4. mail ootab Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) abituriente Tallinnasse ja Tartusse osalema koolimatemaatika olümpiaadil, aga oodatud on ka nooremad gümnasistid. Selleks on vaja end registreerida, eelvoorusid olümpiaadil pole.

TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll rõõmustab, et sellel aastal korraldab tehnikaülikool esmakordselt kokku kolm olümpiaadi – äsja lõppes väga edukalt maateaduste olümpiaad, kohe on toimumas koolimatemaatika olümpiaad. Sügisel on lisaks tehnikaolümpiaad. „Seekordse olümpiaadi ülesanded põhinevad koolimatemaatika (laia matemaatika) programmil. Meie soov on populariseerida matemaatikat ja seda laiematele massidele,“ kinnitas Voll. „Koolimatemaatika olümpiaadi ülesanded on näiteks sellised – merevesi sisaldab 5% soola. Kui palju vett tuleb lisada 60 kg mereveele, et saadud segu sisaldaks 3% soola? Vastus: 40 kg,“ tõi Voll näite.

Hendrik Voll selgitas, et ülesanded on raskemad kui riigieksamil, kuid kergemad kui klassikalistel matemaatikaolümpiaadidel. „Eriettevalmistust olümpiaadiks pole vaja, piisab kooliprogrammi heast tundmisest ning armastusest matemaatika vastu. Lisaks on olümpiaad suurepärane võimalus panna ennast proovile enne riigieksamit,“ ütles Voll.

Olümpiaadil saab lahendada huvitavaid ülesandeid. Laiem eesmärk on tuua välja matemaatika rakenduslikku väärtust ning siduda koolimatemaatika rohkem praktiliste ülesannetega. Samuti soovivad TalTechi matemaatikaolümpiaadi korraldajad äratada õpilastes sügavamat huvi matemaatika vastu ning anda õpilastele võimalus võrrelda oma oskusi ja teadmisi eakaaslastega. 

Toimumise aeg: 4. mai 2019

Toimumiskoht: Tallinna Tehnikaülikool (Ehitajate 5, Tallinn) ja Tartu Kolledž (Puiestee 80A, Tartu)

Korraldajad: Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika osakond ja eelõpe

Registreerimine olümpiaadile: 1.04.-28.04.2019 Tallinnas ja Tartus

Pärast olümpiaadi, 26. juunil toimub TalTechi matemaatika sisseastumiskatse kõigile neile, kes pole riigieksamit teinud, aga sooviksid siiski astuda tehnikaülikooli. Katsega on võimalik parandada ka oma matemaatika riigieksami tulemust.

Allikas ja foto: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Samal teemal:

• STEM Discovery Week 2019 – aprillis on tähelepanu loodus- ja reaalainetel
• Ministeerium kaalub ühtset matemaatika õpet ja kohustusliku matemaatika eksami kaotamist

„Julge mõtlemine väljapoole on ärgas ja põnev. Haridus- ja teadusvaldkonnas tulevikku vaadata on tohutu väljakutse,“ sõnas konverentsi avanud haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „On selge, et haridusvaldkonnas on aasta 2035 tegelikult väga lähedal ning haridusvaldkonna otsused on veelgi pikema eesmärgiga,“ lisas ta.

Konverentsil tutvustasid oma töö tulemusi väärtuste ja vastutuse ekspertrühm, heaolu ja sidususe ekspertrühm ja konkurentsivõime ekspertrühm. Tegu on visioonidega, ja edasine töö peab viima strateegia ühtse sõnastuse ning arusaamadeni. 

Mis on lahti meie väärtustega?

Väärtuste ja vastutuse töörühma juht professor Margit Sutrop sidus oma ettekande alguse ühiskonna hetkemeeleoludega ja sõnas, et mitte kunagi varem pole väärtuste teema olnud nii jõuliselt esikohal kui praegu. „Milline on Eestis olukord väärtustega? Leidsime töörühmas, et meil on kokku lepitud ühisväärtused, ent sõnad ja teod ei ole vastavuses. On deklareeritud väärtused ja elatud väärtused. Haridus ja teadus on sõnades kõrgelt väärtustatud, aga alarahastatud. Hoolime loodusest, aga keskkonnahoid ei ole tihti esmane prioriteet meie tegevuses,“ tõi ta näiteid. 

Vabadus tähtsam kui vastutus?

Uues haridus- ja teadusstrateegias tuleb leida vastus ka sellele, kuidas kõikides poliitikates lähtuksime kokku lepitud väärtustest. Ka tegudes. Teiseks – meie väärtused pluralistlikus Eestis ei ole alati tasakaalustatud. Vabadust väärtustatakse rohkem kui vastutust. Uues strateegias tuleks mõelda, kelle vastutus on neid väärtusi ellu viia. „Ei saa öelda: „Tehtagu!““, sõnas Sutrop.

Tema sõnul sõltub pikemas perspektiivis Eesti ühise väärtusruumi kujunemine ja säilimine eelkõige haridussüsteemist, mis saab ainsana tegeleda süsteemse ja teadliku väärtuskasvatusega. Loomulikult saavad väärtused alguse kodust, aga kodusid on igasuguseid. Kool laias tähenduses (lasteaed, algkool, põhikool, gümnaasium, kutsekool, kõrgkool) on ainus institutsioon, mis saab jõuda kõikide elanikkonna gruppideni. Väärtuskasvatus toimub ka noorsootöös, huvihariduses. 

Kas õpetaja oskab väärtuseid edasi anda?

Murekohana tõi ta välja, et väärtuskasvatuse pädevuse kujundamine ei ole täna õpetajakoolituse osaks saanud. Kust peaks õpetaja võtma teadmised ja oskused, kuidas väärtuseid edasi anda? Tegeleme sellega rohkem täiendusõppes. Samuti ei toeta hindamine väärtushoiakute kujundamist. 

Murekoht on ka see, et nüüdisaegse õpikäsituse juurdumine on läinud visalt. „Meie õpetajad teavad, kuidas, aga õpetamises on endiselt pigem traditsioonilised. Nad on ebakindlad, sest ei tea hästi, kuidas toimub õppimine, sellele pole õpetajakoolituses tähelepanu pööratud. Ei oska toetada ennastjuhtiva õppija õppimist. Seda on vaja muuta,“ sõnas Margit Sutrop oma ettekandes. 

Elukestev õpe ja paindlikud õpiteed

Väätuste ja vastutuse töörühma nägemuses on aastal 2035 hariduse kaks alustala elukestev õpe ja paindlikud õpiteed. Haridus peab põhinema teadusel. Teadus peab määrama hariduse sisu ja viisi, kuidas õpitule lähenetakse. Õppimine peab muutuma elukestvaks. Üha kiiremini muutuv keskkond tähtsustab uusi oskuseid. Õppimine muutub õppijakeskseks. Õppija ise võtab vastutuse, ta ise valib, missugused teadmised on talle kõige vajalikumad. „Õpetajad aitavad leida selle, mis on konkreetse taime kasvamiseks vajalik, kui palju valgust, kui palju õhku,“ tõi Sutrop piltliku näite. Haridus peab elukestvalt aitama täita kolme rolli: isiklik elu, tööelu, roll ühiskonnas. Kokkuvõtvalt võib seda nimetada õmblusteta haridussüsteemiks. Piir formaalse ja mitteformaalse hariduse vahel kaob, õpilasel on võimalik kombineerida valikuid vastavalt oma vajadusele ja võimekusele nii erinevatest haridusliikidest kui haridusastmetest. 

Lühidalt teistest ettekannetest

„Kuidas leida võluvitsa, mis muudab eesti kultuuri ja eestiliku olemise tähtsaks, et ta seisaks selle eest oma igapäevaelus ning maailma minnes?“ küsis heaolu ja sidususe töörühma juht professor Marju Lauristin.
„Praegu räägime töö ja hariduse vahekorrast peamiselt võtmes, mida peaks õppima, mitte milliseks peaks kujunema inimene. Haridus ja teadus peaks palju enam lõimuma algusest peale,“ leidis Lauristin.

Konkurentsivõime töörühma juht Raul Eamets rõhutas, et Eesti vajab targemaid töökohti, mis loovad suuremat lisandväärtust. See tähendab ka vajadust üldise haridustaseme tõstmise järele. „Igaühel meist on vaja mitut spetsialiseerumist selleks, et tööturul edukad olla,“ sõnas ta. Konkurentsivõime töörühm käis välja idee rakendada niinimetatud nanokraade – lühema õppimisajaga spetsialiseerumisvõimalusi.

Erinevate valdkondade paneeldiskussioonides tuli ikka ja jälle olulise mõttena välja nii õpetaja määrav roll, igakülgse kodu, kooli ja erinevate haridussüsteemi osade koostöö vajadus, kui õmblusteta hariduse olulisus. Väga tähtis sidususe looja ülesanne on kanda ka noorsootööl.

Nelja töörühma ülesanne

Ministeeriumi esindajad tunnustasid visioone õppimise elukestvuse rõhutamise eest: enam ei ole võimalik lahendada kõiki probleeme haridusvõimaluste pakkumisega jäigas formaalharidussüsteemis, oluline roll on elukestval õppel, erinevate haridustaseme koostööl ning sidususel reaalse eluga. Sealjuures ei tohi unustada täiskasvanud õppijaid, ka neid, keda on vaja haridussüsteemi tagasi tuua.

Ministeeriumi kantsler Mart Laidmets kinnitas konverentsi lõpetuseks, et strateegiaprotsess jätkub töörühmades, mille eesmärk on koostada neli valdkondliku strateegia eelnõud. „Täna kuuldud ideed saavad aluseks jätkuvale suurele tööle – kutsume kokku neli töörühma, kes asuvad tegutsema selle nimel, et strateegiaprotsessis tulemusel sünniks sügiseks juba konkreetsed poliitikasoovitused,“ sõnas Laidmets.

Töörühmadesse saavad kaasatud HTMi ja teiste ministeeriumide eksperdid, poliitikate elluviijad ja partnerid, valdkonnaeksperdid ning siht- ja sidusrühmade esindajad. Visioonikonverentsi järel saavad huvirühmad ja avalikkus visioone kommenteerida ja kuulutatakse välja piirkondlikud arutelud. Haridus- ja teadusstrateegia 2035 projekti juhib Ando Kiviberg.

Visiooniprotsessi ülevaate ja visioonidokumentidega on võimalik tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-2021-2035/visiooniloome.

Loo koostamisel on kasutatud HTMi pressiteate teksti 15.04.2019. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Visioonikonverentsil arutletakse Eesti hariduse ja teaduse tuleviku üle
• Keelefoorumil kogutakse mõtteid Eesti keelepoliitika põhialuste väljatöötamiseks

Kes mäletavad, need teavad, et Hunt Kriimsilm ilmus algselt teleekraanile suvalise soni ja suure suuga vembumehena, kel oli kõigile midagi öelda, aga teod jäid jäneste, karude ja teiste metsaelanike teha. Tundub, et Hunt Kriimsilma looja Uuno Leies ei pidanud omal ajal ega peaks ka täna sellise tegelase kirjeldamiseks palju fantaseerima ega välja mõtlema. Kriimsilma prototüübi leidmiseks piisab, kui veidi ringi vaadata. Vembu- ja jutumeestega võime küll meelt lahutada, kuid uut väärtust nendega ei loo. Kuidas saavutada olukord, kus vembumeeste asemel kasvaks meil ettevõtlikud ja avara maailmatunnetusega targad tegutsejad? Püüan telelavastuse staari ameteid vaagides liikuda nii nagu meie ettevõtlusõpetajatena oma koolis, Vändra Gümnaasiumis, arenenud oleme. 

Alustasime õppetundidest. Need olid esialgu klassikalised, teoreetiliste teadmiste tunnid, kus kasutasime põnevamaid rühmatöömeetodid. Esialgu oligi määrava tähtsusega õpetaja isiklik huvi ja tema aktiivne eeskuju.

Olles julgust juurde saanud, jõudsime juba uuele tasandile, Hunt Kriimsilma kontekstis siis autojuhi ametini. Viisime õpilased kooliseinte vahelt välja praktilise elu ja ettevõtetega tutvuma, Keskkond oli turvaline, sest külastatavad ettevõtted olid õpilaste vanematele tööandjaiks ja seeläbi õpilastele pisut tuttavad.

Peale klassikaliste tundide ja lühikeste õppekäikude proovimist vaatasime ringi huvitavamate mooduste järgi õppetöös.  Kaardistasime koostöös õpilastega nende huvid ja meie võimalused õpet ootustele vastavaks kavandada ning jätkasime tööd. Praeguseks oleme kui rätsepad disaininud ja planeerinud meie koolile sobilikke ettevõtluspäevi, -nädalaid ja isegi -kuid.

Fotol on kolm õpetaja Hunt Kriimsilma ehk õpetajad Riina Sikkal, Silja Enok ja Ene Kitsnik

Alustada pole kunagi hilja, aga koolist rääkides on algus esimeses kooliastmes. Vändra Gümnaasiumis alustame esimestest kooliastmetest ja liigume  ettevõtlusõppes süsteemselt gümnaasiumiastmeni välja. Arvame, et just nii tegeleme igapäevaselt tuleviku tööeluks vundamendi ladumisega. Meile meeldib mõelda, et kodupaiga väike töötuse protsent on seotud koolis pakutava ettevõtlusharidusega.

Nüansirikkuse saavutamiseks tundides on hea teada õpilaste, kolleegide ja lapsevanemate huvialasid. Sel moel saab palju ainest, külalisõpetajate kutsumiseks ja teemade valikuks. Estraadilauljat me eraldi kaasama ei pea, samas oma kogemust ja kirge koorilaulu vastu on jaganud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koorijuhtimise tudeng.

Külalistundide või -loengutega kaasnev “saatejuhi” roll on vast kõige põnevam. Tõsi, külalise kutsumine eeldab hoolikat eeltööd, aga kui see tehtud, on tulemus rõõmustav. Tartu Ülikoolist Mart Noorma kosmosetund põhikooli õpilastele ja aulaloeng sellest, mis teeb inimese õnnelikuks, on osasaanuil meeles tänaseni.

Filosoofilisel lainel jätkates võib õnneliku õpetaja, ka ettevõtlusõpetaja tööd võrreldagi aedniku toimetustega. Igapäevasele harimisele, hoolitsemisele ja hoidmisele aitavad kaasa soojad suhted vilistlastega. Pika ajalooga koolina on meie vilistlaspank rikkalik. Nii oleme saanud esinema kutsuda vilistlasi või nende sõpru, kes soovivad ühiskonnale omalt poolt midagi tagasi anda. Panustatud ajaressurss, jagatud teadmised ja kogemused, on õpilaste jaoks rikkalik kingitus. Kinkija või näärivana rollis pole õpetaja kunagi üksi, parimal juhul teeb õppimisest saadud eduelamusena endale kingituse õppur ise. 

Tulevikukoolis on kõrges hinnas õpetaja, kes on ettevõtlik ja valmis häid akadeemilisi teadmisi austades liikuma kaasa igapäevaelu muutuste ja vajadustega. Selline õpetaja vormibki pagarina tulevikutöötajaid, kes julgevad otsustada, vastutust võtta ja vastutust jagada.

Naljaga pooleks lausutud Hunt Kriimsilma üheksa vanaaja ametid õpetaja, autojuht, rätsep, ehitaja, estraadilaulja, saatejuht, aednik, näärivana ja  pagar on läbi vaetud.  Õpetajad on erinevad, kõik Hunt Kriimsilma valikud ei pruugi sobida, aga nende seast võib alustuseks mõned meeldivamad leida. Hakatuseks tasub proovida tunni kaupa, julguse kasvades ja toetajaid kaasates saab suuremaid ja põhjalikumaid ettevõtmisi planeerida ja läbi viia. Soololaul on vahva, aga kõlavam ja kõnetavam on ühislaul. Vändra Gümnaasiumis teeme asju ansamblina. Pikas plaanis oleks muidugi tore omada mitmehäälset ja hästi kokkukõlavat ühendkoori. On kindel, et üksi saab õpetaja jaks peagi otsa, aga erinevate osapoolte koostöös on võimalik tuua õpilasteni veel palju suurem hulk meid ümbritsevast. Kui koguda kokku õpilaste ideed ja soovid, vembumeeste pakkumised on tavaliselt eriti ergud, lisada kogutule õpetajate teadmised ja oskused ning kogukonna hea tahe ja huvi, saab tulemuseks olla õppijat, õpetajat ja tulevast tööandjat rõõmustav õppevorm.  Loodame, et vembumeestestki  kasvavad meil just sel moel ettevõtlikud ja avara maailmatunnetusega targad tegutsejad.

Silja Enok, Vändra Gümnaasiumi õpetaja

Samal teemal:

• Ettevõtlusõppe märtsikuu uudiskiri

Homme toimub eesti keel teise keelena eksam, kuhu on end kirja pannud 2427 eksamitegijat.  

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse lugemis- ja kirjutamisoskust. Eksamitöös on neli varianti, millest õpilane valib ühe. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada. Eesti keele riigieksam algab kell 10.00 ja lõppeb 16.00. Täpsem info eksami sisu kohta avaldatakse Innove kodulehel hiljemalt kl 16.

Teisipäeval, 23. aprillil toimub eesti keele teise keelena riigieksami kirjalik osa, eksami suuline osa viiakse läbi 24. ja 25. aprillil. Eksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine. Eksami kirjalik osa algab kell 10.00 ja lõpeb ligikaudu 14.30.

Eksamiperioodi alguse puhul tervitab raadios eksamitegijaid haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Ministri pöördumist saab kuulata täna, 22. aprillil kell 10 Vikerraadios ja 23. aprillil kell 10 Raadio 4-s.

Riigieksamite periood jätkub 6. mail  toimuva inglise keele eksamiga ning lõppeb 24. mail matemaatika eksamiga. Võõrkeele riigieksameid asendavad prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad aprillist juunini. Riigieksameid teeb tänavu kokku 10 179 õpilast, kellest 8352 on gümnaasiumiõpilased, 663 gümnaasiumi varem lõpetanud ning 1164 kutseõppeasutuste õpilased.

Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 20. juunil infosüsteemis EIS https://eis.ekk.edu.ee  ja riigiportaalis www.eesti.ee.

Lisainfo riigieksamite kohta on leitav www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid.

Allikas: SA Innove pressiteade

Oma muljed panid nad kirja kõigepealt luulevormis. See oli tore üllatus ja esimene kord, kui rahvusvahelisest seminarist eTwinningule luuletus tehtud. Seminarist on pikemalt juttu pärast luuletust. 

Reisisihiks seekord oli väike, aga rahvast pungil Malta,

Vahemeres eTwinni projektiloomel piire polnud karta

Osalejaid oli kohal päris mitmest riigist

Tuttavaks nendega saime pärast “jää murdmist”

Dr. Philip Bonanno tegi selgeks meile, 

et elu hübriidses maailmas on täitsa reaalne.

Inimesed elavad oma elu sotsiaalmeedia võrgustikes

Koostöö ja partnerlus on siin ainsateks võtmesõnadeks.

Uuenenud Twinspace pakkus osalejatele peavalu,

selleks oli Malta treeneril pakkuda harjutusi üksjagu

Poolteist tundi Twinspace'is möödus linnutiivul

Project Journal, Chat Room ja Poll, kõik on selged minul.

Projekte hakkas tekkima, kui seeni pärast vihma.

Mõni tubli õpetaja proovib lausa paaris vastu kesta.

Et twinnimine õnnestub, me seda väga loodame.

Projektihakatused tehtud, me valmis reisiks olime.

Maltalased toredad, meil lahkelt saart nad näitasid.

Valletta, Gozo, Victoria on ainult mõned kohad neist.

Meil huvi tekkis suuremgi, kuid aeg sai võitu meist. 

eTwinning olgu kiidetud ja HITSA toetus samuti,

kust muidu õpetajad võtaks, ideid ja koostöövõimalust.

Uued mõtted, projektiplaanid, partneridki head,

me edasi nüüd läheme ja end vaevama ei pea.

Tarkust taas on piisavalt, et õpilastel põnevust ja tööd,

meil endil juhendamist, rõõmu, vaeva. See vaevalt närve sööb.

Vastupidi – rõõm on suur ja twinnime kõik edasi. 

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

eTwinningu kontaktseminar “Digital Learning Re-shaping Education” toimus Maltal, 4.-7. aprillini 2019. Neljal õpetajal Eestist oli võimalus sellest toredast ja inspireerivast sündmusest osa võtta. Seminaripäevad olid väga tihedad, täis tööd, õppimist ja suhtlemist. Veidike jäi aega ka Malta pealinna Valletta ja naabersaare Gozo külastamiseks.

Seminaril osalesid 9 riigi õpetajad. Esindatud olid Austria, Ungari, Luksemburg, Läti, Leedu, Malta, Slovakkia, Eesti ja Portugal. Kokku osales seminaril pea 50 inimest. Seminari tarbeks loodi eraldi Twinspace, kus jagati materjale ning toimus suhtlus enne seminari algust.

Seminari avaettekanne “Digital Learning in an Evolving Educational Ecosystem”  juhatas meid teemasse sisse. Esimese päeva ülesanne oli veel üksteisega paremini tuttavaks saamine. 

Järgmise päeva täitsid peamiselt töötoad.

1. eTwinningu tööriistad. Osalejad olid jaotatud kolme gruppi - algajad ja edasijõudnud. eTwinningu edasijõudnute töötoas tutvustati läbi erinevate ülesannete uuenenud Twinspace'i.

2. Digital Storytelling 1. ja 2. osa. Töötoa teise osa lõpuks valmisid mitmed, rühmatöödena tehtud lühikesed, 5-7 foto abil jutte jutustavad videod kontaktseminari toimumispaiga kohta. 

3. Projektide planeerimine, projektiplaani faili täitmine.

Eestlaste päeva lõppu mahtus ka kohaliku Malta õpetajaga koos Malta pealinna Valletta külastamine.

Kolmandal tööpäeval täiustati ja vormistati eelnevalt tekkinud projektiideid. Mõned aktiivsemad õpetajad liitusid lausa mitme projektiga. Malta parimate praktikatena tutvustati projekte “Exploring the treasures of Malta and Gozo”, “Let's bake together!”, “Schoolovision” ja “Building my practice”. Need olid tõesti vaatamist-kuulamist väärt ja eeskujuks kõigile. 

Kui uued tekkinud projektid olid registreeritud ja neid teistelegi tutvustatud, oli aeg minna tutvuma Gozo saarega, mis asub Malta vahetus naabruses. Gozo pealinna üle 5000aastane ajalugu, arhitektuur ja armsad tänavasopid ning selle südames paiknev Citadella oma ülikõrgete ja imelilusaid vaateid pakkuvate müüridega jäävad meie mälupilti veel kauaks.

Sellised seminarid on õpetajatele justkui päikesekilluks igapäevases koolitöös. Ühelt poolt saab uusi teadmisi, aga teiselt poolt on hea võimalus kohtuda silmast silma õpetajatega üle Euroopa. Uued kohtumised toovad alati uut kvaliteeti õpetajatöösse ja annavad põhjuse ka kolleegide innustamiseks eTwinningu projektidega liitumiseks. 

Loo saatis Koolielule Katrin Uurman Räpina Aianduskoolist. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Kuidas me Norramaal huvitava kasulikuga lõimisime
• Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpilased osalesid Erasmus+ projektikohtumisel Küprosel

Õpiobjekti sihtrühmaks on kõikides haridusasutustes isikuandmete töötlemisega kokku puutuvad töötajad.

Teemad:
1. Ülevaade andmekaitse üldmäärusest tulenevatest nõuetest haridusasutustele.
2. Ülevaade andmetöötluse inventuuri vajadusest ja teostamise viisidest.
3. Tutvumine andmekaitsealase mõjuhinnangu läbiviimise vajaduse ja sisuga.

Maht:
1 akadeemiline tund (45 min)

Ülesehitus:
1. Videoloeng
2. Tutvustavate materjalide kasutamine ja täitmine

Õpiobjekt "Isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisest haridusasutuses" 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• HITSA õppematerjalid on haridusasutustele toeks õpilaste isikuandmete töötlemisel

Põhikooliõpilastest tunnistati parimaks Kennet Puiestee (Saaremaa Ühisgümnaasium) ja  Martin Vesberg (Saaremaa Ühisgümnaasium ).

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand tänas ja tunnustas õpilasi ja juhendajaid ning andis üle riiklikud preemiad. „Õpilaste teadustööde konkurss ja teadusfestival kinnitavad meie laste ja noorte mitmekülgset huvi teadmiste ja teaduse vastu,“ ütles Reimand. „Ma väga loodan, et see huvi jääb teisse püsima kogu õpingute ajaks ja juhib nii mõnegi teist teadlase karjääri juurde. Nüüd ja edaspidi palun rääkige oma teadustööst - nii sõpradele-tuttavatele kui kõigile teistele, ka vanaemale. Muide, juba Albert Einsteinile omistatakse mõtet, et sa ei saa millestki aru enne, kui pole seda oma vanaemale ära seletanud.“

Konkursile esitatud 180 tööst valis teadlastest koosnev hindamiskomisjon lõppvooru 100 uurimistööd, millest 99 esitleti teadusfestivali eilse ja tänase päeva jooksul hindajatele ja avalikkusele.

Välja anti 12 riiklikku preemiat põhikooli- ja gümnaasiumiastmes. Eripreemiaid andsid üle ligi 30 organisatsiooni, nende seas Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut, ülikoolid, muuseumid ning mitmed teised teadust ja selle populariseerimist oluliseks pidavad organisatsioonid. 

Parimate seast valiti välja Eesti esindajad Sofias toimuval Euroopa Liidu noorteadlaste konkursil, Londoni teadusnädalal noortele, Šveitsi talendifoorumil, Noorte teadusmessil Hiinas Macau’s ja rahvusvahelises teaduslaagris Šveitsi alpides.

Tänavu juba 18. korda toimunud konkursi eesmärgiks on tõsta laste ja noorte huvi meid ümbritseva maailma vastu, toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ja julgustada noori juba koolis uurima probleeme, mille lahendamine oleks oluline ka teistele. 

Täieliku loetelu kõikidest preemiatest leiab siit. 

Allikas ja foto: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Samal teemal:

• Teaduse populariseerimise projektikonkurss 2019
• Koostöö on õpilaste uurimistööde tegemisel oluline

Kuni 22. aprillini k.a saab edastada õpilastöid TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi poolt korraldatavale võistlusele "Kooliajalugu uurima!". Info: eneluka@tlu.ee.

Juhendi leiab siit: 

Loe ka teemakohast artiklit Õpetajate Lehest. 

Allikas: TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi info

Samal teemal:

• Pedagoogika Arhiivmuuseum tunnustas kooliajaloo uurijaid
• Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum kutsub kooliajalugu uurima

Kandidaate on võimalik esitada kolmeteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, klassijuhataja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõpetaja, õppejõud, tugispetsialist, õppeasutuse juht, hariduse sõber, haridustegu ja aasta kool.
  
Haridus- ja Teadusminister Mailis Reps julgustab kõiki hetkeks peatuma ja mõtlema, kus nad täna oleksid ilma oma tööd maailma tipptasemel tegevate õpetajateta. „Ma kordan taas kui tänulik olen kõikidele õpetajatele, õppejõududele,koolijuhtidele, tugispetsialistidele ja teistele hariduse toetajatele. Oma elu pühendamine teiste harimisele väärib lakkamatut kiitust ja tunnustust.“
 
Ministri sõnul unistab ta sellest, et ankeetidesse kirjutatud kiidusõnu öeldaks haridustöötajatele iga päev. „Loomulikult ei tee õpetajad oma tööd rikkuse ja kuulsuse pärast, kuid inimlikud tänusõnad peaksid jõudma nendeni kas siis konkursi abil või ilma."
  
Aasta Õpetaja gala “Eestimaa õpib ja tänab” on haridusvaldkonna aasta tippsündmus, mille eesmärk on riiklikul tasemel tõsta esile haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad noorte heasse käekäiku ning kelle töö on teistele eeskujuks. Tunnustuse saajad on viimase kolme aasta jooksul silmapaistvalt aidanud kaasa õpilaste individuaalsele ja sotsiaalsele arengule ning kelle kogemus väärib esiletõstmist ja jagamist.

Pärast kandidaatide esitamist alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon. Seejärel asub tööle riiklik hariduspreemiate komisjon, kuhu kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad.

Auhinnad antakse välja 5. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas toimuval Aasta Õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab“, millest teeb otseülekande Eesti Televisioon. Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ning SA Innove.

Kandidaatide esitamine ja statuudid

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Aasta Õpetaja 2018 konkursile esitati ligi 1300 õpetajat ja haridustöötajat

Festivalil näitavad oma tööd 99 parima uurimistöö ja 23 algkooli teadusprojekti autorid. Pääs teadusfestivalile on prii ja oodatud on kõik huvilised. Festivali on külastama  registreerunud juba enam kui 130 õpilasgruppi (ligi 4000 õpilast ja õpetajat) koolidest üle Eesti. 

Teaduspeo ajal saab festivali käepaelaga Tartu linnaliinibussides tasuta sõita ja ERMis soetada näitusepääse soodushinnaga. 

46 teadust populariseerivat asutust või üksust pakuvad võimalusi uurimiseks ja isetegemiseks, toimub põnevaid etteasteid, mänge ja katseid, esinevad „Rakett 69“ ja teadusteatrid, osaleda saab töötubades ning kohtuda suurel laval teadlaste ja inseneridega. Muuhulgas on igaühel võimalus end proovile panna lasertakistusrajal, näha läbi liitreaalsuse sadu miljoneid aastaid tagasi elanud loomi ja meid ümbritsevat mikromaailma, õppida robotite programmeerimist ja proovida kätt robotite mängus ning vaadata filmi krüptoraha võimalustest ja ohtudest. 

„On suur rõõm näha meie noorte sedavõrd suurt huvi teaduse vastu. Teadusega tegelemisest tõuseb peale avastamisrõõmu ka tulu kogu ühiskonnale. Maailm muutub üha keerukamaks ja vaid teaduse, või nagu üks nupukas eesti teadlane ütles, tarkusetöö, abil on uutele ja suurtele inimkonna ette kerkivatele probleemidele või ka väiksematele küsimustele võimalik lahendusi leida,“ ütles Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. 

17. aprillil  kell 14.15 algaval õpilaste teadustööde riikliku konkursi autasustamisel annab Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduse asekantsler Indrek Reimand üle konkursi 12 riiklikku preemiat. Eripreemiaid annavad ligi 30 organisatsiooni, nende seas Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut, ülikoolid, muuseumid ning mitmed teised teadust ja selle populariseerimist oluliseks pidavad organisatsioonid. 

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ning tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid. 18. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 180 tööd 67 koolist. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot  ja riiklike preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid. Oma lemmikud saavad valida ka teadusfestivali külastajad. 

Teadusfestivali meediapartner on Eesti Rahvusringhääling. ERR Novaatorist saab lugeda õpilaste teadustööde konkursil osalejate lugusid ja jälgida otseülekannet autasustamisest: https://novaator.err.ee/k/opilaste-teadusfestival.

Festivali rahastab Euroopa Regionaalfondi toel TeaMe+. Täiendava info leiab teadusagentuuri festivali veebilehelt ja õpilaste teadustööde konkursi veebilehelt. 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Unsplash, Alex Kondratiev

Samal teemal:

• AHHAA tutvustas muusikanädalal Euroopa teadusprojekte
• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis