GAGis saadi koos digipädevamaks


Avaldaja:Madli Leikop26. August 2017

Gustav Adolfi Koolituskeskuse IKT-seminari „Katsetame ja jagame – koos digipädevamaks“ sisu vastas pealkirjale väga täpselt: katseid tehti nii keemias kui katsetati uusi digivahendeid, jagati teadmisi ja veebipõhiseid õppematerjale.

Gustav Adolfi Koolituskeskuse augustikuine IKT-seminar on juba traditsioon ja õpetajate seas väga populaarne. Seekordne, 23. augustil toimunud koolitus oli läbinisti praktiline: katsetati ja prooviti veebikeskkondi, robootikavahendeid, veebipõhiseid õppematerjale, 3D modelleerimist, pilditöötlust veebis, salakirja nähtavaks tegemist ja kodeerimist, iPade õppetöös ning palju muud. Kõiki töötube viisid läbi Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajad, abiks olid oma kooli õpilased. 

Kuidas olla õpetaja?

GAGi gümnaasiumiõpilased Eero Ääremaa ja Silver-Toomas Ant (esinemise teema „Kuidas olla õpetaja?“) olid eelmisel õppeaastal natuke ka õpetajad, nad juhendasid põhikooliõpilaste robootikaringi ja arvutimängude tegemist. „Me ei tahtnud õpilastest teha programmeerimisgeeniusi, vaid anda vihjeid, mis üldse on programmeerimine,“ ütles Eero. Noored õpetajad lasid hästi palju õpilastel endil lahendusi leida ja probleemide kallal pusida. Nende soovitused õpetajatele olidki, et olge mängulised, laske õpilastel endil tegutseda, arvestage õpilaste vanust ja eripärasid, olge huvitatud õpilaste tagasisidest. 

IMG_4273.JPG

Kuidas jõuda uurimistööni?

GAGi algõpetuse õppetooli juhataja Kadri Pajo (esinemise teema „Kuidas jõuda uurimistöödeni?“) andis ülevaate, kuidas sünnivad GAGis õpilaste uurimistööd. Järeldus oli lihtne: kui tahate, et 11. klassis oleks kohustuslik uurimistöö õpilasel lihtne teha ja tulemus arvestatav, tuleb vastavaid oskuseid hakata õppima juba algklassides. 

GAGis on  tehnoloogia kasutama õppimine lõimitud ainetundidesse. Algklassides on kohustuslik, et kord nädalas tuleb tund läbi viia arvutiklassis. Olemas on IKT ainekava. „1. klassi esimeses arvutitunnis teeme tutvust Wordiga, õpime, mis on kirja stiil, mis kirja suurus, kuidas neid muuta. Millise rõõmuga esimese klassi lapsed muudavad ja kujundavad oma nime!“ tõi Kadri Pajo näite selle kohta, et tehnilisi oskusi tuleb õppida õigel ajal, seitsmendas klassis tunduks selline tegevus juba igav. 

4. klassis peavad õpilased kirjutama teadusartikli ehk miniuurimistöö. Selleks hetkeks osatakse juba esitlusi koostada, videojuhendeid kasutada, Google Drive´is toimetada. Artikli teemad on enamasti lihtsad, seotud õpilast ümbritsevaga. Väga tahetakse kirjutada lemmikutest: lemmik toit, lemmik film, isegi lemmik nädalapäev. 

8. klassis on kohustuslik loovtöö. Õpilased oskavad kasutada Moodle´it. 11. klassis on kohustuslik uurimistöö ja märkamatult on kõik oskused omandatud nii, et eraldi uurimistöö tegemise-vormistamise tunde vaja ei ole. 

IMG_4274.JPG

Kuidas lõimida?

GAGi haridustehnoloog Ingrid Maadvere (esinemise teema „Lõiminguprojektid“) jagas oma kooli kogemusi sellest, missuguseid õppeaineid on hea lõimida, millal on lõiming loomulik ja lihtsustab õppetööd. Hea võimaluse lõiminguks annab film, filmi tegemine: lõimuvad kunst, muusika, tehnoloogia, eesti keel, võõrkeel; sõltuvalt filmi teemast kasvõi geograafia, ajalugu, matemaatika... Filmi (minifilmi) tegemiseks piisab sageli lihtsalt nutitelefonist, tähtsam on hea idee ja loomistahe. 

GAGi rikkalikku ajalugu silmas pidades on kool ise ammendamatu ideede allikas. 12. klassis valmivadki kooli ajalugu tutvustavad filmid, millest parimad on ühtlasi suurepärane õppematerjal noorematele klassidele. Näiteid leiab Koolielu artiklist „Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klassi õpilased tegid ajaloofilme“.

Õpitubade projekt

Rikkalikust praktiseerimise valikust sai külastatud töötuba „Vau! Ohhoo! Õpitubade projekt“. Seda viisid läbi GAGi loodusainete õpetajad Helina Reino, Sirle Oja ja Lilian Kippasto. 

Tänavu jaanuaris käivitus Tallinnas haridusameti eestvedamisel uudne õpikodade projekt „Vau, ohhoo!“, kus õppimine kulgeb läbi kaasahaarava süžee ja õppeained lõimuvad omavahel. GAGi õpetajad ja õpilased on projektis juhi ja läbiviijate rollis algusest peale,  ja nii jagatigi kogemusi. 

Projekti eesmärk on populariseerida loodus- ja reaalaineid, näidata nende seost igapäevaeluga, muuta nende õppimine põnevaks ning õpetada õpetajatele uusi metoodikaid. Õpikojad toetavad kooli õppekava, aga on läbinisti praktilised. Õpilastel tuleb probleeme märgata, uurida, katsetada, eksperimenteerida ja analüüsida.

Õpikojad toimuvad kaks korda kuus (enamasti Liivalaia Gümnaasiumis) 7. klasside õpilastele ja õpetajatele kolmetunniste sessioonidena. Läbivad teemad on elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, tehnoloogia ja innovatsioon ning tervis ja ohutus.

Projekti partnerid on Tallinna Haridusamet, Tallinna üldhariduskoolid, aineühendused, Eesti Tervishoiu Muuseum jt.

Lugu, mida ka töötoas tutvustati, on lihtne: Juku leiab salapärase nähtamatute ridadega vana raamatu. Õpilased peavad leidma viisi, kuidas keemia abil kirjaread nähtavaks muuta ning seejärel matemaatika abil salakirja lahti kodeerima. Selgub, et tegu on peidetud varandusega. Järgneb aardekirstu otsing ja aarderöövijate tuvastamine. Toimuvad keemia, matemaatika, geograafia, infotehnoloogia, bioloogia, füüsika ja ettevõtluse töötoad. Viimases näiteks arutletakse, et kui tõesti leiaks suure aarde, siis kuidas oleks kõige mõistlikum raha investeerida... 

IMG_4280.JPG

GAGi töötoas tegid õpetajad läbi kaks katset: muutsid salakirja nähtavaks ja tuvastasid näpujälgi. Elevust jagus kauemaks, salakirja kodeerimine ei olnudki nii lihtne kui arvati. 

Teistes töötubades õpiti näiteks 3D modelleerimist ja printimist, tutvustati sobivaid veebikeskkondi eesti keele ja kirjanduse õpetamiseks, õpiti videotöötlust, pH-meetrite kasutamist, mobiilseid seadmeid õppetöös jpm. 

Autori fotod. 

Samal teemal: