„Eelmistel aastatel oleme olnud hästi programmeerimiskesksed, tänavu on puhtalt koodi kirjutamisega seotud ainult üksikud töötoad,“ rääkis nädala eestvedaja Triin Tisler. „Oleme võtnud IT mõistes väga laia haarde, sest soovime, et üritustest võtaksid osa nii huvilised kui ka edasijõudnud.“

Sellel aastal toimub Code Week esmaspäevast neljapäevani, 15.-18. oktoobrini.

Emaspäeva hommikul vesteldakse vabas vormis arendusest, selle tulevikust ja tööriistadest. Vestlust juhib Kristjan Jansen, ametikooli IT- ja disaini erialade õpetaja, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, kasutajakogemuste disainer. 

Teisipäeval esineb Hegle Sarapuu-Johanson, kes on  Eesti üks esimesi kasutajamugavuse spetsialiste, Trinidad Wisemani asutaja ja juht. Ta on  olnud väga paljude meile tuntud veebilehtede loomise juures - tartu.ee, city24.ee, hooandja.ee, mkm.ee. Oma loengus räägib ta teenusedisainist ja inimkeskse kasutajakogemuse loomisest.

Kolmapäeval räägib Andrus Aaslaid - endine heliinsener, tehnoloogiakunstnik ja riigi IT-arhitekt, praegune Eesti Kunstiakadeemia tehisintellekti labori juhataja - tehisintellektist ja robotite juhitud maailma tulevikust. Samal päeval võetakse luubi alla muusikatehnoloogia ja vaadatakse, kuidas kirjutada elektroonilist muusikat. Töötubasid viivad läbi muusik ja Kuresaare Ametikooli inglise keele õpetaja Ian Pettersson ning produtsent Silver Sepp.

Neljapäeval sukeldutakse mobiiliäppide maailma. Noor ja andekas tarkvaraarendaja Mikk Kärner Proekspert ASist viib läbi töötoa, mille eesmärgiks on õppida kirjutama mobiilirakendust Android Studio tarkvaraga.

Kõik üritused on tasuta. Kõik huvilised on oodatud. Eelregistreerimine ei ole vajalik. 

Kava asub veebilehel ubuntu.ametikool.ee/~triin/CodeWeek2018

Kuressaare Ametikool korraldab üle-euroopalise programmeerimise ja IT-huviliste nädala Code Week raames töötubasid kolmandat aastat.

Allikas: Kuressaare Ametikooli info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kuressaare ametikooli õpilase animatsioon võitis USAs peapreemia
• Ametikooli tuleb kolme kooli innovatsioonilabor

Meie koolidesse ja lasteaedadesse jõuab üha enam uut tehnoloogiat. Kaasaegsete vahenditega rikastame õppetööd paremate õpitulemuste saavutamiseks ja valmistame õpilasi ette tuleviku töökohtadeks. Oskusliku kasutaja käes võimaldavad need julgustada loovust, arendada koostööoskust, kujundada analüüsivõimet jpm. Siiski on tehnoloogia vaid vahend, tööriist. Kuidas siis mõtestada uute tehnoloogiate kasutuselevõtt nii, et fookus püsiks õpieesmärkide saavutamisel? Mis muutused peaksid toimuma õpilase, õpetaja ja koolijuhi mõtteviisis, et eesmärke saavutada? Kuidas aitavad haridusasutusi ja õpetajaid eesmärkide täitmisel uued tehnoloogiad nagu tehisintellekt, asjade internet, analüütika- ja suurandmed ning virtuaal- ja liitreaalsus?

Päeva modereerib Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Karl Vilhelm Valter. Seminari korraldab HITSA koostöös VAT Teatriga. 

Vaata päevakava ja veel saab ka registreeruda! 

Otseülekande link HITSA kodulehel. Otseülekanne algab neljapäeval, 11.10 kell 10.00. 

Foto: Unsplash, Alex Knight

Samal teemal:

• Koostööst teoreetiliselt ja praktiliselt
• HITSA veebiseminarid järelvaadatavad

eTwinningu mentor on kokkuvõtlikult öeldes kogenud õpetaja, kellel on projektitöö kogemus ning kes on valmis abistama selles ka teisi. „Mentoriks olemine ei ole täiskohaga töö, vaid võimalus oma kolleege toetada-nõustada. Soovime, et mentorid viiksid läbi eTwinningu multiprojekte,“ sõnas eTwinningu projektijuht Laura Vetik.

Mentor on eTwinningus registreeritud olnud vähemalt aasta, osalenud kolmes projektis ja saanud vähemalt ühe eTwinningu riikliku kvaliteedimärgi. Ja kui nüüd multiprojekt ka veel läbi viia ning eTwinningut koolides (kasvõi oma koolis) lähemalt tutvustada, saabki õpetajast eTwinningu mentor-õpetaja.

Multiprojekte on eTwinningus proovitud varemgi ja edukalt, need on olnud väga populaarsed. Tegu on sisult ja vormilt lihtsa projektiga, milles võivad osaleda kõik õpetajad oma õpilastega. Õpetajal tuleb end vaid eTwinningu kasutajaks registreerida ja võtta ühendust projekti algatajaga. Eesmärk on populariseerida eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega. 2017. aastast võib näiteks tuua projekti “Pilt rühmaaknast välja”. 4- kuni 7-aastased lapsed jagasid vaadet oma rühma aknast õue, esitasid sellest foto ning lõid juurde lühijutu. Projekti algatajad olid Eve Saare ja Leila Lehtmets. Või siis põnevust pakkuv „Kummituslood“. Õpilased kirjutasid õudusjutte või joonistasid koomikseid ning esitasid need digitaalselt. Jutte saab ka hiljem õpilastele ette lugeda või loevad lapsed ise. Projekti algatasid Maria Malozjomov ja Petri Asperk. (Vt artiklit Koolielus)

Sel sügisel on plaanitud 1. novembriks veebiseminar kõikidele multiprojekti huvilistele. Iga multiprojekti autor tutvustab lühidalt oma projekti ja kui huvi, saab sellega ka kohe liituda. Projektiideedest tuleb mentoritel (ja tulevastel mentoritel) teada anda 29. oktoobriks siin.

Veel räägiti veebiseminaril, kus ja kuidas peaksid mentorid eTwinningut populariseerima, et see ei oleks üksnes eTwinningus kasutatavate digivahendite tutvustus, ning kuidas mentorite tööd tunnustatakse. 

9. oktoobril toimunud veebiseminar eTwinningu mentoritele on järelvaadatav siin. 

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• eTwinningu nädalad 2018: õpetajate tähelepanu on Euroopa mitmekesisel kultuuripärandil
• Parimas eTwinningu projektis on ülesanded vikerkaarevärvilised

Suur ja võimas, vaat et igikestev suvi on teed andnud sügisele – tormised, sajused ja heitlikud ilmad on saanud alates 22. septembrist meie pärisosaks. Võib ju loota vananaistesuvele, mis esineb klassikaliselt oktoobris – äkki saab siis mõne pikniku või kehalise kasvatuse tunni veeta meeldivas õhus ja päikese paituse toel. Räägitakse, et talv tuleb „õhuke“ – loodame siiski, et mitte üleliia, sest kes seda lõputut pimedust ja pori ikka talub, kuigi soojus on ju meeldiv.

Põnevad ja värsked noodid, mis hoiavad ilmaelu pidevalt elevil, on vallutanud ka värske, 2018. a Akadeemiakese sügisnumbri. See on sama mitmekesine ja põnev kui ilm oma pöörase heitlikkusega!

Kaks uurimistööd on teemadel, mida seob genealoogia, sest nad käsitlevad kellegi esivanemate elulugu ja pärandit. Ka siinkirjutaja on mormoonide mõjutusel tegelenud sugupuu-uurimisega ja genealoogiaga, sest perekonnaajalugu on olnud väga keeruline ja mormoonid on teinud ära suure töö meetrikaraamatutega jms vastavas osas (tavaliselt saab perekonnaajalooga minna tagasi 18. sajandini). Uurimine viis välja viimaks selleni, et avastasin kolm poolvenda ja selle, et Peipsi taga oli 19. sajandil kuni I maailmasõjani koguni Kameniku-küla (liitküla, mis koosnes mitmest alamkülast), kus ligi 80% inimestest olid omavahel suguluses ja millest lõppkokkuvõttes pärineb vähemalt vanaisa kaudu ka siinkirjutaja. See kõik oli tõsine šokk ja aitab mõista, miks on perekonnaajaloo uurimine niivõrd tähtis ja tähendusküllane! Neid teemasid on uurinud Räpina Ühisgümnaasiumi õpilane Brittany Tuul, kus ta keskendub just oma vanaemale, kel on tähtis roll seto kultuuri hoidja-edendajana, ja Võru Kreutzwaldi Kooli õpilane Karel Kuus, kes uuris oma vanavanaisa lapsepõlveaastaid ja tegevust metsavennana.

Hoopis teisest valdkonnast on Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilase Kätriin Onemari töö Küdema lahe kalastikust. Tema perel on kohaga tugev seos ja just kalastamise pärast, mistõttu süvenes ta kodumere kalastikku ja nii valmis väga huvitav ja põhjalik töö. Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilane Gregor Eesmaa on oma uurimuses ühendanud astronoomia ja programmeerimise, nii et tulemuseks on väga hariv ja seosteküllane töö. See tõi meelde programmeerimise võlu ja astronoomia põnevuse. Teise sama kooli õpilase Helen Riisalu töö viinamarjadest ja veinidest äratas siinkirjutajal suure huvi önoloogia ehk veiniteaduse vastu ja pani maitsma isegi uusi veine, mida ei ole varem proovinudki.

Erakordne suvi oli uskumatult, et mitte öelda üle mõistuse soodne vabaõhusündmusteks. Seetõttu sai ka siinkirjutaja osa mitmest improteatrist nii Tallinnas kui mujal. Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilase Marie Olli töö improteatrist Eestis meenutas suvel nähtut ja aitas seda lahti mõtestada. Seevastu Jüri gümnaasiumi õpilase Elisa Tammi töö analüütilisest keemiast on eelneva tööga temaatiliselt võrrelduna nagu siga ja kägu. Vaatamata töö spetsiifilisusele on see aktuaalne, sest plast ja selle mõju keskkonnale ja inimese tervisele on palju kõneainet pakkunud, eriti tänapäevases hüsteerilises maailmas, kus meedia vahendusel levib tohutult väärinfot ja eksiarvamusi – vast aitab see töö selles osas pisutki selgust luua ja teadlikkust tõsta. Ka Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilase Martti Vankeri töö rakendusviroloogiast on väga aktuaalne, sest paratamatult puutume elukeskkonnas pidevalt viirustega kokku, otsitakse ravi HIV põhjustatud aidsi vastu jne. Töös on lisaks põletavatele teemadele ka palju põnevat infot ravimtaimede kohta, kusjuures mõni taimne seos viroloogiaga võib mõjuda lausa ootamatuna.

Temaatilise vaheldumise lõpetab Tallinna Rahumäe Põhikooli õpilase Triine Liis Ainsaare töö ratsaspordist. See avab valdkonna lausa uskumatult mitmekülgselt, alates ratsaspordialadest kuni kasutatavate abivahendite ja hobusetõugudeni välja. Seega põnev lugemine ka väga hobuste ja ratsaspordi kaugetele inimestele. Kuigi need tööd on väga erinevad, ühendab neid kõrge tase, põnevus, pühendumine ja korralik uurimistöö metoodika. Seega leidub sealt igale maitsele midagi.

Täname kõiki autoreid ja juhendajaid! Rõõmsat kooliaasta jätku!

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu.

Loo autor on Jüri Kamenik, Akadeemiakese toimetaja

Foorumist leiab IT-teemalisi uudised, dokumente ja vorme, kasulikke linke jpm. Hetkel on “kuum teema” nt GDPR, mille kohta on foorumis eraldi rubriik. 

Foorumisse on plaanitud luua ka tehnikaringluse teema. Seal saavad kokku koolid, kellel on üle kas uut või kasutatud tehnikat ning koolid, kellel oleks tehnikat vaja. Et kõik oleks korrektne, lisatakse teema alla ka näidisaktid, kuidas tehnikaringlus korrektselt läbi viia. 

Kõik on oodatud Foorumit uudistama ning aktiivselt küsimusi esitama ning kolleege aitama!

Lisainfo:
Milana Neemelaid
IKT konsolideerimise programmijuht
HarID projektijuht
milana.neemelaid@hitsa.ee 

Foto: Unsplash, Bram Naus

Samal teemal:

• Tasuta digiõpikud jõuavad koolidesse
• Noored üle Eesti on oodatud osa võtma rohkem kui 150st tasuta tehnoloogiaõpitoast
• Tule osalema haridusuuendajate arenguprogrammis!

EHE (Eesti haridusinnovatsiooni edendajad) on mõeldud haridusinnovatsioonist huvitatud õpetajatele ja õppejõududele ning pakub neile võimalust täiendada end ühe õppeaasta vältel parimate koolitajate käe all, teha ise midagi Eesti hariduse uuendamise heaks ning vahetada kogemusi teiste oma ala asjatundjatega. 

Kandideerimise tähtaeg on 14. oktoober! Vaata tingimusi ja täpsemat infot HITSA kodulehelt. 

Samal teemal:

• Tulge digiteri tegema!
• Noored üle Eesti on oodatud osa võtma rohkem kui 150st tasuta tehnoloogiaõpitoast

Võistlus „Loodus lummab“ koosnes kahest osast - veebivoorust ja katsete voorust. 

26. septembril toimunud veebivoorust võttis osa Tartu linna 14 kooli, igast 4-liikmeline võistkond. Veebivoorus pidid õpilased kirjelduse ning lehtede järgi ära arvama õiged puuliigid, nimetama kodulinde, teadma seene osasid, paiga- ning rändlinde ja erinevaid lilleliike. Veebivooru tulemuste põhjal pääsesid katsete vooru seitsme kooli võistkonnad.

Katsete voor toimus 3. oktoobril Tartu Kivilinna Kooli õuealal. Selles voorus pidid võistkonnad lahendama järgmisi põnevaid ülesandeid: tundma ära ning uurima pillirootaime (mõõdeti tõlviku, varre ja lehe pikkusi); selgitama toore muna abil välja, missuguses veetopsis on soolane vesi; silpidest kokku panema lindude nimetused ning paigutama linnuliigid tabelisse vastavalt sellele, kas ta on paigalind või rändlind;  mõõtma kase ja tamme tüve ümbermõõdu 1,3 meetri kõrguselt; jäljeraamatu abil välja selgitama, missugustele loomadele need jäljed kuuluvad ning ennustama, mitu männikäbi mahub 100 grammi sisse kui 5 männikäbi kaaluvad kokku 30 grammi. 

Keskustes juhendasid väikseid loodushuvilisi Kivilinna kooli 5.d klassi õpilased.  Võistlus oli äärmiselt põnev ning tasavägine.

Tartu linna 2. klasside looduse tundmise võistluse „Loodus lummab“  võitis Tartu Erakool, II koha saavutas Tartu Kesklinna Kool  ja III koha Tartu Kivilinna Kool. 

Väga tublid olid kõik võistlusel osalenud õpilased! Tänu- ja kiidusõnad õpilasi juhendanud õpetajatele!

Suur tänu asutustele, kes toetasid võistlust „Loodus lummab“ auhindadega! Nendeks olid Tartu Linnavalitsuse haridusosakond, Tartu infokeskus, Eesti Ornitoloogiaühing, Ahhaa Teaduskeskus, Tartu Loodusmaja,  Vellavere - Vapramäe - Vitipalu Sihtasutus, Kirjastus Koolibri ning Eduring Koolitused.

Helis Hani , „Loodus lummab“ korraldaja

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Osale aasta linnu metsise joonistusvõistlusel
• Pärandivaderite väärikad EV100 kingitused

„Täna algab uus ajastu Eesti hariduses. Uued digiõpikud toovad uutmoodi võimaluse õppimiseks ja õpetamiseks kõikides Eesti koolides,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Digiõpikud muudavad ka koolikotid kergemaks, sest enam ei ole vaja kaasas kanda kõiki paberõpikud,“ lisas minister.

„Head lapsevanemad, vanavanemad, tädid ja onud – see on teie võimalus koos lastega võtta ette põnev õpiränne,“ kutsus minister Reps üles tutvuma uute digiõpikutega. Alates tänasest on nädala jooksul võimalik absoluutselt kõigil võimalik tasuta pääseda ligi digiõpikute keskkonnale.

Uued digiõpikud on tasuta kättesaadavad kõikidele põhikooliõpilastele, seda nii eesti kui ka vene õppekeelega koolides. Samuti võimaldavad digiõpikud õppida sobival ajal ja kohas, oluline on vaid nutiseadme ja internetiühenduse olemasolu.

Digiõpikud ei ole staatilised õppematerjalid, vaid tegu on õpiku, töövihiku ja vihikuga üheskoos, moodustades keskkonna, kus õpilane saab omandada uusi teadmisi, lahendada ülesandeid ja teha märkmeid. Vajadusel on lihtne minna eelmiste või tulevaste klasside õppematerjalide juurde.

Tasuta digiõpikud aitavad kaasa õpilaste digioskuste ja -pädevuste arendamisele, mis on võtmetähtsusega tänapäeva ühiskonnas toimetulekuks. Digiõpikute ja teiste nutikate lahenduste abil kujundatakse õpilastes oskusi, et saada iseseisvalt hakkama igapäevaste ja eluliste probleemidega.

Digitaalsed õppematerjalid on leitavad siit. Täpsemat infot ning ligipääsu oma laste õppematerjalidele saab küsida koolist.

Taustainfo

Tasuta digiõpikutesse on riik investeerinud 1,4 miljonit eurot. 
Digitaalsed õppematerjalid on vaid üks osa digioskuste arendamisest – koolidesse on juba jõudnud või peagi jõudmas 12 miljoni euro eest tuhandeid arvuteid ja nutiseadmeid, et toetada keerukamate digioskuste õpetamist nagu disain, robootika või programmeerimine. 
Õppe praktilisemaks muutmiseks toetatakse koole õppelaborite sisseseadmisel 5,5 miljoni euroga. 
Lõpusirgel on ka digiõpikute väljatöötamine gümnaasiumidele. 
Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga uuendatakse 13 miljoni euro eest koolide võrguühendusi. 
Digioskuste arendamist toetatakse digipöörde programmist, mis on üks riigieelarve prioriteete. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• LEGO Education Maker Faire – loo ja leiuta!
• Eesti koolid saavad haridusinnovatsiooni kiirendamiseks 3,4 miljonit eurot

Kas oled laps või lapsevanem, õpilane või õpetaja, direktor või lihtsalt haridushuviline - tule ja saa osa Tallinna esimesest moodsa õppimise festivalist iduEDU!

20. oktoobril kell 11-16 Kesklinna hariduskvartalis. Festival on kõikidele osalejatele tasuta!

Rohkem infot ja festivali kava leiab iduEdu kodulehelt

Festival liidab õpetajatele korraldatud IKT sügiskonverentsi teemad, Tallinna lasteaedade ja koolide haridusuuenduse parimad näited ning arutelud kvaliteetse hariduse edendamisest.

Haridusfestivali eesmärk on väärtustada kvaliteetset haridust kui õnneliku elu vundamenti, mille saavutamiseks pannakse seeme haridusteel kasvama juba varases nooruses. Festivalile oodatakse kõiki huvilisi lastest täiskasvanuteni. Seega annab iga iduEDU festivalil osaleja oma panuse idude targale kasvamisele ning uute edulugude tagant tõukamisele.

Festivali korraldavad Tallinna Haridusamet koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna keskraamatukogu, e-Kooli ja Startup Estoniaga.

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• LEGO Education Maker Faire – loo ja leiuta!
• Arendusnädalavahetus Garage48 Edutech 19.-21. oktoobrini
• Tule osalema haridusuuendajate arenguprogrammis!

Õpetajatele mõeldud infopäeval avaneb võimalus:

- osaleda muuseumihariduse infoturul
- tutvuda Tallinna Linnamuuseumi haridustegevuste ning majadega
- osaleda erilisel rännakul Kindlustustemuuseumi tornides ja salakäikudes
- kostitada end põnevate suupistetega

Tutvustatakse ka Tallinna Linnamuuseumi filiaalide vahelisi erinevatele sihtgruppidele loodud teemagruppe. Tegemist on muuseumitundide sarjadega, mis keskenduvad sarnastele teemadele ja toetavad nii õpilast kui ka õpetajat RÕKi läbimisel.

Loe lähemalt ja registreeru Tallinna Linnamuuseumi kodulehel! 

Samal teemal:

• Muuseumihariduse infopäeva fookuses on kaasaegsed ja eristuvad õppimisviisid muuseumis
• Tartu Ülikooli muuseum tähistab suurejooneliselt 215. sünnipäeva