasutusest, inglise keele oskus, järjepidevus probleemide lahendamisel ja internetist abi otsimisel.

Osalemine "KüberNaaskli" tegevuses, võistlustel ja laagrites on kiireim viis omandada küberkaitse pädevus nii kaitse kui ka ründe alal rakendustes, operatsioonisüsteemides, võrgus ja riistvaras ning krüptograafias. Lisaks saab teadmisi juhtimisest, eetikast, tehnosahkerdamisest ja suulisest eneseväljendusest.

Tutvustav video: https://youtu.be/8LOjDBvLmwQ

Veebiplakat: https://tinyurl.com/ycj9643c

Harjutamiseks soovitame:

·         Ülesannete portaal algajatele https://ylesanded.targaltinternetis.ee/

·         3.02 toimub ONLINE Hacksomnia, CTF Pärnu https://www.facebook.com/events/342159509951373/

·         6.04 toimub CTF Pärnu Easter https://www.facebook.com/events/745411892493789/

Kohtumiseni võistlusel!

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• "KüberNaaskli" parimad on selgunud
• "KüberNaaskli" võistluse eelvooru tulemused on avalikud

22. jaanuaril toimunud HITSA veebiseminaril tutvustati õpetajate veebipõhiseid lemmiktöövahendeid. Sarnast küsitlust tegi HITSA kolmandat korda, lemmikuid selgitati välja ka 2016 ja 2017.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse haidustehnoloogi Ingrid Maadvere sõnul on lemmikud ikka need, mida haridustehnoloogid õpetajatele õpetavad ja tutvustavad, seega üllatustega nimekirjas on nii ja naa. „Loodan, et täna veebiseminaril osalejad leiavad endale igaüks mõne uue töövahendi nende seast, mida küsitluses välja toodi ja millest täna räägime.“

Eelmisel aastal oli lemmiktöövahendite küsitluses vastajaid 210, seekord 208. Vastajate seas on kõige rohkem haridustehnolooge ja õpetajaid, aga tänavu oli isegi üks tervishoiutöötaja. „Need 208 on Eesti mõistes aktiivsed veebipõhiste töövahendite kasutajad. Mitu korda mainiti sedagi, et juba ankeeti oli põnev täita,“ ütles Ingrid Maadvere. 

Veebiseminar tervikuna on järelvaadatav siin, lemmikute täielik nimekiri läheb üles ka Eesti Haridustehnoloogide Liidu veebilehele. Varasemate aastate lemmikuid näeb siit. Siinkohal põgus ülevaade nendest töövahenditest, mida õpetajad tundides enim kasutavad.

Alustuseks kolm valdkonda, kus lemmikuid küsiti esmakordselt: 3D-modelleerimine, programmeerimiskeskkonnad ja robootika. Lemmikud on vastavalt SketchUp, programmeerimises Scratch ja robootikas Bee-Bot haridusrobotid. Bee-Bottide kohta arvasid veebiseminaril osalejad, et need universaalsed robotid sobivad kasutada igas vanuseastmes, lasteaiast gümnaasiumini välja. Lisaks on robotid juba välimuselt nii mõnusad, et kui tuju on paha, võtad Bee-Boti välja ja juba lähebki meel rõõmsamaks. 

Animatsioon on jätkuvalt väga populaarne meie õpilaste ja õpetajate seas, õppetöös tehakse animatsioone palju. Lemmiktöövahend liikuvate piltide valmistamiseks on Movie Maker, teisel kohal Go Animate ja kolmandal iMovie. Ka eelmisel aastal oli populaarseim Movie Maker. Keskkonnaga on küll probleeme, nimelt seda enam ei arendata, mis tähendab, et seda ei saa varsti enam kasutada. Õnneks on animatsioonide tegemiseks mõeldud keskkondi palju. Samas tuleb haridustehnoloogidele südamele panna, et iga uue asja kasutuselevõtt tähendab väikest koolitust õpetajatele, siis töötavad kõik asjad paremini. 

Ja muidugi teevad nii õpetajad kui õpilased palju esitlusi. Esikolmik on Google Drive Slides, MS PowerPoint, Prezi. Eelmisel aastal oli järjestus täpselt sama. 

Küsitluses tuli välja tuua ka, mida meeldib veebipõhistest töövahenditest kõige rohkem joonistamisel kasutada, ja siin ei saa üle ega ümber vist juba klassikaks kujunenud Paintist. Kolm aastat järjest on esikohal Paint. “Oleme haridustehnoloogidega mõelnud, kuidas saab olla nii, et Paint on kogu aeg esikohal ja selle populaarsus meie õpetajate seas muudkui kasvab. Paintiga annab palju teha, see on väga turvaline keskkond, aga on palju põnevamaid ja rohkem võimalusi pakkuvaid keskkondi. Koolide arvutites ongi Paint, see ka kindlasti mõjutab. Võib mõelda, kas seda olukorda on vaja muuta või ei ole, klassikat on ju alati hinnatud,“ sõnas Maadvere. Veel oli joonistamise puhul rohkem mainitud Gimpi, Paint.NETti, Inkscape´i, TuxPainti.

Et klassis kiiresti küsitlust läbi viia, teadmisi testida või arvamust küsida, siis selleks on ka palju lihtsaid võimalusi. Veebipõhised lemmikud on Google Form, Doodle ja Mentimeter, järgnevad AnswerGarden, Tricider ja SurveyMonky.

Ja muidugi mängud, mängud, mängud. „Mäng on see, mis paneb laste silmad särama. Ehkki vahepeal oli kuulda, et Kahootist on õpilased tüdinenud, on Kahoot! jätkuvalt suur lemmik õpetajate ja õpilaste seas, kolmandat aastat järjest. Seal on juba päris korralik õppematerjalide kogu tekkinud, ei pea alati ise küsimusi välja mõtlema, saab kasutada olemasolevat,“ sõnas Ingrid Maadvere. Palju kasutatakse ka LearningAppsi, Quizizzit, Quizletti, Socrative´i. 

Samal teemal:

• Pärnu Toimetulekukooli õpilastele meeldivad BeeBotid
• Eesti õpetajate lemmiktöövahendid 2017
• GAGis saadi koos digipädevamaks

Kursuse jooksul toimub kaks kahetunnist veebiseminari, mille käigus analüüsitakse häid projekte ja kasutatud pedagoogilisi meetodeid ning luuakse ja vormistatakse ka oma projektiidee. Kursus toimub inglise keeles. 
Lühikursusele on oodatud eTwinningus kogenud õpetajad, kes õpetavad algklasside, põhikooli või gümnaasiumi õpilasi vanuses 10-16.

Kursusel osalemiseks tuleb täita osalussoov hiljemalt 10. veebruariks 2018: http://bit.ly/2FmaFRO

Kursuse ajakava:

- 18.02.2019 kell 17-17.30. Tutvumine ja tehniline testimine Adobe Connect veebikeskkonnas, mida kasutatakse veebikursuse läbiviimiseks.

- 19.02.2019 kell 17-19. Esimene veebiseminar, kus meeskondadena tutvutakse heade projektinäidetega ning sobilike pedagoogiliste meetodite ja IKT-vahenditega, mida saab veebipõhise õppimise puhul kasutada. 

- 20.-25.02.2018 on iseseisva töö nädal, mille jooksul suhtlevad osalejad oma õpilastega ning leiavad projektiks sobiva teema. Selle põhjal valitakse endale kursusel osalejate seast projektipartner.  

-26.02.2019 kell 17-19. Teisel veebipõhisel seminaril alustavad projektipartnerid oma projekti vormistamist ning esitlevad projekti ka teistele. 

NB! Osalemine on vajalik kõikidel veebiseminaridel. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• eTwinningu projektivõistlus 2019
• eTwinningu kool – tunnustus kogu kooliperele

Kuna Eesti õppeasutused on oma valikutes informaatika/arvutiõpetuse õpetamisel väga iseseisvad, siis toimubki see erinevates kohtades väga erinevalt. Võivad olla eraldi õppeained/kursused või huviringid või on õpe teiste ainete/kursuste sees. Erinevad õpetajad toimetavad erinevalt ning nüüd võikski kokku saada ja kogemusi jagada. Ühtlasi arutada, kuidas veel paremini edasi minna. 

Konverentsile on oodatud erinevate kooliastmete (sh koolieelsete õppeasutuste ja kõrgkoolide) õpetajad. Oodatud on nii suuremate kui väiksemate kogemustega kolleegid. Samuti ka need, kes alles informaatika õpetamisega alustavad või sellele alles mõtlevad. Oodatud on ka koolijuhid, kes tunnevad huvi, mis mujal sel teemal juhtub ja võiks temagi koolis juhtuda. 

Konverentsil on kavas töötoad, IT-firmade külastus, arutelud ning ettekanded.

 Plenaarettekannetes vaadeldakse
 * kooliinformaatika õppekavade arengut meil ja mujal,
 * Progetiigri programmi minevikku, olevikku ja tulevikku,
 * informaatika õpetajaks õppimise võimalusi Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis,
 * programmeerimise vaba juurdepääsuga e-kursuseid (MOOC) ja nende võrdlust gümnaasiumi uute valikkursustega.

Paralleelsessioonides on kümneid ettekandeid väga erinevatest informaatika õpetamise ja õppimise aspektidest erinevates kooliastmetes.

Konverentsile registreerumine on jätkuvalt avatud. Samuti saab veel pakkuda oma ettekannet ja töötuba. Nüüd saab eelregistreeruda ka konkreetsetesse töötubadesse.

Info ja registreerumine didaktika.cs.ut.ee.

Peakorraldaja Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi programmeerimiskeelte ja -süsteemide õppetooli informaatika didaktika töörühm. Konverentsi toimub HITSA koordineeritud IT Akadeemia programmi toel.

Allikas: korraldajate info. Foto: Unsplash, Markus Spiske

Samal teemal:

• IT Akadeemia toetab uuenduslikke IT-hariduse projekte
• Millal saab informaatikast kohustuslik õppeaine?

Näituse eesmärk on ärgitada lapsi mõtlema keskkonna hoidmise peale ning innustada neid vastavalt tegutsema. Näitusel eksponeeritakse laste valmistatud plakatetid ning lühianimatsioone, mis on tehtud Labora uue haridusprogrammi raames. Tasuta õpitubade käigus said lapsed ja nende vanemad valmistada paberit, trükkida kõrgtrüki tehnikas ja luua stop-motion animatsiooni. Loometegevuse ja arutelu üldine teema oli keskkonna kaitsmine, mille käigus vastasid lapsed küsimusele: “Kuidas saan mina aidata kaasa Eesti looduse säilimisele?” Nüüd siis jõuabki töötubade seeria lõpp-produkt publiku ette.

„Soovime innustada noori loodust hoidma ning väärtustama. Eesti loodus on rikas ja mitmekülgne ning see on privileeg, et meil on metsad, kus saame jalutada. Usume, et see on meie kõigi kohustus, et ka järgmised põlvkonnad saaksid meie kaunist loodusest osa,“ sõnas Labora projektijuht Veronika Vanova.

„Labora toodab ise vaid taaskasutatud materjalidest paberit ning õpetasime ka lastele, kuidas seda teha. Usume uuskasutusse ning kasutame vanu tehnoloogiaid ja tehnikaid, mis on teiste poolt hüljatud. Kui soovime, et mingi traditsioon välja ei sureks,  näiteks klassikaline paberivalmistamine, siis peame lapsi kaasama. Tahame lastele näidata, et kätega töötamine on oma olemuselt väärtuslik ja tuletada meelde, et loomeprotsess ja sellesse kaasatud inimesed on olulisemad kui tulemus ise,“ ütles Labora tegevjuht Nestor Ljutjuk.

Näitus on Rahvusraamatukogu 5. korrusel avatud 20. detsembrini. 

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade

Juubeliaasta kulmineerub detsembris.

Rektor Toomas Asseri sõnul ei tähista Tartu Ülikool alanud aastal mitte ainult rahvusülikooli, vaid ka kogu eestikeelse kõrghariduse sajandat aastapäeva. Kuigi rahvusülikoolist rääkides keskendutakse enamasti eesti keele ja kultuuri hoidmisele, on ülikooli kohustused tunduvalt laiemad. „Rahvusülikool on Eesti ülikool. Me peame kujundama teadmuspõhist ühiskonda ja majandust, hoidma ja edendama demokraatlikku õigusriiki ja omariiklust,“ kommenteeris rektor Asser.

Aastapäeva jooksvalt täieneva programmiga saab tutvuda juubeliveebis 100.ut.ee. Aasta jooksul esitletakse ülikooli ajalugu ja teadlasi tutvustavaid raamatuid ning avatakse kunsti- ja ajaloolisi ülevaatenäitusi. 18. mail toimub vilistlaskokkutulek „Lähme koos!“, et tervitada Tartus kõigi aegade suurimat hulka Tartu Ülikooli lõpetanuid. Kokkutulekul esitletakse ka Theodor Lutsu dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) taastatud versiooni. Augustis Paides toimuval arvamusfestivalil panevad rahvusülikooli juubeli ja „Eesti Vabariik 100“ meeskonnad seljad kokku, et kutsuda ülikoolide teadlasi arutlema Eesti tuleviku üle ning kõnelema ühiskonnaga avatumalt.

Eestikeelse ülikooli sajanda õppeaasta juhatab sisse 2. septembril toimuv kontsertaktus Tartus Kassitoomel. Sügisel jõuab Eesti Televisiooni ekraanile saatesari, mis toob ajalooliste tagasivaadete kaudu fookusse tänapäeva, arutledes rahvusülikooli rolli üle. Rahvusülikooli aastapäeva tähistamiseks vermib Eesti Pank kaheeurose käibemündi ja Eesti Post annab välja postmargi.

Pidustuste kõrghetk saabub novembri viimastel päevadel ja detsembri alguses. Tartu Ülikooli muuseumis avatakse ülikooli ajaloo uus püsinäitus, esitletakse raamatut „Eesti rahvusülikool 100“ ja Vanemuise kontserdimajas tuleb esmaettekandele helilooja Pärt Uusbergi teos „...ja tuulelaeval valgusest on aerud…“. Kavas on ka valgusmäng „Vikerlaste varjuvald“ toomkiriku varemetes Toomemäel ja traditsiooniline tõrvikurongkäik. 30. novembril toimub piduõhtu Eesti Rahva Muuseumis ja 1. detsembril peetakse ülikooli peahoone aulas aastapäeva aktus.

Rahvusülikooli juubel on pühendatud Eesti riigile ja eesti keelele. Juubeliaastal toimuvad sündmused ja pidustused on ülikoolipere tänu ja kingitus, millest on oodatud osa saama kõik Eesti inimesed.

Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõpu järel 1918. aasta detsembris andis Saksa sõjavägi Tartu Ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja pärast ettevalmistusi asus 6. oktoobril 1919 õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast. Ülikooli avaaktus peeti 1. detsembril 1919, mil Tartu rahu läbirääkimised polnud veel alanudki.

Fotol aktus 1. detsembril 1919. Eesti Kirjandusmuuseumi arhiiv

Rahvusülikooli juubeliaastal koostatakse ka Tartu Ülikooli uut arengukava, millega seatakse alma materi sihte aastateks 2020-2025. Arengukava koostamise käigus toimuvad ülikoolisisesed arutelud ülikooli rolli ja eesmärkide üle. Täna, 21. jaanuaril toimub arengukava esimene seminar „Eesti keel ja rahvusvahelistumine”. Järgmised seminarid on pühendatud tasulise kõrghariduse temaatikale, teaduse rahastamisele, õppekavaarendusele ning ülikooli eesmärkidele ühiskonna teenimisel. 17. mail oodatakse kõiki nende teemade üle arutlema ülikooli visioonikonverentsile. 

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Avatakse TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi õppehoone ning uuenenud spordikompleks
• Haridus- ja Teadusministeerium: kõrgharidusmaastiku kujundamine on riigi ülesanne ja vastutus

Me kasutame palju paberit ning tihtipeale viskame selle lihtsalt prügikasti. Tegelikult on võimalik vanapaberist teha palju uut ning anda sellele paberile uus elu.

eTwinningu projekti "Vanapaberi uuskasutus" eesmärgiks oli noorte seas keskkonnateadlikkuse teadvustamine läbi teoreetiliste materjalide uurimise ja praktilise vanapaberi uuskasutuse. Projekt toimus toimus oktoobrist 2018 kuni detsembrini 2018. 

Projekti planeerimisel pandi paika tegevused ning jagati ära vastutusalad koolide vahel. Räpina Aianduskooli keskkonnakaitse eriala õpilased said rakendada oma teadmisi koostades Pärnu Rääma Põhikooli õpilastele lühikonspekte, töölehti, kuldvillaku, Kahooti ja Quizizze mänge ning veebinäitusele kutsuvaid postreid. Materjalid koostati loodushariduses kasutatavate veebirakenduste ja programmide tunni raames. 

Pärnu Rääma Põhikooli õpilased lugesid aianduskooli õpilaste koostatud konspekte, esitasid küsimusi nende kohta ning andsid tagasisidet. Lisaks mängiti loodud mänge. Needki said tagasisidet, mille üle olid väga tänulikud aianduskooli õpilased. Ainult nii said nad teada, kas loodud materjalid olid eakohased ja arusaadavad. Lisaks uurisid Pärnu Rääma Põhikooli õpilased, kuidas ise vanapaberist uut paberit teha. 

Pärast teoreetiliste materjalidega tegelemist asuti praktiliste tegevuste juurde. Nii Räpina Aianduskooli kui ka Pärnu Rääma Põhikooli õpilased kogusid kokku suure hulga ajalehti ning asusid tegema uusi tooteid. 

 
Aianduskooli aedniku eriala õpilased valmistasid katmikala lillekasvatuse tunni raames erinevaid taimede kasvatamiseks sobilikke tooteid. Voltimise tund möödus lõbusalt ja asjalikult. Õpetusi otsiti Youtube'ist, mille järgi püüti valmistada mitmesuguseid anumaid, mille sisse saaks taimi istutada. Praktilise töö teise etapina võeti valmistatud tooted ka kohe kasutusse. Volditud “pottidesse” istutati ajatussibulaid ja toataimede pistikuid. Pärnu Rääma Põhikooli õpilased valmistasid samuti ajalehtedest tooteid - karpe, jõuluehteid, ümbrikke, nimesilte jms. 

Valmistatud toodetest tehti Padleti tahvlile veebinäitus. Nii jõudsid Räpina tooted Pärnusse ja Pärnu tooted Räpinasse. 

Projekti käigus kasvas õpilaste keskkonnateadlikkus, oskus koostada lastele eakohaseid veebipõhiseid õppematerjale ning praktiline oskus ise vanapaberist midagi toredat valmis teha. Õpilased said koostada ühise veebinäituse ja tutvuda kaaslaste töödega, mis füüsiliselt paiknesid sadade kilomeetrite kaugusel. Suurenesid kohusetunne ja enam mõeldi ajakasutusele, sest ülesandeid ei tehtud õpetajale vaid projektikaaslastele teises Eesti piirkonnas. 

Ühiselt tõdeti, et koostöös peitub võlu ning projektitöö jätkub juba uutel teemadel nii omavahel kui ka rahvusvaheliselt. 

Loo autorid on Katrin Uurman, Räpina Aianduskooli kutseõpetaja ja haridustehnoloog ning Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikooli õpetaja ja haridustehnoloog

Samal teemal:

• eTwinningu projektivõistlus 2019
• eTwinningu projekti sobivad ka muinasjutud, robotid ja matkamine

Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituut taotles 2017. aastal Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmist kõrgkoolidele suunatud arendusprojektide taotlusvoorust toetust 52 000 eurot avatud ülikooli magistriõppekavade „IT mitteinformaatikutele“ ning „Matemaatika- ja informaatikaõpetaja“ arendamiseks.

Uus ja populaarne eriala

„IT mitteinformaatikutele on uus õppekava, mis alustas 2016. aastal ja osutus kohe väga populaarseks. IT Akadeemia taotlusvoor oli esimene võimalus õppekava arendamiseks toetust saada,“ sõnas TÜ arvutiteaduste instituudi infotehnoloogia mitteinformaatikutele magistriõppekava programmijuht, hajussüsteemide õppetooli juhataja Eero Vainikko. 

Kogu protsess koos taotluse esitamise, sisulise töö ja kokkuvõtte tegemisega võttis aega ligi kolm aastat. Taotlusvoorus ega aruande vormistamises Eero Vainikko sõnul midagi keerulist ega ülibürokraatlikku ei olnud. „Oli vaja mõistlikul moel kirja panna, mida soovitakse teha, miks ja milleks. Ja kui lõpuks taotlus heaks kiidetakse, siis ükskõik, kui palju vaeva enne nägid, hea meel on ikkagi.“

17 uut e-õppematerjali

Kõige suurem rõõm on täna muidugi tulemuste üle. Projekti peamine eesmärk oli õppekavas olevatele ainetele kvaliteetse e-õppe toe loomine. Võimalus kasutada e-õppematerjale on eriti just avatud õppes oluline. Kokku valmiski 17 uut e-õppematerjali, autoriteks valdavalt TÜ arvutiteaduste instituudi enda õppejõud. „Vaatasime asja pikemas perspektiivis. E-õppematerjali saab mitu aastat kasutada, tulevikus on vaja vaid kohendada ja kaasajastada. E-õppematerjalide tegemine on ressursimahukas ja võtab inimestelt palju aega. Tegime instituudis küsitluse, kes plaanib e-õppematerjale teha, kui toetust saame. Oli päris palju huvilisi,“ sõnas Eero Vainikko ja oli nõus tõdemusega, et inimeste väärikas töö sai väärilise tasu. Nii on nüüd olemas e-õppematerjal “Programmeerimine”, “Programmeerimise alused”, “Objektorienteeritud programmeerimine”, „Andmebaaside alused“, “Turvalise tarkvaradisaini põhimõtted”, “Strateegiline IT juhtimine” jpt.

Arendati ka MOOCe

Lisaks arendati töökindlamaks programmeerimiskeskkonda Thonny ja selle kasutajaskond laienes nii Tartu Ülikoolis kui mujal.

Edasi arendati automaattestimise süsteeme. Paljude arvutiteaduse instituudi kursuste, sh MOOCide õppematerjalid on vabalt kõigile kasutatavad, aga ülesannete automaatkontrollid olid seni kättesaadavad ainult moodle.ut.ee keskkonnale ligipääsu omavatele kursustele registreerunud tudengitele. Uus arendus tagab, et MOOCe saavad sajaprotsendiliselt kasutada ka näiteks registreerunud üldhariduskoolide õpilased.

Oluline oli ka virtuaalse arvutiklassi arendus privaatpilvel. Privaatpilve lahendust katsetati õppeaine “Süsteemihaldus” läbiviimiseks. Virtuaalkeskkonnad õppeainete õpetamiseks privaatpilvedel on uudne lähenemine arvutiklassi virtualiseerimisel. Lisaks sai projektist täiustatud loengute salvestusvõimekust ning soetatud tehnilisi abivahendeid õppetöö läbiviimiseks. Saadud kogemused on hinnalised kogu õppetöö paremaks korraldamiseks avatud ülikooli raames.

Uued õppematerjalid tugevdavad praktilist suunda

Arvestades „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ magistriõppekava jätkuvalt suurt populaarsust, on kindel, et uued e-õppematerjalid ja arendused aitavad nii õpetamist kui õppimist kvaliteetsemaks ja praktilisemaks muuta. See õppekava on mõeldud inimestele, kel puuduvad IT-alased eelteadmised, kuid kes on huvitatud oma eriala ja töökogemuse täiendamisest infotehnoloogiliste teadmiste ja oskustega. Õppimist alustatakse programmeerimise põhitõdedest, infoturbest, andmebaasidest ja muudest alusainetest. Valikainete seast on võimalik valida alates multimeediast ja veebirakenduste loomisest kuni kasutajaliideste kavandamise ja tarkvara testimiseni välja.

Eero Vainikko sõnas, et tegelikult tuli neile selle õppekava suur populaarsus üllatusena. „Mõtlesime, miks me seda juba 10 aastat tagasi ei teinud. Populaarsuse põhjus on ikkagi vajadus, ühiskonnas ja tööturul läheb kõik üha rohkem IT-põhiseks, infotehnoloogia on igal ametialal põhiline abivahend.“

Kui on entusiasmi, leiab ka vahendid

Ühtlasi julgustas ta kõrgkoole kasutama IT Akadeemia poolt pakutavat toetusvõimalust IKT õppekavade arendamiseks ja erialaste IKT-oskuste taseme tõstmiseks. „Kõikidele uute asjadega tegelejatele ütleksin, et kui on entusiasmi, siis leidub vahendeid ka. Mitteinformaatikute õppekava valmis ja toimis esialgu suuresti entusiasmist, aga õigele asjale leiab ühel hetkel ka rahastuse.“ 

Taotluse esitamiseks aega veel 21. jaanuarini

IKT valdkonna õpetamise arendusprojektid on tavaliselt mahukad ning väga kallid, sestap on võimalus toetusmeetme kaudu oma headele ja uuenduslikele ideedele rahastust saada teretulnud. 

Kõrgkoolid saavad toetust taotleda juba neljandat aastat, sel aastal on taotluste tähtaeg 21. jaanuaril. Tulemused selguvad märtsi alguseks. Projekti maksimaalne toetus on 75 000 eurot ning minimaalne summa on 15 000 eurot, millele lisandub kõrgkooli omafinantseering (vähemalt 30% projekti kogumaksumusest). 

Arendusprojektide taotlusvooru viiakse läbi IT Akadeemia programmi raames ning seda rahastatakse haridus- ja teadusministeeriumi eraldatud vahenditest. IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT valdkonna teaduse arendamiseks, kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Foto: Unsplash, Fabian Grosh

Samal teemal:

• Skype toetab tudengite magistriõpinguid 8000 euroga
• Riik toetab infotehnoloogia alast teadustööd kolme miljoni euroga aastas
• Tudengite IKT-oskuste arendamist kõrgkoolides toetatakse ligi 800 000 euroga

Nii loodus- ja täppisteaduste kui klassiõpetajatele, koolijuhtidele jt haridusvaldkonna tegijatele suunatud konverents pakub võimalust õppimiseks ja kogemuste vahetamiseks – teid ootavad erinevad ettekanded ja töötoad nii Eesti kui välisesinejatelt, samuti ettevõtete ja teadusasutuste külastused ning õpetajate stendiettekanded.

Konverentsi peamine töökeel on eesti keel, välisesinejate ettekanded ja töötoad on inglise keeles. Täpsem info, päevakava ja registreerumine Eesti Teadusagentuuri kodulehel. 

Allikas: ETAGi koduleht. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Scientixi konverents laiendas Euroopa LTT-alase hariduse võrgustikku
• Reaalkoolis räägiti loodusainete õpetamisest meil ja mujal

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ning võõrkeele riigieksamid. Lisaks riigieksamitele tuleb teha gümnaasiumi koolieksam ja õpilasuurimus või praktiline töö (praktilist tööd ei tehta eksternina kooli lõpetamisel).

Matemaatika riigieksamile registreerudes tuleb õpilasel valida kitsa või laia kursuse alusel koostatud eksamitöö vahel. Võõrkeele riigieksami puhul on aga kolm valikuvõimalust. Sooritada võib inglise keele riigieksami, mille eduka läbimise korral antakse õpilasele B1 või B2 tase. Teine võimalus on valida Innove vahendatud rahvusvaheline prantsuse, saksa või vene keele eksam, mille sooritamisel omandab õpilane rahvusvaheliselt tunnustatud keeleoskuse tunnistuse. Kolmanda võimalusena võib õpilane esitada rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami vähemalt B1 tasemel läbimise tunnistuse, mis vabastab ta võõrkeele riigieksamist. Rahvusvaheline tunnistus, mille õpilane esitab, peab olema kehtiv vähemalt jooksva õppeaasta 31. augustini.

Riigieksamitele registreerimise tähtaeg eksamite infosüsteemis on igal aastal 20. jaanuar, aga kuna see satub sel aastal pühapäevale, siis arvestatakse ka 21. jaanuaril tehtud registreerumisi. Kui õpilasel puudub võimalus registreerida end eksamite infosüsteemi kaudu, teatab ta oma valikud koolile samuti hiljemalt 21. jaanuariks. Koolid saavad eksamite infosüsteemis oma õpilaste registreerimise seisu jälgida ja kontrollida kuni 30. jaanuarini.

Selle aasta riigieksamid algavad  22. aprillil eesti keele eksamiga ning lõpevad 24. mail matemaatika eksamiga. Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 19. juunil eksamite infosüsteemi ja riigiportaali www.eesti.ee kaudu. Riigieksami elektroonilised riigieksamitunnistused on kättesaadavad ja alla laaditavad hiljemalt 20. juunil eksamite infosüsteemist või riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonnast.

Allikas: SA Innove pressiteade

Samal teemal:

• Selle aasta riigieksamite tulemused on kokkuvõttes paremad kui eelmisel aastal