Nutikabe turniiri korraldajateks ja kaasaaitajateks olid Pärnu Rääma Põhikooli 1. kuni 4. klassi klassijuhatajad, Turniiri viisid läbi meie kooli õpilased Sofja Ivaštšenko 4. klassist, Lene Jüriso 5. klassist ja Annabel Sibul 6. klassist. 

Nutikabe mängimise eesmärk oli anda 1. kuni 4. klassi õpilastele võimalus ennast proovile panna. 
Kabeturniirid on Pärnu Rääma Põhikoolis saanud traditsiooniks. Aasta jooksul toimub turniire 3kolm kuni ´viis korda. 

“Väga äge mäng!” teadis öelda üks õpilane. Teine lisas, et tahaks seda kogu aeg mängida. Kui õpilastele kabe meeldib, siis oleme õigel teel, sest kabe on üks vahva mõttemäng, mis arendab meie loogikat. 

Järgmine kabeturniir toimub Pärnu Rääma Põhikoolis juba 2019. aastal. Seniks soovib Pärnu Rääma Põhikool kõigile õpilastele ja vanematele head kabetamist!

Teksti saatis Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel

Samal teemal:

• Ettevõtlike noorte kolmevõistlus ja õpetajate õpiüritus

Näitus on avatud Kullo Lastegaleriis (Tallinna vanalinnas Kuninga 6) 30. novembrini. 

Tallinna Huvikeskuse Kullo Lastegalerii kunstikonkurss-näitus „Pidu“ kutsus maalima-joonistama-voolima peo teemadel. Nüüd on rõõm kutsuda  näitust vaatama. Näha saab fantaasiarikkaid ja erineva lähenemisega maale, joonistusi ja ruumilisi töid.

Žürii: Triinu Maide-Safin, kunstik-kunstiõpetaja; Triinu Jürves, kunstik-kunstiõpetaja.

Kullo Lastegalerii tänab osalenud õpilasi ja juhendajaid ning ootab näitust külastama!

Allikas ja fotod: Kullo Lastegalerii

Samal teemal:

• Uued näitused Kullo Lastegaleriis

„Uusi koolimaju ei avata just iga päev, sest nende kavandamisest käiku andmiseni kulub oma aeg. Riigigümnaasiumi avamine on aga Eestis erilise tähendusega, kuna on järjekordseks sammuks keskhariduse arenguteel,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Pean väga oluliseks, et kõik riigigümnaasiumid teevad koostööd kõrgkoolidega, kutsekoolidega, teadusasutustega, aga ka kohalike koolidega ja ettevõtjatega, mis suurendavad õpilaste valikuid ja mille kaudu jõuab kooliellu pidevalt uuenev teadmine nii teadus- kui töömaailmast. Julgustan ja innustan teid olema hariduskoostöö eestvedajaks oma koduvallas ja kaugemalgi. Uue kooli loomine annab võimaluse vanadest raamidest välja astuda, kasutage seda võimalust nutikalt!"

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin tõi välja, et Viimsi Gümnaasium on mitmes mõttes eriline. „Esiteks on see esimene riigigümnaasium Harjumaal, olles oma loomingulise ja funktsionaalse õpikeskkonnaga suunanäitajaks tulevastele koolidele. Teiseks on Viimsi riigigümnaasium ehitatud peamiselt puidust, mis on meile paljudele südame- ja kodulähedane loomulik materjal."

Koolimaja kavandamisel võeti lähtekohaks võimalikult väikese energiavajadusega hoone loomine, koolimaja kandekonstruktsiooniks on valdavas osas ristkihtpuit. Puit on taastuv loodusvara ning on tehtud uuringuid, mis tõestavad, et puidust hoones tunneb inimene ennast hästi.

Viimsi vallavanema Siim Kallase sõnul on Viimsi vallal väga hea meel, et Viimsi Riigigümnaasiumi loomisega võetud suur väljakutse on edukalt lõpule viidud ning on täna paljude kaasabil vormistunud võiduks. Suurepärane gümnaasium on valmis ja see on oluliseks täienduseks Haabneeme keskusesse tekkinud haridusmekale. „Uus gümnaasium kaasaegse õpikeskkonna ja innovaatilise õppekorraldusega annab palju juurde meie noortele. Inspireeriv keskkond tekitab motivatsiooni edasi õppida ja aitab kaasa tuleviku valikutes. Kvaliteetse hariduse tagamine on meie üks suurtest eesmärkidest ja täna oleme astunud sammukese sellele jälle lähemale."

Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitektuurilahenduse autoriteks on Novarc Group AS ning KAMP Arhitektid OÜ. Koolihoonet projekteeris ja ehitas Merko Infra AS.

Viimsi Gümnaasiumi koolijuht Karmen Paul rõõmustas, et koolimaja on kahe kuu jooksul juba omaks võetud. "Meie õppeaasta alguse pop-up koolist on saanud kool, mis on nüüd n-ö up and running. See on hea auraga maja! Ent meie võlu peitub veel paljus muus peale kaasaegse õpikeskkonna, kuna just inimesed ilmestavad seda oma energia ja isikupäraga. Me ei ole ideaalsed, aga me töötame selle nimel, et olla suurepärased – suurepärased kaaslased iga õppija arengus."  

Uus koolimaja on ka juba auhindadega pärjatud. Aasta puitehitis 2018 konkursil võitis Viimsi Gümnaasium rahva lemmiku ja Arcwood liimpuidu eriauhinna.

Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Keit Paal märkis, et projekt oli Merkole väga huvitav. „Saime uudseid puidulahendusi kasutades ise targemaks ja meil on väga hea meel selle üle, et valmis sai mõnus keskkond, kus Viimsi lapsed saavad tarkust koguda.“

540 õpilasele ehitatud tänapäevane gümnaasiumihoone asub Haabneemes, Viimsi vallas ning mille netopind on ligi 4 150 ruutmeetrit. Ehitustööde maksumuseks on 5,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Ehitustöid rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Allikas: HTMi pressiteade

Ministeeriumi ettevõtlusõppe programmi juht Kristi Ploom märkis, et nii kogukondlikud kui ärilised teod on saanud alguse nii koolist kui laste initsiatiivil. „See näitab, et koolil on ettevõtlikkuse kujundamisel oluline roll ja õppetöö käigus tekkinud ideest, tehtud loovtööst või projektist võib sündida mõni elu edasiviiv lahendus,“ ütles Ploom. „Õpetajate roll on toetada ja suunata ideede genereerimist, arendamist ja elluviimist. Kui esimene samm on tehtud, kannustab eduelamus noori ka edaspidi tegutsema.“

7-10-aastaste õpilaste tehtud tööde seas on Tapa Gümnaasiumi 4.a klassi korrastustööd Naistevälja kivikalmetel, mis on osa Pärandivaderite projektist. Rakvere Gümnaasiumi 3.a klassi õpilased kaunistasid oma koolimaja esise lilledega projekti „100 lille, 100 sõpra“ käigus. Jõhvi Vene Põhikooli 4. klassi poiss Dmitri Šaronov meisterdas oma koduaeda ja ka naabritele linnupeletajad.

11-15-aastaste seas pääses finaali Võru Kreutzwaldi kooli 7.b klass, kes koostab, harjutab ja esitab luulekavasid. Finaali pääsesid ka Pärnu Rääma põhikooli õpilased Ketter Hiiemäe, Rihard Järvesaar, Remo Raiesmaa, Joonas Leemet, Häli Palmiste ja Karl-Joosep Raudkivi koguperemänguga „Ettevõtlikud nutimunad“ ning Rakvere Gümnaasiumi 5. ja 2. klassi õpilaste ühiselt korraldatud loterii Rakvere Haigla lasteosakonna toetuseks.

16-26- aastaste rühmas on finaalis Changemakers Academy, üliõpilased Erkki Kuber (Tartu Ülikool) ja Dan Tõnus (University of Groningen), kes korraldavad sotsiaalsetele ettevõtetele turundusideede loomise konkursse. Finaalis on ka Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilase Maria Palgi loodud kaardimäng Mälukas noortele uimastite kahjulikkuse teadvustamise teemal, viie gümnaasiumiõpilase – Katarina Raud, Anastasia Beljajeva, Anna Aron, Silvaliis Karu ja Greete Kõrvel – projekt vaimse tervise probleemide teadvustamise teemal „Ma Ei Ole Uhhuu“, Valga Gümnaasiumis UNESCO üldkoolide võrgustiku raames loodud kinoklassi Avasilm sisseseadmise eestvedamise eest Kristiina Saaron ning Nõo Reaalgümnaasiumi õppurid Danvar Lendre ja Mattias Laose liikumissarjade korraldamise eest.

Äritegudest on nooremas vanusegrupis finaalis Jõhvi Vene põhikooli 4. klassi õpilane Emili Matjušenko kilekotist helkuritega, TERA Peedu kooli õpilane Pauliina Luure oma Paula poega, Valga põhikooli 9. klassi õpilased Morris Tann, Janely Rein ja Rasmus Susi oma toodetud meevõidega, Anna Haava nimelise Pala kooli õpilased Urmet Kaur, Rasmus Lille ja Henri Põld kohalikust puidust valmistatud Memo kelladega ja Türi põhikooli õpilane Kirke Perillus, kes pakub mängujuhtimise teenust.

Vanemas rühmas on finaalis internetikeskkonna „Eesti tooted maailma“ loonud Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased Brandon Undrus, Siim Kokkota, Maru Arukask, Anette Gertrud Pello ja Triinu Amboja, Tallinna 21. Kooli õpilased Merilin Priilinn-Türk, Triin Mänd, Bert Palts ja Kristjan Pekk, kes toodavad Best Ice Kalevi kommidega jäätist ja Põlva Gümnaasiumi õppurid Hanna Maria Lanne, Evar Valentin Pereseld ja Katrin Piirimaa Meerikunno rabajärvest pärit rabavee toonikuga.

Konkurss toimub ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: HTMi pressiteade

Samal teemal:

• Edu ja Tegu programm toetab ettevõtlusõpet
• Nädalavahetusel osaleb suurimal õpilasfirmade laadal 260 noorte ettevõtet

GIS-päev toimub Rahvusraamatukogus algusega kell 10.00. Esitletakse koostöös Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga läbi viidud andmekorje projekti tulemusi, mida on tutvustatud juba ka väljaspool Eestit, täpsemalt oktoobris toimunud rahvusvahelisel Balti Esri kasutajate konverentsil Riias.

Teabepäeva avab Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mikk Kasesalk. Konverentsil käsitletavate teemade hulgas on asukohapõhised digilahendused koolitunnis, Eesti Rahvusatlas, Maa-ameti avaandmed, Tallinna geoportaal, droonid ja palju muud põnevat. Lisaks saab osaleda praktilisel kaardikoolitusel arvutiklassis, Eesti Rahvusraamatukogu haridusprogrammides ja National Geographicu kaartide teemalisel võistlusmängul. Näitusealal on võimalik tutvuda geoerialade õppimisvõimalustega kõrgkoolides ning asutuste ja ettevõtete poolt nendel tulevikuerialadel pakutavate töövõimalustega.

Geoinformaatika, kartograafia ja asukohapõhised tehnoloogiad on lai ja praktiline valdkond, mis leiab rakendust kõikidel elualadel, alates kohalikest omavalitsustest kuni turismi, infrastruktuuri, lennunduse ja riigikaitseni. Geoinformaatikal ja GIS-tehnoloogial on oluline roll digihariduses ja inseneeria erialade õpetamisel koolis, et arendada kaasaegsete tehnoloogiate kasutusoskusi ning andmeanalüüsi ja ruumilise mõtlemise võimekust juba varases koolieas. Üle kogu maailma tähistatav GIS-päev näitabki, kuidas geograafia ja asukohateadlikkus on oluline, kuid tihtipeale märkamatu osa meie igapäevaelust.

Üritus on tasuta. Kava ja ettekanded leiab GIS-päeva kodulehelt.

Allikas: Rahvusraamatukogu info

Vastamiseks võid kasutada kaht võimalust:

1) mine lehele http://nutiraama.weebly.com/nutiviki.html ja vajuta seal nuppu “VAJUTA SIIA VASTAMISEKS VIKTORIINILE”;

2) mine lehele lingid.ee/viki2018

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on kuni 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

NB! Igas vanuseastmes on viis valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka LHV, Tele2, Telia, Icefire, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank.

Lisaküsimuste korral kirjutage Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!
Rääma Nutiajud

Samal teemal:

• Kuidas sai ellu äratatud e-viktoriin “Nutt tuleb peale”?
• Pärnu Rääma Põhikool on ettevõtlik kool

“Hea meel, et noored teavad, millised on meie tänased keskkonnaprobleemid ja väljakutsed ning oskavad neile välja pakkuda ka lahendusi,“ tunnustab esitatud videote autoreid KIKi juhataja Veiko Kaufmann. “Noored teavad väga hästi, et probleemide lahendamine algab iseenda käitumise jälgimisest ja muutmisest. Usun, et nad on tulevikus meile kõigile eeskujuks.”

Konkursile laekus videoklippe üle Eesti. Saabunud klippide hulgas on nii erinevate ressursside, näiteks vee ja elektri säästmisega seotud ideid kui ka nutikaid taaskasutuse lahendusi. Mitmed videod näitavad, kuidas käituda eeskujulikult ja keskkonnasõbralikult kodus või klassiruumis. Samuti pakutakse klippides välja hea kasutusvõimalus sügisestele lehtedele, soovitatakse metsa all kõndides pista taskusse väike prügikott, seintele joonistamise asemel kasutada paberit, istutada Eestisse miljon puud või hoopiski rajada prügivangla. Samuti toodi välja paralleel halloweeni ja kliimamuutuste vahel. 

Keskkonnainvesteeringute Keksus (KIK) teeb konkursi tulemused teatavaks 4. detsembril mini Negavati kodulehel. Parimatest parimad selgitavad välja KIKi töötajad. Videokonkursi mõlema vanusegrupi võitjad, I-III ja IV-VI klasside õpilased saavad kuni 700 euro ulatuses reisiraha mõne Eesti muuseumi, õppekeskuse, ettevõtte külastuseks või loodusmatka läbiviimiseks. Reisirahata ei jää ka teised esikolmikusse tulnud meeskonnad. Kõikide konkursist osavõtjate vahel loositakse Telia Eesti eestvedamisel uute ägedate videote tegemiseks välja nutitelefon Apple iPhone 6s. Samuti paneb oma lemmikutele välja eriauhinnad Eesti Pandipakend, Uuskasutuskeskus ning Rimi Eesti Food AS. 

Täpsemad konkursi tingimused leiab mini Negavati kodulehelt. 

Allikas: KIKi pressiteade

Samal teemal:

• Videokonkurss kutsub lapsi leidma lahendusi erinevatele keskkonnaprobleemidele

Mis juhtub, kui grupp entusiaste püüab teaduslikult tõestada, et maa on lame ja kas tõestamiskatsete ebaõnnestumine kummutab usu? Kas haid on ökosüsteemile piisavalt olulised, et õigustada filmitegija hukkumist nende elukeskkonna jäädvustamisel? Kas geenmuundatud toit on inimkonna tulevik või hukatus?

Neile ja mitmele teisele küsimusele inimkonna minevikust ja tulevikust annavad vastuse kuus teadusdokumentaalfilmi, mis linastuvad PÖFF-i noortefilmide festivali Just Filmi teadusfilmide programmis "Teadus360°" Tallinnas ja Tartus 16.-29. novembrini 2018. 

Pimedate Ööde filmifestival ja Eesti Teadusagentuur toovad juba kolmandat aastat vaatajateni teadusfilmide eriprogrammi, mis aitab mõista maailma toimimist ning seostada koolis õpitavat päris eluga. 

 „Eelmisel aastal näitasid noori täis kinosaalid, et noorte huvi teadusfilmide vastu on suur. Üheskoos teadusajakirjanike ja teadlastega saame selle üle rõõmsad olla. Aitab ju teadusfilmide programm noortes teadushuvi ärgitada ja alal hoida, avardab noorte maailmapilti ning aitab paremini kinnistada koolis õpitut,“ sõnab Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson teadusfilmide programmi olulisust hinnates.

Kaasahaaravad ja mõtlemapanevad filmid näitavad, milleks kaasaegne teadus on võimeline ning milline võiks olla meie tulevik. Filmides tõstatatud teemasid aitavad osade seansside järel mõtestada ja laiendada teadlaste ja (teadus)ajakirjanike arutelud, mis on korraldatud koostöös Eesti Teadusajakirjanike Seltsiga. Lisaks on võimalik kohtuda kolme filmi autoritega.

„On vahva, et mõnegi filmi järel puhkeb kohe samas saalis õdus vestlus, kus vaatajad saavad tärganud mõtteid ja tundeid teema asjatundjaga arutada, jagada vaimustust nähtu üle või ka kõhklusi-kahtlusi,“ rõõmustab Eesti Teadusajakirjanike Seltsi esimees Priit Ennet. Lisaks avaldab ta lootust, et tänavuse programmi "Teadus360°" filmid suudavad vaatajad argirutiinist välja raputada ja anda juurde teadusel põhinevat tunnetust maailmakõiksuse vägevusest, eluslooduse haprusest ja meie, inimeste, tegelikest valikuvõimalustest kõige selle keskel. 

Filmide ning teadlaste ja ajakirjanike vestluste ajakavaga saab tutvuda Eesti Teadusagentuuri või Just Filmi kodulehel.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Unsplash, Sam MacGhee.

Samal teemal:

• "Klassiga kinno!" novembrikuu dokumentaalfilm koolinoortele
• Teistmoodi öö koolimajas: filmiöö

Keeni Põhikool on gümnasiste kutsunud külla juba mitmeid aastaid. Seekord viisime neile kostiks töötoad, mis olid seotud nende maailmaharidusnädalaga „Naiste ja laste õigused“.

Keeni Põhikooli poolt pakutud teemaatika andis töötubade läbiviijatele parasjagu mõtlemist, sest kuidas siduda füüsikat ja maailmaharidust. Etteantud sisendist ja omapoolsetest ideedest sündis kolm erinevat töötuba. 

Päeva sissejuhatuses rääkisime naiste ja tütarlaste õigustes – miks hoolida ja mida saab igaüks ise teha. Seejärel jagunesid 6.–9. klassi õpilased kolme gruppi. Töötubasid viisid läbi Valga Gümnaasiumi 11.–12. klaasi õppurid. 

Enda nähtavaks tegemine ehk taskulambi töötuba

Üheks pakutud töötoaks oli „Valguses ja varjus – LED taskulambi tegemise töötuba“, kus õppurid valmistasid käepärastest taaskasutusmaterjalidest endale taskulambid. Võistlusmoment oli nii kujunduslikust aspektist lähtuvalt kui valminud lambi valgustugevuse osas. Taskulampide tugevust mõõdeti pimedas ruumis Light Meter äppi kasutades.

Selles töötoas olid juhendajateks 11. klassi õpilased Tambet Kuus ja Silver Küttis, kes ühtlasi on Keeni Põhikooli vilistlased.

Alguses raskena tunduv ülesanne oli 50 minuti möödudes valmis ning kõik rühmad said oma taskulambid tööle. Aktiivõppe käigus õpiti nii optikat kui vooluringi tegemist.

Vile tegemine plekkpurgist 

Teine töötuba kandis pealkirja „Hääles ja hääletuses – plekkpurgist vile tegemise töötuba“. Ka selles töötoas olid juhendajateks kaks Keeni Põhikooli vilistlast, tänased gümnaasiumi 11. klassi õpilased Geily Toomasalu ja Angela Häälme.

Töötoa jooksul valmis plekkpurgist vile, et ennast näiteks vajadusel häälekaks teha. 

Vile tugevust mõõdeti Decibel Meter või Sound Meter äpi abil. Ka siin õpikojas said õppurid oskusi nii meeskonnatöö kasulikkuse kui füüsikas heli ja võnkumine ja laine temaatikast.

Arduino valguse plinkimise töötuba

Kolmas töötuba oli taaskasutusest küll kaugel, aga sobis oma plinkimise ja hääle temaatikaga päeva sisusse. Programmeerimise töötuba kandis nimetust „Valguses ja varjus – Arduino valguse plinkimise töötuba“.

6.–7. klassi õpilased ei olnud varem Arduino seadmetega tuttavad, aga tunni möödudes vilkusid kõigil seadmed ja tegid ka häält. Seda töötuba juhatas 12. klassi õpilane Virgo Park.

Õpilased jäid teistsuguse päevaga rahule. Valga Gümnaasium aga ootab nutikamaid omale õppuriteks juba järgmisel sügisel.

Tekst ja fotod: Pille Olesk, Valga Gümnaasiumi karjääri- ja projektijuht 

Samal teemal:

• Kagu-Eesti riigigümnaasiumite õppurid valmistusid koos olümpiaadideks
• Valga Gümnaasiumis ergutati maitsemeeli söödavate putukate töötoas

Õppejuhtide arenguprogramm on mõeldud üldhariduskoolide või kutseõppeasutuste õppealajuhatajatele, õppejuhtidele või teistele juhtivtöötajatele, kes tegelevad organisatsiooni arengu juhtimise, õppekava arenduse, õpikeskkonna kujundamise, personalijuhtimisega. Arenguprogrammi algatas Haridus- ja Teadusministeerium, programmi viib läbi Innove. 

Õppejuhtide arenguprogrammi eesmärk

Arenguprogramm kestab kokku viis kuud, augustist detsembrini 2018. Eesmärk on arendada õppejuhtide juhtimiskompetentse ja kujundada neis hoiakuid, mis arvestavad nüüdisaegset õpikäsitust ning 21. sajandi väljakutseid haridusele. Õppejuhid saavad juurde vajalikke oskusi õppimise ja õpetamise protsesside juhtimiseks, analüüsimiseks ja teadlikuks reflekteerimiseks, näevad laiemat pilti hariduse suundumustest ning oma rollist õppe sisuliste eestvedajate ja võimaluste loojatena.

Uusi teadmisi õppereisilt

Uusi teadmisi saadakse loengutest, iseseisvast tööst, koolide külastustest ja nüüd siis ka õppereisist Hollandisse. 16.-20. oktoobrini vaatasid arenguprogrammis osalejad oma silmaga, mis Hollandi koolides toimub ja kuidas seda kõike kodus kasutada saaks. 

Külastati järgmisi koole: Regio College Zaandamis, The Metis Montessori Lyceum (MML / Metis), Alles-in-one-school  De Dapper. Külaskäikudel jälgiti õppimist eestvedavat juhtimist, õppija arengu monitoorimist ja õppe diferentseerimist, õpetajate koostööd ja ainete lõimingut, projektõpet.

Õnnelikud Hollandi lapsed

Holland on huvitav riik – sealsed lapsed on kõrgetel kohtadel PISA testi tulemustes ja samal ajal on nad ka ühed õnnelikumad maailmas. Lausa 82,3% Hollandi õpilastest tunneb end koolis õnnelikuna. Võrdluseks: OECD keskmine on veidi alla 80%, Eestis on see näitaja 66,6%, mis on üks madalamaid näitajaid.

Hollandi haridussüsteemi korraldamise ja arendamise eest vastutab sealne haridus-, kultuuri- ja teadusministeerium.

Hollandi laps on koolikohustuslik neljandast seitsmeteistkümnenda eluaastani. Lasteaeda Hollandi haridussüsteemis ei ole. Esialgu käivad lapsed kaheksa aastat algkoolis, siis selgitatakse testide abil välja lapse vaimne võimekus ja tal on valida nelja keskkoolitüübi vahel, mille nimetusi inglise keelest eesti keelde ümber panna on raske. Pärast valitud koolitüübi lõpetamist (õpingud kestavad neli, viis või kuus aastat) jätkavad õpilased õpinguid või lähevad tööle. Koolitüüpe saab õppimisaja vältel vahetada, kui selgub, et valitud koolitüüp mingil põhjusel ei sobi. 

Vabadus ja veelkord vabadus

Hollandi haridussüsteemi määrab hariduse vabadus, mis on garanteeritud konstitutsiooni 23. paragrahviga. Haridusvabadus seisab kolmel sambal: koolide asutamisvabadus, õpetamise korralduse vabadus ning tõekspidamiste vabadus ehk vabadus otsustada õpetamise põhimõtete üle. Seetõttu on Hollandis nii riigi- kui ka erakoolid, mida rahastatakse võrdsetel alustel.

Hollandi haridusspetsialistid on hinnanud, et näiteks matemaatikas ja loodusteadustes on Holland saavutanud kõrgeid tulemusi tänu pidevale praktiseerimisele. Koolides kasutatakse ka online-kodutöid, mida saab teha nii kaua, kuni suur osa vastustest on õiged. Kogu õppeprotsessi püütakse muuta võimalikult praktiliseks ja eluliseks.

Suurem staaž, suurem palk

Hollandis on õpetajaamet väärtustatud. Hollandi õpetajad saavad OECD riikide keskmisest kõrgemat palka. Palgasüsteem arvestab näiteks õpilaste tagasisidet, täiendkoolitustel käimist, erivajadustega õpilastega tegelemist. Koolil on võrdlemisi suur vabadus määrata õpetaja palka. Kõige kõrgemat palka saavad pikaaegse kogemusega pedagoogid.

Hollandi koolisüsteem pakub igale lapsele just talle võimetekohast õppeprogrammi, mis tagab eduelamuse edasijõudmisest ning adekvaatse enesehinnangu. Hollandi koolides on tagatud piisavas mahus tugisüsteemid. Holland rakendab riiklikku koolide kvaliteedi tagamise süsteemi. Kui mõne kooli näitajad langevad, siis tulevad riigi poolt nõustajad, kes annavad nõu, kuidas kooli kvaliteeti tõsta.

Kooli jalgrattaga

Hollandi lapsed liiguvad. 84% õpilastest, kelle kool asub lähemal kui viis kilomeetrit, kasutavad kooliminekuks jalgratast. Keskkoolis käivatest õpilastest sõidab kooli jalgrattaga 75%. Kaks kolmandikku  alla 12-aastastest õpilastest läheb kooli jalgsi või jalgrattaga.

Kõige selle juures näitavad võrdlevad uuringud, et koolipäevad on Hollandi õpilastel keskmisest pikemad, algavad tavaliselt 8.30 ja lõppevad kell kolm pärastlõunal. Suvevaheaeg on Hollandis vaid seitse nädalat (Eestis 11,5) ning kooliaasta on 190 päeva pikk. Ja ikka on nad õnnelikud.

Koolide kõrge juhtimiskvaliteet

Amsterdami koolide eripära ja tugevus on eelkõige kõrge juhtimiskvaliteet. Väga palju rakendatakse  alternatiivpedagoogikat ja esineb ka puhtal kujul digikoole (puuduvad paberkandjal õpikud, vihikud jms), samuti loetakse sealseid kutsekoole väga tugevateks ning lõpetanuid hinnatakse tööturul kõrgelt.

Õppereis oli väga huvitav ja teadmisi avardav. Suur tänu korraldajatele Kätlin Vanarile ja Ann Leppimannile Tallina Ülikoolist ning Innove esindajale Keiu Tammele.

Õppejuhtide arenguprogrammi algatas Haridus- ja Teadusministeerium, programmi viib läbi Innove ja seda rahastatakse „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ tegevuste vahenditest.  Arenguprogrammi kulud kaetakse Eesti riigi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Tekst: Elve Kukk. Fotod: Rita Lutsar